50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2017-05-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
18 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Marcel55
Õppematerjali autor
6.5. Kuidas kirjutada kokkuvõtet? Kokkuvõtte kirjutamine (koostamine) on üks olulisemaid oskusi paljude inimeste, eriti õppurite elus. Peamised punktid, mida on vaja teada kokkuvõtte kirjutamisel on järgmised: 1. Kirjutamine algab sellest, et algtekst on korralikult läbi loetud ja leitud tuum, mõte ja olulised ideed. 2. Kokkuvõte on alati objektiivne ning ei sisalda kirjutaja oma hinnangut. 3. Kokkuvõte on kirjutaja oma sõnadega edasi antud sõnum, algteksti tuum peab jääma samaks, see ei tohi olla moonutatud. 4. Kui algtekstis esineb sõna- või mõttekordusi, siis püüa neid kokkuvõttes vältida. 5
Adriaen Thomasz Key oli flaami renessansiaja juhtiva portreemaalija Willem Key kauge sugulane ja �pilane. Eriti tema 1570ndate aastate t��d on silmapaistvalt sarnased �petaja omadega. Olgugi et Key tegi mitmele Antwerpeni kirikule altari- maale, sealhulgas ka frantsiskaani kiriku peaaltarile, imetletakse teda eelk�ige kui v�imekat ja t�etruud portretisti. P�rast Antwerpeni h�vitamist hispaanlaste poolt 1576. aastal j�i kalvinistist Key siiski oma kodulinna, kuigi paljud protestandid p�genesid p�hja poole. Juba eluajal pidi Key olema v�ga austatud kunstnik, kuna ta maalis mitmeid portreesid Oranje prints Williamist, Madalmaade iseseisvusv�itluse juhist Hispaania v�imu ajal. Key hilisemad portreed, mis kujutavad peamiselt Antwerpeni kodanikke, panevad suuremat r�hku poseeri- jate staatusele, olles ilmselt m�jutatud Antonis Morist. Tema chiaroscuro-puul�iked viitavad Flaami itaaliap�rase kunstniku Frans Florise eeskujule. Adriaen Thomasz Key t�id o
p. J?ri Ruut Linn 2000 II Sisukord kirjeldab töö struktuuri, sisaldab iga alaosa täpse pealkirja ja vastava lehekülje numbri. Sisukord on töö alguses, tiitellehe järel. Sisukorras on kõik töö jaotised selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsiooniga, nagu need esinevad töös endas. Töö lihtsustamiseks saab sisukorra loomise pealkirjade nummerdamise jätta arvuti hooleks. Sisukorra, sissejuhatuse, samuti kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse ette jaotise numbrit ei kirjutata. Lisa loetletakse sisukorras ühekaupa. Iga peatükk algab uuelt leheküljelt. Kõik leheküljed, sealhulgas kirjanduse loetelu ja lisad, nummerdatakse ühtsesse numeratsiooni. Esimene on tiitelleht, millele numbrit ei kirjutata. Lehekülje numbrit ei kirjutata ka sisukorrale, mida alustatakse põhijaotise pealkirjaga. Vt. kuidas teha arvutil. Sisukorra näidis SISUKORD
Kanji m¨arkide morfoloogilisi seletusi. V~ordlev analu ¨u¨s m¨argis~onastike kanji etu ¨moloogiatest. Indrek Pehk 2000 m¨arts ¨o diplomito ¨ ¨ Helsingi Ulikooli Humanitaarteaduskond Aasia ja Aafrika keelte ja kultuuride osakond Sisukord Eess~ ona 7 I P~ohim~ oisteid 9 1.1 Kanji m¨arkide makrostruktuur . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.1.1 Kanji erinevad kujud . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.1.2 M¨arkide ajalugu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 14 Luukiri
Uudise stiil Uudis peab olema kooskõlas uudise stiiliideaalidega ja grammatiliselt korrektne. Hästikirjutatud lugu on selge ja lihtne. Ajalehestiil nõuab tihedust ja lühidust. Lugu peab olema elav ja inimkeskne. Uudise erinõuded on: uudise ideaaliks on täpsus(faktid ja keeleline täpsus); uudis on objektiivne; tekstistiil peab olema kooskõlas loo teemaga ja ühes võtmes. Hea keelekasutus nõuab alati redigeerimist. Hea keelekasutuse eeldus ja tingimus on alati hea reporteritöö. Võtted stiiliideaalide saavutamiseks: 1. Vali. Leia oluline materjal. 2. Lase faktidel rääkida. 3. Redigeeri, spontaanne tekst on ebaselge(ülearune maha, pikad laused pooleks, alusta põimlauseid pealausega). 4. Ole sõnadega ihne(tõmba täitesõnad ja puhttekstuaalsed maha). 5. Kasuta õiget sõna õiges kohas(kasuta tuntuid sõnu, otsene tähendus, väldi kujundeid, sünonüümide uputuse, klišeede ja stereotüüpide vältimine). 6. Kirjuta loomulikult. 7. L
Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Värsimõõt. Trohheus. Jamb. Daktül. Amfibrahh. Anapest. Riim. Riimitüübid. Algriim. Lõppriim. Täisriim. Irdriim. Liitriim. Meesriim. Naisriim. Daktülriim. Hüperdaktülriim. Paarisriim. Ristriim. Süliriim. Ahelriim. Lausriim. Segariim. Tuntumad riimitüübid. Kõne-, lause ja piltkujundid (,,Poeetika", lk 3959). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia, kordus, parallelism, antitees, astendus, retooriline küsimus, ellips, sõnamäng, paradoks, ristlause. Salm. Kinnisvormid. Ballaad. Sonett. Itaalia, prantsuse ja inglise sonett. Sonetipärg. Koomapalat "Poeetika" ILUKIRJANDUSLIKKUS ! Luule e POEESIA on keeleline looming, kunst. Ilukirjanduslikud tekstid: --> lüürika ! ! ! -> eepika ! ! ! -> dramaatika POEETIKA--> filoloogia ja filosoofia haru, mis uurib ilukirjanduslike tekstide olemust, ehitust ja toimet. --> Luulekunsti või laiemalt ilukirjanduslikkuse õp
Keskne on sündmus ise. Lisaks on aeg ja koht ning lühidalt põhjus, miks antud sündmus aset leidis. Uhtlõik tõstab esile selle osa infost, mis on lugejale väärtuslikum. Otsuse mõju-tagajärg on sündmuse olulised aspektid, mis lähevad korda paljudele inimestele. • Juhtlõik peab olema väga konkreetne. Juhul kui ei, siis juhtlõiku saab ümber teha ainult konkreetset infot juurde hankides. • Juhtlõiku ei tohi alustada soojenduslausega, mis annab kokkuvõtte, keskse idee või sündmuse üldsõnaliselt. Saab parandada soojenduslauses olev info taustainfoks, tehes temast lause algusesse täiendlauseühendi. • Juhtlõik ei tohiks esitada liiga palju pisidetaile. See hägustab sündmuse tuuma ja teeb lisaks lause mõistmise raskeks. Vajalikud täpsustused tuleb anda uudise järgmistes lõikudes. Liigsete detailide väljaviskamiseks spbivad: täpse aja ümardamine; täpse
(Jaanuarveebruar). 3. etapp: koos juhendajaga sõnastatakse probleem ehk uurimisülesanne, mida hakatakse lahendama. (Veebruarmärts). 4. etapp: koos juhendajaga kavandatakse uurimus ja koostatakse töö kava (plaan), ka ajakava. 5. etapp: õpilane viib läbi uurimuse, vaatluse, andmete kogumise jne. 6. etapp: õpilane analüüsib saadud tulemusi ja vormistab need uurimistööks. Õpilane kirjutab kokkuvõtte uuringust ning esitab järeldused. (Aprill). 7. etapp: õpilane seostab teoreetilise osa ja uuringu tulemused. (Aprill). 9 8. etapp: töö vormistamine ja n-ö viimase lihvi andmine. Töö esitamine kaitsmiskomisjonile. (Mai). 9. etapp: õpilane valmistab koos juhendajaga ette uurimistöö kaitsekõne. 10. etapp: retsensiooniga tutvumine, uurimistöö kaitsmine. (Mai lõpp).
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid