Ristikujulise ristlõikega piilarid kannavad võlve ainsas säilinud basiilikana ehitatud maakirikus- Urvastes. Romaani stiil Gooti stiil Valitsev kuni 13.sajandi lõpuni Valitsev alates 14.sajandi algusest Iseloomulik oli hoonete massiivsus, Iseloomulik oli hoonete suurem õhulisus, paksud seinad, väiksemad aknad, seinad olid õhemad ning sageli ümarvõlvid ja ümarkaared akendel ning tugikaartega, teravkaartega võlvid, uksd ustel, kaunistusi vähem ning aknad, kaunistusi oli rohkem Kohe pärast maa vallutamist hakkasid kolonisaatorid püstitama sakraalehitisi. Vanimad kirikud olid puidust ja nende arhitektuuri kohta andmeid ei ole. Kivikirikute ehitamine algas 13 saj keskel, mil vallutajad olid suutnud oma võimu juba kindlustada. Feodaalse killustatuse ajal iseloomustab sakraalarhitektuuri lihtsus. Kirikuhooned on põhiliselt kaheruumilised
jakke Kaherealisi pintsakuid ja pluuse Tugevat ja kohevat kangast kostüümi ülaosas Dekoratiivelemente rinna kõrgusel Kokkutõmmatud vöökohta Rõivaste ülaosas tuleb vältida tähelepanu äratavaid drapeeringuid, seoseid, kirevaid tikandeid, õlasalle, kõrgeid lopsakaid kaeluseid V figuuri näide Alluspesu Meie juhul naine kannab siinine alluspesu. Rinnahoidjal on vatiinikihi ja tugikaartega korvid. Rinnahoidja õlapaelu saad ka ära võtta. 95% puuvilla, 5% elastaani. Aluspesu tuleb pesta madalal temperatuuril.. Pesemismärg Ainult käsipesu 30°C - 40°C. Tuleb olla ettevaatlik Komplekt kosneb Roosa seelik Triibuline pluus, roosa – sinised riibad Pluus – polüestrist Polüestri rõivad on soovitatav pesta Pesu 40° C Õrn pesu märgitud koos maksimumtemperatuuridega Seelik – viskoosist
peale ehitatakse empoorid v Tugedena esinevad tihti veel ümmargused sambad v Enamikul varagootika ehitistest on kabelipärg, mõnedel on transeptid ümmarguse lõpmikuga v Empoorid külglöövide peal on tugevasti võlvitud ja suurte akendega v Fassaadid hakkavad juba omandama seda üldilmet ja dispositsiooni, mida leiame gootika õitseaja ehitistes v Empooride kadumine ja nende asendamine tugikaartega on tähtsaim etapp gootika arengus Esimesed gooti stiilis ehitised v Esimene suurem ehitis, kus gooti konstruktsiooni põhimõtted rakendati, on Saint- Denis´ abtkonna kirik Pariisi lähikonnas, Prantsuse kuningate matusepaik. See valmis 1144.aastal. v Umbes samal ajal ehitati Noyoni katedraal. Koor oli valmis 1157. aastal, ümmarguste harudega transept 1170. aastal, pikihoone XII sajandi lõpul. Praegused võlvid ehitati
Kasut ka võlvitüüpi ristvõlv. Omapärane ka, et kooriruumile lisandus kooriümbrus käik., kabelitepärg. Tornid hakkasid liikuma ka kiriku lääneseina. Kirikud pidid olema ka kindlused ja pakkuma kaitset. 17. Millised on oma ilmelt gooti kirikud ning milliseid kaari ja võlve nendes kasutati? Kirikutel on kellatorn liikunud lääneseinale ja nelitisele on jäänud fiaal, tugipiilarid on asendund tugikaartega. Hoone muutub klaasijaks. Kasutusele võeti teravkaared, teravkaarsed ristvõlvid, roidvõlvid e. karkass, kimppiilarid.Roosaken 18. Mis on Itaalia romaani ja gooti kirikutel, võrreldes ülejäänud Euroopaga, erinevat? Näide. antiigi mõju väga tugev, näha on ka bütsantsilikke jooni. Kirikuid kaeti eri värvi marmorist mustriga, sellisena meenutavad nad roomaaegseid hooneid. Torne lääneseinale üldse ei pandud, sageli asendasid torne kellatornid
raamistik; võlvid olid lamedad, piklikud, neid toetavad tugikaared, empoorid kaovad. Aastast 1250 suurenevad aknad, nende postid ja raamistik muutuvad mitmekesisemaks ja rikkalikumaks, trifooriumi taha olevasse müüri tekivad aknad. Sensi katedraal (u 1140-1180) Selle proportsioonid erinevad empooridega kirikute omadest- nimelt on siin kesklööv laiem ja madalam. Selle eeskujul kerkib ka esimene suur katedraal, kus kohmakad empoorid olid asendunud tugikaartega, nimelt Chartres`i katedraal. Vanemad osad pärinevad XII saj- need on skulptuuridega kaunistatud lääneportaalid, kuulus kuningate värav e Portail Royal ja tornide alumine osa, mis oli üheaegne portaaliga (tekkinud u XII saj keskel). Pikihoone on Chartres`is kolmelööviline, kooriosa viielööviline, kirik on kuulus ka oma hästi säilinud värviliste vitraazakendega. Reimsi katedraal-peale tulekahju 1212 alustati ja lõpetati XIV saj(meister Jean d`Orbais). Hoone pikkus 138m.võlvide
transeptid ümmarguse lõpmikuga. Võlvid on kuueosalised; nende kõrgus suureneb vähehaaval: Senlis´s oli see enne ümberehitamist XVI sajandi alguses 18 m, Laonis 24 m, Pariisi Norte-Dame´is juba 32 m. Empoorid külglöövide peal on tugevasti võlvitud ja suurte akendega. Fassaadid hakkavad juba omandama seda üldilmet ja dispositsiooni, mida leiame gootika õitseaja ehitistes. Empooride kadumine ja nende asendamine tugikaartega on tähtsaim etapp gootika arengus. 2) Gootika õitseaeg (umbes XIII ja XIV sajand). Akendel on nüüd juba lihtne raamistik; võlvid on lamedad, piklikud, neid toetavad tugikaared; empoorid kaovad. Umbes aastast 1250 suurenevad aknad, nende postid ja raamistik LõunaPrantsusmaal on mõned suured kirikud rajatud otseselt PõhjaPrantsusmaa ehitiste eeskujul, seetõttu erinevad nad tavalistest Lõuna Prantsusmaa gooti kirikutest, mis on hoopis teist laadi. Gooti ajastul
vähendades niimoodi inimelusid ja kahjustusi. Kõiksugu ehitiste rajamisel tuleb osata näha ka seda, mida tulevik võib tuua. Tuleks arvestada ka homse päevaga. 13. Mis on iseloomulik Gooti arhitektuurile? 12.-16.saj. Goorti arhitektuurile on omane terav kaar. Hakati rakendama roietele toetuvat ristvõlvi, mis võimaldas võlvlae raskuse ning külgsurve koondada teatud tugipunktidesse; viimased kindlustati tugipiilarite ja tugikaartega, mis lubasid ehitada sõrestikutaolisi kõrgeid konstruktsioone ja õhemat seina. Gooti stiilis taodeldi maksimaalset ruumiühtsust. Tuntumad ehitised on Milaani toomkirik, Kölni toomkirik ja Notre Dame Pariisis. 14. Mis on iseloomulik Renesanssi ajastu ehitistele? 14.-16. saj. Arhitektuuris hakati rõhku panema olmelikele ehitistela. Tüüpiline oli sümmetrilise kavatisega ja sammasterohke siseõuega paleed. Kirikuarhitektuuris eelistati kupliga
Massiivsed Itaalia puhul sama reegel: kiriku katusele ei ehitata torne, aga kampaniilid muutuvad väga kõrgeks. Näiteks: San Marco kellatorn on ca 100m kõrge Palju on reljeefkunsti teoseid väljas ja fassaadil Ilmuvad ka ümarskulptuurid (kiriku seina vastu toetavad) Suuremad gooti kirikud toestatud ka välise tugisüsteemiga (kardeti seinte varisemist, sest seda tuli ka ette) Ehitati toestamiseks tugipiilarid, mis ühendatakse tugikaartega, et toestada valgmikku (Väiksemal kirikul pole vaja. Imiteeritakse,seda näha Jaani kirikul) Näide gooti ajastu kirikust: Pariisi Notre Dame'i kirik Sellel olemas tugikaared ja tugipiilarid Omapärane nähtus ka väikesed fiaalid (2-3 m pikalt) Kaunistavad kiriku katust või tugipiilarit Palju on fiaale on Milano toomkirikul, neid on üle 100 Hilisgootika 14. Saj lõpust 15. Saj alguses Leekestiil ehk hilisgootika 15. Sajandil
annaabi.ee 
