Kunstiõpetus - VÄRVUSÕPETUS (0)

VÄRVUSÕPETUS
Värvusõpetus on õpetus värvustest kui optilistest nähtustest. Põhivärvid ehk primaalvärvid. Värviring on süstemaatiline värvide reastus. Sekundaarvärvused tekivad põhivärvide omavahelisel segunemisel. Täiend värvused ehk kontrastvärvused. Kontrastvärvused on värvused mis asetsevad värviringi vastaskülgedel.
Sinine + kollane = roheline
Punane + kollane = oranz
Sinine + punane = lilla
Punane + roheline = pruun
Ja nii edasi...
Kollane, punane ja sinine on põhivärvid, neid ei saa ise segada, need peavad potis valmis olema. Põhivärve omavahel segades saame kõiki teisi värve. Kromaatilised värvid ehk värvilised värvid. Akromaatilised värvid ehk värvitud värvid. Akromaatilised värvid võimaldavad värve helestada ja tumestada.
Soojad ja külmad toonidSinine assotseerub külma ja jääga, oranž sooja lõkke ja päikesega.Kõige soojemaks loetakse oranžkollast, kõige külmemaks lillakassinist.Sinine ja tema läheduses asuvad toonidOranž ja tema läheduses asuvad toonid
VÄRVUSE PSÜHHOLOOGIA
Punane värv – ergutav
Roosa värv – rahustav
Helesinine värv – külm
Lilla värv – kuninglik
Kollane värv – ergutav
Roheline värv – tasakaalustav
Oranz värv – söögiisu tekitav
Vikerkaarevärvid –
lilla > punane > oranz > kollane > roheline > helesinine > tumesinine > lilla
PABERRAHA KUJUNDAMINE
Elemendid
Numberelemendid -
a) Raha väärtus (4x)
b) Väljaandmise aasta
c) Seerianumber (2 poolel)
Kirjaelemendid –
a) Väljaandmis panga nimetus
b) Raha ühik
c) Summa sõnaline väärtus
d) Kõik allkirjad
e) Rahatähel oleva kujutise/inimese nimetus
Kujunduselemendid –
a) Raha formaat
b) Servaelemendid
c) Pilt
d) Pangavapp
Turvaelemendid –
a) Infrapunaelemendid
b) Vesipilt
c) Turvaniit
d) Turvastruktuur
e) Turvamark
INIMESE NÄO PROPORTSIOONID
Nende joonistamine
1) Silmad paiknevad näo poolel kõrgusel
2) Silmade vahe võrdub silma laiusega
3) Nina paikneb näo alumise osa ülemisel kolmandikul
4) Kõrvad paiknevad ninaga samal kõrgusel
5) Inimese suu ulatub näo alumise poole teise kolmandikuni
KUJUTAMIS JA VORMIÕPETUS
Tõepärasusest lähtuvalt tuleb meil inimese kujutamisel tundma õppida inimese keha mõõtmeid ning selle osade omavahelist suurussuhteid ehk proportsioone. Inimkeha puhul võib välja tuua mõõtmete süsteemi, mille aluseks võtame kindla mõõtühiku. Kõige levinuma mõõtühikuna kasutatakse figuuri puhul kõrgust.
Itaalia kunstnik Leorardo da Vinci koostas skeemi, mis annab näitlikult edasi inimkeha osade proportsionaalset reeglipärasust.
Vorm on objektiväline kuju. Skulptuur on ruumiline ehk kolmemõõtmeline kunstiteos . Proportsioonid on omavahelised mõõdusuhted.
Inimese keha proportsioonid – Inimese keha kõrgus on 1/8 tema keha pikkusest. Eestlastel on see umbes 1/7 ja mannekeenidel umbes 1/11 tänu pikkadele jalgadele .
Portree – näo/pea kujutis
Autoportree – kunstniku portree temast endast
Karikatuur – humoristlik joonistus /pilapilt
Figuur – täispikkuses kehakujutis
Poolfiguur – keha ülemise poole kehakujutis
Kuulsaid maalikunstnikke -
’’Näitav mees’’ Alberto Giacometti (Alberto Tšakometi) – pärit Itaaliast
’’ Lamav figuur’’ Henry Moore (Henri Muur) – pärit Inglismaalt
’’Georg Lurich’’ Amadus Adamson (Amadus Adamson) – pärit Eestist
’’Odakandja’’ Polykleitos (Polüükleitos) – pärit Vana-Kreekast
’’ Mona Lisa’’ Leonardo da Vinci (Leonardo da Vintši) – pärit Itaaliast
’’Poiss punastes pükstes’’ Kaarel Liimand (Kaarel Liimand) – pärit Eestist
’’Tants’’ Henri Matisse (Anrii Matiss) – pärit Prantsusmaalt
’’Tsirkus’’ Jüri Arrak (Jüri Arrak) – pärit Eestist
’’Akrobaadid’’ Pablo Picasso (Pablo Pikasso) – pärit Prantsusmaalt
’’Suur armunud lind’’ Niki de St Phalle (Niki the Saint Phaell) – pärit Prantsusmaalt
’’Federigo Da Montefeltro portree’’ Piero Della Francesca – pärit Itaaliast
"Kartulisööjad" Vincent van Gogh (Vantsäänt van Goo) – pärit Hollandist
’’Härra Suvi’’ Giuseppe Archimboldo (Tšiuseppe Arhimboldo) – pärit Itaaliast