Veebiallikate hindamise juhend (0)

Veebiallikate hindamise juhend
Autorlus

• Väga oluline on kindlaks teha dokumendi autor, koostaja või sellega seotud organisatsioon .
  
• Järgmisena võiks tema kohta informatsiooni otsida – kas tegemist on konkreetse ainevaldkonna valdajaga ning tema informatsioon on kontrollitav ning tõene.
  
• Vajaduse korral võiks ühendust võtta loojaga, et küsida lisainformatsiooni või täpsustada midagi. Seda muidugi sel juhul, kui autori kohta on olemas kontaktandmed kas lehel, või internetis üldiselt.
  
• Samuti võiks jälgida seda, kas leht teeb koostööd mõne organisatsiooniga või omab sponsoreid. (Kuna tegemist võib olla kallutatud informatsiooniga. Läheb ka objektiivsuse alla!)
  

Täpsus

• Üheks oluliseks märksõnaks on kindlasti grammatikavead. Kuid neid esineb tekstis rohkem kui mitu, siis võib kahelda informatsiooni õiguseses ja täpsuses.
  
• Kui dokument sisaldab palju fakte, siis peaks saama neid fakte ka kontrollida.
  
• Rolli mängib ka andmete kogumise aeg. Tuleb kindel olla, et tegemist on värskete andmetega , kui ei taheta just analüüsida varasemat.
  
• Kõik lingid, mis on lehel, peavad töötama ning sisaldama seda materjali, mida lubatud on.
  
• KÕIGE olulisem on viidete olemasolu. Kõik mis pole autori enda looming, peab olema kindlasti viidatud .
  

Objektiivsus

• Kuna tänapäeval on reklaam kõikjal, tuleb õppida eristama mis on reklaam ning mis on kohane informatsioon.
  
• Lehe väljanägemine mõjutab samuti informatsiooni usutavust. Kui on liiga palju liikuvaid pilte ja erinevaid kirjastiile, siis on see märk, et kujundaja pole olnud professionaal .
  

Sisu

• Iga teksti puhul on oluline see, et oleks sissejuhatus ja kokkuvõte, samuti sisukord ning kasutatud allikad. Need on nii elementaarsed asjad, et nende puudumisel tuleks olla väga ettevaatlik ning kahtlustav!
  
• Oluline on endale selgeks teha see, kas dokument sisaldab mingeid seisukohta, või üritatakse midagi peale suruda.
  
• On kaks erinevat võimalust – kas tekst on kellegi arvamus, või on tegemist kontrollitud faktide ja seisukohaga.
  

Ajakohasus

• Kontrolli millal dokument koostati ning millal ta veebi üles pandi.
  
• Igal korralikul lehel peaks olema märgitud, millal lehte uuendati või antud artikkel vms koostati/üles laeti .
  

Kasutajaskond

• Kellele juhend on koostatud
  
• Kas antud lehekülg on mõeldud kõigile, vaid suunatud kindla valdkonna spetsialistidele. Kui leht on suunatud kindlale lugejaskonnale, siis peaksid esitatud andmeid olema samal tasemel (õpilased, teadlased) ning peaks vältima „kollast” informatsiooni ja ebasobivat stiili.
  

Kaaskiri
Minu loodud hindamisjuhend on mõeldud eelkõige gümnaasiumisse astunud või seal käivale noorele , kuna sel perioodil võetakse tõsisemalt käsime uurimistööde koostamine, kokkuvõtete tegemine, analüüsimine ning info hankimine . Enda gümnaasiumi ajast mäletan, et meil oli väga range ja hea õpetaja, kes õpetas meid eristama vajalikku ebavajalikust ning suunas meid sinna poole, et ühel päeval saaksime me ise hinnata leitud informatsiooni. Seetõttu pean vajalikuks just selles vanuses noori toetada oma juhendiga.
Esimeseks punktiks panin autorluse, kuna just ülikooli ajal olen õppinud , et igal asjal on oma autor ning kogu aeg tuleb viidata, kui miski pole sinu enda looming. Kui noor inimene saab esimese asjana selgeks, et tuleb alati üles otsida see vastutaja, kes on midagi loonud, siis oskab ta hinnata selle lehekülje usaldusväärsust. Kui tegemist on salastatud andmetega ning loojast pole märkugi, siis on asi enam kui kahtlane. Õige inimene vastutab oma teguse eest!
Kuigi põhikoolis peaks iga inimene selgeks saama käänded ning grammatikareeglid, on sellega probleeme ka gümnaasiumi astmes . Esmene aasta korrataksegi kõik reeglid üle ning siis peaks tekkima ka arusaam, et ametlik ning kontrollitud tekst peab olema korrektses eesti keeles ning grammatikavigadele sinna kohta pole. Siis siinkohal võtsingi teiseks märksõnaks täpsuse. Kui lehele lisatud informatsiooni all on kirjas loomise kuupäev või üles lisamise kuupäev, siis on pool usaldust juba olemas. Kui need aga puuduvad, siis ei saa me kindlad olla, mis ajal see kirjutatud on? Sama lugu on ka viitamisega. Kui viidatud lingid ei tööta, siis ei saa me kontrollida, kas lehelt on üldse materjali kasutatud või kui on, kas see on siis õige ning kasutatav.
Tänapäevases infoühiskonnas tuleb olla objektiivne ning näha märke. Reklaam on kõikjal ning tuleb aru saada, kas tegemist ongi reklaamilehega või mitte.
Kõige tähtsam osa ongi sisu. Sisu ümber peab olema ka korrektne ülesehitus, mis sisaldab edas tiitellehte, sisukorda, sissejuhatust, kokkuvõtet ning kasutatud allikate osa. Kõik tekstid peavad olema korrektselt vormistatud olema. Kui teksti looja ei tunne vormistamisreegleid, siis ei ole ta ehk õige inimene midagi looma. Oluline on sõnavabadus ja oma arvamuse olemasolu, kui kedagi rünnatakse mingi kindla seisukohaga või veendumusega, siis see pole õige. Kvaliteetne materjal põhineb kontrollitud faktidel ning seisukohtadel. Kellegi arvamust ei ole eriti tark tõe pähe võtta.
Igas ajalehe veebiväljaandes on kirjas loomis ning muutmis kuupäev. See näitab, et tegemist on ajakohasusega. Kui allikaid kasutada ning neid viidata oma töös, siis peab alati linkide taha panema kuupäeva, kuna sina seda kasutasid. Hiljem on nii õppejõul hea kontrollida, kas faktid on võetud üldse sealt. Mina isiklikult pean kuupäevade lisamist väga oluliseks. Nii me teame andmete hankimisest, lisamisest ning ei riski vananenud andmetega.
Iga asi on loodud kellegi jaoks. Kogu leht koostatakse vastava kasutajaskonna jaoks. Kui leht on suunatud noortele,siis peaks see olema ka noortele arusaadavas keeles ning kujundusega. Kui tegemist on aga teadustekstidega, siis kasutatakse teaduskeelt. Tekst peab olema formaalne , slängita, ilma „kollase” infota jne.