..............................................................................4 Elu lõpuaastad......................................................................................5 Lurichi tulemusi...................................................................................5 Kasutatud kirjandus..............................................................................7 2 Sissejuhatus Georg Lurich, sünninimega Luri, oli üks kolmest kõige kuulsamast Eesti elukutselisest maadlejast. Sündis 22. aprillil 1876. aastal Väike-Maarja alevikus kaupmees Jüri Luri perekonnas ja suri 22. Jaanuaril 1920. aastal Venemaal Armaviris. Lurich oli suurepärane võimleja, samuti hea jooksja, hüppaja, jalgrattur, uisutaja ning maletaja. Lisaks valdas ta veel vähemalt kümmet keelt. Lurich püstitas ligi 40 maailmarekordit. Ta oli 177 cm pikk ning parimas vormis olles kaalus 90 kg.
..................................................................3 Saavutused..................................................................................................................................7 Mälestusvõistlused......................................................................................................................8 Kasutatud materjalid...................................................................................................................9 Pildil Georg Lurich aumedalitega ...................................................................................................................................................10 2 Lapsepõlv Georg Lurich sündis 22. aprillil 1876. aastal Väike-Maarjas, Virumaal. Lapsena oli ta tugev poiss, kuid haigestus siis raskesti ning pärast paranemist jäi kiratsema. Nii juhtuski, et kui
Georg Lurich (1876-1920) Georg Lurich sündis 22. aprillil 1876. aastal Väike-Maarja alevikus kaupmehe peres. Tema vanemad olid Väike-Maarjasse tulnud Läänemaalt Vigala kihelkonnast Velise valla samanimelisest külast. Georg oli juba lapsena hästi tugev poiss ja väga jõuhimuline. Liigagaruses pingutas ta aga end üle, külmetas seejuures ja haigestus raskelt kopsupõletikku, mis tollal oli üsna eluohtlik haigus. Tallinna Peetri Reaalkooli asudes oli ta veel nõrk ja haiglane(ta isegi vabastati
aegade suurimad sportlased, oli neist esimesel kohal kergejõustliklane Aleksander Klumberg, kellele järgnesid äsja Pariisis kuldmedali võitnud Eduard Pütsep ja 1920. aasta Antverpeni olümpia hõbemedalist, kergejõustliklane Jüri Lossman. Neljandale kohale jäi Eesti esimese olümpiakulla omanik, tõstja Alfred Neuland. 1920. aastatel tippvormis olevate populaarsete sportlastega konkureeris aga ka veel viis aastat pärast oma surma maadleja Georg Lurich, kes oli edetabelis viiendal kohal. Sankt Moritzi ja Amsterdami olümpiamängud 08. juuli 1928 11.-19. veebruaril 1928. aastal peeti Šveitsi talispordikeskuses Sankt Moritzis II taliolümpiamängud, millel osales 491 sportlast 25 riigist. Kuigi Eesti lipp oli lehvinud ka 1924. aastal toimunud esimestel taliolümpiamängudel Chamonix'is, osalesid Eesti sportlased tegelikult valgel olümpial esimest korda Sankt Moritzis. Edukaimad riigid oli 1928. aasta mängudel Norra, USA, Rootsi ja Soome
Asutati jalgratturite klubid Tartus ja Tallinnas 1890 Tartus avati esimene spetsiaalselt spordihoonena mõeldud ehitis - Laia tänava võimla 1891 Toimusid esimesed avalikud tõstevõistlused "Lootuse" seltsi korraldusel Tallinnas, kus esikoha võitis Gustav Boesberg 1892 Eestlane Aleksander Punga sai Tartu Ülikooli võimlemisõpetajaks. Narva karskusselts "Võitja" korraldas rahvapeol võidujooksu 1894 Esimese eestlasena siirdus elukutseliseks maadlejaks Gustav Vain 1895 Georg Lurich püstitas oma esimesed maailmarekordid. Toimus esimene teadaolev avalik tennise-demonstratsioon Tallinnas Bade-Salonis. Tallinna tänavatele ilmus esimene mootorratas. 1896 Ateenas I kaasaegsetel olümpiamängudel viibis USA sõudmisvõistkonna koosseisus ka eestlane H. Lerchenbaum. Paraku ta ei osalenud siiski võistlustel, sest need jäid tormi tõttu pidamata. Esimese ametliku eesti spordiseltsina asutati Saadjärve Jalgratta Sõitjate Selts 1897-98 G
austerlane Wilhem Türk, kolmas oli Georg Hackenschmidt). Võistluste korralduses puudus palju aastaid ühtlus. Eesti raskejõustiku sünniajaks peetakse 1888. aastat, kui Gustav Boesberg rajas Tallinna raskejõustikuringi. Esimesed avalikud tõstevõistlused toimusid 16. augustil 1891 Lootuse seltsi rahvapeol. Võitis Gustav Boesberg. Tema ringis tegelesid tõstmisega hilisemad elukutselised atleedid Georg Hackenschmidt, Georg Lurich, Aleksander Aberg ja mitmed teised. Nende eeskuju tõi raskejõustikku uusi harrastajaid. Atleetikaringe asutati Tartus (1897), Narvas (1898). Esimesed üle-eestilised tõstevõistlused peeti 1901. aastal. Tugevaim amatöörtõstja oli kahekordne Venemaa meister ja maailmarekordite püstitaja Alfred Neuland. Eesti iseseisvumisel arenes tõstmine eriti kiiresti 1920. 4 aastate algul. Esimesed meistrivõistlused peeti 1921. aastal. 1922. aastal
Õpetaja: Julius Koppel. Julius Koppel oli esimene eestlasest õpetaja, ta õpetas saksa keelt koolis. 1907 hakati eesti keeles õpetama, 1917 muudeti eesti keele tunnid eesti poistele kohustuslikuks Ernst Peterson-Särgava 1919-1938 Ernst Peterson-Särgava sündis 1868 ja suri 1958. Ta oli aastatel 1919-38 koolis inspektor ja ta õpetas kuni 50nda aastani. Ta tegeles poliitikas, oli Riigikogu liige. Kirjanik, õpikute autor jne. Ta pidas ka mäejutlusi. Õpilased: Georg Lurich Georg Lurich sündis 1876 ja suri 1920. Ta lõpetas 1895 Reaalkooli, tema kohta on öeldud, et ta on maailma kõige tugevam ja ilusam mees. On püstitanud mitmeid maailmarekordeid maadluses. Lurichil oli oma ,,jõu" valem ka, selle nimi oli 5 käsku. (ei suitseta, ei alko, ära sebi, ära söö soolast, ära mängi kaarte) Alfred Rosenberg Alfred Rosenberg sündis 1893 ja suri 1946. Lõpetas 1910 Reaalkooli, peale kooli lõpetamist õppis Riias ja Moskvas. Ta oli samuti NSDAP (natsipartei) aktiivne liige.
Eesti): Eesti majandusliku ühistegevuse isa on J. Tõnisson Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi juhina. Kiiresti levisid laenu-, hoiu-, piima- ja tarbijaühistud. Hakati asutama ka masina-, karjakontrolli-, pulli-, vee-. kartuli- jm. ühistuid. Ühistegevus massiliseks. Kasu sellest just talumajandus. Spordiliikumine. Martin Klein võitis Stockholmi olümpiamängudel 1912 esijmese eestlasena höbemedali kl. Maadluses. Eestist maailmakuulsad elukutselised sportlased Al. Aberg, Georg Lurich. Külaelu muutus. Ühistud majanduselus ja kultuuriseltsid soodus pind kodanikuavalikkusele ja politiseeritusele. Seltsid aitasid kaasa rahvuslikule iseolemisele. Vanemuine ja Estonia. Vanemuine 1906 (Armas Lindgren) ja Estonia (Armas Lindgren ja Wiwi Lönn) 1913. Neist hooneist said rahvuslikud sümbolid, kultuurikeskused, oma aja kohta luksuslikud. Venelastele pinnuks silmas suurusehullustus! Eesti kutselise teatri sünd
Kõik kommentaarid