50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-09-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
hendrik päts
Õppematerjali autor
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubandusosakond Kaili Olgo, Triin Mokrik, Tiia Saarna, Kerttu-Kadi Vanamb KUIDAS REGULEERIDA SUHTEID KOOLI NÕUDMISTE JA ÕPILASTE SOOVIDE VAHEL? Iseseisev töö Juhendaja Külliki Vaske Tartu 2012 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 3
toimetulekust. Kolmandas peatükis esitatakse uurimistöö metoodika ja valimi kirjeldus. Neljandas peatükis esitatakse küsitulse tulemused ja analüüs. Viiendas peatükis esitatakse uurimistöö järeldused ning kokkuvõte. Autor avaldab tänu juhendaja Heli Rannale ja Kersti Lepikule abivalmi koostöö eest. 3 1. STRESS Stressiseisund on meie elu või tervist ähvardav sündmus nagu näiteks lähedase kaotus, kes on meie jaoks oluline. Stressi võib suurendada kas akuutne oht või millegi pikaajaline kaotus. Samuti võib mõni olukord või sündmus muutuda stressitekitavaks, kui tajutakse ohtu oma eneseväärikusele. Ohust areneb välja stress, mis võib olla lühiajaline, korduv või piisavalt tugev, et säilib kogu eluks.(Dr Ofra Ayalon ’’Aita!’’ lk 13) Stressi all mõistetakse tugevat närvipinget ning keha vastust organismile suure tahtega toimetulekule
Kui lambakoer teelt eksinud lambal tööst, kivide tassimisest, maaharimisest. kõrist kinni haaras ja pigistas, väljendati Haridus kergendas elu väga praktiliselt. seda pigistamist sõnaga worry. Küllap mõistsid hariduse ja vabaduse Alles aja jooksul hakati sõna kasutama seost samal viisil ka eesti talupojad. ka inimese puhul, kui ta tundis ahistust, Nad tulid linna õppima mitte ainult teadmiste õhupuudust, kui mure mattis hinge. pärast, vaid ka selleks, et raskest Nende ajaloost leitud näidete põhjal maatööst vabaks saada. Vaba inimene võime järeldada, et mõnegi sõna esialgne mõtleb, kirjutab, ta ei künna ega kaeva tähendus oli väga konkreetne ning kraave. See oli aeg, mil vabadus tähendas väljendas täpselt nähtuse vabadus, üllatus,
ühiskondlikke väärtusi (vabadus, demokraatia, austus emakeele ja kultuuri vastu, patriotism, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, keskkonna jätkusuutlikkus, õiguspõhisus, solidaarsus, vastutustundlikkus ja sooline võrdõiguslikkus). Punktides 1, 2, 3 on pandud paika alusväärtused, mis soodustavad ka hariduslike erivajadustega õpilastele sobiva õpikeskkonna loomist. § 3. Põhikooli sihiseade (1) Põhikoolil on nii hariv kui ka kasvatav ülesanne. Kool aitab kaasa õpilaste kasvamisele loovateks, mitmekülgseteks isiksusteks, kes suudavad ennast täisväärtuslikult teostada erinevates rollides: perekonnas, tööl ja avalikus elus. (2) Põhikoolis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotlus tagada õpilase eakohane tunnetuslik, kõlbeline, füüsiline ja sotsiaalne areng ning tervikliku maailmapildi kujunemine. (3) Põhikooli ülesanne on luua õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav
TUNNIKONSPEKT OLGA PRIVALOVA, SKVVM-1 AINE: Vene keel võõrkeelena KLASS: 9 klass, eestikeelne kool TUNNI TEEMA: Riided EESMÄRGID: 1. : - : (, , ) «»; , , ; - : , , 2. : , , , ; , , , , . 3. : , ; 1. Õppeesmärgid: - keeleesmärgid: uue materjali õppimine ja selle kinnitamine (leksika, grammaatika, foneetika), mille üldteemaks on ,,Rõivad", nimisõnade ja omadussõnade sugu (korraldamine), nende seostuvus, äraõpitud leksika kordamine
viia Eesti parimate sekka. Sellepärast vahetatakse klassis viis aineõpetajat. Igal õpetajal oma lähenemine. Hilinemine ja koolist puudumine on selles klassis täiesti tavaline nähtus aga ka koduseid töid ei tehta. Kuna õpetajatele on lapsed võõrad ja et teada saada laste õppetaset viivad õpetajad kõige alguses tasemetöid. Tööde tulemused on aga jahmatavad. Õpilastel puudub huvi ja motivatsioon õppimise suhtes. Kuidas siis tekitada õpilastel jälle huvi kooli vastu? Kuna õpilaste õppetase ei vasta klassi omaga, eriti kajastub see matemaatikas alustatakse sealt kuhu õppetase on pidurdama jäänud ehk kuuendast klassist. Paljud õpilased on tunnistatud, et alates kuuendast klassist ei ole tehtud kooli töid aga ka seda, et kui koolis käimine ei oleks kohustuslik ei käiks nad seal üldse. Klass hoiab kokku kuid halvas mõttes, kui üks ei võtta tunnis osa siis mõtlevad seda ka teised mitte teha.
Koolistressi olemus ja põhjused Sõna koolistress on ilmselt paljudele õpilastele tuttav. Kool oma olemuselt on stressirohke koht. Tuleb vara ärgata, istuda pikalt koolis, käia tundides, õppida. Nii palju on vaja teha aga aega pole kohe üldse. Kisu kasvõi juuksed peast välja. Stuudiumist vaatab vastu lõputu rida puudulike hindeid ning erinevaid kontrolltöid ja ülesandeid. Kõige parandamiseks on vaid nädal aga samal nädalal on veel kaks kirjandit. Hambad risti tuleb hakata nüüd kõike lahendama. Nädalaega hiljem võib puudulikke hinnete ritta lisada ka need kaks kirjandid
omavalitsustegelasi, kelle kujutluses on kogu koolis toimuv tegevus üks suur õppimine (õppetöö) Meie käsitluses on esmatähtsaks tegevusteks produktiivne (mitte reproduktiivne) tegevus, mis on rajatud subjekti kreatiivsusele, huvile, eneseteostusele. Õpetaja põhiliseks ülesandeks peetakse seejuures õpetamist ja kontrollimist-hindamist Meie käsitluses peetakse õpilast SUBJEKTIKS (mitte manipuleerimise objektiks!), kellele kool on kasvukeskkonnaks. Selle keskkonna keskseks komponendiks on vaimsus, mis tuleneb kultuuri- ja ühiskonnaseostest. Ülikoolide pedagoogikaõppeski on ette nähtud arvata, et koolis on põhiprotsessiks õppetöö (õppekava täitmine) Meie käsitluses on koolis põhiprotsessiks õpilase areng. Kõik, mis soodustab õpilaste (loe: eri eas poiste ja tüdrukute) arengut, on koolis teretulnud; Kõigest, mis kahjustab õpilaste arengut, oleks vaja koolis vabaneda.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid