6.5.
Kuidas kirjutada kokkuvõtet?
Kokkuvõtte
kirjutamine (koostamine) on üks olulisemaid oskusi paljude inimeste,
eriti õppurite elus.
Peamised
punktid, mida on vaja teada kokkuvõtte kirjutamisel on järgmised:
1.
Kirjutamine algab sellest, et algtekst on korralikult
läbi loetud ja leitud tuum, mõte
ja olulised ideed.
2.
Kokkuvõte on alati objektiivne ning ei
sisalda kirjutaja oma hinnangut .
3.
Kokkuvõte on kirjutaja oma sõnadega edasi
antud sõnum, algteksti
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2017-10-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
18 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kairit Siilak
Õppematerjali autor
1.Kokkuv�tte koostamine algab sellest, et algtekst loetakse l�bi ning leitakse sellest tuum (point) ja olulised ideed. 2.Kokkuv�te on objektiivne ega sisalda hinnangut. 3.Kokkuv�te pole tsitaatide kogu, vaid oma s�nadega v�ljendatud s�num. Originaalteksti peam�te (tuum) peab olema edasi antud. 4.Kokkuv�te on omaette terviklik tekst ja peab olema m�istetav algteksti lugemata. Pea meeles, et originaalteksti pole lugejal ees ja ta peab m�istma selle tuuma ja sisu kokkuv�tte p�hjal. 5.Originaaltekstides esineb m�ttekordusi, mida kokkuv�ttes peaksid v�ltima. 6.�ra kirjuta kokkuv�ttele pikka taustaseletust ega sissejuhatust, vaid asu kohe sisu edastamise juurde. 7.Kokkuv�ttes tuleb osata algteksti kompositsioon lahti v�tta (�igemini seda eirata) ja kokkuv�tte jaoks luua oma kompositsioon. 8.Kokkuv�tte stiil peab olema neutraalne ja lihtne. �ra j�lgi allika stiili. 9.Kokkuv�te peab olema kirja pandud lihtsate lausetega (maksim 10 s�na). 10
Kokkuvõte peaks olema 200 sõna ja mitte pikem. 1. Kokkuvõte algab sellest, et inimene loeb teksti läbi ja saab sellest aru ehk mis on teksti tuum. 2. Kõige olulisema väljatoomine mitte teksti ümberjutustamine. 3. Kokkuvõte on objektiivne ehk ei ole kokkuvõtja tegija hinnang vaid kokkuvõte sellest, mis on selles tekstis öeldud. 4. Kokkuvõte ei ole tsitaatide kogum, see on oma sõnadega kokku võetud lugu. 5. Kui kokkuvõttes kasutatakse kellegi teise autori juttu, keda selle jutu autor tsiteerib ise, siis tuleb viidata. 6. Kokkuvõte on omaette tekst, mõistetav ilma algtekstita ehk ei kasutaks asesõnu vales kohas. 7. Kokkuvõte lugeja peab tekstist aru saama ilma põhitekstita. 8. Copy-paste ei tohi teha. 9. Kokkuvõte peab haakuma ning moodustama terviku. 10.Orginaaltekstides on mõttekordusi, kokkuvõttes vältida neid. 11.Kokkuvõttes lühike sissejuhatus ja taustaseletus, kohe minna asja juurde. 12.Alga
16. Mis peab olema kõne sissejuhatuses? *Vasta publiku küsimustele -kes sa oled?milleks sa siin oled? *Anna vajalikku taustinformatsiooni *Tee parajalt pikk sissejuhatus 17. Kuidas luua head sissejuhatust? *Materjalil põhinevad avasõnad *Publikule keskenduvad sissejuhatused *Lihtsad, kuid muljet avaldavad sissejuhatused 18. Millist sissejuhatust tuleb vältida? *Vabandus *Taktitus *Kosmosejuhtum *Reisikiri *Rekvisiidimeister *Ignoreerija 19. Miks on kõne kokkuvõte oluline? *Tegema kõnest kokkuvõtte *Tagama lõpetatuse *Avaldama unustamatut muljet 20. Mis peab olema kõne kokkuvõttes? 21. Kuidas luua head kokkuvõtet? *Pane see kõlama lõppsõnana *Vihja lõpetamisele varakult *Tee õige pikkusega lõppsõna *Kirjuta üles *Viimased sõnad olgu meeldejäävad *Anna alati võimalus küsimusi esitada *Pea meeles, et esinemine pole lõppenud seni, kuni see läbi on 22. Millist kokkuvõtet tuleb vältida? *Olematu lõppsõna *"Puu kukkus mu autole peale"-lõppsõna *Vinguv lõppsõna
Uudise stiil Uudis peab olema kooskõlas uudise stiiliideaalidega ja grammatiliselt korrektne. Hästikirjutatud lugu on selge ja lihtne. Ajalehestiil nõuab tihedust ja lühidust. Lugu peab olema elav ja inimkeskne. Uudise erinõuded on: uudise ideaaliks on täpsus(faktid ja keeleline täpsus); uudis on objektiivne; tekstistiil peab olema kooskõlas loo teemaga ja ühes võtmes. Hea keelekasutus nõuab alati redigeerimist. Hea keelekasutuse eeldus ja tingimus on alati hea reporteritöö. Võtted stiiliideaalide saavutamiseks: 1. Vali. Leia oluline materjal. 2. Lase faktidel rääkida. 3. Redigeeri, spontaanne tekst on ebaselge(ülearune maha, pikad laused pooleks, alusta põimlauseid pealausega). 4. Ole sõnadega ihne(tõmba täitesõnad ja puhttekstuaalsed maha). 5. Kasuta õiget sõna õiges kohas(kasuta tuntuid sõnu, otsene tähendus, väldi kujundeid, sünonüümide uputuse, klišeede ja stereotüüpide vältimine). 6. Kirjuta loomulikult. 7. L
- Oluline: Ootuste seadmine, Traditsioonilised funktsioonid. Peab olema: Vasta publiku küsimustele -kes sa oled?milleks sa siin oled?, Anna vajalikku taustinformatsiooni, Tee parajalt pikk sissejuhatus. 11. Millist kõne sissejuhatust tuleb vältida? - Vabandus, Taktitus, Kosmosejuhtum, Reisikiri, Rekvisiidimeister, Ignoreerija. 12. Miks on kõne kokkuvõte oluline ja mis peab olema kõne kokkuvõttes? - Oluline: Tegema kõnest kokkuvõtte, Tagama lõpetatuse, Avaldama unustamatut muljet. Peab olema: Pane see kõlama lõppsõnana, Vihja lõpetamisele varakult, Tee õige pikkusega lõppsõna, Viimased sõnad olgu meeldejäävad, Anna alsti võimalust küsimusi esitada,Pea meeles, et esinemine pole lõppenud seni, kui see läbi on. 13. Millist kokkuvõtet tuleb vältida? - Olematu lõppsõna, "Puu kukkus mu autole peale"-lõppsõna, Vinguv lõppsõna, Kuulimäng-lõppsõna, "Bensiin saab otsa"-lõppsõna, Lõputu lõppsõna. 14
INIMKOMMUNIKATSIOON 1.Mis on inimkommunikatsioon?nimkommunikatsioon on: võime luua ja kasutada sümboleid,ühise arusaamise loomine inimeste vahel. 2.Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus?Tähtsus on et annab meile füüsilise heaolu, aitab meil end määratleda(ühiskonnas, sõprade seas jne) ning tähtis on ka tööalane kommunikatsioon. 3.Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid?Väljunditeks on arusaamine, heaolu labi inimliku kontakti, arvamuse mõjutamine, inimkommunikatsioon aitab kaasa inimsuhete paranemisele läbi positiivse usaldusliku kliima, kommunikatsioon suunab meid tegutsema. 4.Millised sõnumid on verbaalsed?Verbaalsed sõnumid: sõnad, laused ja nende tähendus tõlgenatuna keelekasutuse reeglitest, hetke konteksist, vastavalt oma kultuuriruumi arusaamadele. 5.Millised sõnumid on mitteverbaalsed?Mitteverbaalsed sõnumid= mittevokaalsed. Nendeks on nt kehakeel, näoilme, emotsioonid, normid, aeg ja ruum, suhtlemise nurk, objektide kasutamine,
Sissejuatus oluline, sest loob ootused. Ärata tähelepanu, loo sümpaatiat, esita põhjuseid kuulamiseks, kirjelda, millest sa räägid. Kes sa oled? Miks siin oled? Anna vajalikku taustinfot. 7. Millist kõne sissejuhatust tuleb vältida? Vabandusi ei tohi olla, ei näita, et pole ette valmistunud. Solvavad naljad ja ära küsi aja kohta, sest pead ise teadma. 8. Miks on kõne kokkuvõte oluline ja mis peab olema kõne kokkuvõttes? 9. Oluline, sest teeb kokkuvõtte, jätab unustamatu mulje kui hästi tehtud. Viimased sõnad olgu meeldejäävad, anna alati võimalus küsimusi esitada, pea meeles, et esinemine pole lõppenud 10. seni, kuni see läbi on. 11. Millist kõne kokkuvõtet tuleb vältida? 12. Ära ületa aega, ära uita ringi, ära lisa lõpus uusi punkte, ära ütle, et unustasid midagi öelda, ära ole ebalev. Ei tohi olla vabandav. 13. Millised on erinevad kõne ülesehituse mudelid? Kronoloogiline
Tallinna Ülikool Kriitiline lugemine ja kirjutamine referaat Katri Kraus EEP 2 Sisukord: Lugemine. Lugemisoskuse mõiste ...............................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid