lastekirjandus - laiemas tähenduses spetsiaalselt lastele suunatud kirjandus, kitsamas tähenduses täiskasvanute poolt lastele suunatud lood. valm - lõhike, õpetliku sisuga mõistujutt või luuletus. ballaad - dramaatiliste elementitega lüroeepiline luuletus, mida sageli on ette kantud lauludes. muinasjutt - eepola žanr, rahvauskumustel, müütidel või vabal fantaasial rajanev meelelahutsulik või õpetliku sisuga lugu. Iseloomulik: imepärase, üleloomuliku ja ebatavalise esinemine. gradatsioon - intriigi arengu järk-järguline intentsiivistamine, pinevuse astmeline tõus. kunstmuinasjutt - muinasjutt, mis on loodud kidla autori poolt. mõistatus - Rahvaluule lühivorm. Koosneb küsimusest ja vastusest. Viide lahendusele mingi omaduse, võrdluse kaudu. Algselt maagilise mõjuga. 2. Missugused on lastele mõeldud rahvalaulu liigid (5 liiki)? Hällilaulud ja äiutused Hüpitus- ja mängituslaulud Mängulaulud Ahellaulud (sh nn lõputa laulud)
- epiteet - metafoor - võrdlus (võrdlusalus, võrreldav, võrdlussõna (kui, nagu)) - sünekdohh (osa on terve asemel või vastupidi) - eufemism (peitemini) - personifikatsioon - hüperbool (lõputu suurendamine) - litootes (lõputu vähendamine) - metonüümia (peidetud võrdlus sarnasuse alusel) lausekujundid: - kordus (sõna, lause või värsi täpne kordamine) - inversioon (sõnade ebatavaline järjekord) - gradatsioon (pinge järk-järguline tõus või langus) - antitees (vastuväide kõrvutatakse eitavaid mõisteid või omadusi) - retooriline küsimus RIIMILINE RAHVALAUL · parallelismirühmade asemel stroofid e salmid · algriimi asemel lõppriim (paaris-, süli-, ristriim) · värsimõõduks peale trohheuse muudki (nt. jamb, daktül) · arhailine keel asendunud uuemaga · kujunditevaesem · meloodilisem · esitavad ka mehed
Lamarck arvas, et kaelkirjaku pikk kael arenes välja kuna igal järgneval põlvkonnal oli vaja kaela sirutada järjest kõrgemal olevate puulehtede poole. JEAN-BAPTISTE LAMARCK (1744-1829) Lamarcki teooria plussid ja miinused : + Esimene terviklik - Isetärkamine evolutsiooniteooria + Liikide muutuvuse, ajaloolise - Elu jooksul omandatud tunnuste arengu idee päritavus + Organismide astmik ( gradatsioon ) - Organismide sisemine tung progressile + Erinevate liikide suguluse mõiste - Tingimata kasulike muutuste teke harjutamise mõjul GEORGES CUVIER (1769-1832) Prantsuse loodusteadlane Võrdleva anatoomia ja selgroogsete paleontoloogia rajaja Avastas, et mida sügavamatest kivimikihtidest leiud tulevad seda enam erinevad need tänapäeval elavatest organismidest
Ei lasknud teistel teha tegusid, mille käigus ka teda oleks karistatud Tegelase analüüs Põhikonflikt: Komandant Weberi ja vang 509 vahel 1. Probleem allkirjastamisega loomakliinikusse katsealusteks mineku kohta ("nuumamislaager") 2. 509 sai vastuhaku eest karistada 3. Rivistumisel meenus Weberile taas 509 nägu 4. Transpordi meeskonda minemata jätmine 5. Komandant Weberi tulistamine ja tapmine Tegelase analüüs Tegelasrühmadevaheline konflikt ja konflikti gradatsioon(tugevnemine): Komandandid vangid Komandandid - Vangid - Konflikti gradatsioon toimus Bucheri ja 509 vastuhaku ja nõustuva allkirja mitte andmise järel. Nad said karistada ja nad peksti julmalt läbi. Hiljem olid nad valvuritel meeles ja nad kannatasid veelgi. Sündmustiku analüüs Sündmused toimusid Teise maailmasõja viimastel kuudel Saksamaal Mellerni koonduslaagris. · Töölaagri barakkide mulje · Vangide barakkide mulje · Loendusväljaku mulje
analoogiale kui funktsionaalsele sarnasusele. 8) Analoogia- on bioloogias elundite funktsionaalne sarnasus. Evolutsiooni kujunemine: · Aristoteles-Universum pole asjade ja sündmuste müstiline kaos, selles valitseb mingi seaduspärane kord, mida võib mõistusega tunnetada. Eluvormide kolm tüüpi: taimed, loomad, inimene. · Newtoni seadusd. · Gottfried Leibniz-maailm on ettemääratud süsteem. Tema kolm printsiipi: küllus, pidevus ja lineaarne gradatsioon. · Carl Linne-jagas organismid liikideks, perekondadeks, sugukondadeks, seltsideks, klassideks, hõimkondadeks ja riikideks. · Erasmus Darwin-Organismid on ajalooliselt arenenud ja põlvnevad üksteisest. · Charles Robert Darwin-"Liikide põlvnemine" 1859. Praegu elavad liigid pärinevad varem elanud organismide liikidest.Põlvnemine on toimunud läbi muutuste.Looduslik valik tuleneb
Epiteet-kirjeldav või kaunistav lisandsõna e.poeetilinetäiend Võrdlus-kõrvutamine ühise tunnuse alusel Meta ühendab erinevaid nähtusi sarnasuse alusel Isikustamine-e.personifitseerimine millelegi mitte inimlikule isikuomaduste omistamine Sümbol-võrdkuju,pilt või märk,mis esindab mõnd nähtust või mõistet eriti abstraktselt Allegooria-e. Mõistukõne tekst tervikuna vihjab millelegi millest otse juttu e tehta Iroonia-pilkavteesklus,öeldakseüht aga vihjatakse vastupidisele Gradatsioon-e.astendus tähenduslik tõus või langus luuletuses Palindroom-mõistatuse liik mida võib lugeda mõlemat pidi Haiku-riimideta luuletus e.ajviite- lõbuluuletus Tanka-riimideta luuletus e.lühiluuletus Sonett-14 realine kinnisvormis luule Itaaliasonett -4+4+3+3 värs inglinesonett-4+4+4+2 värssi Alliteratsioon-e. Algriim sõnade esihäälikute kunsti kavatsuslik kordus assonants-e.algriim sarnaste vokaalide kordus sõnade algul värsis Onomatopöa-e.jäljendused (mull,mull,mull) Salmid-e
järgneb mulle mässulises rodus” – jõugu all on mõeldud sümbolina seda asjade kogu. Luuletuses on kasutatud lõppriimi, ristriim on salmide esimeses neljas reas ja kahes viimases paarisriim. Hirm Avaldatud I poolaasta jooksul, Eesti Vabariik lagunes kokku. Luuletuses on justkui kaks tegelast, kelle poole pöördutakse, ilmselt mina tegelase kallim, kellele ütleb mina tegelane oh suudle mind. Luuletuses on astmeline tõus ehk gradatsioon, hirm läheneb. Tundub et tegevus toimub kodus, kellegi majas. “Ma kohendan tahti” – küünla valgus. Helvetis on Alveri enda mõeldud sõna. Luuletuses on nii alg- kui ka lõppriim, ristriim, täisriim. Algriim – leek lambis lööb/jne. Viimases salmis on kordused. Maru 2 Kirjutatud 40 aga ilmub 66. Pöördub lugejate poole, et kuulake ja pange tähele. Maru on nt torm, möll, raju tuul, hirmus, tohutult. Maru on kõikvõimas ja miski teda ei takista. Teises stroofis
Lausekujundid Retooriline pöördumine- kasutatakse tunderõhu saavutamiseks Nt. Teid ma teretan, Eestimaa pojad! Miks Sa nutad lilleke, nupud täis Sul pisaraid? Kordused: Anafoor- sõnade või lausete kordus värsi alguses Nt: Jumalaga, kehav laasi Jumalaga, ilus ilm. (Anna Haava) Epifoor- lõpu kordus Nt: Sa ilus aeg, Sa armas aeg, Sa lilleline noorusaeg. Kliimaks- astmeline tõus ehk gradatsioon Nt: rääkimine hõbe, vaikimine kuld Parallelism- ühe värsirea mõtte kordamine Nt: Ema viis hälli heinamaale, Hiige kesapääle. Tuuled juhtigu Sul teeda, Õhud õrnad õpetagu. Antitees- vastandamine Inversioon- ebatavaline sõnajärjestus Nt: laotada tahaks Su üle vaipa Ellips- sõnade ärajätmine, et tekiks pingestatus Sidesõnatus- sidesõnad jäetakse ära. Kõlakujundid Allinteratsioon- sama kaashääliku kordus sõna algul Nt: vanem venda vennikene
Värssides proosateos Kindel aeg ja koht Pole kindlat aega ja kohta Lõpp pigem traagiline Alguse ja lõpu seadus Vastandite seadus Vastandite seadus Nimed konkreetsed, kultuuriomased Nimed umbmäärased,tüüpilised kangelased Peegeldab animistlikku (hingeusk) maailmavaadet Muinasjuttudes arvumaagia Gradatsioon ehk astendus: Kompositsioonivõte: üht liiki mõistete reastus mingi omadeuse õi hulga järk-järgult kasvavas või kahanevas järgnevuses Lohel tuleb raiuda maha kolm pead, esitatakse kolm ülesannet või küsimust, tuleb läbi minna paksust metsast, ületada mägi ja meri Muinasjuttude tegelased: Tegelased on tüübid, mitte karakterid Tavaliselt vastandlike omadustega: rikas ja vaerna, ilus ja ineti, hea ja kuri jne
regilaul uuem rahvalaul laulumängud · Väikevormid: vanasõnad mõistatused kõnekäänud Stiilikujundid · anagramm - ühe sõna tähtedest saab teise sõna (isa-asi-sai-ais) · palindroom - eest taha/tagant ette lugedes sõna sama (issi, piip, kirik) Lausekujundid · retoorilised pöördumised - "Olge tervitatud, Eesti mehed!" · parallelism - mõttekordus "karjapoiss on kuningas, teise valla valitseja" · gradatsioon - astmeline kordus "Rääkimine hõbe, vaikimine kuld" (level up) · anafoor - alguskordus "Tõuske üles, Eestimaa mehed, tõuske üles, astuge relvile" · epifoor - lõpukordus "marti-marti" · antifees - vastandamine "õudselt tore" · kambuur - sõnamäng "Iga maja ei ole majakas, iga kaja ei ole kajakas." · paradoks - sügava mõttega vastandamine "raske on kergeks saada" · ellips - sõnade ärajätmine "..", tuleb ise taibata
blokaad delegeerima genotsiid blokk delikaatne geriaatria bloknoot delikatess gigant bluff demagoogi giljotiin boikoteerima deponent glasuur boiler deposiit gobelään boks deputaat gofreerima bravuurne dermatoloog gondel bridz desideraat gorilla broderii despoot graafika broneerima devalveerima graatsia brutaalne diadeem gradatsioon bubert didaktika grandioosne buduaar diktaat graniit bukett diskreetne granuleerima buklet diskussioon greip buliimia dogmaatik grimass butafooria drastiline groteskne buum dzentelmen grupeerima börsindus dzoki guass büdzett dublaaz guljass bülletään duplikaat gurmaan bürokraat dünaamika gürsa büst düstroofik
,,Kivi südamelt" 1935 Hiline loomeperiood: Traagiline ohuluule ,,Mureliku suuga" 1942 ,,Sädemed tuhas" 1954 ,,Ääremail" 1963 Põhimotiivid: · Saatuslik armastus · Tung vaimsele uuestisünnile ja puhastumisele · Kurjus kui inimese kõlbelisuse proovikivi · Sünnimaa kaotuse valu Vormistik: · Sage otsese kõne kasutamine · Repliikide rohkus · Elliptika · Viivitused ja mõttepausid · Erinevat liiki kordused · Gradatsioon · Kiire stakaatolik tempo 4. Kokkuvõte Marie Under oli täielikult luuletaja, mitte kirjanik harilikus mõttes. Ta kirjutas küll ka esseesid ja artikleid ning tõi tõlkijana eesti keelde palju väärtuslikku maailmakirjandusest, kuid kõik see jäi kõrvaliseks luule ees, mis oli Marie Underi elu pärisosa. Marie Underi luulelooming kuulub 20.sajandi eesti lüürilise luule põhivara hulka.
,,Kivi südamelt" 1935 Hiline loomeperiood: Traagiline ohuluule ,,Mureliku suuga" 1942 ,,Sädemed tuhas" 1954 ,,Ääremail" 1963 Põhimotiivid: · Saatuslik armastus · Tung vaimsele uuestisünnile ja puhastumisele · Kurjus kui inimese kõlbelisuse proovikivi · Sünnimaa kaotuse valu Vormistik: · Sage otsese kõne kasutamine · Repliikide rohkus · Elliptika · Viivitused ja mõttepausid · Erinevat liiki kordused · Gradatsioon · Kiire stakaatolik tempo 4. Kokkuvõte Marie Under oli täielikult luuletaja, mitte kirjanik harilikus mõttes. Ta kirjutas küll ka esseesid ja artikleid ning tõi tõlkijana eesti keelde palju väärtuslikku maailmakirjandusest, kuid kõik see jäi kõrvaliseks luule ees, mis oli Marie Underi elu pärisosa. Marie Underi luulelooming kuulub 20.sajandi eesti lüürilise luule põhivara hulka.
● Juhan Kunder ○ “Eesti muinasjutud”, “Suur Peeter ja Väike Peeter” ● Matthias Johann Eisen ○ “Esivanemate varandus. Kohalised Eesti muinasjutud” ● Ernst Peterson Särgava ○ “Ennemuistsed jutud Reinuvader Rebasest” ● August Jakobson ○ “Ööbik ja vaskuss”, “Hiir, vähk ja sitikas” 2. J. Kunder "Suur Peeter ja väike Peeter". Mida muinasjutt õpetab? Selgitage selle muinasjutu abil, mis on gradatsioon. Kaks orja saadetakse metsa puid raiuma, neile antakse mõlemale kaasa toidukott. Suur Peeter on kaval, ütleb Väiksele Peetrile, et sööme enne väiksema toidu ära ja siis hiljem tema oma, aga pärast ei anna nooremale enda toidupoolist, saadab ta sööma ühel päeval hiiri, teisel päeval mesilasi ja kolmandal päeval kullilapsi. Loomad paluvad armu, Väike Peeter annab, loomad lubavad teda tulevikus aidata. Kui neljandal päeval Väike Peeter ei lase end enam lollitada, läheb
e) ümberütlemine - tabu, eufenism N : põrguvürst, arumrõõm f) sümbol - võrdkuju(asendab nähtust või abstraktset mõtet) g) mõistukõne ehk allegooria N : veski seisab vete pääl h) vastandväljendus ehk oksüümoron N : kuum lumi i) metonüümia - ülekantud tähendus mingi muu suhte alusel, mitte välime sarnasus. N : Lugesin Vildet j) lausekujund - figuur, mõttekordus N : teele, teele kurekesed k) antitees - vastandlike mõtete kõrvutamine N : rõõm:mure l) gradatsioon - tegevuspinge tõus või langus N : must, sinine või punane m) metooriline küsimus - n) inversioon - sõnada ebaharilik kasutamine lauses o) kalambuur - sõnamäng N : arvus 11 ühed ei saali üksteist p) akrostihhon - iga rea esimene tähe moodustav sõna, lugedes teda ülevalt alla r) kõlakujund ehk onomatopöa N : tiu-tiu, liu-liu
o Mõistukõne (allegooria) tekst tervikuna vihjab millelegi, millest otse juttu ei tehta 10. Lausekujundite liigid Lausekujundid on sõnastusega mängimine. o Kordus rõhutab midagi, tugevdab meeleolu o Mõttekordus (parallelism) mingi eriti olulise mõtte kordamine selle rõhutamiseks o Vastuseade (antitees) ühes ja samas värsis kõrvuti pandud vastandid o Astendus (gradatsioon) esitatakse väljendeid, mis moodustavad tähendusliku tõusu o Retooriline pöördumine või hüüatus ,,Oh Jumal, tule alla ja inimeseks saa!" o Sõnamäng (kalambuur) ,,Ilvese sigadused maksab kinni riik." o Siire (anzamblaan) lause jäetakse tahtlikult pooleli ning see jätkub nt alles järgmises reas/salmis 11. Riim ja kõlakujundid Mängitakse mingisuguse efekti saavutamiseks kõlaga.
õpetliku sisuga lugu, mis ei pretendeeri usutavusele (vrdl müüt, muistend, pajatus). Iseloomulik on imepärase, üleloomuliku esinemine, tegelaste ja sündmustiku skemaatilisus, tegevuse kordused, detailide vähesus, ajaline-ruumiline ebamäärasus, maagilised esemed, imepärased v imevõimetega tegelased. Rahvamuinasjutud (anonüümsus, suuline levik), kunstmuinasjutud (autorilooming, mis järgib muinasjutu tüüpilist temaatikat, ülesehitust). gradatsioon- astendus; kunstiline kujund, intriigi arengu järk-järguline intensiivistumine, pinevuse astmeline tõus, meeleolu järk-järguline süvendamine, nt muinasjutus järjest keerulisemate ülesannete lahendamine. kunstmuinasjutt- autorimuinasjutt, mis on loodud kindla autori poolt, võib olla nii rahvamuinasjutu teisendus, edasiarendus kui ka pahupidine tõlgendus; aga teisalt tugineda ka
olukordadele.Tihti nimetatakse lihtsalt ,,Bürokraatiateks ,, 17. Henry Fayoli juhtimisprintsiibid. 1) Tööjaotus ; 2) Õiguste ja vastutuste tasakaal ; 3) Distipliin ; 4) Käsutamise ühtsus ; 5) Tegutsemisühtsus; 6) Isiklike huvide allutamine üldistele; 7) Õiglane tasu; 8) Tsentraliseerimine ; 9) Alluvusahel ; 10) Õiglus ; 11)Kord ; 12) Personali stabiilsus; 13) Algatusvõime; 14) Ühtekuuluvus. 18. Juhtimismudelite üldistustaseme gradatsioon Paradigma,Koolkond,Kontseptsioon,Metoodika,Meetod 19. Alluvusjada? Alluvusjada on ettevõtte juhist kuni lihttööliseni kulgev mitme ülemus- alluva jada kui tööde hierarhia,mis määratakse õiguste jaotusega.A on alluvussuhete formaliseeritud ahel,mis määrab õigused,vastutuse ja kommunikatsiooni seosed.Suhete keerukuse tõttu ei tohiks keegi saada otseseid käske rohkem,kui ühelt kõrgema tasndi juhilt. 20. Võimu allikad. 1) Kasul põhinev võim
Soomes tehtud uurimustele tuginedes, põhjustab radoon kopsuvähi juhtudest ca 10% aastas. Radooni oht on suur paikkondades, kus küllalt lähedal asub oobolusliivakivi ja/või diktüoneemakilda kiht. Üldiselt paiknevad radooniohtlikud alad Tallinna piires ning üldjuhul põhja pool Paldiski-Tallinn ja Tallinn-Narva raudteed (vt. ajakiri "Keskkonnatehnika" 3/1999). Radoonisisaldus pinnaseõhus kõigub väga suurtes piirides. Põhjamaades on välja töötatud pinnaste radooniohtlikkuse gradatsioon sõltuvalt radoonist pinnaseõhus, aluskivimi raadiumisisaldusest ja ala geoloogilisest ehitusest. Radoonisisaldust pinnaseõhus liigitatakse pinnaste radooniohtlikkuse astme määramisel järgmiselt: 1. madal tase radoonisisaldus pinnaseõhus alla 10 000 Bq/m³ (10 kBq/ m³) [Bq- Bekerell] 2. keskmine tase radoonisisaldus pinnaseõhus 10 000 50 000 Bq/m³ 3. kõrge tase radoonisisaldus pinnaseõhus 50 000 - 250 000 Bq/m³ (üle 50 kBq/ m³) 4
kaudu tugevdatakse tekstis olevat meeleolu, refrään korduse alaliik, seal on korratud suured keelelised üksused · parallelism e mõttekordus kasut eesti rl-s, mõte sõnastatakse ümber ja korratakse · vastuseade e antitees ühes lauses koos positiivne ja negatiivne/eitus ja jaatus, mingile väitele esitatakse vastuväide, nt enda teha kõik ja mitte miski · astendus e gradatsioon tähenduslik tõus, nähtust isel teatud tähendusliku nt paremaks muutumise kaudu · retooriline pöördumine/hüüatus oh jumal, tule taevas appi, tere, hurraa; ilukõne väga rafineeritud kõnepruuk (Tema Majesteet) · sõnamängud e kalambuurid nt aetakse homonüümid ja sünonüümid sassi, kasut samakõlalisi erineva tähendusega sõnu ühes lauses
meeleolu. Loomulikud on värsikordused. Salmide vahel muutumatuna või ligilähedaselt korduvaid värsse või salme nim refrääniks. Lisaks sõnadele ja värssidele korratakse ka ligilähedasi mõtteid, tekitades mõttekorduse e parallelismi. Vastandlike mõtete kõrvutamine on vastuseade e antitees. Vastandi e kontrastipõhimõte on sõnakunsti olulisemaid aluspõhimõtteid. Mõttekorduses võib tekkida astendus tähenduslik tõus või langus e gradatsioon. Teise rühma lausekujundeid moodustavad erinevad ilukõnelaused e retoorilised lausestused. Tuntumad on tundeväljenduslik retooriline küsimus, pöördumine või hüüatus. Ilukõnelauseid saavutatakse lauseliikmete ümbertõste e inversiooniga. Sagedased võtted on ka lauseliikmete väljajätt e ellips ning lausekatkestus ja hälve. Kohata võib sidesõnastust või selle vastandit sidesõnakust. Luulele on iseloomulik sarnaste sõnade ja tähenduste kuhjamine.
2. Lisaks sõnadele ja värssidele korratakse ka ligilähedasi mõtteid, tekitades mõttekorduse ehk -parallelismi. 3. Vastandlike mõtete kõrvutamine on vastuseade ehk antitees a. vastandi- ehk kontrastipõhimõte on sõnakunsti olulisemaid aluspõhimõtteid. 4. Mõttekorduses võib tekkida ka astendus ehk gradatsioon tähenduslik tõus või langus. iii. Teise rühma lausekujundid 1. erinevad ilukõnelaused ehk retoorilised lausestused i. retooriline küsimus ii. pöördumine iii. hüüatus b. saavutatakse lauseliikmete ümbertõste ehk inversiooniga c
s6nu v6i s6natyvesid korratakse kõrvuti värsside algul, keskel ja lõpul. Refrään - salmide vahel muutumatuna või ligilähedaselt korduvad v2rsid v6i salmid. Parallelism e. mõttekordus mingisugust olulist mõtet öeldakse tekstis mitu korda erineval moel üle; väga omane nt eesti rahvaluulele Antitees või vastuseade luuakse väga selge ja terav opositsioon kahe mõiste vahel Nt: endast teha kõik ja mitte miski Astendus e. gradatsioon esitatakse väljendeid või sõnu, mis moodustavad teatud tüüpi tähendusliku tõusu Retooriline pöördumine või hüüatus võib olla ka küsimus Ilukõnelauseid saavutatakse lauseliikmete ymbert6ste ehk inversiooniga. Sagedased v6tted on lauseliikmete v2ljaj2tt ning lausekatkestus ja h2lve. Kohata v6ib sides6natust v6i selel vastandit sides6nakust. Luulele on yldse iseloomulik sarnaste s6nade ja t2henduste kuhjamine.(nt. elu poole, hella poole.kodu poole, kulla poole) Sõnamängud e
terviku nnelikkus. Ta vrdleb hiskonna ja nnelikkuse vahekorda kunstiteose (niteks maali) ja ilu vahekorraga. Nii nagu kauni maali loomiseks pole sugugi vajalik, et iga ksik osa pildist oleks maalitud kige kaunima vrviga, vaid oluline on, et osadest moodustuv tervik oleks kauneim, nii polevat ka polise nnelikkus tema liikmete nnelikkuste mehhaaniline summa. Viks telda, et Platoni riigiksitlus on holistlik. Valitsemiskordade tbid ja gradatsioon. Siiamaani on kne all olnud see, kuidas peaks vlja ngema igluse idee kohaselt lesehitatud riik. Kui selles osas on selgus saavutatud, tekib vimalus ka nhtava maailma poliitilises mitmekesisuses paremini orienteeruda. Valitsemiskorda mravaks faktoriks peab Platon valitsevat hingelaadi, millisena ta ksitleb just valitsejate hingelaadi. Konkreetsemalt on ksimus selles, millises vahekorras on valitsejate erinevad hingejaod ksteisega. Vastavalt sellele, milline hingejagu
kohta, teeb endale selgeks nende sotsiaalne aspekt. Tegelase suhe iseendaga, teiste tähenduse; tegelastega, ümbritseva maailmaga. Tegelastevahelise põhikonflikti leidmine ja sõnastamine. Tegelaste tegevusmotiivide selgitamine. Tegelasrühmade konflikt ja konflikti gradatsioon. Erinevate teoste peategelaste võrdlemine. Kirjanduslik tegelane ja selle prototüüp. Kirjanduse tüüptegelasi. Fantaasiakirjanduse ja naljandite tüüptegelasi. Sündmuste toimumise aja ja koha kindlaksmääramine. Miljöö kirjeldamine. Tegevuse
ÜHISKONNA POLIITILINE ORGANISATSIOON JA RIIGI MEHHANISM Ühiskonna poliitiline organisatsioon Riigi süsteemi primaarsed ja sekundaarsed elemendid on samas ka ühiskonna poliitilise organisatsiooni elementideks. Sõltuvalt suhtest poliitikasse võime organisatsioonid ühiskonnas jagada: ¤ poliitilised ¤ mittepoliitilised ehk apoliitilised Inimene, ühiskond, riik - seoste tüübid Riigikeskset ühiskonda iseloomustab prioriteetide gradatsioon RIIK-ÜHISKOND- INIMENE, kusjuures inimene on viimasel kohal.Kehtiv õigus konstitueerib riigiorganitele valdavalt ainult õigusi, inimesele valdavalt ainult kohustusi. Inimese(isiksuse)keskset ühiskonda iseloomustab prioriteetide gradatsioon INIMENE- ÜHISKOND- RIIK, kusjuures inimene on esikohal. Tagatud üldised inimõigused jpm. Kõigi subjektide suhtes toimib legaalsuse ja egaalsuse põhimõte. Selle vormid: ¤ kodakondsus ¤ maksud ja avalikud teenused
Temalt ilmusid Puskini poeemide tõlked ja "Jevgeni Onegini" eestindus (1964), mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsaavutuseks. III periood: Tuleb kahe jalaga maa peale, kujutab meeltega tajutavat maailma, tänulikkus, tundlikult argistest asjadest, väga vähe kuid mõjusalt lastest, elujaatus. Kinnismotiivid nt must vari. 1966 kogumik "Tähetund", 1971 kogumik "Eluhelbed" Kaks saarlast, Tulipunane vihmavari, Lähen müüjaks, Kooliminek, Kodune kirjandustund, Helde andja (gradatsioon e tõusev pinge, kordus- teistele), Hirmsa kisaga, Tuju (vastutus loomingu eest), Kuradile, Looming, Räägi tasa minuga, Võrdlus. 1986 "Korallid Emajões" . Ettevaatust, klaas, Sa hapramast hapram, Kodused arved, Kaduv käsi, Ei vaibu, Eluhelbed: Küll ma otsisin eluarvu, küll ma jagasin jagamatut - kuni taipasin tasahilju,
Karavellidega, galeoonidega, galeeridega, galeassidega, korvettidega, fregattidega, parklaevadega, prikkidega, brigantiinidega (Jaan Kross) 16. gradatsioon ehk astendus - kliimaks ehk astmiktõus Ning äkki tikub talle himu pääle, kirglik himu, vastuseismata himu - antikliimaks ehk astmiklangus 17. retooriline hüüatus 18. retooriline pöördumine ehk apostroof Laena mulle kannelt, Vanemuine! (Kalevipoeg) 19. retooriline küsimus (Kas siis selle maa keel.
Peamine vabariigi teadusasutus 1989. aastal 50% teadusrahadest TA-le ja 19% kõrgkoolidele 1989. aastal teadlaste osakaal. 55% TA, 24% kõrgkoolid (kokku 6184 teadlast) Teaduskaraadid + aunimetused (ENSV teeneline teadlane) Kultuurielu tunnused Loomingulise vabaduse piiramine (puudumine) Kultuuri rakendamine ideoloogilises võitluses Loome(kutse)ühingutesse kuulumise vältimatus Kunstiliikide gradatsioon Loomeinimeste kategoriseerimine aunimetuste alusel (Stalini preemia laureaadid; NSV Liidu teenelised kunstnikud; ENSV rahvakirjanikud jt) Eestikeelse kultuurielu domineerimine Institutsioonid EKP Keskkomitee o Propaganda ja agitatsiooniosakond o Ilukirjanduse ja kunsti osakond 1951-53 o Teaduse ja kultuuri osakond 1953-56, 1963-69/Teaduse, koolide ja kultuuriosakond 1956-63/Kultuuriosakond 1969-88
Nt: Ellen Niit, Marie Underi looming fantaasiakirjandus- kirjandusteosed, mis sisaldavad ebareaalseid või üleloomulikke elemente, imepäraseid tegelasi või sündmusi, käsitlevad igapäevamaailma probleeme metafooriliselt. Puudub üksmeel selle definitsioonis, kuna fantaasiakirj. ebaühtlane kirjandusvaldkond. Esimeseks peeti ,,Alice Imedemaal” I. Carrolli. Kitsamalt legendaarsel või mütoloogilisel ainestikul põhinevad teosed. Seostub rohkem minevikuga kui tulevikuga. gradatsioon- ehk astendus, intriigi arengu järk- järguline intensiivistamine, pinevuse astmeline tõus. Levinud muinasjuttudes ja ballaadides. kunstmuinasjutt- ehk autorimuinasjutt. Muinasjutt, mis on loodud kindla autori poolt. (Alice) koomiks- teksti ja pilti ühendav narratiiv, mis koosneb järjestikustest omavahel süžeeliselt seotud pildiridadest, mis on varustatud mullidesse paigutatud tekstiga. Peamiselt ajalehtedes, aga on ka raamatuid. (Miki Hiir, Tom ja Jerry).
! Karjapoiss on kuningas ! ! suure valla valitseja ! ! palju pere pidäjä ! ! kullatse krooni kandaja. Vastandlike mõtete kõrvutamine on VASTUSEADE e ANTITEES ! ! Riimiga laul on ilus ja sügav, riimita ilus ja sügavam ! Kui tahad mind vihata vihka siis mind, ma lähen ja leinan ja armastan sind Vastandi- ehk kontrastipõhimõte on sõnakunsti olulisemaid aluspõhimõtteid. Mõttekorduses võib tekkida ka ASTENDUS --> tähenduslik tõus või langhus ehk GRADATSIOON (vt ka liialdus ja vähendus). Kus nutab isatu poega, sinna kaevu kaevatakse; kus nutab ematu tütr, sinna uhkab allikas; kus aga nutab orjake, sinna tiigike tehakse; kus aga nutab vaenelapsi, sinna jäänud järvekene; kus aga nutab leskinaine, sinna jooksemas jõeke. Teise rühma lausekujundeid moodustavad erinevad ILUKÕNELAUSED ehk RETOORILISED LAUSESTUSED > Retooriline küsimus ! ! ! ! ! --> Pöördumine ! ! ! ! ! -> Hüüatus ! ! Kas siis selle maa keel ! ! Laulo tules ei voi !
L) (13) inversioon sõnajärjevahetus (helk hõbedane sillutisel) (14) kiasm (Malehobused valetavad ja valehobused maletavad A.A) (15) siire ehk anzambmaan (Ema tahab reisida ja isa kodus istuda_samuti ei ihka alati J.Ü (16) antitees ehk vastuseade (17) kumulatsioon ehk kuhjamine (sest kõik peavad asuma teele. Karavellidega, galeoonidega, galeeridega, galeassidega, korvettidega,fregattidega, parklaevadega, prikkidega, brigantiinidega J.K) (18) gradatsioon ehk astendus sh kliimaks ehk astmiktõus (ning äkki tikub talle himu pääle, kirglik himu, vastuseismata himu) sh antikliimaks ehk astmiklangus (19) retooriline hüüatus (20) retooriline pöördumine ehk apostroof (Laena mulle kannelt, Vanemuine!) (21) retooriline küsimus (Kas siis selle maa keel.. (KJP)) / dilemma (retooriline küsimus endalt) 11. Millistel alustel tekivad kirjanduslikud zanrid?
On avaldatud kahtlust, kas ei ole Popper siin mitte 20-nda sajandi probleemi ebaajalooliselt kandnud ajastusse, millal sellist probleemi ei saanudki üles kerkida. Kui aga lähtuda Platoni eeldustelt, siis poleks sellel kriitikal, mida ühiskonna ebakompetentne enamus teeb õiglase ühiskonna aadressil, just osutatud ületamatu ebakompetentsuse tõttu mingit potentsiaali toimida vähegi pikemas perspektiivis selliselt, et see edendaks ühiskonna õnnelikkust. Valitsemiskordade tüübid ja gradatsioon. Siiani on kõne all olnud see, kuidas pidanuks välja nägema õigluse idee kohaselt ülesse ehitatud riik. Kui selles osas oli selgus saavutatud, tekkis võimalus ka “nähtava maailma” poliitilises mitmekesisuses paremini orienteeruda. Õiglase riigi olemustunnetus saab nimelt olla aluseks, et hinnata meeleliselt tajutavas maailmas faktiliselt olemasolevaid ühiskondi ja riike. Platon kirjeldab “Politeia”`as mitmeid valitsemiskordade tüüpe,
(Juuda tegu) 6. Kalambuur ehk sõnamäng (sõna kahemõttelisel arusaamal põhinev möödaräärikine) 7. Paradoks (Postmodernses ühiskonnas valitseb kollektiivne üksindus) 8. Ellips ehk väljajätt (pedak heleroheline, kask kuldkollane J.L.) 9. Inversioon - sõnajärje vahetus( helk hõbedane sillutisel) 10. Siire ehk anzambmaan (Ema tahab reisida ja isa kodus istuda samuti ei ihka alati ) 11. Kumulatsioon ehk kuhjamine 12. Gradatsioon - tähenduslik tõus või langus 13. Kiasm ehk ristlause 14. Retooriline hüüatus 15. Apostroof ehk retooriline pöördumine 16. Retooriline küsimus / dilemma 11. Millistel alustel tekivad kirjanduslikud zanrid? Zanriteooria uurib kõnezanre ning nende määratlemise põhilisteks aluseteks on sisu, stiil ja kompositsioon; samusTi zanride etteantust (zanr kui kultuurimälu säilitaja) ning hierarhilisust.
tööanalüüsid. Organisatsiooni tulemuste määramine ametikirjelduste-juhendid korrigeeritud + kriteeriumid, indikaatorid tulemuste kohaselt 2. Struktuuriüksuste/prof-gruppide tulemuste Struktuuriüksuse, meeskonna tulemusplaan määramine + kriteeriumid - indikaatorid 3. Ametikohtade hindamine Väärtuste alusel kindel ametikohtade gradatsioon 4. Võrdlusandmed vabariigis (palgaturg) Adekvaatselt suhetatud taustaga 5. Palgaastmete, skaalade ja palgamäärade Palgaskaalad vastavad töö väärtusele, on kehtestamine motiveerivad, paindlikud 6. Tulemuspalga fondi loomine Volikogu kinnitus (suuruse osas) 7. Tulemusosaku % määramine ametikoha grupile Vahemiku diapasoon, samm (nt nõunimud) 8
lõppemine, nt omandi hävimine 1) Lihtfaktid- nõutav vaid üks juriidiline fakt 2) Liitfaktid- nõutav kaks või enam juriidilist fakti, et tekiks muutus või lõpeks vastav õigus või kohustus. Üks ja seesama juriidiline fakt võib olla seotud mitme õigusliku tagajärje võimaliku saabumisega. 32. INIMENE ÜHISKOND RIKK SEOSTE TÜÜBID Riigikeskne ühiskonna mall-see on äärmuslik nähtus. Seda isel gradatsioon riik- ühiskond- inimene, kusjuures inimene on viimasel kohal. Domnieerivad riigi huvid ühiskonna üldiste huvide ja enamuse ühiskonna liikmete huvide ees. Sellisel juhul on piltlikult öeldud et inimene on surutud näoga riigi poole, inimene on riigi ees põlvili,nn politseiriik. Riigiorganite süsteemil on õigused ja inimestel valdavalt kohustused. Ei ole tagatud kaasajal tuntud inimõigused ja kodanike poliitilised , majanduslikud ja sotsiaal-kultuurilised õigused. Selliste
ei saa tajuda (kogeda) substantse, ideesid jne. Positivismi seisukohalt on jutud kõigest sellest, mis ei ole kogetav, väljamõeldis. Positiivses staadiumis püüdleb mõistus täpsete teadmiste poole nähtuste kohta. Teaduse ülesandeks on jälgida ja kirjeldada seda, mis meile on antud kogemuses (st mida me tajume) ning avastada seaduspärasusi. Seadustest lähtudes võime seletada üksik fakte ning näha ette tulevasi sündmusi. Inimteaduste gradatsioon Evolutsionism (antropoloogia/sotsiaalteaduste kontekstis) Lewis Henry Morgan (1818 1881) Ameerika antropoloog, kelle põhiliseks uurimisteemaks oli sugulussüsteemid. 1841. aastal lõi Morgan koos sõpradega seltsi, mis tema mõjutusel hakkas hiljem tegelema Ameerika põlisrahvaste, eelkõige irokeeside uurimisega. Morgan asus irokeese lähemalt uurima ning nende sekka elama. Kogus andmeid 39 erineva grupi kohta, kel olid sarnased sugulussüsteemid
Soomes tehtud uurimustele tuginedes, põhjustab radoon kopsuvähi juhtudest ca 10% aastas. Radooni oht on suur paikkondades, kus küllalt lähedal asub oobolusliivakivi ja/või diktüoneemakilda kiht. Üldiselt paiknevad radooniohtlikud alad Tallinna piires ning üldjuhul põhja pool PaldiskiTallinn ja TallinnNarva raudteed (vt. ajakiri "Keskkonnatehnika" 3/1999). Radoonisisaldus pinnaseõhus kõigub väga suurtes piirides. Põhjamaades on välja töötatud pinnaste radooniohtlikkuse gradatsioon sõltuvaltradoonist pinnaseõhus, aluskivimi raadiumisisaldusest ja ala geoloogilisest ehitusest. Radoonisisaldust pinnaseõhus liigitatakse pinnaste radooniohtlikkuse astme määramisel järgmiselt: 1. madal tase radoonisisaldus pinnaseõhus alla 10 000 Bq/m³ (10 kBq/ m³) [Bq Bekerell] 2. keskmine tase radoonisisaldus pinnaseõhus 10 000 50 000 Bq/m³ 3. kõrge tase radoonisisaldus pinnaseõhus 50 000 250 000 Bq/m³ (üle 50 kBq/ m³) 4
Korduslikku võimendust vajame siis, kui tavapäraseist vahendeist ei piisa. Tulen, tulen küll. Ega ma tulemata ei jää. Tulen küll, tulen tingimata. Tulen! Kordusega rõhutatakse tegevuse, tunde, mulje intensiivsust: sa magad, sa magad, sa magad, sa magad, mehike = Magaja mehikese uni on raske. Alguskordus ehk anafoor, lõppkordus ehk epifoor. Struktuurne kordus: lihtkordus, algus- ja lõppkordus, pöördkordus, põrkkordus, parallelism, gradatsioon. Tähenduslik kordus: pleonasm (liigsõnasus) mis ilus, mis kaunis, mis kena!, tautoloogia (tähenduslik liiasus) kunstlik tehiskaaslane, tüvekordus tegematuks tehtud teod, kumulatsioon ehk kuhjum ja kõik asuvad teele, sest kõik peavad teele asuma. · Vormi ja sisu vastuolu retoorilised laused o Retooriline hüüatus: konstateerib, kinnitab mingit tõsiasja hüüdaluse intonatsiooniga: kui piimapehme õhk, kui mahedad on varjud.
Sõbralik ___ ___ ___ ___ ___ ___ ___ Mittesõbralik Moodne ___ ___ ___ ___ ___ ___ ___ Vanamoodne Mugav ___ ___ ___ ___ ___ ___ ___ Ebamugav Joonis 3. Ostjate hoiak kahe New Yorgi lillepoe suhtes Tavaliselt kasutatakse viiest kuni seitsmest omadussõnast koosnevat seeriat, kõiki omadusi hinnatakse seitsmeastmelise skaala järgi. Antud näite puhul võiks esimese omadussõna gradatsioon olla järgmine: eriti kallis, väga kallis, kallivõitu, ei kaliise ega odav, odavavõitu, väga odav, eriti odav. Meetodi puhul kasutatakse intervallskaalat. Seepärast saab tulemuste mõõtmisel kasutada keskväärsust, mis arvutatakse välja iga omaduse puhul ja tulemused esitatakse graafiliselt. Sellist tegevust nimetatakse profiilanalüüsiks. Antud näite puhul arvutati keskmised välja saja tarbija vastuste põhjal. Saadud profiil võrreldakse
elementide hulka. Teiselt poolt on massimeedia ka üheks rahva vahetu osavõtu väljundiks ühiskonna ja riigi aktuaalsete probleemide teadvustamisel, aga samuti sotsiaalse kontrolli vahendiks. P. 3. INIMENE, ÜHISKOND, RIIK - SEOSTE TÜÜBID Riigi ja inimese suhete osas võime välja tuua kaks põhilist suhete süsteemi - riigikeskse ja inimese(isiksuse)keskse ühiskonna malli. Esimene neist on seejuures äärmuslik nähtus. Riigikeskne ühiskond - seda iseloomustab prioriteetide gradatsioon RIIK>ÜHISKOND>INIMENE, kusjuures NB! - inimene on selles viimasel kohal. Domineerivad riigi (resp võimulolevate ringkondade) huvid ühiskonna üldiste huvide ja enamuse ühiskonna liikmete huvide ees. Sellisel juhul on piltlikult öeldes inimene surutud näoga riigi poole, inimene on riigi ees põlvili (vt allpool nn politseiriik). Kehtiv õigus konstitueerib riigiorganite süsteemile valdavalt (või absoluutselt) üksnes õigused, inimesele aga valdavalt (või üksnes) kohustused
· Glossoloolia-Mõttetute sõnade kuhjumine( Visnapuu armastas seda teha) Lausekujundid: · Kordus(teele, teele kurekesed, üle-üle maa) · Mõttekordus e. parallelism- tüüpilised regivärsilised rahvalaulud. · Kiasm e. ristlause.(Male hobused valetavad, ja valehobused maletavad) · Antitees e. vastuseade või vastandlike mõtete kõrvutamine(Kõrgel sääl asuvad surematud jumalad, madalal sääl sumavad surelikud rumalad.G.Suits) · Gradatsioon- tegevusinge tõus või langemine kogu luuletuse ulatuses. · Retooriline küsimus- küsismus millele ei oodada vastest(Miks sa nutad, lillekene.L.Koidula) · Inversioon-Sõnade vale järjekord lauses, ümbertõste(Ju lapsena igatsesin merd, ääretult mina.F.Tuglas) · Kalambuur e. sõnadega mäng(Arvus 11 ühed ei salli üks teist. I.Raag) · Homonüümid- tähenduselt erinevad(Üksteist, üksteist)
,,Must lagi on meie tool" kurb saatus on kodul ja sel ajal, paralleeleinimtunnetega lagi on näinud perekonna pisaraid ja riidu ,,Ta lendab mesipuu poole" ka võõral maal olles ja surmaga silmitsi seistesihkab hing kodu ja isamaad, ka viisistanud (allegooria mesipuu/mesilased). ,,Ma lillesideme võtaks" ühendaks Eestimaa kõige heaga: sinise taeva, armastuse, truuduse ja aususega, õnnetu Eestimaa headest omadustest (gradatsioon e. astendamine). ,,Sinuga ja sinuta" otsesõnu ütleb välja oma seose kodumaaga, et armastab oma kodumaad väga, ilma isamaata on asjad poolikud ja väärtuseta, tunne nagu oleks kirjutatud kallimale. ,,Eile nägin ma Eestimaad" kodumaa on ilus, kuid vaimselt vaikne ja mahajäänud, räägib kõike, mida ta Eestimaal nägi, nii rõõmus kui ka kurb. Äärmiselt kriitline ja realistlik. Liiv nägi eelkõige Eestimaa varjukülgi. Tihedalt seotud ka Liivi
annaabi.ee 
