Õhumassid, frondid, tsüklonid _____________________________________ Pealmised õhumassid: 1)Arktiline õhk külm ja kuiv 2)parasvöötme mereline õhk niiske, talvel soe, suvel jahe 3) parasvöötme kontinentaalne õhk kuiv, suvel soe, talvel väga külm 4)troopiline kontinentaalne palav ja äärmiselt kuiv 5)troopiline mereline õhk soe ja niiske 6)ekvatoriaalne õhk kuum ja niiske 7)antarktiline õhk külm ja kuiv Atmosfäärifrondid Frondid on kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. 1) statsionaarne ehk püsiv esineb siis, kui front on mitu päeva seisnud paigal ja pole võimalik määrata selle liikumise suunda 2) soe front tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale taevas tõmbub pilve, soe õhk liigub külmale peale ja sunnib seda taganema. Soe õhk jahtub, selles sisalduv veeaur kondenseerub, tekivad pilved. Hakkab tibutama lausvihma. Kui soe õhk jõuab ka maapinnale,
Troopilist kontinentaalset õhku Eestisse tavaliselt ei jõua, aga ta on valitsevaks suvel Vahemere ääres. 4. Ekvatoriaalsed õhumassid- Ekvatoriaalne õhk on kuum ja niiske. Ta on kujunenud ekvaatori lähedases madalrõhuvööndis nii ookeanide kui ka mandrite kohal. Seal esinevad võimsad tõusvad õhuvoolud (konvektsioonivoolud), iga päev sajab paduvihma ja maapind on püsivalt niiske. Sajab rohkem, kui jõuab aurata. Sellist õhku Eestisse ei jõua. Atmosfäärifrondid: Frondid on kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. Soojemat ja külmemat õhumassi eraldav front kujutab endast läbi -lõikes pigem frontaalpinda, kus ülevalpool on soojem ja allpool külmem õhk. Frontaalpind lõikub maapinnaga väikese nurga all. Sõltuvalt frondi liikumisest on võimalik eristada järgmisi frondi tüüpe: 1. Statsionaarne ehk püsiv front esineb siis, kui front on mitu päeva seisnud paigal ja pole võimalik määrata selle liikumise suunda. 2
ja passaattuulte vööndis. · Troopiline kontinentaalne õhk palav ja äärmiselt kuiv. Kujuneb troopiliste kõrbete kohal. · Ekvatoriaalne õhk kuum ja niiske. Kujunenud ekvaatori lähedases madalrõhuvööndis nii ookeanide kui ka mandrite kohal. Võimsad tõusvad õhuvoolud, paduvihmad, maapind püsivalt niiske. · Antarktiline õhk külm ja kuiv, kujunenud mandrit katva jääkilbi kohal. Kõige külmem piirkond Maal. Atmosfäärifrondid Frondid on kitsad eraldusvööndid kahe erineva omadustega õhumassi vahel. Soojemat ja külmemat õhumassi eraldav front kujutab endast läbilõikes pigem frontaalpinda, kus ülevalpool on soojem ja allpool külmem õhk. Frondi liikumisest on võimalik eristada järgmisi fronte: · Statsionaarne e. püsiv front- esineb siis kui front on mitu päeva seisnud paigal ja pole võimalik määrata liikumise suunda · Soe front tekib kui soojem õhumass liigub külmale peale
Nendega kaasnev ilm sõltub pilvedest 8.Hoovuste jaotus, mõju kliimale Soojad hoovused-liiguvad alati ekvaatori poolt pooluste poole ja toovad endaga sademed ja sooja õhu Külmad hoovused-liiguvad alati pooluste poolt ekvaatori poole tuues endaga kuiva ja jaheda ilma 9.Õhumassid, nende jaotus t°-i ja niiskuse alusel. Õhumasside mõju kliimale. Õhumassid Õhumass liigub vastavalt üldisele õhuringlusele. Erisuguste omadustega õhumasse eraldavad atmosfäärifrondid. Õhumasside omaduste ja nende liikumisega seotud nähtused kujundavad ilma. Üleminek ühelt õhumassilt teisele on järsk. * Tekkekoha järgi jagatakse ekvatoriaalseteks, troopilisteks, parasvöötme (polaarseteks), arktilisteks ja antarktilisteks õhumassideks. * Vastavalt temperatuurile külmadeks ja soojadeks õhumassideks. Arktiline õhk kuiv ja külm. Lõuna poole soojemaks ja kuivamaks. Prasvöötme mereline õhk niiske. Talvel soe, suvel jahe. Kujuneb ookeani kohal.
PEDOSFÄÄR e. mullasfäär MULLA TEKE · Lähtekivim- murenemisest haaratud kivimiline pind, millele muld hakkab tekkima. Annab mineraalaine, millest sõltub mulla koostis. Mida rohkem kivim peenendub, seda rohkem tekib mulda ja taimede lagunemisel muutub muld viljakamaks. · Selleks, et muld saaks tekkima hakata, peab mineraalne materjal olema piisavalt poorne. See võimaldab kinni hoida vett ja õhku. · Keemiline murenemine vabastab toiteelemendid. · Kui murenemiskoorikud asustavad osad kõrgemad taimed, võib rääkida mulla kujunemisest. Taimed annavad org. osa- huumuse. · Muld on murenemiskooriku kõige maapinnalähedasem ja aktiivsem osa. · Orgaanilise aine kogunemine parasniisketes tingimustes on seotud kahe paralleelselt toimuva protsessiga: 1. Mineraliseerumine- orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal j...
ronge, tööstusseadmeidpeamised rauamaagi kaevandajad on: Hiina, Venemaa, India, USA peamised terasetootjad: Hiina, Jaapan, USA, Venemaa Alumiiniumiga kaetakse konservipurkide sisepindu ning valmistatakse fooliumpaberit, mida kasutatakse isolatsioonimaterjalina, aga ka toiduainete säilitamiseks ja küpsetamiseks. Peamised kaevandajad: Austraalia, Hiina, India peamised alumiiniumi tootjad: Hiina, Venemaa, USA, Austraalia Pilet 15. 1. Atmosfäärifrondid. Tsüklonite kujunemine ja mõju kliimale. Front on üleminekuala erinevate omadustega õhumasside vahel. Kui peale tungib soe õhk, siis on tegemist sooja frondiga, kui külm õhk, siis külm front. · Külm front: külm õhk tungib sooja õhu alla, tekitades rünksajupilvi, mis toob kaasa temperatuuri languse ja tugevaid sademeid · Soe front: soe niiske õhk kerkib külma õhu kohale, tekitades pilvekihi, mis toob
mõjuda. Boora - on külm puhanguline tormituul , madalamate mägede tuulealusel küljel. Jahe õhk koguneb ühte orgu näiteks ja üks hetk valgub sellest üle , pressides välja sooja õhu sealt kuhu ta valgub ja temperatuur või hetkega tohutult langeda. Kõrbetuuled- Kõrbete kohal on tavaliselt antitsüklon ehk kõrgrõhkond. Sisehõõrde tõttu ei ole õhuosakeste liikumine täiesti ringjooneline, vaid spiraalselt tsentrist eemale suunatud. Halvendab nähtavust. Atmosfäärifrondid Atmosfaarifront piirkond, kus on kontaktis erinevad õhumassid, harilikult mõeldakse sooja ja külma õhumassi kokkupuuteala olukorras, kus üks õhumass on teisele järele jõudnud, tungib kiiluna selle alla või peale ja sunnib ettejääva õhu taganema. Külm front piirkond, kus pealetungivaks on külm õhk. Kuna külm õhk on raskem, valgub ta sooja õhu alla.Külma froni korral paikneb pilvede süsteem frondijoone taga ja pole seega eriti vara märgatav
annaabi.ee 
