c) vaas õli ja veini hoidmiseks katoliku kirikus. Valgustid kirikus. lühter--küünlahoidja, eristatakse kolm liiki: a) harilik küünlajalg, mis seisab jalal b) ripplühter, mis ripub laest c) seinalühter, mis kinnitub seina külge kroonlühter--ripplühtri liik , kirikus koori või peaaltari kohal rippuv paljude küünla- või lambipesadega ripplühter. ampel--ripplamp ühe või mitme leegiga. kandelaaber--mitmeharuline suur küünlajalg. seinabraa--mitmeharuline seinalühter. Armulaud. hostia--oblaat--armulaualeib kristlikus kirikus. sakramendiorv--kiriku põhjaseina ehitatud niss, kus hoiti armulaualeiba, hiljem arnes sellest gooti sakramendimajake. Vanemates kirikutes siiani kasutusel. tabernaakel ehk sakramendimajake--kapitaoline kirikumööbel armulaualeiva ja armulauariistade paigutamiseks. Gooti arhitektuuri vormidega rikkalikult kaunistatud puust või kivist miniatuurne majake, mis toetub sambataolisele soklile ja on sageli kaunistatud väikeste skulptuuridega.
O salutaris hostia · Alo Ritsing on Eesti koorijuht ja helilooja. Alo Ritsing omandas muusikalise hariduse Tartu Muusikakoolis ja Tallinna Konservatooriumis kaugõppe üliõpilasena professor Gustav Ernesaksa kooridirigeerimise klassis. Muusikat tegema publiku ette jõudis Alo aga üsna varakult algkoolist, kust valiti viisipidajaid poisse "Carmeni" etenduse poistekoori. Pärast keskkooli lõpetamist 1955. aastal, Tartu Ülikoolis bibliograafiat õppides, osales aktiivselt Tartu Akadeemilise Meeskoori (TAM) lauljana ja siitpeale ongi märgata tema järjest süvenevat huvi koorilaulu ja dirigeerimise vastu.Tartu Akadeemilise Meeskoori dirigendina alustas Alo Ritsing isa kõrval tööd 1963. aastal. Aastast 1974 (pärast isa loobumist) sai Alo Ritsingust Tartu Akadeemilise Meeskoori peadirigent.Praeguseks ajaks on temast kujunenud Eesti üks produktiivsemaid erinevate kooriliikide laulude autoreid. ...
Selle süü alusel sai oletatavatest ohvritest kultus, mis põhjustas tuhandete inimelude huku kogu Euroopas. Väikese Lincolni Hugh lugu pandi kirja ka Chauceri raamatus Prioress' Tale (nunnakloostri ülema lugu). 1880-1945 oli rituaalmõrvade vale levinud ka Ida-Euroopa keskosas roomakatoliiklaste ja idaortodokssete kristlaste hulgas. Natside ajaleht Der Stürmer (Vintpüss) kujutas pidevalt rabisid saksa laste verd imemas. 13 Hostia (pühitsetud armulaualeiva) rüvetamine Samamoodi süüdistati juute Püha Õhtusöömaaja ehk hostia pühade elementide rüvetamises otsekui püüaksid nad Kristust uuesti risti lüüa. 1298. aastal põhjustas hostia pühaduserüvetamise süüdistus kogu Röttingeni juudi kogukonna põletamise tuleriidal. Samad ründajad jätkasid juutide massimõrvadega ka mujal Saksamaal ja Austrias. Arvatakse, et siis mõrvati 100 000 juuti ja hävitati umbes 140 juudi kogukonda.
Kui juhtub olevat ka neofüüte, eelneb tavapärastele toimingutele vastuvõtutseremoonia. Uustulnuk köidetakse kultuse külge sidemetega, mis teevad lahtiütlemise talle raskeks. Ta peab tõutma, et hoiab kultuse saladusi, ning lisaks sellele seob end teistega seeläbi, et lubab tappa väikese lapse ja tuua tema keha järgmisele kokkutulekule. Ta ütleb suusõnal lahti ristiusust ja kinnitab oma lahtiütlemist sellega, et trambib jalge alla krutsifiksi või pühitsetud hostia või roojab selle peale. Seejärel ümmardab ta kultuse meessoost meistrit, kes on Saatan ise või tema esindaja, andes tollele taguotsa peale nilbe suudluse. Kui intsiatsiooniriitus on lõppenud, asuvad kokkutulnud pidutsema ja purjutama. Nõiad esitavad püha õhtusöömaaja paroodia, tuues sisse lapsukeste kehad, kelle nad on enne surmanud. Lapsed võivad olla varastatud kristlaste peredest või olla maimukesed, kelle nõiad on eelmiste orgijate ajal eostanud.