Eesti keele saatus (0)

Eesti keele saatus
Me elame küllatki väikese rahvaarvuga riigis, kus valdavaks keeleks on eesti keel. Seda ei saa võrrelda mõne „suure“ keelega, mida räägivad mitmed miljonid inimesed mitmes erinevas riigis üle maailma, sest meie emakeelt räägib põhiliselt ainult natuke enam kui ühe miljoni suurune ravhastik ja seda ka ainult Eestimaa pinnal.
Eesti keelt ähvardab üks suhteliselt suur oht. Nimelt on just eriti viimasel ajal internet ja suhtlusvõrgud meie emakeelt väga suurel määral mõjutama hakanud. Kasutusele on tulnud tohutult uusi slänge, laensõnu ja lühendeid ning isegi erinevatel inimgruppidel on tekkinud omad teistele võib-olla täiesti arusaamatud väljendid. Rohkesti on hakatud eestikeelseid lauseid segama teistes keeltes olevate sõnadega, eriti just inglisekeelsetega, ja seda just enamasti noorema põlvkonna poolt. Selle on põhjustanud peamiselt üleilmastumine ning internetis suhtlemine ja vajadus ennast kuidagi lühemalt väljendada, sest lihtsalt pikemalt ja grammatiliselt korrektselt seda teha ei viitsita.
Seda, mis meile armsast eesti keelest tulevikus saab, on raske ette ennustada. On pakutud välja, et see võib välja surra, aga arvan, et päris nii hullu saatust meil oodata ei ole. Kuigi eesti keele rääkijaskond on suhteliselt tagasihoidlik, jääb kindlasti mingi osa inimestest seda rääkima. Paraku toob meie rahvaarvu vähenemine kaasa ka meie keele rääkijate vähenemise, mille vastu pole kahjuks midagi teha. Lisaks väga suur hulk, eriti noori inimesi kolib välismaale elama, mistõttu võivad nad üldse elu lõpuni teise keele peale üle minna ning eesti keele sootuks ära unustada.
Samas ei saa ka lootma jääda, et eesti keel jääb samasugusena püsima, nagu ta praegu meil kasutusel on. Muutused on siiamaani olnud paratamatud ning niiviisi see ka jätkub. Eesti keelt on seni mõjutanud kõikide erinevate valitsejate keeled, kes Eesti pinnalt üle on käinud. Praegu aga kõige suurem muutus võib olla see, et just eriti laen - ja võõrsõnade hulk meie keeles aina kasvab – tuleb kasutusele üha enam teistest keeltes pärit sõnu, mis kas muudetakse eestlase jaoks natuke suupärasemaks või siis isegi säilitavad oma algupärase keele kuju.
Peale selle võib eesti keel muutuda üha rohkem ühetaolisemaks, murrete ja murrakute arv võib väga suurel määral kahaneda. Selle põhjuseks on maapiirkondades küllaltki valdav tööpuudus ja inimeste üha sagedam kolimine suurematesse linnadesse, kus neil on võimalik paremini tööd leida ja ära elada. Kui niimoodi erinevatest piirkondadest pärit keelelise erinevusega inimesed ühte kokku kolivad, on paratamatu, et ka keel ühtlustub, et üksteist paremini mõista.
Eesti keel on siiani olnud pidevad muutumises ja on seda ka praegu. See on vältimatu. On arvatud, et meie emakeel on ohus, kuid seda, kas see jääb püsima või juhtub tõesti see, et keel nii-öelda välja sureb , ei saa kindlalt keegi väita. Seda näitab ainult aeg.