Bakteriraku ehitus, paljunemine ja kasv (1)

Bakteriraku ehitus
Kuna bakteritel puudub tuum on nad eeltuumsed e.prokarüoodid .Tuuma asemel on neiktuumapiirkond e. nukleoid . Bakteritel on ainult üks rõngakujuline kromosoom . Bakterirakk on kaetud kapsliga,mis kaitseb neid keskonna mõjude eest. Veel esineb bakterirakus DNA rõngasmolekul e. plasmiid . Bakterid paljunevad pooldudes.Vees elavatel bakteritel on gaasivakuoolid.
Plasmiid on väike rõngas dna. Selles on geenid, mis aitavad bakteril elada ekstreemsetes oludes. Ilma plasmiidideta oleks bakter elujõuline. Nende vastu on võimas antibiootikumi d. Antibiootikumi de suhtes muutuvad nad resistentseks. Plasmiide võib olla mitu bakteril.
Bakterirakk seisneb:

Rakuseinast
Baktei väline kuju oleneb rakuseinast, mis kaitseb teda kahjulike välismõjude eest ja kindlustab bakterile suhteliselt püsiva kuju.

Plasmamembraanist
Plasmamembraan paikneb tihedalt vastu tsütoplasmat ja rakuseina ning muutub hästi nähtavaks plasmolüüsi korral. Plasmamembraan koosneb kahest tihedast valgukihist, millede vahel on lipiidide kiht. Ta koosneb põhiliselt fosfolipiididest, mis on ensüümsed valgud .

Mitokondritest
Mitokondrid on seenekujulised struktuurid. Nad paiknevad plasmamembraanil ning võtavad osa ATP ( adenosiintrifosfaat ) sünteesist.

Golgi kompleksi analoogitest
Nad teostavad raku metabolismi lõpp-produktide ja glükoproteiidide ja glükoproteiidide ekskretsiooni. Nende kanalite kaudu juhitakse väliskeskkonda näiteks eksotoksiinid.

Basaalgraanulitest
Basaalgraanulid kujutavad endast isetaastuvat (iseprodutseeritavat) bakteri osakest ( organelli ). Basaalgraanulitele kinnituvad viburid . Struktuurilt kujutavad agranulaarsed võrgud tsisterne, kanaleid , põiekesi, milledel ei ole spetsiifilisi alaosakesi. Nad vastutavad süsivesikute ja lipiidide sünteesi eest. Arvatakse, et granulaarne tsütoplasmaatiline võrgustik esineb kanali kujul, millele kinnituvad ribosoomid ning milles toimub valgu süntees.

Mesosoomidest
Mesosoomid leiti paljunevatel bakteritel vaheseina vööndis.
Nad võivad olla tsisterni-, kanali-, või põiekesekujulised. Nad vastutavad süsivesikute lipiidide jt. rakuseina koostisosade sünteesi eest kui ka raku kasvu ja paljunemise eest. Jagunemise lõppemisel need struktuurid eemaldatakse bakterist ja tekivad uuesti rakus enne tuumaaine ja bakteri uut jagunemist.

Tsütoplasmast
See on bakteri osa ilma rakuseina ja plasmamembraanita. Ta on kolloidsüsteem. Tsütoplasmas eristatakse ribosoome, mitmesuguseid erinevate funktsioonidega teralisi moodustisi, vakuoole, nukleoide.
Ribosoomid vastutavad bakteri rakus valgu sünteesi eest.

Nukleoid
Geneetiline materjal paikneb bakteritel DNA molekulis, mis esineb tsütoplasmas enam-vähem kompaktse moodustisena. Nukleoid ei ole piiritletud tuumamembraaniga ning seda nimetatakse ka genofooriks. Ta sisaldab DNA niiti. See niit kujutab endast suletud ringi ja seda nimetatakse bakteriaalseks kromosoomiks .

Viburitest
Viburid on bakteri liikumisorganiteks. Nad on niidikujulised, valgulise koostisega ning kinnituvad tsütoplasmas paiknevale basaalgraanulile. Arvatakse, et basaalgraanul on viburite ATP-aasi energiaallikaks.
Viburite kuju võib olla silinderjas või lindikujuline
Viburid paiknevad otstes või ümber rakukeha. Neid võib olla üksikult või arvukalt.

Narmatest
Narmad ehk karvad (pili) on torujad moodustised, mis esinevad paljudel bakteritel. Narmad ei põhjusta raku liikumist. Narmaste abil kleepub mikroorganism seente, taimede, loomsete rakkude külge, seedekulgla hingamisteede jne epiteelile.

Kapselist ( kihn )
Kapsel on limaaine, mida produtseerib ja kihistab rakk oma pinnale. Kapsel koosneb peamiselt lämmastikku sisaldavatest polüsahhariididest. Kapsel kaitseb bakterit kuivamise ja teiste kahjulike välismõjude eest.

Eosed ja sporogenees
Osa baktereid moodustavad pärast vegetatsioonitsüklit eoseid. Et eosed paiknevad raku sees siis nim. neid endospoorideks. Eose kuju on kas ümar, ovaalne või veidi välja venitatud, peaaegu kepikujuline.
Eos võib batsillis paikneda ekvatoriaalselt raku keskosas, terminaalselt – raku otstes, subterminaalselt – raku keskosa ja otste vahel.
Bakterite kasv ja paljunemine
Bakterid paljunevad pooldumisega. Sellele eelneb raku kasvamine ja varuanite süntees. Vahetult enne jagunemist toimub rõngaskromosoomi kahekordistumine- pärast seda on rakus kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega kromosoomi. Rakumembraan koos kestaga nöördub sisse ja moodustub kaks umbes ühesuurust tütarrakku. Kumbki neist saab ühe kromosoomi ning ligikaudu võrdse arvu plasmiide ja ribosoome.
Generatsiooniaeg on aeg, mis kulub ühe raku pooldumiseks, st. rakkude arvu kahekordistumiseks. See on liigiti erinev ja sõltub oluliselt keskkonnatingimustest .