Bakterid - spikker (3)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Bakteri mõisted

Bakteri mõisted 1. Bakterid Kõige väiksemad üherakulised organismid, mis suudavad iseseisvalt kasvada ja paljuneda. Bakteritel puudub tuum. 2. Arhed Ürgbakterid, mis elavad äärmuslikes keskkonnatingimustes ja erinevad kõigist teistes bakteritest. 3. Prokarüoot Organism (ka organismitüüp), mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. Prokarüootide rühma moodustavad bakterid. 4. Nukleoid piirkond bakterirakus, kus paikneb DNA. 5. Plasmiid Bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks. 6. Endospoor luuakse osade bakterite poolt ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks. 7. Koloonia moodustub ühe raku paljunedes miljonitest rakkudest. 8. Generatsiooniaeg rakkude arvu kahekordistumiseks bakteripopulatsioonis./ aeg, mis

Bioloogia

5

pdf

Viirused, Bakterid, Seened

Seejärel moodustub proteiinikiht ümber korteksi ja toimub spoori valmimine. Lõpuks lüütilised ensüümid lõhustavad raku kesta ja spoor pääseb keskkonda. 5. Nimeta bakteri pooldumise etapid ja kirjelda neid lühidalt. Rakk pikeneb ja toimub DN replikatsiooni rakukest ja rakumembraan hakkavad sisse sopistuma moodustub kahte tütarrakku eraldav vahesein tütarakud eralduvad 6. Too välja erinevaid bakteri toitumistüüpe ja näiteid. Millises keskkonnas sellised bakterid elavad? Autotroofid ja heterotroofid. Autotroofsed toodavad ise orgaanilist ainet, heterotroofsed võtavad väliskeskkonnast 7. Kirjelda kemolitotroofsete bakterite toitumist? Nad saavad energiat anorgaaniliste ühendite oksüdatsioonist ja kasutavad süsinikallikana süsihappegaasi. 8. Kirjelda bakteriaalset fotosünteesi purpur- ja rohebakteritel? Nad kasutavad vee asemel väävelvesinikku ja nende fotosünteesil ei eraldu hapnikku.

Bioloogia

10

odt

Mikroobide elu

TALLINNA TEENINDUSKOOL Anni Pea T11K MIKROORGANISMIDE ELU Juhendaja: Heikki Eskusson TALLINN 2009 1 Sisukord Mikroorganismid..............................................................................................................................3 Bakterid...........................................................................................................................................4 Bakterite kuju ja suurus...............................................................................................................4 Bakterite paljunemine..................................................................................................................4 Bakterite tähtsus looduses....................................................

Puhastusteenindus

12

docx

Viirused ja bakterid

Nicole Maria Klais; 11 H piilid - mis aitavad pindadele kleepuda vibur – saavad vees liikuda. ribosoomid. 2. Mille poolest erineb bakterirakk loomarakust? - Loomarakul puudub rakukest, bakterirakul puuduvad mitokondrid, Golgi kompleks, tsentrioolid. - Bakterirakk on eelttumne ja loomarakk päristuumne. 3. Mille abil kantakse bakterirakus edasi energiat? - Bakter kasutab energiat elutegevuseks, sealhulgas nt. liikumiseks ja ainete rakku transportimiseks. - Energia salvestatakse rakus ATP-na. Energiaallikaks ATP sünteesil võib olla nt päikeseenergia ja keemiline energia. 4. Nimeta endospoori tekke etapid. - moodustub teljesuunaline tuumakiud (tuumaniit ehk tuumafilament) - järgneb raku seesmise mebraani kokkuvoltimine, mis ümbritseb osa DNA-st ja tekib spoori alge

Bioloogia

20

doc

Bakterite üldiseloomustus

TALLINNA TEENINDUSKOOL Agnes Ott Rühm T11KO BAKTERID Referaat Juhendaja: Heiki Eskusson Tallinn 2009 1 Agnes Ott Bakterid SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. BAKTERITE ÜLDISELOOMUSTUS............................................................................4 2. BAKTERITE EHITUS...........................................................

Toiduhügieen

35

docx

Mikrobio II eksamiks kordamine

Toitumisprobleemid väga suurtel bakteritel. Võimalused eripinna suurendamiseks. Pelagibacter ubique. Mikroorganismid toituvad osmootselt ­ kasutavad lahustunud aineid, mis jõuavad nende rakku läbi pinna, läbides kapsli, kesta ja membraani. Peamiseks takistuseks on rakumembraan, mida ained läbivad kas difusiooniga või kanaleid ja valgulisi transportereid kasutades. GN bakteritel tuleb täiendava barjäärina juurde rakukesta välismembraan. Seetõttu on GN bakterid vähem tundlikud mürgistele ainetele. Sh aintibiotsidele. Mida väiksemate mõõtmetega bakter, seda suurem eripind. Väikeste mõõtmete tõttu on palju toitumispinda (suur eripind). Ülilihtsad organismid ei saakski olla väga suured, sest suurena nad ei toimiks: nad ei suudaks rakku varustada toitainetega ja aineid raku piires piisava kiirusega edasi toimetada. Eripind sõltub kujust: nt peenikestel pulkadel on see suurem kui sama läbimõõduga kokkidel. Väga suurtel

Mikrobioloogia

23

docx

mikrobioloogia

tavalistel loomadel on patogeensed mikroobivabadele loomadele. Nende veres on kordades vähem metaboliite. Inimese erinevate kehapiirkondade (naha, mao, suuõõne, soolestiku) mikrobioota tunnused ja selle põhirollid. – Ülemistes kuseteedes pole mikroobe. Naha mikrobioota on harjunud kuiva ning happelise pinnaga, halotolerantsed, toodavad naharasu lipiididest orgaanilisi happeid, mis on bakteritsiitsed. Suuõõnes on palju mikroobe, sülg sisaldab lüsosüümi, mis lüüsib baktereid, bakterid võivad põhjustada hambakaariest ja hambakattu, igemetaskutes elavad anaeroobsed bakterid on võimelised tungima ka epiteelirakkudesse ja sügavamatesse kudedesse, põhjustades nende kahjustusi. Tekib põletikuline protsess hammast ümbritsevates kudedes: igemed veritsevad, hambad hakkavad loksuma jmt. Mao happeline keskkond pärsib bakterite ellujäämist maos. Neist kõige arvukam on Helicobacter pylori, kes osaleb ka maohaavade ja maovähi tekitamises. Ta toodab ureaasi ja tekitab enda

Mikrobioloogia

11

doc

Mikrobioloogia kordamisküsimuste vastused 2012

kutsutakse mikroorganismideks ehk mikroobideks. 2. Mikroorganismide taksonoomia (eukarüoodid, prokarüoodid; binaarne nimestik, mikroobi pesa, segakultuur, puhaskultuur) E. Chaton (1937. a) jaotas elusolendid rakulisel alusel prokarüootideks ja eukarüootideks. Prokarüoodid (eeltuumsed) - raku tsütoplasmas olevad organellid, kaasaarvatud DNA, ei ole eraldatud tsütoplasmast membraaniga. Puudub organiseeritud struktuuriga rakutuum. Siia riiki kuuluvad bakterid ja sini-rohe vetikad (ehk tsüanobakterid). Eukarüoodid (päristuumsed) - raku tuum on ümbritsetud membraaniga, mis paikneb ühes sekundaarsetest õõnsustest, kuhu on kontsentreeritud DNA. Siia riiki kuuluvad ainuraksed ehk algloomad, vetikad (välja arvatud sini- rohevetikad), mikroskoopilised seened, taimed ja loomad. Puhaskultuur ühest ja samast mikroobiliigist koosnev kunstlikul söötmel väljakasvatatud mikroobide kogum (koloonia ehk pesa). Segakultuur

Mikrobioloogia

Kommentaarid (3)