ametnikud. Sõjaväe 5000 meest, 2 80 000 meest, 15 Lääneosa ülesehitamise leegioni. Rooma leegioni. nõrgenemine. kodanikud olid Imperaator- Armeesse värvati põhimõte leegionärid, sõjaväe juht. germaanlasi. moodustasid jala- Nimetas ametisse Leegionide suurust ja ratsaväe. Tekkis leegionide juhid. vähendati. palgasõjavägi. Palgasõjavägi. Kuulsaid riigi- Romulus, Caesar-kuulus Keiser Augustus Diocletanius- kultuuritegelasi. Remulus-Rooma väepealik. Tõusis Octavianus. Oli lõpetas linna rajajad
3.Kuidas olid seotud germaanlased ja Rooma riik? Germaanlased pidasid juba ammustel aegadel roomlastega veriseid sõdu. Kuni rooma riik oli tugev suutsid rooma leegionid nad oma piiridele tagasi tõrjuda. Kuid nende suhted polnud aga sugugi vaenulikud. Keisririigi piirialadel käis nende vahel tihe kauba vahetus ja muu suhtlemine. Neljandal sajandil võttis enamus germaani hõime roomlastelt üle ristiusu. Rooma riigi lõpuperioodil hakkasid keisrid üha enam palkama germaanlasi oma sõjaväeteenistusse. Rooma armee hakkas üha suuremal määral koosnema mitte roomlastest vaid barbaritest. 4.Mis oli suur rahvasterändamine ja millised selle tagajärjed? Suur rahvasterändamine toimus neljanda sajandi lõpupoole, kui Aasiast euroopasse tunginud sõjakad hunnid ründasid germaanlasi, hakaksid viimased senisest enam asuma Rooma keisririigi maadele. Rooma keisrid ei suutnud neid takistada ja peagi olid mitmed germaani hõimud asunud sügavale riigi sisealadele
rikastusid Bütsantsi linnad kaubanduses arvelt, aga ka oma kõrgetasemeliste käsitöötoodete müümisest. Bütsantsi territooriumil elas palju vabasid talupoegi, orje oli suhteliselt vähe. Tänu kaupmeestelt, käsitöölistelt ja talupoegadelt korjatud maksudele oli Bütsantsi keisritel piisavalt raha, et värvata palgasõdureid. Palgasõdureiks hakkasid heameelega kreeklastest talupojad. Seetõttu ei pidanud keisrid palkama oma teenistusse väheusaldusväärseid germaanlasi. Bütsantsi õnneks jäi ta kõrvale germaanlaste peamistest rändeteedest, seega oli surve Bütsantsile väiksem.
Rooma impeeriumi lagunemisele aitas veelgi kaasa hunnide sissetung, mida tänapäeval tunneme Suurte rahvasterändamise nime all. Selle tulemusena aeti seni Rooma põhjapiiride taga elanud germaanlased tervete hõimude kaupa Rooma territooriumile. Tänu germaanlastele kaotasid nii mõnedki keisrid võimu oma provintside üle. Veel tugevnesid Rooma välisvaenlased. Idast ründasid Pärsia väed, põhjast barbarite, peamiselt germaanlaste hõimud. Germaanlasi meelitasid impeeriumi viljakandvad tasandikud ja rikkad linnad. Nõrgenenud impeerium ei suutnud enam kaitsta oma piire ja tema aladele tungisid üksteise järel barbarite väesalgad. Need olidki Rooma impeeriumi lagunemise põhjused, kuigi neid on veel väga mitmeid. Tänapäeval näitab kogemus, et mitte ükski vallutustel põhinev riik ei püsi kaua see oligi Rooma suurim viga. Vallutatud alad muutsid kogu impeeriumi ebastabiilseks. Vallutatud
Keiser Theodosius Suur ühendas riigi mõlemad pooled, peale tema surma jagunes impeerium lõplikult kaheks sisuliselt erinevaks riigiks. Miks Ida-Rooma jäi püsima kui Lääne-Rooma hävis barbarite kallaletungi tulemusena? (Lääne-Rooma varises kokku 476. a, Ida-Rooma 1453. a) Pärast Suure rahvasterändamist tulid germaanlased terete hunnide kaupa keisririigi territooriumile ning keisrid leppisid sellega. Lääne provintsides oli rohkem germaanlasi ning vallutasid Rooma linna ning rüüstasid selle. Varsti kaotasid Lääne-Rooma keisrid võimu oma provintside üle. 476 . a. Kuulutas üks germaanlastest Lääne- Rooma keisri võimult kõrvaldatuks. 5. Täida tabel muutuste kohta ühiskonnas ja kultuuris hilise keisririigi perioodil. Ühiskond Linnad Kultuur Ühiskond oli rangelt seisuslik. Linnaelu püsiv allakäik
õhutada nende vahel pingeid ja vastuolusid. Samas jätsid roomlased peaaegu alati puutumata allutatud riikide elukorralduse, sealse usu, keele ja kombed ning sageli ka tavapärase valitsemisviisi. 16. Milles seisnes Rooma õigusriigi olemus keisririigi perioodil? Kõik kodanikud on seaduse ees võrdsed, ka keiser. 12 tahvli seadus. Rooma õigus põhines eelkõige praktilistel kogemustel 17. Millised olid keiser Diocletianuse reformid? võeti ajateenistusse Germaanlasi Hakati natuurat kasutama raha asemel Suurendati provitside arvu janenede Keisrit hakati austama jumalana asehaldurid allutati otseselt keisrile juba eluajal 18. Kes oli Constantinus Suur ja milliseid muutusi tõi ta keisririiki? Tema ajal Kristlus ei ole enam vihatuim usk, vaid #1 Viis pealinna Konstantinoopolisse ELU LÕPUS VÕTTIS KRISTLUSE VASTU 19. Rooma lääne- ja idaprovintside võrdlus. Sarnasused ja erinevused
Üheks allakäigu põhjuseks olid kindlasti kodusõjad. Rooma hiilgeaegadel olid keisrid pärinenud aristokraatide hulgast, kuid nüüd oli igal lihtsõduril võimalik keisriks saada, kui ta karjääriredelil piisavalt kõrgele oli tõusnud.Tihti tõusis korraga esile mitu sõdurkeisrit, üks ühes, teine teises impeeriumi osas. Samal ajal tugevnesid Rooma välisvaenlased. Idast ründasid Pärsia väed, põhjast barbarite, peamiselt germaanlaste hõimud. Germaanlasi meelitasid impeeriumi viljakandvad tasandikud ja rikkad linnad. Nõrgenenud impeerium ei suutnud enam kaitsta oma piire ja tema aladele tungisid üksteise järel barbarite väesalgad. Aastatel 306 337 valitsenud keiser Constantinus Suur kehtestas Roomas usuvabaduse, sisuliselt tähendas see kristluse seadustamist. Pärast seda sai kirik peagi Rooma impeeriumi üheks tähtsamaks organistsiooniks. Kristlik kirik muutus aina tugevamaks ja
Bütsantsi e Ida-Rooma keisririigi püsimajäämise põhjused: *Sõjaväe ülesehitus rohkesti vabu talupoegi, kes koos käsitöölistega maksid makse sõdurite palkamiseks, riigil polnud vaja varvata sõjaväkke germaanlasi *kaubanduselu jätkus kaubateede ristumiskoht Vahemerelt Mustale merele meretee, maismaatee Väike-Aasiast Euroopasse. *Bütsantsi kuldmünt oli rahvusvaheline valuuta, pikka aega kasutatavaim raha Vahemere ääres *Vabade talupoegade maavaldus säilis ja isegi suurenes pidurdas põllumajanduse langust. Riigkorraldus: *Riigipea oli keiser e Basileus seadusandlik ja kohtuvõim tema valduses, sõjaväe kõrgeim
omadest leida juhiseid käitumiseks igapäeva- ja riigielus. 6. Rooma ajalooperioodi sündmused : *kuningriik etruskide valitsus Roomas,rooma linna asutamine *vabariik Caesari valitsusaeg, sõjad Kartaagoga *keisririik Augustuse valitsusperiood, Konstantinoopoli rajamine, ristiusu legal. 7. Lääne-Rooma languse põhjused: *pealinn viidi üle Konstantinoopolisse, mille tõttu Lääne-Rooma nõrgeneskõvast *suur rahvasterändamine, suur hulk germaanlasi asusLäneprovintsideimeeriumis *sõjaväe barbariseerumine- oli vaja lisa sõdureid,palgati ülepiiriliselt,germaan. * Ristiusu legaliseeris keiser Constantinus Suur , 4.saj 330.aastal
Tekib sunnismaisus, mis hiljem, keskajal, valitsevaks. 3. Rooma rahvaarvu langus. Kui printsipaadi ehk varajase keisririigi alguses elas Rooma impeeriumis u 60 miljonit inimest, siis 3. sajandi lõpus oli rahvaarv kahanenud 30-35 miljonini. Kahanemise põhjused olid pidevad sõjad, sisevõitlused ja epideemiad. 4. Rooma sõjaväe barbariseerumine. Rooma leegionitesse hakati värbama piiritaguste alade elanikke ehk barbareid, peamiselt germaanlasi. Kui algasid barbarite (peamiselt germaani hõimude) sissetungid, siis selgus, et sageli pidi üks germaanlane võitlema teise germaanlase vastu. Tähtsamad daatumid Rooma riigi lõpust: - 313. a p Kr - Milano edikt, millega Constaninus Suur andis kristlastele usuvabaduse, st ristiusk lubati. - 330 a p Kr keiser Constantinus Suur otsustas viia pealinna riigi idaprovintsidesse. Seal oli jõukust enam ja olukord oli turvalisem. Uueks
Nende eesmärgiks oli andaminõudmine ja otsene röövimine. Hõimupealikest said ajapikku kuningad, hakkas kujunema feodalism. Germaani riigid olid algelise valitsemissüsteemiga. Pealinnu õieti polnudki ja valitsejad rändasid mööda maad ringi, et andameid vastu võtta ja kohut pidada. Nõnda tekkinuist oli tähtsaim Frangi riik, mida 5-7.sajandil valitsenud Merovingide dünastia andis nime kogu ajastule. Enamik germaanlasi oli ristiusuga tutvunud ja uued riigid olid vähemalt nime poolest kristlikud. Kirik oli sel ajal ainsaks kindlama ilmega asutuseks. Ristiusu levimine rahva hulgas võttis muidugi palju aega ja paganluse mõjud püsisid veel sajandeid. Antiigi mõju oli tugevam Itaalias ja Gallias. Idagoodid rajasid 5.sajandi lõpul Põhja-Itaaliasse oma riigi pealinnaga Ravennas. Sinna ehitati 6.saj. alguses Theoderichi mausoleum, mida katab ühest kivist raiutud kuppel läbimõõduga 10m
· Ida-Rooma ehk Bütsants (keskaegne nimetus) püsib 395-1453 1. Ida-Rooma e. Bütsantsi püsimajäämise põhjused: - rikkalikud materiaalsed ja inimressursid - soodsad georgaafilised tingimused, mis muutsid riigi kergesti kaitstavaks (piiri lühidus, maastik, maismaatee Euroopast Aasiasse) - sõjaväge hoiti ülal talupoegadelt ja käsitöölistelt laekuvate maksudega, sõjaväkke ei värvatud germaanlasi - paiknemine kaubateede ristumiskohas, rikkad linnad - arenenum kui Lääne-Rooma 2. Õitseaeg oli keiser Justinianus I ajal (6. saj): - sõjavägi oli jaotatud kolmeks: piirikaitseväed, tegevarmee, keisri ihukaitse - armee tuumikuks olid vabad talupojad, said teenistuse eest pärandatava maatüki - 11. saj muutub palgasõjaväeks ja sinna tuleb palju eri rahvusi (lootus sõjasaagile) - Justinianus soovis vallutuspoliitika abil taastada Rooma muistse hiilguse ning purustas
Hilises keisririigis astusid ametisse sõdurkeisrid, kellel oli nüüd taas piiramatu võim. Loodi uusi reforme (sõjaväe reformid, maareformid).Vallutati Egiptus. Uueks pealinnaks sai Konstantinoopol. 395.a. eraldusid teineteisest Lääne- ja Ida-Rooma. Samal ajal põhjustas Aasia sisealadelt pärinevate hunnide sissetung Euroopasse paljude rahvaste ulatusliku ümberasumise, st Suure rahvasterändamise. Rooma keisririiki hakkas ohtralt sisse tulema germaanlasi ja keisritel ei jäänud muud üle, kui sellega leppida. Asi läks isegi nii kaugele, et aastal 410 vallutas üks germaani väepealik Rooma linna ja laskis oma meestel seal mitu päeva rüüstada. Varsti peale seda kaotasid Lääne- Rooma keisrid võimu oma provintiside üle. Ka Itaalias valitsesid keisrite asemel tegelikult germaani soost väepealikud. 476. aastal kuulutas üks neist tollase Lääne- Rooma keisri võimult kõrvaldatuks, ja tunnistanud vormiliselt Ida-Rooma keisrit kui
Roomlastele ei meeldinud I ja II saj kristlus, sest see põlastas ja ei tunnustanud teisi jumalaid. Hiline Rooma keisririik: Keisril oli võim ja senat poliitilisi otsuseid teha ei saanud. Et maksukogumist hõlbustada piirati inimeste liikumisvabadust. Kehtima hakkas absolutistlik monarhia. sõjaväe barbariseerumine tõusid esile sõdurkeisrid, mistõttu tekkisid kodusõjad; sõjavägi ei koosnenud täielikult roomlastest, sõjaväkke võeti nt germaanlasi, riigi jagunemine keiser Theodosius jagas riigi Ida- ja Lääne-Roomaks ei suudetud riigi terviklikkust kaitsta, kristluse legaliseerimine Constantinus Suur kuulutas usuvabaduse, toetas kristlust Ristiusk hakkas peagi kujunema impeeriumi valitsevaks religiooniks. Sündmused: 476 Lääne-Rooma lagunemine, 1453 Ida-Rooma lagunemine, türklased vallutasid Konstantinoopoli Lääne-Rooma ja Ida-Rooma saatus
teadsid Varuse minevikust ja kartsid, et ta võib samamoodi talitada ka nendega, mis võib väga hästi olla ka põhjus miks ülestõus toimus. 9 pKr saadi sõna, et ümberkaudsed germaani hõimud plaanivad roomlasi rünnata, nii et Varus, kes ei uskunud, et germaanlased rooma leegionite vastu midagi suudavad teha, kogus kokku oma kolm leegioni (XVII, XVIII, XIX neid leegione loeti sel ajal Rooma armee parimateks), mis olid nende alade kaitseks tema käsutada antud, ja marssis germaanlasi hävitama. Talle olid toeks ka veel mitmed germaani hõimude abiväe üksused, nende hulgas ka Arminius, heruskide hõimu pealik, kes salaja kavandas leegionite hävitamist. Enne minekut proovis üks teine heruski pealik Segestes Varust Arminiuse eest hoiatada, aga Varus ei kuulanud teda, öeldes, et see ei ole võimalik, kuna Arminius on tema sõber. (Publius Quinctilius Varus 2012) Sellest avaldub minu meelest väga hästi kui sobimatu oli Varus juhtima armeed germaanlaste vastu
mere kaguosa, Krimmi poolsaare lõunaosa, Siinai poolsaar, Vahemere idaosa saared. See oli tekkinud Bütsantsi tuumikala. Bütsants jäi püsima, sest: - soodsad geograafilised tingimused Riigipiirid, mida kaitsta vaja oli, olid lühikesed. Suure osa piirist moodustas meri, aga kuna barbarid ei olnud meresõitjad, ei tungitud merd pidi Bütsantsi. Riiki piirasid mäed ja kõrb. - inimressursid Bütsantsis oli väga palju vabu kohalikke (mitte germaanlasi nagu Lääne-Roomas) talupoegi, keda oli võimalik riigikaitsmise eesmärgil värvata sõjaväkke. - materiaalsed ressursid Rikkused liikusid ida poole, nagu ka kaubandus ja käsitöö. Sealsetelt kaupmeestelt ja käsitöölistelt oli võimalik koguda makse, sest nad olid rikkad. Maksudest saadud rahade eest võis piiri kindlustada ning armeed suurendada. - riik jäi tähtsate kaubateede ristumiskohale, mis tuli majandusele kasuks. Bütsantsi juhtimine:
mere kaguosa, Krimmi poolsaare lõunaosa, Siinai poolsaar, Vahemere idaosa saared. See oli tekkinud Bütsantsi tuumikala. Bütsants jäi püsima, sest: - soodsad geograafilised tingimused Riigipiirid, mida kaitsta vaja oli, olid lühikesed. Suure osa piirist moodustas meri, aga kuna barbarid ei olnud meresõitjad, ei tungitud merd pidi Bütsantsi. Riiki piirasid mäed ja kõrb. - inimressursid Bütsantsis oli väga palju vabu kohalikke (mitte germaanlasi nagu Lääne-Roomas) talupoegi, keda oli võimalik riigikaitsmise eesmärgil värvata sõjaväkke. - materiaalsed ressursid Rikkused liikusid ida poole, nagu ka kaubandus ja käsitöö. Sealsetelt kaupmeestelt ja käsitöölistelt oli võimalik koguda makse, sest nad olid rikkad. Maksudest saadud rahade eest võis piiri kindlustada ning armeed suurendada. - riik jäi tähtsate kaubateede ristumiskohale, mis tuli majandusele kasuks. Bütsantsi juhtimine:
hõimuliidud . Tegu ei olnud kahe eraldiseisva riigiga vaid territooriumiga , millel olid juhtideks kaks erinevat keisrit . Arvan , et on väga märkimisväärne , et Rooma keisrid suutsid hallata kogu seda ala . Samuti olen seisukohal , et oli mõistlik jaotada see suur impeerium kaheks . Nii oli hõlpsam korraldada riiki . Keisririigi langemise põhjuseks võime pidada Hunnide tungimist Aasiast Euroopasse. See sundis germaanlasi liikuma keisririigi aladele. Neid ei suudetud tagasi tõrjuda ja Roomlaste ning germaanlaste vahel sõlmiti liitlassuhe . Germaanlased võeti Lääne-Rooma leegionitesse, kuna nad olid osavad juhid . 476. aastal kukutas germaani väepealik Odoaker viimase Lääne-Rooma keisri. See sündmus sai kukutavaks Lääne-Rooma keisririigile ja kogu vana ajale . Ida-Rooma püsis veel 1000 aastat , tänu tugevale armeele , mis suutis tõrjuda germaanlaste sissetungi.
Bütsants püsimajäämise põhjused: *rikkalikumad materiaalsed ning inimressursid (suudeti vastu seista barbarite sissetungile) *soodsamad geograafilised tingimused (piiri lühidus, maastik, maismaatee Euroopast Aasiasse) *sõjaväge hoiti ülal talupoegadelt ja käsitöölistelt laekuvate maksudega, ei värvatud sõjaväkke germaanlasi ning ei toimunud sõjaväe ja piirialade germaniseerumist. *jätkus elav kaubandus: paiknes kaubateede ristumiskohas, rikkad linnad *bütsants kuldmünt oli pikka aega kasutatavaim raha vahemere maailmas Riigi juhtimine: *juhtis keiser e. basileus *keisri kõrval veel riiginõukogu, senat ja linnakodanike organisatsioonid e. deemosed *alates 11 saj võimupärimine seaduslikul abielul rajanev s.t. võimu legitiimsuse printsiip *riiklikud hooldekandesüsteem: haiglad, vanade ja
Millest oli selline käitumine tingitud? 1) kristlased keeldusid avaldama austust teistele jumalatele 2)Kristlasi peeti süüdlasteks mitmetes õnnetustes 3)levisid ilmselt alusetud kuuldused, et nad ohverdasid ka inimesi 4)keeldumises keisritele rituaalset austust avaldada võis näha märki allumatusest 4. Diocletianuse reformid. · Sõjaväereform-Rooma sõjaväkke hakati võtma piiritaguseid barbareid, eelkõige germaanlasi. Armee jäi küll võitlusvõimeliseks, kuid barbarid ei saanud aru nendest väärtustest, mida neil kaitsta tuli. Lähtuti mitte Rooma riigi huvidest vaid isiklikust kasusaamisest. · Haldusreform- suurendas provintside arvu ja nende asevalitsejad allutati otseselt keisrile · Maksureform-kuna raha väärtus langes pidevalt, hakati raha asemel makse koguma natuuras, st. kujunes naturaalmajandus. · Inimest liikumisvabadust piirati- tagada maksude laekumine
germaanlased tulid nüüd hunnidest aetuna tervete hõimude kaupa keisririigi territooriumile. Rooma riigil ei jäänud muud üle, kui sellega leppida. Vallutuse edu põhjused olid suurel määral Rooma riigi sisesed. Juba pikka aega oli Rooma imbunud kindlustatud piirivööndi taguste barbarihõimude mõjusid. Paljud nende liikmed elasi kas orjade või vabade inimestena Rooma impeeriumi poolel ning juurutasid sealsete asukate seas oma eluviisi ja maailmavaadet. Germaanlasi hakati ka võtma Rooma sõjaväetenistusse, kuna nad asusid elama Rooma impeeriumiäärealale ja sealt oleks äärmiselt hea piiri kaitsta. See asjaolu mängis barbarite vallutuste kiiruses tähtsat rolli,kui sõjalise jõu vahekord roomlaste kahjuks pöörata ja tungida sisemaale. Kui germaanlased suurema jõuga hakkasid peale tungima, ei suutnud Rooma riik kaua vastu seista. Germaanlased hakkasid jõulisemalt peale tungima hunnide survel, kes ilmusid Aasiast 375. a. ja tungisid lääne poole
hõimuliidu. Kuid selleks ajaks koosnes rooma sõjavägi suures osas juba barbaritest. 3. 4. 5. Olulisemad germaani rahvad on: - vandaalid - anglid - idagoodid - saksid - läänegoodid. - langobardid. 6. Lääne- rooma lagunemise põhjused: * Languse peamised jooned on Rooma majanduslik ja poliitiline nõrgenemine, kodusõjad ja barbarite sissetung. * rooma sõjavälkke värbati germaanlasi. Ida-Rooma püsimise põhjused: * Soodsamad geograafilised tingimused ning märksa rikkalikumad materiaalsed ja inimressursid * Ida- Rooma suutis haarata strateegilise innitsatiivi ja vallutada piirkonnad, millest võinuks saada barbarite edasise sissetungi sillapead. * tema positsiooni tugevdas ka võimalus pidada sõda merel. * Neil oli suur armee ja edukas maksusüsteem. 7. Gallia ajaloo etapid: 1) iseseisva geltide Gallia aeg, mis kestis 1. sajandi keskpaigani eKr
Germaanlaste ühiskonnakorraldus: nad olid suhteliselt liikuva eluviisiga, sest nende tegevusaladeks olid peamiselt jahindus, kalandus, loomakasvatus, ka algeline maaviljelus. Ühiskonnas valitses võrdsus tähtsamad otsused langetati rahvakoosolekutel, kus osalesid kõik vabad mehed. Siiski võis rahvasterändamise alguse ajal täheldada hõimu juhtkonna eraldumist ülejäänud rahvast. See tähendab, et tekkimas oli väike sotsiaalne killustatus. Antiikallikates nimetati germaanlasi barbariteks. Seepärast nimetatakse germaanlaste Rooma impeeriumi sissetungi sageli ka barbarite sissetungiks. Barbariteks nimetasid kreeklased ja roomlased kõiki välismaalasi, st inimesi, kes ei kuulunud nende ühiskonda. Rahvasterändamise põhjused Rahvasterändamise põhjused on: - klimaatilised muutused 4.-5. sajandil toimus Euroopas miskipärast kliima jahenemine; - Demograafilised põhjused: elanikkonna juurdekasv, mis tekitas maapuuduse.
millest tuli loobuda, aga sellest kujunes tava valitseda riiki kahe valitseja vahel- ida- ja lääneprovintsides. Constantinus Suur legaliseeris ristiusu ja lasi rajada uue pealinna Konstantinoopoli. 395. Aastal jagunes impeerium lõplikult ida - ja lääneosaks, enne kui Thedosius Suur allutas mõlemad pooled enda võimu alla. Hunnide sissetung Euroopasse põhjustas rahvasterände, mille tulemusena tuli Rooma aladele palju germaanlasi, kellest üks 476. Aastal kuulutas Lääne-Rooma keisri võimult kõrvaldatuks ja hakkas ise Itaalia üle valitsema. Selle sündmusega lõppes Lääne-Rooma keisririik ja kogu vanaaeg. Impeeriumi idaosas oli siiski veel Konstantinoopolis keiser. Keisril oli piiramatu võim, kelle tiitliks oli dominus. Senatil polnud enam õigust riigiasjade otsustamisel kaasa rääkida. Keiser toetus ametnikkonnale ja senat oli sisuliselt Rooma linna nõukogu.
endiselt Roomas. Sellega lõhenes Rooma impeerium sisuliselt kaheks: Lääne- Rooma keisririigiks(pealinn Rooma) ja Ida-Rooma keisririigiks ehk Bütsantsiks(pealinnn Konstantinoopol). Ta võttis vastu ristiusu ja tema ajal sai ristiusk lubatud usuks ning hiljem juba riigiusuks. 4. Sajandi teiseks pooleks oli Lääne- Rooma muutunud üsnagi haavatavaks ja just siis leidis aset rahvaste rändamine. Seni olid suutnud roomlased Lääne-Rooma idapiiride taga elanud germaanlasi tõrjuda. 5. Saj tungisid germaanlaste aladele hunnid, kes olid väga sõjakad, ründasid piljardikuuli teooria põhjal. Germaanlased valgusid üle L-Rooma piiride ja roomlased ei suutnus neid peatada. 5. Saj keskel tungisid hunnid eesotsas Attilaga L-Rooma. 467 pKr kukutasid germaanlased keisri, L-Rooma langes ja seda loetakse ka keskaja alguseks. Gladiaatorite mängud-orjad või surmamõistetud võitlesid elu ja surma peale amfiteatrites. Colosseum-Rooma suurim amfiteater. Foorum-linna
klimaatiliste muutuste tõttu. Nende välimus on hirmuäratav ja hirmul on oluline osa nende vallutustaktikas. Hunnid olid osavad vibukütid ja ratsutajad, nad kasutasid sadulat, jalaseid ja erilisi hobuseid Germaanlased kujunesid välja noorema kiviaja lõpus läände tunginud megaliitkultuuri, lehterpeekrite ja nöörke-raamika- e venekirveste kultuuri esindajaist. Elasid nad Lõuna Skandinaavias, Taanis ja Schleswi-gis. Esimesena on germaanlasi maininud Poseidonios u 90 eRr. Põhjagermaanlased moodustusid Skandinaaviasse jäänud hõimudest. Põhjagermaanlastele lähedased idagermaanlased rändasid Skandinaaviast Elbest ida poole jäävatele aladele (vandaalid, burgundid, goodid, ruugidjt). Läänegermaanlased (Reini-, Weseri-, Põhjamere- ja Elbe-germaanlased) jagunesid kolme gruppi (mitte etnilised, vaid kultuslikud ühendused): ingveonid (Põhjamere ääres), ist-veonid (Reini ääres)
Hilise keisririigi ajal juurdus tava jagada riik kahe valitseja vahel, kellest üks valitses ida- ja teine lääneosa. Theodosius Suur oli viimane keiser, kes mõlemad riigi poole lühikeseks ajaks enda valdusesse sai. Pärast tema surma jagunes Rooma lõplikult kaheks: Ida-Roomaks ja Lääne-Roomaks. Suur rahvasterändamine ja Lääne-Rooma langus (375-476) 375. aastal tungisid hunnid Euroopasse. See sundis germaanlased liikuma hõimude kaupa keisririigi territooriumile elama. Eriti läks germaanlasi impeeriumi lääneprovintsidesse. Nime poolest olid nad küll roomlaste liitlased, kuid tegutsesid sageli keisrist täiesti sõltumatult. Järk- järgult Lääne-Rooma keisrid kaotasid oma provintside üle võimu. Lõpuks vallutasid germaanlased Rooma linna ja rüüstasid selle. Peagi hakkasid germaani päritolu väepealikud valitsema ka kogu Itaalias. 476. aastal kukutas germaani väepealik Odoaker Lääne-Rooma keisri võimult. Ta hakkas valitsema Itaaliat
organisatsioon e kirik. Kuna kirik hõlmas tervet kritlaskonda, nimetati seda katoliiklikuks. Peamine struktuuriüksis oli piiskopkond eesotsas piiskopiga. Talle allus mingi kindel piirkond e diötsees, kus eesotsas seisid metropoliidid ehk peapiiskopid, kellel oli kirikut ja usku puudutavates küsimustes teistest suurem sõnaõigus. Tähtsamaid küsimusi arutati korraldavatel kirikukogudel ehk sinoditel. 26) Germaani rahvad: gootid,hunnid. Musta mere põhjarannikul(gootid) .Võeti palju germaanlasi Rooma sõjaväkke, kuna arenenud linnade elanikud püüdsid sellest kohustusest eemale hiilida. Rahvasterändamise ajal tungisid germaanlaste hõimud hunnide survel keisririigi aladele. Germaanlaste osatähtsus tõusis veelgi ja pärast 476. aastat , kui Lääne-Rooma keiser vallutati, oli kogu Rooma riigi lääneosa läinud germaani väepealike võimu alla. 27) Romulus rajas 753. eKr Rooma linna. Hannibal Kartaago väepealik, kes purustas Rooma sõjaväe Cannae lahingus 216 aastal eKr
Kuid järjekordselt päästis neid olukorrast roomlastele omane nutikus: nad lõhkusid vaenlase laevade taglastuse puruks pikkade ritvade otsa kinnitatud sirpidega. Sama aasta sügisel võttis Caesar ette sõjakäigus belgi hõimude morinite ja menappide vastu. Viimased said lahingus lüüa ning põgenesid tänapäeva Hollandi läbipääsmatutesse metsadesse. 55.aastal toimunud Trevera lahingu kohta võiks öelda pigem tapatalgud, sest leegionärid tapsid korratus summas pealetungivaid germaanlasi, nii et vaid vähestel õnnestus üle Reini jõe pageda. Pärast võitu tapsid roomlased ka nende kätte langenud kahe germaani hõimu naised ja lapsed. Sama aasta juulis suundus Rooma armee Caesari juhtimisel( tänapäeva Bonni piirkonnas) üle Reini jõe. Sel otstarbel ehitati sild mis kujutas endast tõelist Vana-Rooma sõjainsenerikunsti sedöövrit. Caesar sundis germaani hõime Roomale truudust vanduma. Seejärel pöördus Galliasse tagasi,
eurooplased hakkasid idamaa elanikega agaralt kauplema. Sellega kaasnesid ristisõjad. Ristiusk levis juba kõikjal Euroopas. Hiliskeskajal hakkasid feodaalkord, rüütlikultuur ja paavstvõim alla käima. Euroopat tabasid suured näljahädad, katkuepideemiad ja talupoegade ülestõusud. Seevastu linnad hakkasid kasvama suurema hooga. 1) Suur rahvasterändamine ja germaanlaste riigid Germaanlased elasid Rooma riigi piirialadel. Rooma palkas germaanlasi piiri valvama. Rooma sõjavägi hakkas germaniseeruma. . See tähendab, et germaanlasi hakati võtma Rooma sõjaväkke. Roomlased erinesid gemaanlastest keele, riiete ja välimuse poolest. Germaani hõimu väepealikud olid hertsogid. Aastal 375 sai alguse rahvasterändamine. Hunnid tungisid Euroopasse. Hunnid jäid elama tänapäeva Ungari aladele (vanasti Pannoonia). Nende pealik oli Attila. Aastal 410 rüüstasid vandaalid Rooma linna ning aastal 476
Kaubanduslikud suhted provintside vahel vähenesid. Vallutussõdade lõppemise tõttu orjade arv vähenes ning suurmaaomanikud hakkasid tööjõu säilitamiseks rentnikke sunnismaistama (kinnistama maa külge). Sõjaväe tugevdamiseks värvati alates 3. saj järjest enam võõramaalasi (peamiselt germaanlasi), mille tõttu Rooma armee järk-järgult barbariseerus. Sõdurkeisrite perioodil (235. 284. a) langes riik poole sajandi pikkusesse kodusõdade perioodi, mida kasutasid ära erinevad germaani hõimud ja pärslased, kes hakkasid tegema rüüsteretki Rooma riigi aladele.
erinevused. Lääne pool käsitöö ja kaubanduse tähtsus langes ning algas linnade allakäik. Kaubanduslikud suhted provintside vahel vähenesid. Vallutussõdade lõppemise tõttu orjade arv vähenes ning suurmaaomanikud hakkasid tööjõu säilitamiseks rentnikke sunnismaistama (kinnistama maa külge). Sõjaväe tugevdamiseks värvati alates 3.saj järjest enam võõramaalasi (peamiselt germaanlasi), mille tõttu Rooma armee järk- järgult barbariseerus. Sõdurkeisrite perioodil (235 – 284 a) langes riik poole sajandi pikkusesse kodusõdade perioodi, mida kasutasid ära erinevad germaani hõimud ja pärslased, kes hakkasid tegema rüüsteretki Rooma riigi aladele. Tugev ja stabiilne keskvõim taastus uuesti keiser Diocletianuse valitsemisajal (284 – 305 a), kes kehtestas uuendusena korralduse, kus
erinevused. Lääne pool käsitöö ja kaubanduse tähtsus langes ning algas linnade allakäik. Kaubanduslikud suhted provintside vahel vähenesid. Vallutussõdade lõppemise tõttu orjade arv vähenes ning suurmaaomanikud hakkasid tööjõu säilitamiseks rentnikke sunnismaistama (kinnistama maa külge). Sõjaväe tugevdamiseks värvati alates 3.saj järjest enam võõramaalasi (peamiselt germaanlasi), mille tõttu Rooma armee järk- järgult barbariseerus. Sõdurkeisrite perioodil (235 284 a) langes riik poole sajandi pikkusesse kodusõdade perioodi, mida kasutasid ära erinevad germaani hõimud ja pärslased, kes hakkasid tegema rüüsteretki Rooma riigi aladele. Tugev ja stabiilne keskvõim taastus uuesti keiser Diocletianuse valitsemisajal (284 305 a), kes kehtestas uuendusena korralduse, kus
Lääne pool käsitöö ja kaubanduse tähtsus langes ning algas linnade allakäik. Kaubanduslikud suhted provintside vahel vähenesid. Vallutussõdade lõppemise tõttu orjade arv vähenes ning suurmaaomanikud hakkasid tööjõu säilitamiseks rentnikke sunnismaistama (kinnistama maa külge). Sõjaväe tugevdamiseks värvati alates 3.saj järjest enam võõramaalasi (peamiselt germaanlasi), mille tõttu Rooma armee järk- järgult barbariseerus. Sõdurkeisrite perioodil (235 284 a) langes riik poole sajandi pikkusesse kodusõdade perioodi, mida kasutasid ära erinevad germaani hõimud ja pärslased, kes hakkasid tegema rüüsteretki Rooma riigi aladele. Tugev ja stabiilne keskvõim taastus uuesti keiser Diocletianuse valitsemisajal (284 305 a), kes kehtestas uuendusena korralduse, kus riik parema valitsemise huvides
Ülejäägi võis ori endale jätta. Koloonid muutusid latifundistide võlgnikeks ja ei suutnudki sellest välja rabelda. Nüüd ei võinud võlgnikust koloon enam lahkuda oma maatükilt, tegelikult oli ta maalapi külge kinnistatud. Orjuselt hakati üle minema pärisorjuslikule korrale - koloon oli poolpärisorjast talupoeg. Samal ajal tugevnesid Rooma välisvaenlased. Idast ründasid Pärsia väed, põhjast barbarite, peamiselt germaanlaste hõimud. Germaanlasi meelitasid impeeriumi viljakandvad tasandikud ja rikkad linnad. Nõrgenenud impeerium ei suutnud enam kaitsta oma piire ja tema aladele tungisid üksteise järel barbarite väesalgad. Nende järel liikusid terved hõimud vankrite, kariloomade, naiste ja lastega. Paljud piirkonnad rüüstati ja mitmed provintsid eraldusid impeeriumist. Dominaadi aegsed keisrid 284. a tuli võimule keisri ihukaitseülem Diocletianus (284-305) ja erinevalt teistest
mausoleum Ravennas. 6.saj. MEROVINGIDE KUNST (5.-7.saj) 482 – 526 Merovingide dünastiast pärit ClodovechI vallutuste tulemusena moodudtub Lääne-Euroopas Frangi riik. Valitsemiskord algne: pelikku polnud; vlitsejad oma kaaskondadea rändasid mooda maaad ringi, kogusid andamit ja mõistsid kohut. Enamik germaanlasi selleks ajaks ristitud. Iirimaa 7.8.saj oli Iirimaa kultuuriline õitsenguaeg Levis kloostrite rajamine (usu ja vaimse elu keskused); kristlike käsikirjade kujunduses eeskujuks keldi ja Kristuse monogramm „Book of Kells'ist“. germaani rahva kunst Maaling pärgamendil. U. 800.a.
riigi mõlemad pooled oma võimu alla ühendas. Pärast tema surma 395. aastal jagunes riik lõplikult kaheks teineteisest sõltumatuks osaks: Lääne- Roomaks ja Ida- Roomaks. Suur rahvasterändamine ja Lääne-Rooma langus Kogu Rooma keisririigi perioodi vältel elasid Kesk- ja Ida Euroopas erinevad germaani rahvad. Riiklust neil välja ei kujunenud, kuid jõukas ülemkihist võrsunud pealike juhtimisel moodustasid nad tugevaid hõimuliite. Hilise keisririigi ajal hakati germaanlasi üha enam palkama Rooma sõjaväkke. Sageli astusid germaani pealikud tervete väeosadega Rooma teenistusse. Kuid rahvasterändamise ajal tungisid germaanlaste hõimud hunnide survel keisririigi aladele ja keisritel ei jäänud muud üle, kui tunnistada nad Rooma liitlasteks. Germaanlaste osatähtsus tõusis veelgi pärast 476. aastat, kui Lääne-Rooma keiser võimult kukutati, oli kogu Rooma riigi lääneosa läinud germaani väepealike võimu alla.
Roomlased ja germaanlased pidasid veriseid sõdu, kus edu pälvis kord üht, kord teist. Kuni Rooma riik oli tugev, suutsid selle leegionid neid enamasti tagasi hoida. Roomlaste jagermaanlaste suhted polnud aga sugugi üksnes vaenulikud. Keisririigi piirialadel käis tihe kaubavahetus ja muu suhtlemine. IV. Sajandil võttis suur osa germaani hõime roomlastelt üle ristiusu, mis aga roomlaste omast siiski mõneti erines. Rooma riigi lõpuperioodil hakkasid keisrid üha enam palkama germaanlasi oma sõjaväeteenistusse. Sageli värvati terveid germaanlaste salke, et need kaitseksid riigipiiri oma teisele poole jäänud suguvendade eest. Rooma armee hakkas aina rohkem koosnema barbaritest. Aastal 375. tungisid Aasiast Euroopasse sõjakad hunnid, kes ründasid germaanlasi. Rooma keisrid ei suutnud seda takistada. Peagi olid mitmed germaani hõimud asunud sügavale riigi sisealadele. Rahvasterändamise käigus tekkis senise Lääne- rooma keisririigi alale mitu germaanlaste riiki
3. saj tabas Roomat sügav kriis (sagedased verised riigipöörded) Sõdurkeisrid- sõjaväelaste valitud väepealikud. Diocletanius- (284.)keiser, kes suutis segadused lõpetada ning riigis korra jalule seada. Kehtestas 4 keisri koosvalitsemise, jagas maa 4-ks. Ta rajas tugeva reservväe, ratsaväe tähtsus suurenes. Vajaminevad sõdurid sai sundvärbamisel. Iga provints pidi oma panuse andma, pojad jätkasid isade elukutseid (ka sõdurid). Kesk-, Ida- Euroopast palgati armeesse germaanlasi- germaniseerumine ehk barbariseerumine. Dominaat- (dominus- isand) – piiramatu võimuga keiser Constantinus Suur- jätkas Diolectaniuse ümberkorraldusi (306-337 usuvabadus, kristlaste tagakiusamisest). Käskis rajada uue pealinna Konstantinoopoli. Milano edikt-(313) oli proklamatsioon, mis kehtestas ristiusu Rooma riigis sallitud usuks. Nüüdsest peale olid kristlastel samad õigused nagu teiste religioonide järgijatel.
3. saj tabas Roomat sügav kriis (sagedased verised riigipöörded) Sõdurkeisrid- sõjaväelaste valitud väepealikud. Diocletanius- (284.)keiser, kes suutis segadused lõpetada ning riigis korra jalule seada. Kehtestas 4 keisri koosvalitsemise, jagas maa 4-ks. Ta rajas tugeva reservväe, ratsaväe tähtsus suurenes. Vajaminevad sõdurid sai sundvärbamisel. Iga provints pidi oma panuse andma, pojad jätkasid isade elukutseid (ka sõdurid). Kesk-, Ida- Euroopast palgati armeesse germaanlasi- germaniseerumine ehk barbariseerumine. Dominaat- (dominus- isand) piiramatu võimuga keiser Constantinus Suur- jätkas Diolectaniuse ümberkorraldusi (306-337 usuvabadus, kristlaste tagakiusamisest). Käskis rajada uue pealinna Konstantinoopoli. Milano edikt-(313) oli proklamatsioon, mis kehtestas ristiusu Rooma riigis sallitud usuks. Nüüdsest peale olid kristlastel samad õigused nagu teiste religioonide järgijatel.
inimressursid. Nii oli hõlpsam riiki kaitsta ja vastulööki anda. Oluline oli ka võimalus sõdida merel, sest roomlastel oli seal kindel ülekaal. Sätestati seadus, et igaüks, kes barbaritele meresõitu õpetab, hukatakse. Et kaitsesõjas edukas olla, on vaja suurt armeed ja armee ülevalpidamine nõuab head maksusüsteemi, mis omakorda vajab hästitoimivaid võimustruktuure ja tegusat ametnikkonda. Sõjaväkke ei võetud germaanlasi. Elav kaubandus ja Bütsanti kuldmündi suur kasutusala. Maksud ja toll võimaldasid sõjaväge üleval pidada. - Õitseaeg oli keiser Justinianus I ajal (6. saj). Sõjavägi oli jaotatud kolmeks: piirikaitseväed, tegevarmee, keisri ihukaitse. Armee tuumikuks olid vabad talupjad, said teenistuse eest pärandatava maatüki. 11. sj muutub palgasõjaväeks ja sinna tuleb palju eri rahvusi (lootus sõjasaagile). Justinianus surus maha Nika ülestõusu, lastes
et ta lasi rajada riigi idaossa uue pealinna Konstantinoopoli. Lääne-Rooma riigid: Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia, Britannia. Need riigid olid roomalikud, jõukuselt ja arengult jäid Ida-Rooma riikidele alla, linnu oli vähe. Ida- Rooma riigid: Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus. Linnad olid kõrge kultuuriga ja jõukad, räägiti kreeka keelt, eksporditi luksuskaupu Läände. Lääne-Rooma lõpp: Lääne-Rooma nõrkes 395. aastal, kui olude sunnil hakati armeesse palkama germaanlasi. Germaanlaste pealikke edutati, et vältita Lääne-Rooma lüüasaamist ning selle tulemusena hakkas Lääne-Rooma germaniseeruma. Germaanlased tungisid Rooma riigi aladele ja rüüstasid selle 410. aastal. Germaanlased asusid elama Galliasse. 476. aastal pKr on Lääne-Rooma riigi lõpp, provintsid langevad germaanlaste kätte ja on keskaja algus. Lääne-Rooma riigi viimane keiser oli Romulus Augustus. Lääne-Rooma alad langevad germaanlaste kätte
Keskaeg Germaani riigid Germaani hõimud (tänapäeva sakslaste, inglaste hollandlaste ja Skandinaavia rahvaste esivanemad) elasid Euroopa kesk- ja põhjaosas. Nad olid üsna sõjakas rahvas ja Roomlaste ning germaanlaste suhted ei olnud just kõige paremad, kuna nad pidasid omavahel pideval sõdu. Nende vahel käis ka pidev kaubavahetus. Roomlased hakkasid üha enam palkama oma sõjaväkke germaanlasi ja nende sõjavägi koosneski enamuselt barbaritest. 4. sajandi lõpupoolel tulid Aasiast Euroopasse sõjakad hunnid. Germaani rahvad hakkasid selle tagajärjel liikuma Rooma sisealadele. Germaanlastel õnnestus viimane Rooma keiser kukutada ja tekkisid germaanlaste riigid. Peale Germaani riikide teket haaras riiki tsivilisatsiooni ja kultuuri langus. Frangid olid üks germaani hõimudest. Nende kuningaks sai noor ja võimukas Chlodovech, kes ühendas kõik
skandinaavia elust. Meieni jõudnud tuntumad põhjala eeposed on „Vanem Edda“ ja Noorem Edda“. 8. IDA-ROOMA E. BÜTSANTS Ida-Rooma jäi püsima tänu: - soodsamatele geograafilistele tingimustele: Ida-Rooma piir oli lühem, palju merd. Mäestik ja kõrb kaitsesid. - Inimressursside rohkusele. Bütsantsis oli palju vabu talupoegi, keda sai värvata piiride kaitseks. Lääne-Rooma oli värvanud nt. germaanlasi, kes polnud nii usaldusväärsed. - Materiaalsete ressursside rohkus. Kaubandus ja rikkus kogunes itta. Sõjaväele maksti palka ja piiride kindlustamiseks leidus piisavalt raha. Bütsantsi pealinnaks oli Konstantinaapol ja keeleks kreeka keel. Bütsantsi riigi territooriumi vähenemise etapid: 1) 6. saj teisel poolel saabusid Itaaliasse langobardid. 2) 7. saj hõivasid Balkani põhjaosa bulgaarid 3) 7
sundvärbamisele. Iga provints pidi igal aastal välja panema teatud arvu noorsõdureid, ning samuti sõdurite pojad pidid jätkama isa elukutset. Siis tekkis raskusi enamarenenud ja linnastunud piirkondadega- sealsed elanikud ei tahtnud sõjaväes teenida ning üritasid igat moodi mööda hiilida Seetõttu laiendati sõdurite võtmist vähemtsiviliseeritud põhjapoolsetel aladel Hakati sõjaväeteenistusse palkama mehi piiritaguste rahvaste hulgast, eriti Kesk- ja Ida-Euroopat asustavaid germaanlasi. Germaani väepealikkudest said Rooma ohvitserid, ning osad neist said isegi sõjaväe kõrgemasse juhtkonda, ning hakkasid mõjutama kogu impeeriumi poliitikat. Selle tagajärjel oli Rooma sõjavägi suurel määral barbariseerunud. 3.Loetleda tunnuseid, miile poolest erines hiline keisririik varasest keisririigist. Riigi- ja ühiskonnakorraldus, orjandus kaotas tähtsuse, sõjavägi, riigikord, absoluutne
sundvärbamisele. Iga provints pidi igal aastal välja panema teatud arvu noorsõdureid, ning samuti sõdurite pojad pidid jätkama isa elukutset. Siis tekkis raskusi enamarenenud ja linnastunud piirkondadega- sealsed elanikud ei tahtnud sõjaväes teenida ning üritasid igat moodi mööda hiilida Seetõttu laiendati sõdurite võtmist vähemtsiviliseeritud põhjapoolsetel aladel Hakati sõjaväeteenistusse palkama mehi piiritaguste rahvaste hulgast, eriti Kesk- ja Ida-Euroopat asustavaid germaanlasi. Germaani väepealikkudest said Rooma ohvitserid, ning osad neist said isegi sõjaväe kõrgemasse juhtkonda, ning hakkasid mõjutama kogu impeeriumi poliitikat. Selle tagajärjel oli Rooma sõjavägi suurel määral barbariseerunud. 3.Loetleda tunnuseid, miile poolest erines hiline keisririik varasest keisririigist. Riigi- ja ühiskonnakorraldus, orjandus kaotas tähtsuse, sõjavägi, riigikord, absoluutne
sellest ajast Euroopas. Ta tööd on pakkunud ainet arvukaile tragöödiatele ja mõjutanud Euroopa poliitilise mõtte arengut. Germaanlaste päritolust ja paiknemisest" - annab kirjelduse maast, mida ta on ise näinud. Teda üllatavad kliima karmus, tohutu ja tundmatu mere lähedus, tihedad metsad ja läbipääsmatud sood. Kirjeldatakse germaani hõimude ühiskondlikku elu, tavasid, sõjaväelist korraldust, kohut, usku jm. Ei idealiseeri germaanlasi, kuid osutab, et neil puuduvad hukatuslikud pahed luksus, müüdavus, ahnus, kõlvatus, orjus, mille all kannatab Rooma. ,,Uus stiil" antiteesid, lühikesed laused, pateetika. Suurim kirjandusliku portree meistreid antiikaja histog. 51. Millist valdkonda käsitleb Quintilianuse looming? Retoorikat 52. Millest kirjutas Suetonius? 120. a pKr. Gaius Suetonius Tranquillus ,,Keisrite elust" Rooma impeeriumi 12 juhi elulood. Tähelepanu keskmes on olmedetailid, eraelulised seigad ja
lõunasse.Kuramaa alistati alles kolmandal katsel ning 1290.aastal andsid alla ka semgalid.Sellega oli Liivimaa ristisõda lõppenud. PILET 19 1.Vanaajast keskaega Rooma impeeriumi lagunemine. Suur rahvasterändamine ja Lääne-Rooma häving. Keskaja mõiste, ajalised piirid ja tunnusjooned. Rooma impeerium lagunes kaheks: Lääne-Rooma ehk Rooma ning Ida-Rooma ehk Konstantinoopol. Suur rahvasterändamine sai alguse 375.aastal mil hunnid tungisid Aasia sisealadeslt Euroopasse. See sundis germaanlasi liikuma ning tervete hõimude kaupa keisririigi territooriumile elama asuma. 476.aastal kukutas germaani väepealik Odoaker toonase Lääne-Rooma keisri võimult, tunnistas ülemvalitsejana Ida-Rooma keisrit ja hakkas tema asemikuna Itaalias valitsema. Selle sündmusega lõppes Lääne-Rooma keisririik. Keskaeg- üld ajaloo psa, mis järgneb vanaajale ja eelneb uusajale, umbes 1000.a periood , so Euroopa ajaloo periood. Tunnusjooned: feodalism, katoliiklus, seisuslik ühiskond. 2
· gallid - · britid elasid britannias · skotid - elasid Sotimaal · helveedid elasid Sveitsis *Kuna need alad vallutati roomlaste poolt, siis keldid osaliselt romaniseerisid(mõjutused rooma kultuurist ja ladina keelest) GERMAANLASED elasid Rooma riigist väljaspool Rein & Doonau elasid nende tagustel aladel Hõimud: · anglid · saksid · frangid · idagootid · läänegootid · vandaalid · langobardid *Alates kolmandast sajandist hakkas germaanlasi ümberasuma rooma riigi territooriumile ( Rooma riik palkas neid Rooma riiki kaitsema) Kõik germaanlased ei läinud - Aastal 375 sai alguse Germaani hõimude massiline sissetung Rooma riigi aladele SUUR RAHVASTERÄNDAMINE - Ajendiks oli Hunnide jõudmine Euroopasse( siseaasiast pärit rändkarjakasvatajad) . 2.sajandil hakkasid siseaasiast liikuma lääne suunas ja 4. sajandi teiseks pooleks jõuti Euroopasse - Hunnid tungisid nendele aladele, kus elasid idagootid
1.2 Poliitilised ideed keskajal Hilis-Rooma riigis, keskriigi ajastul, sulas antiikajastu riigi- ja õiguskäsitlus kokku kristlik-religioosse maailmavaatega, mille kohaselt on Jumal maailma ja inimese looja, tema seadused aga inimese ja ühiskonnnaelu korralduse aluseks. Religioon domineeris kõikides ühiskonnaeksisteerimise valdkondades. Rooma impeeriumi hävitatud germaani hõimude erinev ühiskondliku elu korraldus tulenes nende päritolust, traditsioonidest germaanlasi iseloomustas külaühiskond,seejuures kui antiikühiskond oli oma iseloomult linnaühiskond. Germaanlaste ühiskonnas ei olnud kohta mõisteile "kodanik", "riik", "avalik õigus". Nende probleemidega tegelesid keskajal õpetatud teoloogid, kes andsid kogu probleemikäsitlusele oma näo, s.t. tuletasid kõrgema võimu Jumala tahtest. Riiki peeti institutsiooniks, mille ülesandeks oli tagada õiglus valitsemisel inimestevahelistes suhetes ja õigusel põhinev rahu ühiskonnas
annaabi.ee 
