BLISS-keel (0)

BLISS -keel
Blisskeel (BLISS- Symbol -System) on rahvusvaheline kõnet toetav ja asendav kommunikatsiooniviis, mills sõnad on asendatud graafiliste sümbolitega. Blisskeel on leiutatud ja välja arendatud Ch. Blissi poolt, kes sündis Austrias 1897 .a. Tema elulugu kajastab eredalt selle keele arendamise motivatsiooni ja ajaloolist konteksti (Gangkofer 1993). Blisskeel loodi juba 1940. aastatel, kuid kõnepuudega inimeste kommunikatsioonivahendina hakati blisskeelt arendama alles 1970. aastatel. Kuna süsteem ei olnud esialgselt loodud puudega inimestele, siis asuti seda muutma ja täiendama. Blisskeel sobib eriti hästi sellistele kõnepuudega inimestele, kes kõnet küll kuulevad ja mõistavad, kui ei saa kõneorganite motoorse kahjustuse tõttu ennast häälikulise kõne abil väljendada (Günther, Benning 1994, 12). Blisskeele sümbol väljendab tervet mõistet, seega saab nende abil oma sõnu palju kiiremini edastada kui tähtede abil. Blisskeel koosneb umbes 2200 standardiseeritud sümbolist, mis moodustavad väikesest arvust geomeetrilistest elementidest (Franzkowiak 1996, 10). Blisskeel koosneb kindlast arvust geomeetrilistest kujunditest (ringist, ruudust , ristkõlikust, kolmnurgast ja nende detailidest), mille saab moodustada lõputult sõnu tähistavaid sümboleid. Blisskeele sõnavara on piiramatu (Gangkofer 1993, 89). Blisskeele sümbolitest saavad kõige enam abi tserebaalparalüüsiga ning liikumispuudega inimesed, kellel on hea kujutlusvõime ja mälu ning võime luua väljendeid. Blisskeele sümboleid saavad kasutada kerge intellektipuudega, liitpuudega või afaasiat põdevad lapsed ning õnnetusjuhtumi järel rehabilitatsioonifaasi jõudnud inimesed (McNaughton 1985). Blisskeele sümboleid on kasutatud vahel ka autistlike laste suhtlemise ning lugemis- ja kirjutamisprobleemidega inimeste kommunikatsiooni hõlbustamiseks.
Et kasutaja individuaalse sümbolikogu oleks toimiv ja motiveeriv, tuleb sõnad ja sümbolid valida vastavalt individuaalsetele vajadustele. Valmis sümbolikogu kasutamine ei ole soovitatav. Kui kasutaja ja keskkond muutuvad, on vaja uusi sümboleid lisada või muuta. Oma sümbolite väljatöötlemine ei ole keelatud, pigem vastupidi. Blisskeele parimaks omaduseks loetakse väljendumise võimalust alates ühesõnalisest lausest kuni grammatiliselt korrektse lauseni. Bliss sümbolitega on võimalik väljendada ka käändelõppe. Üksikuid blisskeele sümboleid võib kasutada ka ilma grammatikata pildilise kommunikatsioonina märkide ja märgijadadena. Blisskeelt võib kasutada kui kõnearendust või õppimisprotsessi toetavat vahendit (McNaughton 1985). Piiravaks teguriks blisskeeles suhtlemisel on vajadus suhtluskaardi ja teiste abivahendite järele. Suhtlustahvel on iga sümbolkasutaja vältimatu abivahend . Tahvli vormi ja süsteemi valib eripedagoog , kes asub kõnetule suhtlemist õpetama (Jaroma, Vuorinen 1987, 29).
Sümbolite õpetamise alustamisel peab arvestama õppija vanust. Mida noorem on õppija, seda madalama kõne arengu staadiumil ta on. Järelikult peab alguses kasutama üksikuid sümboleid ja lühikesi sümbollauseid (Gangkofer 1993, 35).
Blisskeel on nagu kõik teised keeled pidevalt uuenev . Blisskeele kasutusele võtmine eesti keele baasil vajab põhjalikumat uurimist.
Arvuti         on       minu        pliiats        hea