Georg Lurich (1876-1920) Georg Lurich sündis 22. aprillil 1876. aastal Väike-Maarja alevikus kaupmehe peres. Tema vanemad olid Väike-Maarjasse tulnud Läänemaalt Vigala kihelkonnast Velise valla samanimelisest külast. Georg oli juba lapsena hästi tugev poiss ja väga jõuhimuline. Liigagaruses pingutas ta aga end üle, külmetas seejuures ja haigestus raskelt kopsupõletikku, mis tollal oli üsna eluohtlik haigus. Tallinna Peetri Reaalkooli asudes oli ta veel nõrk ja haiglane(ta isegi vabastati kehalise kasvatuse tundidest), kuigi tema tahe tugevaks saada oli säilinud. Mõte spordile pühenduda, hakata elukutseliseks atleediks, tekkis tal tõenäoliselt Tallinnas välismaiste jõumeeste esinemisi nähes. Talle omase südikuse ja visadusega hakkas ta oma kava ellu viima harjutama hantlite, tõstepommide ja muude raskustega. 15-aastaselt olevat ta kihlveo peale surunud mõlem...
Kool Nimi Perekonnanimi Georg Lurich Referaat Juhendaja: Nimi Perekonnanimi Valmistamiskoht aasta SISUKORD Lapsepõlv....................................................................................................................................3 Karjäär ........................................................................................................................................3 Saavutused..................................................................................................................................7 Mälestusvõistlused......................................................................................................................8 Kasutatud materjalid...................................................................................................................9 Pildil Georg Lurich aumedalitega ...................
Tartu Ülikool Maria Liive GEORG LURICH Referaat Tartu 2015 1 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................3 Tee maadluseni.....................................................................................4 Karjäär läbi aastate...............................................................................4 Elu lõpuaastad......................................................................................5 Lurichi tulemusi...................................................................................5 Kasutatud kirjandus..............................................................................7 2 Sissejuhatus Georg Lurich, sünninimega Luri, oli üks kolmest kõige kuulsamast Eesti elukutselisest maadlejast. Sündis 22. aprillil 1876. aastal Väike-Maarja ...
Tartu Ülikool Maria Liive GEORG LURICH Referaat Tartu 2015 1 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................3 Tee maadluseni.....................................................................................4 Karjäär läbi aastate...............................................................................4 Elu lõpuaastad......................................................................................5 Lurichi tulemusi...................................................................................5 Kasutatud kirjandus..............................................................................7 2 Sissejuhatus Georg Lurich, sünninimega Luri, oli üks kolmest kõige kuulsamast Eesti elukutselisest maadlejast. Sündis 22. aprillil 1876. aastal Väike-Maarja ...
Gerd Kanter: 15 sammu võiduni Raamat ,,Gerd Kanter: 15 sammu võiduni" oli väga põnev ja motiveeriv. Minule isiklikult see raamat väga meeldis. Raamatus räägiti põnevalt tema sportlaskarjääri arengust. Peatükk 12. ,,Tunne sporti", meeldis mulle kõige rohkem, kuna viimasel ajal on nii palju kuuldud sportlastest, kes jäävad dopinguga vahele. On hea kuulda et ühele Eesti parimale sportlasele ei tule mõttessegi dopingut kasutada. Ka peatükk 13. ,,Ole järjekindel" oli väga õige suhtumisega. Paljud sportlased annavad kohe alla, kui neil tulemused halvenevad ja neil motivatsioon ära. Sporti peab ikka tegema tahtega ja hea meeleoluga. Mulle väga meeldis selle raamatu juures et ta Kanter oli väga positiivse ellu suhtumisega. Ta sai aru, et kui tahad tippu jõuda tuleb endale eesmärke seada. Ta ka tunnistas oma vigu, mida ta oli nooremana teinud ja sai aru, et see oli loomulik-kõik teevad vigu. Samuti ta ...
Rakvere Ametikool Nimi … PK 08 PRAKTIKAARUANNE Joosand OÜ Juhendaja: …. Rakvere 2011 Praktika kirjeldus Olin praktikal: 1) Joosand OÜ. Praktika kestis 10.01 – 04.02.2011 a. Praktika maht oli 160 akadeemilist tundi: 1 kuu, 4 nädalat. Minu praktika juhendaja oli Ülle Saarmas. Ettevõttest Väike-Maarja aleviku ajalugu on läbi põimunud Georg Lurichi nimega. Siin ta sündis ja alustas oma kuulsusrikast raskejõustikuteed. Praeguse "Georgi Maja" krundil asetses XIX sajandi lõpul ja XX sajandi algul "Kaarma kõrts". Kõrtsi pidasid Georg Lurichi vanemad ning samas nägi ilmavalgust maadlusk...
Amandus Heinrich Adamson 1855 12.november 1929 26.juuni Amandus Heinrich Adamsoni pere · Sündinud 12.novembril 1855 Paldiski lähedal UugaRätsepal. · Isa meremees · Ema talutütar Amandus Heinrich Adamsoni pere ja suveateljee. Amandus H. Adamsoni haridustee · Seitsmeaastaselt alustas noor Amandus kooliteed Tallinnas ToomVaestekoolis. · 1869a põgenes Amandus ToomVaestekoolist ning sõitis salaja Peterburi. · 1870a Peterburist naasnuna anti talle luba astuda Tallinna Kreiskooli. · 1870a Kreiskoolist tüdinuna läks ta hoopis Bergi puutöökotta Tallinnas tisleri ametit õppima. · 1873a õnnestus A.H.Adamsonil siiski astuda Peterburi Kunstiakadeemiasse. · 1879a lõppes Amandus Heinrich Adamsoni haridustee. Amandus H. Adamsoni tunnustused · Esimeseks tunnustuseks tema andele võib pidada algkooli õpetajate kiitust ja talle antud võimalust müüa oma teoseid Tallinna Kunstikaupluse...
PEETRI KOOL EESTI TÕSTMISE AJALUGU 7.klass Juhendaja Deivi Teppan Koostaja Urmo Dikker Peetri 2016 SISUKORD Sisukord..................................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................3 1.Mis on tõstesport?...............................................................................................................4 2.Ajalugu................................................................................................................................4 Kokkuvõte..............................................................................................................................6 Kasutatud allikad..................................................................
Eesti spordiajaloo viktoriini 15 küsimust õiged vastused on tehtud paksult 1. Mis aastal algas Eestis sihipärane spordi-, eelkõige raskejõustikuharrastus? a) 1870 b) 1990 c) 1890 d) 1940 2. Iseseisvas Eestis saavutasid kõrge rahvusvahelise taseme laskesport, purjetamine, jääpurjetamine, meeste kergejõustik ja...?I a) kaugushüpe b) korvpall c) 100m jooks d) male 3. 1802.aastal võeti taasavatud Tartu Ülikooli õppekavasse ka ratsutamine, vehklemine ning...? a) tantsimine ja laulmine b) ujumine ja tants c) korvpall ja võrkpall d) keks ja kull 4. Millal toimus esimene avalik maadlusmats, kus osales ka eestlane? a) 1838a b) 1900a c) 1876a d) 100a eKr 5. 1895.a püstitas oma esimesed maailmarekordid kes? a) Johann Vaks b) Andrus Kivirähk c) Georg Lurich d) Jaan Mäe 6. Mis tänaval asub Eesti Spordiajaloo Selts? a) Musta...
Eesti kahe revolutsiooni vahel 1.Poltiitilised olud a)1908 asendati sõjaseisukord leebema korraga · Endiselt olid keelatud streigid, koosolekud ja poltiilised organisatsioonid, kehtis tsensuur · Ainus legaalne partei oli ERE · Eesti sotsialistid (ESDTÜ) olid represseeritud (vanglas) või välismaal b)Sellest lõikasid kasu Eesti enamlased (VSDTP) · Ei pooldanud rahvuslikke taotlusi · Toetajateks vene ja eesti rahvusest töölised · Häälekandjaks Jaan Anvelti poolt Narvas 1913.a. asustatud ajaleht ,,Kiir" c)Duumapoltiitika · Laialisaadetud I Riigiduumas (1906) esindas Eestit 5 saadikut · Sama saatus tabas II Riigiduumat · Tagurlikuma valimisseadusega valitud III ja IV Riigiduumasse valiti Eestist vaid 2 eestlaste esindajat ja 3 baltisakslast · Eesti esindajate eelnõud ei leidnud Riigiduuma tagurliku enamuse toetust ja seega lootus parlamendireformidele kukkus läbi d)Eestlaste edu oli vaid kohali...
Gerd Kanter sündis 6. mail 1979. aastal Tallinnas. Hakkas tegelema kettaheitega 17-aastaselt. Ta on õppinud Vana-Vigala põhikoolis,Pärnu-Jaagupi keskkoolis ja Tallinna TehnikaÜlikooli Kõrgemas Majanduskoolis ärijuhtimist. Juba treeningute alguses mõistis ta, et kui ta tahab edasi areneda tuleb treeningu juures olla huviga. Igal tegevusel peab olema eesmärk ja et see, mida sa teed, pead tundma end õnnelikuna. Algus oli raske. Palju oli kaotusi, aga ta ei kaotanud lootust. Kaotused ei kõigutanud Gerdi eesmärke. Esimeseks treeneriks oli oma isa, kellega koos harjutati kettaheidet oma maja taga põllul. Hiljem tuli välja, et nende tehnika oli vale ja seejärel hakkasid korrapärased treeningud spetsialistide käe all. Gerdi soov kiiremini areneda viis selleni, et ta tegi kõiki harjutusi rohkem, kui treener Vesteinn Hafsteinsson kavasse oli pannud. Treener sai sellest teada ja selgitas, et spordis pole tähtis teha palju, vaid tähtis on teha plaa...
Eesti professionaalne kõrgkultuur Eesti 19. sajandi lõpus, 20. alguses oli riik, kus hakkasid tasapisi tekkima erinevad professionaalse kultuuri osad, järjest tulid kirjanikud, näitlejad, sportlased, muusikud, skulpturistid ja muud tähtsad tegelased. Rahvuslik kultuur kujunes baltisaksa eeskujudel, ent arenes sellest sõltumatuks, vahel toimub areng vastukaaluks baltisaksa ja vene kultuurimõjudele.Sajandi teisest poolest Tartu ülikoolis arvukamalt eestlastest õppejõude (Mihkel Veske, Karl August Hermann; haridus Leipzigi Ülikoolist). 1860. aastatel alanud rahvaluule kogumisest saab Jakob Hurda ja Matthias Johann Eiseni tegevuse tulemusel rahvuslik rahvaluuleteadus (tänu nende tegevusele on eestlastel tänapäeval üks rikkalikumaid ja korrastatumaid keelearhiive maailmas).Sajandi teisel poolel pannaks alus rahvuslikule luule-, proosa- ja näitekirjandusele, sajandivahetuseks kirjanduses rahvusromantism asendunud realismiga (E...
1. Mis olid Eesti rahvusliku ärkamisaja põhjusteks? Pärast pärisorjuse kaotamist 1816, 1819 ja teoorjuse kaotamist 1856 hakkasid Eesti talupojad talusid päriseks ostma. Olid saanud kodaniku staatuse omasid perekonnanimesid ja passe. 2. Kes algatasid eestlaste huvi oma rahvuse vastu?(mis org.) Õpetatud Eesti Selts 3. Mis eesmärgil oli kirjutatud eepos Kalevipoeg? Oli kavandatud mälestusmärgiks väljasurevale eesti keelele. 4. Nimeta eestlaste esimesi rahvuslikke seltse(5) ja mis on neist laulu- ja mänguseltsidest tänapäevaks saanud? 1. "Kannel" Võrus 2. "Vanemuine" Tartus 3. "Endla" Pärnus 4. "Estonia" Tallinnas 5. "Koit" Viljandis Kõik tegutsevad veel. 5. Millised olid kaks suunda Eesti rahvuslikul ärkamisajal ja kes olid nende esindajad(mida tähtsaks pidasid)? 1. mõõdukas (rõhutas kultuurilisi väärtusi, juhtivaks oli Jakob Hurt) 2. käremeelne (rõhutas majanduslikku edenemist, juhiks Carl Robert Jakobson) 6. M...
1. Rahvusliku liikumise eeldused: *Eestis oli üles kasvanud uus põlvkond, kes olid sündinud vabana *seoses talude päriseksostmisega, oli talupoegadest saanud täieõiguslikud peremehed *kujunenud oli oma haritlaskond *rahva haridustase oli kasvanud *seoses vallaseadusega oli vald vabanenud mõisniku valve alt *vene keiser Aleksander II oli vabameelne valitseja *hõõrumised vene keskvõimu ja baltirakslaste vahel 2. Johann Voldemar Jannsen *1857- ,,Perno Postimees" alus püsivale ajakirjandusele *1864- ,,Eesti Postimees" *1865- Vanemuise laulu-ja mänguseltsi loomine alus teatri arengule *Eesti Vabariigi hümni sõnad *1870- Eesti Põllumeeste Selts *1869- I üldlaulupeo korraldamine eestlaste ühtekuuluvustunde suurenemine ja enese eestlasena tundmine Jakob Hurt *1869- avakõne I üldlaulupeol (,...
ÄRKAMISAEG kokkuvõtlik materjal ajalooteema õppimiseks 1. Rahvusliku liikumise eeldused: Eestis oli üles kasvanud uus põlvkond, kes olid sündinud vabana seoses talude päriseksostmisega, oli talupoegadest saanud täieõiguslikud peremehed kujunenud oli oma haritlaskond rahva haridustase oli kasvanud seoses vallaseadusega (1960) oli vald vabanenud mõisniku valve alt vene keiser Aleksander II oli vabameelne valitseja hõõrumised vene keskvõimu ja baltisakslaste vahel 2. Johann Voldemar Jannsen 1857- ,,Perno Postimees" à alus püsivale ajakirjandusele 1864- ,,Eesti Postimees" 1865- Vanemuise laulu-ja mänguseltsi loomine à alus teatri arengule Eesti Vabariigi hümni sõnad 1870- Eesti Põllumeeste Selts 1869- I üldlaulupeo korraldamine à eestlaste ühtekuuluvustunde suurenemine ja enese eestlasena tundmine Jakob Hurt 1869- avakõne ...
VAIMUELU EESTIS 19. SAJANDIL 1. Kaks kultuurisuunda a) Baltisaksa kõrgkultuur- seotud Lääne- Euroopaga, mõjutades eestlaste kultuuri b) Eestlaste talupojakultuur algas selle murenemine ja euroopaliku kultuuri suurenev mõju 2. Akadeemiline haridus Tartu Ülikooli taasavamine 1802.a. a) Paul I panus: · otsustas riigipiirid kindlalt sulgeda Prantsuse revolutsiooni mässuliikumise eest · keelas oma alamatel õppimise Lääne-Euroopa ülikoolides. · avati uusi ülikoole Venemaal ja taasavati Tartu Ülikool b) Saksa ja ladina keel, 4 teaduskonda (usu-, arsti-, õigus- ja filosoofiateaduskond) c) Georg Friedrich Parrot I rektor: · tema sõprus keiser Aleksander I ga kindlustas ülikoolile autonoomia ja rahalise toetuse · rajati peahoone, tähetorn, anatoomikum, Toomkiriku varemetesse raamatukogu. d)TÜ-st k...
_ REALICA _ Reaalkooli ajalooallikad Reaalkooli ajalooallikaid on järgnevad: · Kirjalikud ajalooallikad · Mälestused · Esemed · Arhiivid · Filmid · Raamatud · Internet? Reaalkoolis on olemas oma Reaalkooli arhiiv, see asub raamatukogus. ,,Mehed Vabaduse puiesteelt" on välja antud raamat Uppsalas väliseestlaste poolt, kes käisid ja lõpetasid Reaalkooli. See räägib Reaalkoolist. ,,Reaali teine raamat" väliseestlaste poolt ,,Tallinna Reaalkooli vilistlased" Kooliajalugu Eesti ajaloo taustal Eesti ajalugu Kooli ajalugu ..60-1880 Alexander II, pärisorjus kaotatud 1881 Kool asustati hiljuti 1884 valmis Reaalkooli maja 80ndad Alexander III, 80ndate alguses 1881-1891 õppetöö toimus Saksa keeles hakkab rahvusliikumises mõõnaperiood, 1891 algas vene keelne õppetöö algab venest...
VÄRVUSÕPETUS Värvusõpetus on õpetus värvustest kui optilistest nähtustest. Põhivärvid ehk primaalvärvid. Värviring on süstemaatiline värvide reastus. Sekundaarvärvused tekivad põhivärvide omavahelisel segunemisel. Täiend värvused ehk kontrastvärvused. Kontrastvärvused on värvused mis asetsevad värviringi vastaskülgedel. Sinine + kollane = roheline Punane + kollane = oranz Sinine + punane = lilla Punane + roheline = pruun Ja nii edasi... Kollane, punane ja sinine on põhivärvid, neid ei saa ise segada, need peavad potis valmis olema. Põhivärve omavahel segades saame kõiki teisi värve. Kromaatilised värvid ehk värvilised värvid. Akromaati...
Estonia Tjorn Treu KP-31 Information · Area- 45,227 km2 · Population- 1,282,963(2011 july) · Location- Baltic Region of Northern Europe · Capital- Tallinn · Main cities- Tallinn,Pärnu,Tartu,Narva · Official Language- Estonia · Political structure- democraic republic National symbols Flag- Coat of arms- Anthem-"My Fatherland, My Happiness and Joy,, Plant-cornflower Bird-chimney swallow Stone-slate Tree- Oak History DATES Independence Day (Iseseisvuspäev) - February 24 May Day (kevadpüha) - May 1 National Flag Day (Eesti lipu päev) - June 4 Victory Day (võidupüha) - June 23 St. John's Day (Jaanipaev) - June 24 Day of Restoration of Independence (taasiseseisvumispäev) - August 20 history EVENTS Viljandi Folk Music Festival - July Ollesummer (Beer Summer) July The All-Estonian Song Festival (Laulupidu) takes place every five years in Tallin...
1. Mis olid Eesti rahvusliku ärkamisaja põhjusteks? *Euroopas hakkasid kujunema rahvus riigid (prantslaste riik ja sakslaste riik) *Pärisorjuse kaotamisega olid eestlased muutunud vastutusvõimelisemaks ja iseteadvmaks.* Eesti alal majandusareng kiirenes- jõukuse kasvades tekkis soov ka ühiskonda muuta. 2. Kes algatasid eestlaste huvi oma rahvuse vastu?. Õpetatud Eesti selts. 3. Mis eesmärgil oli kirjutatud eepos Kalevipoeg? Oli kavandatud mälestus märgiks välja surevale eesti keelele. 4. Nimeta eestlaste esimesi rahvuslikke seltse(5) ja mis on neist laulu- ja mänguseltsidest tänapäevaks saanud? 1. “Kannel” Võrus 2. “Vanemuine” Tartus 3. “Endla” Pärnus 4. “Estonia” Tallinnas 5. “Koit” Viljandis Kõik tegutsevad veel. 5. J.V.Jannsen? ajaleht “PernoPostimees” looja, hümnisõnadeautor. J.Hurt? ärkamisaja tegelane, laulu peo üks organisaatoreid C.R.Jakobson? ajalehe “Sakala” looja Fr.R.Kreutzwald - - eepose “Kalev...
imperialism suurriikide püüe saavutada mõjuvõim kogu maailmas, sovinism marurahvuslus,oma rahvuse teistest paremaks pidamine, koloniaalimpeerium moodustub emamaa koos kolooniatega, globaliseerumine - ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, sotsialism ühiskondlike liikumiste vasakpoolne ideoloogia, enamlased - Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei koosseisu kuulunud poliitilise voolu esindajad töölisliikumises, anarhism liikumine, mis pidas kõiki valitsemisvorme mõttetuks ja kahjulikkuks, mille eesmärgiks olide need kukkutada, antant 1904 a allakirjutatud kokkulepe Prantsusmaa ja Inglismaa vahel, millega hiljem liitus Venemaa, sotsiaaldemokraatia vasakpoolne poliitiline ideoloogia, mis väärtustab võrdseid võimalusi ja väärikat elatustaset igaühele, antisemitism vaenulikus juutide suhtes, sionism rahvusvaheline juutide poliitiline liikumine, ekspressionism 20 saj tekkinud kunsti, kirjanduse ja muusika ...
Õppekäik Eesti Kunstimuuseumi 20.detsember 2012 1. Balti- saksa kunstnike tööd: Portree - Michael Ludwig Claus "Pr. Moelleri portree" Carl Timoleon von Neff "Lauljatar Gertrud Elisabeth Mara portree" Eesti olustikku kujutav maal - Gottlieb Welte ja Friedrich Hartmann Barisien "Põltsamaa lossi talvine vaade" Mõni Tallinna vaade - Karl Ferdinand von Kügelgen "Vaade Tallinnale edelast" Karl Ferdinand von Kügelgen "Vaade Tallinnale Kopli rannast" 2. J.Köleri maalidest meeldib meile enim "Truu valvur" (õli), sest pilt on väga rõõmsameelne ja meenutas meile lapsepõlve kaunist aega. Kunstniku maalidest suurim on "Lorelei needmine munkade poolt" (õli). 3. A.Adamsoni eri materjalidest skulptuure: "Lapse portree" (kips) "Laeva viimne ohe" (marmor) "Äreval ootel" (pronks) "Georg Lurich" (pronks) "Hülgekütt Pakri saarelt" (pronks) "Koit ja Hämarik" (pirnipuu) "Koit ja Hämarik...
TARTU ÜLIKOOL Kehakultuuri teaduskond Spordipedagoogika ja treeninguõpetuse instituut Anti Pungar Sangpommi tõstmise ajalugu KKSP.05.259 Sportliku eriala õpetamise metoodika. Raskejõustik Kehalise kasvatuse ja spordi eriala Juhendaja: Peep Päll Juhendaja allkiri Tartu 2010 Sangpommiks peetakse kindla fikseeritud raskusega metallist kuuli, mille otsas on sang. Sangpommiraskusteks on: 8 kg, 12 kg, 16 kg, 24 kg, 32 kg ja 48 kg. Sangpommi harrastust nimetatakse sangpommi...
KOOL NIMI MAADLUS Referaat Linn/aasta 1 SISUKORD Sissejuhatus...............................................................................3 Ajalugu.........................................................................................3 Maadlusvõistluste korraldamine.............................................3 Maadlus Eestis............................................................................4 Võistluste süsteem......................................................................6 Maadlusmatt.................................................................................6 Kohtunikekogu..............................................................................6 Kohtumise pikkus..........................................................................7 Kohtumise peatamine ja jätkamine...........................................7 Kohtumise tulemus..............................................
Miks lõppes ärkamisaeg? 1) juhtide vahelised erimeelsused 2) suur lõhe kahe peamise suuna vahel 3) Jakobsoni surm jm sellised sündmused 4) Iga hea asi saab korda otsa 5) venestamise pealetung Venestamine - 1880.keskpaigast kuni I Maailmasõjani. Põhjused: 1) eestlase pürgmised ja ideaalid olid erinevad 2) rahvusliku liikumise tulemusena poliitilised olud ei paranenud 3) rahvusliku liikumise hoog vaibus ja selle juhid lahkusid vaateväljalt Kaasnenud ümberkorraldused: 1) Koolides mindi üle venekeelsele õppele 2) Õigeusu pealesurumine 3) Piirati omavalitsuste tegevusvabadust 4) vene keelest sai ametlik asjaajamiskeel 5) ametnikud vene rahvusest 6) uus kohtusüsteem 7) uus linnaseadus 8) tsensuur- kirjasõna range kontroll 9) Eesti seltside jm sulgemine/ära keelamine Mis juht...
EESTI VABADUSSÕDA ALGAS 28 NOVEMBER 1918 MAHTRA SÕDA TOIMUS 1858 TARTU RAHULEPING SÕLMITI 2 VEEBRUAR 1920 JA SELLEGA LÕPPES VABADUSSÕDA . EESTLASTE ESIMENE LAULUPIDU TOIMUS TARTUS, 1869. SEE PÜHENDATI JÄRGMISELE SÜNDMUSELE : PÄRISORJUSE KAOTAMINE LIIVIMAAL. LAULUPEO ÜLDJUHTIDEKS OLID ALEKSANDER KUNILEID JA JANSENN. K.PÄTS VALITI EESTI PRESIDENTIKS 24.APRILL 1938 1949 25 MÄRTS UUS MASSIKÜÜDITAMINE , MILLE OHVRIKS LANGES UMB. 20 000 INIMEST . 1700 1721 PÕHJASÕDA 1343 JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS 1217 MADISEPÄEVA LAHING 1210 ÜMERALAHING 1525 ESIMENE EESTIKEELNE TEADAOLEV RAAMAT 1816 PÄRISORJUSE KAOTAMINE EESTIMAAL 1819 PÄRISORJUSE KAOTAMINE LIIVIMAAL JAAN POSKA KIRJUTAS ALLA TARTU RAHULEPINGULE JÜRI VILMS ISESEISEV MANIFESTI AUTOR 1802 TARTU ÜLIKOOLI TAASAAVAMINE GEORG LURICH MAADLEJA JAAN TÕNISSON AJAKIRJANIK , JURIST JOHAN KÖLER EESTI MAALIKUNSTI RAJAJA EESTI TAASISESEISVUMINE OLI 20 AUGUST 1991 REDUKTSIOON MÕISAMAADE...
1. Eesti vabadussõda algas-1918.28 nov-2.veeb 1920 2. Tartu ülikool avati-1632 3. Tartu rahuleping sõlmiti-1920 Sellega lopes-vabadussõda 4. Eestlaste esimene laulupidu toimus-tartus 1869 5. See pühendati järgmisele sündmusele-50 aasta möödumisele pärisorjuse kaotamisele liivimaal. 6. Laulupeo üldjuhtideks olid-Jansen,Kunileid 7. K.Päts valiti eesti presidendiks-24.aprill 1938 8. 1949.25 märts-uus massiküüditamine,mille ohvriks langes 21 tuh. inimest 9. 1648-forceliuse kooli rajamine 10. 1700-1721-põhjasõda 11. 1343-jüriöö ülestõus 12. 1217-madisepäeva lahing-eestlaste otsustav lüüasaamine ristirüütlitelt 13. 1210-ümera lahing 14. 1525-Lübecis trükitakse esimene teadaolev eestikeelne raamat 15. 1816-pärisorjuse kaotamine eestis 16. 1819-pärisorjuse kaotamine liivimaal 17. Jaan Poska-tartu rahu allkirjastaja 18. Forcelius-rajas õpetajate ja köstrite kooli 19. Jüri Vilms-poliitik ja iseseisvusmanifesti autor 20. Tartu ülikooli taasavam...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA16 KÕ Anna-Maria Otsa EESTI VABARIIK 100 Essee Õppejõud: Mare Pärenson, MA Mõdriku 2017 1918. aasta veebruaris sai Eestist esimest korda Eesti Vabariik. See oli aeg, mil algas meie iseseisvus, küll vahepealse Vene võimuga, kuid siiski Eesti Vabariik. Eestil on olnud raske ajalugu, oleme olnud nii Rootsi, Tsaari-Venemaa kui ka Nõukogude Liidu võimu all. Oleme talunud rasket orjust kui ka suuri sõdu, milles lüüa saime. Peale esimest maailmasõda, kui Nõukogude Liit sai meilt lüüa, sai Eesti iseseisvaks riigiks, mida tunnustati Tartu Rahuga. Eesti sai tegutseda vaba riigina 21 aastat. Vabadus lõppes teise maailmasõjaga, mil NSVL võttis Eesti oma hõlma alla. ENSV tegutses tervelt 52 aastat, mis oli eestlaste jaoks üks raskemaid aegu, sest toi...
KUNST JA SPORT · 20.saj. Eesti Kunstiselts · rajajad: Köler, Maibach, Hoffmann, Wiesenberg, Amandus Adamson. · 20.saj. asutati spordiringe(nt. "Kalev" Tallinnas ja "Tiaara" Tartus) · 1912- M. Klein tõi Eestisse esimese olümpiamedali-klassikalises maadluses hõbemedal · Venemaa 29-st 16kergejõustikurekordit kuulus eestlastele Vene aeg II: Isikud: Carl Schirren Balti erikorra säilitamise pooldaja Tartu ülikooli ajalooprofessor. Aleksander II (1856-1881) võimul olnud keiser, vabastas Venemaa talupojad pärisorjusest. Holstre taluperemees Adam Peterson ja kunstnik Johann Köler Peterburis palvekirjade kampaaniat alustanud isikud, eesmärgiks oli tsaari valitsuse tähelepanu äratamine, üritus kukkus läbi ja Peterson sai aasta vanglakaristust. Johann Voldemar Jannsen haridus: Kihelkonnakoolis ja Kirikuõpetaja Karl Körberi käe all. ametid: Töötas Vändra kiriku köstrina , Perno ja Eesti Postimehe asutaja , Laulupeo korraldaja . suhtumin...
Topic Sports Tallinn English College 8b form 2007 1. Introduction For some people sport plays a very important part in their lives. And to some, it is even a way of life. There are different kinds of sports. For instance, there are sports meant for playing indoors, some can be practised only at a certain time of year. There are winter and summer sports also. Skiing, figure-skating, sledding and snowboarding these four most popular are practised during winter. Good examples of summer sports are: swimming, badminton, roller skating and golf. 2. The ancient Olympic Games The first recorded Olympic Games took place in 776. B.C. at Olympia but the city may have functioned as a meeting place for worship and other political practices many years earlier. The city is located in western Greece. The games were held every four years. It is also presumed that such competitions pleased the s...
EDUARD WIIRALT (20.03.1898 – 08.01.1954) ERLE MAIDO EDUARD WIIRALT (20.märts 1898 Peterburi kubermang – 08. jaanuar 1954 Pariis) oli Eesti graafik „Lamav tiiger“ LAPSEPÕLV • E. Wiiralt sündis 20.märts 1898 Peterburi kubermangus Tsarskoje Selo kreisis Gubanitsa vallas. • Isa Anton Wiiralt ja ema Sophie-Elisabeth Wiiralt olid Robidetsi mõisa mõisateenijad. • Eduard ja tema vennad Oskar ja August käisid Kalitino külas kohalikus algkoolis. • 1909. a asus perekond Järvamaale, kus isa sai valitseja koha parun von Schillingile kuuluvas Varangu mõisas. LAPSEPÕL V • Poisid õppisid algul Koeru haridusseltsi koolis. • Koolis märgati Eduardi kunstihuvi. • 1913. aastal panid vanemad poisid Koeru saksa erakooli. „Monika“ KOOLIAEG • Õppetöö toimus vene ja saksa keeles. Ka vahetundidel oli Eesti keele rääkimine keelatud. • Fakultatiivainena...
REFERAAT RAMMUMEES Lauri Kanarbik 9.klass Rakke 2009 SISUKORD: LK2..............Rammumehe olemus LK2-4...........Rammumehe standardalad LK4...............Võistlused LK5...............Ülevaade eelmistest võitjatest LK6...............Nimekaimad Rammumehed läbi aegade LK7.............. Mariusz Pudzianowski LK8...............WSM´i ja ASC´u võistlusalad LK9-10..........Eesti Rammumehed LK11.............Kasutatud materjal Rammumees Rammumees kui sport vajab toorest jõudu, kiirust,keskendumisoskust,tugevat lihaskonda ja ka vaimset tasakaalu, et võistlusel inimene vastu peaks. Sport koosneb 50 protsenti osavusest ja 50 protsenti jõust. Rammumehe võistlustel võidab tihtipeale see kes on paremini ettevalmistunud, mitte see kes on tugevam. Rammumees erineb kulturistist eelkõige sellepoolest, et kulturist arendab ilusat ja suurt lihaskonda, rammumees aga suurt füüsilist jõudu ja vastupid...
Tehke kõik harjutused raamatu ,,Sissejuhatus tekstiõpetusse" (R. Kasik) abil. --------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- I OSA Ülesanne 1. Mis on tekst? Ülesanne 2. Mis on kohesioon? Ülesanne 3. Võrrelge järgmisi tekstivariante grammatilisuse, vastuvõetavuse ja sobivuse seisukohast. A. Juulis riigikontrolli avalduse põhjal Eesti Liikluskindlustuse Fondi endise direktori VT suhtes seoses Nordika Kindlustuse peamaja ostuga tegelikust turuväärtusest 40 miljonit krooni kallimalt algatatud uurimise tõttu ärevaks muutunud ja Eesti Liikluskindlustuse Fondi pankrotti kartvate kindlustusseltside survel otsustas fondi nõukogu pöörduda kaitsepolitsei poole palvega uurida fondi ebaõnnestunud tehinguid, millest saadav kahju võib ulatuda 70 miljoni kroonini. B. Juulis algatas kaitsepolitsei uurimise Eesti Liikluskindlustuse Fondi endise direktori VT suhtes. Uurimist ta...
1632-34 Academia Gustavianas oli arvatavasti ametis vehklemismeister 1690 Academia Gustava-Carolina ajal kuulusid õppejõudude koosseisu tantsumeister ja vehklemismeister 1698 Tartu õuekohtu hoones sisustati saal ülikooli vehklemisharjutuste ja tantsutundide jaoks 1802 Taasavatud Tartu Ülikooli õppekavasse võeti ka ratsutamine, vehklemine, ujumine ja tants 1805 Kanepi pastor Johann Philippe von Roth lülitas Kanepi kihelkonnakoolis vabatundide programmi kehalised harjutused 1819 Võimlemise tõi Eestisse Tartu Ülikooli lektor Karl Eduard Raupach, kes koos professor Friedrich Georg Wilhelm Struvega moodustasid 40-50 osalejaga võimlemisrühmad 1820 Tallinnas asutati Eesti esimene teadaolev sportlik ühendus "Uljaste Purjetajate Ordu" 1821 Valmis Tartu Ülikooli uus maneez kivihoonena 1822 Rajati üliõpilaste supluspaik Emajõel 1829 J.J.F.Parroti juhtimisel vallutati Suure Ararati tipp, mida loetakse alpinismi alguseks Venemaal 1835 Esimese eestla...
Tartu Kutsehariduskeskus TK11 Triin Pärkma Väike-Maarja kultuuripärand Referaat Juhendaja: Lili Kängsepp Tartu 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus Väike-Maarjast ......................................................lk 3 2. Tuntud isikud Väike-Maarjast.................................................lk 4-6 3. Väike-Maarja kirikud ja kogudused....................................... .lk7-9 4. KASUTATUD KIRJANDUS................................................. lk 10 Väike-Maarja on alevik Lääne-Viru maakonnas. Neljateistkümnendast sajandist alates Väike-Maarja kihelkonna kesk...
VENESTUSAEG ärkamisaja ja 20saj alguse vahel Põhjused: · vajadus kaasajastada iganenud vene halduskord · rahvusluse tõus · vene riigi julgeoleku huvid Koolireform (kõige tähtsam). Kõik koolid allutati Venemaa haridusministeeriumile ja alates 1887.a tuli talurahvakoolides alates kolmandast klassist lapsi õpetada vene keeles, peagi muudeti õpetus venekeelseks juba algusest peale. Seejuures ei tohtinud lapsed emakeelt kõneleda isegi mitte omavahel ega vahetunnis. Keelu vastu eksijaid karistati ja mõnitati mitmesuguste leidlike vahenditega, näiteks spetsiaalse häbimärgiga. Paljud lapsed ei saanud õpetatava sisust enam aru ja olid sunnitud õppetükke lihtsalt mehaaniliselt pähe tuupima. Koolireformi tagajärjeks oli, et kirjaoskuse tase hakkas langema. Kuni 1886. a oskas nekrutiks võetud eesti poistest lugeda 98%, siis 1901. a kõigest 80%. + vene keskvõim hakkas asutama koole Vallareform-1889 1886. a tehti vene ke...
VARARENESSANSS Praktilisem in, kus mõttelaad muutus. Uus kunstis: õpetused: tsentraalperspektiiv( õpetlik sisu, tegelikkus võimalikult tõepäraselt), plastiline anatoomia (uurib inimese proportsioone); õlivärvi; leiutati trükipress-piltide trükkimine (trükigraafika)- Gutenberg- võimaldas kunsti laiemat levikut. Vararenessanssi arhitektuur: ilmalike hoonete ehitamise ülekaal(paleed, palazzo- ülikute omad) Brunnelecci- projekteeris 8nurkse kupli, firenze orbude kodu- antiiksambad mis toetavad kaaristut Vararenessanssi skulptuur 15saj Antiikajast võeti eeskuju, muutused: skulptuurid iseseisvad, pole enam seina küljes kinni, tegelaskujud antiiklegendides, mõnikord ka piibli tegelased nt Taavet- Donatello ( esimene alasti figuur peale antiikaega, enne oli see sündsusetu) Esimene ratsafiguur peale 1000 aastat - Gatamelata Olulised kunstnikud vararenessanssi Itaalias: keskaja kunsti mõjudega Fra Angelico, Boticelli- tüüpiline vararenessan...
1 Revolutsioonist Ilmasõjani Survepoliitika: sõjaseisukord, poliitilised piirangud, tsensuur, venestuse uus pealetung. Duumamonarhia: põhiseadus ja valimisseadus, I ja II Riigiduuma, 3. juuli riigipööre, III ja IV Riigiduuma. Rahvusliku liikumise edusammud: ühistegevusliikumise laienemine, seltsiliikumise edenemine (Vanemuine ja Estonia, haridusseltsid, raamatukoguseltsid, Eesti Kirjanduse Selts ja Eesti Rahva Muuseum, Noor-Eesti). Survepoliitika: sõjaseisukord, poliitilised piirangud, tsensuur, venestuse uus pealetung. 1908 asendati sõjaseisukord „kõvendatud valvekorraga“. Jätkus aga poliitiline surve. Võitlus separatismiga ja riigi ühtsuse tagamine sai olulisemaks kui kunagi varem. Streigid ja meeleavaldused olid keelatud, keelatud oli riigivastaste mõtete avaldamine ajakirjanduses. Jätkusid kohtuprotsessid rev. osavõtnute üle- surma, asumisele ja vanglasse. Algas uus venestamisla...
XX sajandi esimesed aastad Eestis 1. XX sajandi alguse Eesti poliitilised rühmitused Tartu Tallinna radikaalid Sotsiaal-demokraadid liberaalid Hääle-kandja "Postimees" "Teataja" "Uudised" Eest-vedaja Jaan Tõnisson Konstantin Päts Peeter Speek Haritla-sed V. Reiman, K.A.Hindrey jt. A.H.Tammsaare, J.V.Veski jt. M.Martna, E.Vilde jt.. Toetajas-kond Haritlased, jõukad talunikud, kodanlus Haritlased, kodanlus, talupojad, töölise...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kadi Hinrikus KM12-PE EESTI SPORDI AJALUGU Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2014 1 Kadi Hinrikus Eesti Spordi Ajalugu SISUKORD Asutatakse „Eesti spordileht“ 20. aprill 1920.........................................................3 Antverpeni olümpiamängud 15. august 1920........................................................5 Eesti esimesed suusavõistlused 20. jaanuar 1921.................................................7 Esimesed MM-võistlused ja nende medalid 30. aprill 1922....................................8 Pariisi suveolümpiamängud 03. mai 1924.............................................................9 Spordielu arendamine 1920. Aastatel juuni 1926................................................10 Sankt Moritzi ja Ams...
Ajaloo konspekt AJ-5 1. Sajandivahetus "The races of Europe" (1899) On kahte tüüpi soome sugu rahvast: Põhja-Eestis elavad tsuudid (Tchouds) ja Lõuna-Eestis eestlased (Esths). Nad kõnelevad keelt, mis sarnaneb ungarlaste ja baskide keelega, kuid struktuurilt sarnaneb Aasia primitiivsetele keeltele ja Austraalia aborigeenide keelele. 1902. a. vene ajalehes: Mitte kaugel Vene keisri residentsist asub oma eraldatuses üksildane hall maa. See rahulik, külm põhjapoolne nurgake on lähedal riigi peamisele arterile, kuid samal ajal kauge kõigest venelikust nii oma mineviku kui oleviku poolest. Sellel maal elavad tsuhnaad ja tsuhhoneetsid, keda kaunikõlalisemalt kutsutakse eestlasteks. Nad on vaikivad, sünged, väheliikuvad, tõrjuvad. Venelased vabastasid eestlased sakslast ikkest, kuid eestlased pole selle eest tänulikud, nad on ikka sakslaste lõa otsas ja ajavad oma joont. "Eestlased, nende elu ja kombed" (1908) Esimesel pilgul näeb põliselanik...
ÄRKAMISAEG EESTIS Tegi Elina Sissejuhatus Rahvuslik liikumine on rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, mille kõrgeim vorm on riiklus Miks ärkamisaeg? Ajakirjanduse areng Rahvusliku kirjanduse algus Kultuurielu tõus - seltside teke - laulupidude algus Näitekirjanduse algus Koolikirjanduse täiustamine Liikumine Eesti Aleksandrikooli asutamiseks Ärkamisaeg 1860-1880 ajakirjandus 1857 "Perno Postimees" Jannsen 1864 "Eesti Postimees" Jannsen 1878 "Sakala" Jakobson Seltsid 1865 Estonia Selts 1884 Eesti Üliõpilaste Selts Esimesed põllumeeste seltsid asutati Tartusse, Pärnusse, Viljandisse ja Võru.1990 aastaks oli neid üle 40. Seltsid Kihelkondadesse asutati laulukoore ja orkestreid 1865a. Asutas J. V. Jansen Tartus laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine "mis pani aluse Eesti ra...
Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................................................................................2 ELULUGU JA LOOMING..........................................................................................................................................3 Teoseid..........................................................................................................................................................10 ................................................................................................................................................................................. 11 ................................................................................................................................................................................. 12 ,,Berberi naine" (Itaalia pliiats)...
Nõo Reaalgümnaasium Eesti kümnevõistlus Referaat kehalises kasvatuses Kersti Lentsius 12c Tartu 2009 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 AJALUGU.................................................................................................................................. 3 KÜMNEVÕISTLUSE AJALUGU EESTIS...............................................................................4 ALAD..........................................................................................................................................6 100m jooks .............................................................................................................................6 Kaugushüpe .....................................................
Eesti kultuur XVI sajandist tänapäevani Rahvuslik liikumine 19. sajandil kasvas kogu Euroopas huvi rahvuste ja nende eripärade vastu. Eesti talurahva eneseteadvus oli tõusmas seoses vabanemisega päris-orjusest ja suurte muudatustega maa majanduselus 19. saj. keskel. Venestuse pealetung sundis baltisakslasi senisest rohkem tähelepanu pöörama põlisrahvastele, sooviti neid germaniseerida. Olles veel alles 19 sajandi alguses talurahvale saksa keel õpetamise vastu hakati seda ägedalt propageerima. Samas soovis Vene riik eestlasi oma liitlasteks teha, sakslastest lahti saada ja asendada saksa ülemvõim vene omaga. 1840-50. aastate talurahvaliikumised põhinesid eesti talurahva naiivsel usul heasse keisrisse. 1864 - Adam Peterson (talupoeg) ja Johann Köler ( kunstnik Peterburis) alustavad palvekirjade kampaaniat. Sügisel saadeti delegatsioon Peterburi. Palvekirjas sooviti teoorjuse lõpetamist, kindlaid maa- ja rendihindu, ihunuhtluse kao...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Eesti kümnevõistlus Referaat kehalises kasvatuses Kristel Eslas PM-20 Türi 2020 SISUKORD AJALUGU..................................................................................................................................3 KÜMNEVÕISTLUSE AJALUGU EESTIS...............................................................................4 ALAD..........................................................................................................................................6 100m jooks..............................................................................................................................6 Kaugushüpe.............................................................................................................................6 Kuulitõuge.........................................
Ürgaja kunst Miks kunst tekkis: · Taheti väljendada ennast · Maagiline tähendus · Taheti jäädvustada sündmusi · Kehamaalingud-taheti end hirmuäratavaks teha Kõige vanemad kunsti ilmingud 40 000 aastat tagasi. Neist on säilinud vähesed. Ürgaja kujutavat kunsti nimetatakse loomamaali ajastuks. On säilinud väikesi kujukesi nt. mammutiluust valmistatud mammut, hobune. Olulised olid koopamaalid. Kõige kuulsamad koopad asuvad Hispaanias Altmiras ja Prantsusmaal Lascauxis. Ürgaja inimesed maalisid väga oskuslikult loomi. Eelkõige saakloomi (nt. piisonid), hiljem kodustatud loomi. Värvid olid maalähedased ja looduslikud. Näiteks tehti värve söest, kriidist või sangviidist. Värve segati rasva, kondiüdi või verega, et need paremini kinnituksid. Loomade edasiandmine oli uskumatult meisterlik, kuid inimesi kujutati harva ja suhteliselt skemaatiliselt. Peagi loomamaal taandu...
Väike-Maarja Gümnaasium Kaspar Bork Ege-Elizabeth Kaldaru 11. klass Näitus „Alar Kotli – sümbolite arhitekt“ Uurimistöö Juhendaja: Kadri Kopso Väike-Maarja 2015 Sisukord SISSEJUHATUS 1. ALAR KOTLI ELU JA TEGEVUS 2. NÄITUS „ALAR KOTLI – SÜMBOLITE ARHITEKT“ 2.1 Näituse ettevalmistustöö 2.1.. Idee 2.1.2 Koostöö 2.1.3 Rahastamine 2.1.4 Näituse eksponaadid 2.1.5 Koostamine 2.1.6 Kujundamine 2.1.7 Näituse ülespanek 2.2 Näitus Väike-Maarjas 2.2.1 Väljapaneku ülesehitus 2.2.2 Avamissündmus 2.2.3 Näituse töökord 2.2.4 Külastajad 2.2.5 Küsitlused ja nende analüüs 2.2.6 Meediak...
Tallinn English College Topic Estonia Tallinn 2008 1. Introduction Estonia is a small country about the size of Switzerland, or New Hampshire and Massachussetts combined. Estonia is named after the people called "Ests" who lived in the region in the 1 st century AD. The Republic of Estonia is one of the three countries commonly known as the "Baltic States". The other Baltic States are Latvia and Lithuania. 2. Geographical position Estonia is situated in northeastern Europe. Estonia is bounded on the north by the Gulf of Finland, on the east by Russia, on the south by Latvia and on the west by the Baltic Sea. In the north it borders on Finland. The coastline of the Baltic Sea in Estonia is characterized by numerous gulfs and bays, the biggest of them being the Gulf of Finland, the Gulf of Riga and the Gulf of Pärnu. Bays include the Narva Bay, Matsalu Bay, Kolga Bay, Kunda Bay, Tallinn Bay etc....
"Ärkamisajast kuni 1917.aastani" 30 ptk Rahvsusliku ärkamisaja eeldused ja algus Pärimuskultuuri langemine 19.saj esimesel poolel kuhjus terve rida väga olulisi protsesse ja arenguid, mis kõik mal moel valmistasid ette sajandi teisel poolel toimunud rahvuslikku ärkamist. Kõigepealt toimus uus elavnemine vennastekoguduste liikumises. Inimesed pöörasid taas massiliselt selja oma vanadele pattudele, lõpetasid kõrtsiskäimise ja mõisa tagant näppamise, koondusid kogudusteks ,ehitasid ise palvemaju ja uurisid üheskoos pühakirja, välja ilmus mitmesuguseid prohveteid(Maltsvet, Järva Jaan). Seda nim ärkamiseks ja hilisema rahvusliku ärkamine sai oma nimetuse just võrdluses sajandi esimese poole usulise ärkamisega. Vennastekogudustega oli osaliselt seotud mitu tähtsat nihet eestlaste kultuuris ja kultuurielus. Nad taunisid usulislet äragnud muude vanade kommete hulgas ka r...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
