Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Bakterite paljunemine (0)

1 Hindamata
Punktid
Bakterite paljunemine
Bakterid paljunevad pooldumise teel. See võib aset leida
mitmete rakukogumite moodustumisega erinevatel
tasanditel (kobarad, ahelad, kahekaupa koos jne).
Harvemini võivad osad bakteriliigid paljuneda ka
suguliselt (konjugatsioon).
Isomorfne pooldumine ­ pooldumisel tekivad
kaks võrdse suurusega tütarrakku.
Heteromorfne pooldumine ­ pooldumisel
tekivad kaks erineva suurusega tütarrakku.
Generatsiooniaeg ­ aeg, mis kulub raku
moodustumisest pooldumiseni.
Paljunemine leiab aset geomeetrilises
progressioonis.
Paljunemiskiirus sõltub mikroobi liigist, kultuuri
vanusest, toitekeskkonnast, temperatuurist jt
teguritest.
Paljunemist piiravateks faktoriteks keskkonnas on
ainevahetuseks vajalike ainete lõppemine;
hapniku hulga vähenemine;
H+ hulga suurenemine (pH langus);
toksiliste ainete kogunemine.
Mikroobide arvu määratakse pesade ehk kolooniate
arvu järgi ühes milliliitris või grammis. Pesa tähendab
ühest mikroobiliigist väljakasvanud mikroobide
kogumikku kunstlikul söötmel. Pesade arv korrutatud
lahjendusfaktoriga on pesa moodustavate ühikute arv
milliliitris või grammis (PMÜ/ml/g; cfu/ml/g).
Bakterite paljunemine vedelsöötmes
I. Lähtefaas (lag-faas) ­ on aeg bakterite külvimomendist
nende kasvu alguseni.
II. Aktseleratsiooni ehk kasvu kiirenemise faas.
III. Eksponentsiaal ehk log-faas ­ bakterite arv kasvab
geomeetrilises progressioonis.
IV. Negatiivne aktseleratsiooni faas (aeglustuv log-faas).
Selles faasis on poolduvaid isendeid kõige rohkem.
V. Statsionaarne faas. Selles faasis on bakterite
paljunemine ja suremine tasakaalus.
VI. Kiirenev suremise faas. Siin ületab suremine
bakterite pooldumist.
VII. Logaritmiline suremise faas. Antud faasis toimub
suremine üha kiirenevas tempos.
VIII. Suremise kiiruse aeglustumise faas. Bakterite
arvu vähenemine aeglustub ja ellujäänud lähevad
soike-seisundisse.
Vasakule Paremale
Bakterite paljunemine #1 Bakterite paljunemine #2 Bakterite paljunemine #3 Bakterite paljunemine #4 Bakterite paljunemine #5 Bakterite paljunemine #6 Bakterite paljunemine #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-03-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kaisa M Õppematerjali autor
Slaidshow

Sarnased õppematerjalid

Mikrobioloogia kordamisküsimuste vastused 2012
11
doc

Mikrobioloogia kordamisküsimuste vastused 2012

(päristuumsed) - raku tuum on ümbritsetud membraaniga, mis paikneb ühes sekundaarsetest õõnsustest, kuhu on kontsentreeritud DNA. Siia riiki kuuluvad ainuraksed ehk algloomad, vetikad (välja arvatud sini- rohevetikad), mikroskoopilised seened, taimed ja loomad. Puhaskultuur ühest ja samast mikroobiliigist koosnev kunstlikul söötmel väljakasvatatud mikroobide kogum (koloonia ehk pesa). Segakultuur sisaldab mitut liiki mikroorganisme. 3. Pärmseente ehitus, paljunemine, kasutusalad ja tuntumad liigid Pärmseened on üldjuhul suuremad kui bakterirakud. Harilikult on pärmseened ovaalse kujuga ja nende suurus jääb vahemikku 15--20 µm. Pärmseened koosnevad membraaniga ümbritsetud tuumast ja paljunevad nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Hingamistüübilt on nad fakultatiivsed anaeroobid. Mittesuguline paljunemine toimub pungudes või pooldudes. Enamus pärmseeni siiski pungub. Eosrakule moodustub

Mikrobioloogia
Mikrobioloogia üldkursuse eksamiküsimused
20
doc

Mikrobioloogia üldkursuse eksamiküsimused

Louis Pasteur (1822—1895) – avastas aeroobsed ja anaeroobsed bakterid. R. Koch (1843—1910) tõi välja patogeensete (haigustpõhjustavate) organismide osa nakkushaiguste kujunemisel. M. W. Beijerinck (1851—1931) isoleeris ja avastas mügarbakterid. A. Fleming (1881—1955) – avastas penitsiliini. Friedrich Branell – avastas siberikatku tekitaja ja selle vahelise seose. Voldemar Gutman – Tartu Ülikooli professor, võttis kasutusele tuberkuliini. Valmistatud tuberkuloosi bakterite abil. 2. Mikroorganismide taksonoomia. Taksonoomia on teadus mikroobide klassifikatsioonist. Prokarüootide hulka kuuluvad bakterid ja sinivetikad. Eeltuumsed rakud, kus rakus olevad organismid ei ole eraldatud rakumembraaniga, vaid on vabad. DNA esineb tsütoplasmas vabalt. Eukarüoodid – algloomad, vetikad ( ka sini- rohevetikad ), mikroskoopilised seened, taimed, loomad. Päristuumsed, kus rakud on ümbritsetud rakumembraaniga.

Mikrobioloogia
Mikrobioloogia kordamiskusimused
19
doc

Mikrobioloogia kordamiskusimused

Ta oli üks esimesi mikroskoobi konstrueerijaid. Antony van Leeuwenhoeck (1632--1723) avastas bakterid, vere- ja spermarakud, mikroskoopilised ümarussid ja keraloomad. 1676. a avaldas ta raamatu ,,Looduse saladused", kus kirjeldas elusaid loomakesi vees, lihas jne. Louis Pasteur (1822--1895) tõi esimesena välja mikroorganismide osa ainete keemilisel muutumisel ja haigestumisel; leidis, et suhkur muudetakse piimhappeks spetsiaalsete bakterite toimel ja alkoholset käärimist kutsuvad esile pärmseened. R. Koch (1843--1910) tõi välja patogeensete (haigust põhjustavate) organismide osa nakkushaiguste kujunemisel. Ta tõestas seose siberi katku tekitaja (Bacillus anthracsis'e) ja selle haiguse vahel. Avastas tuberkuloosi tekitaja (Mycobacterium tuberculosis), koolera tekitaja (Vibrio cholerae) ja võttis esmakordselt kasutusele tardsöötmed, kasutades geelistajana zelatiini. A

Mikrobioloogia
Kordamisküsimuste vastused
34
doc

Kordamisküsimuste vastused

Raamat " Looduse seadused". Tegi algelisi mikroskoope. Louis Pasteur ( 1822-1895 ) ­ tõi esimesena välja mikroorganismide osi ainete keemilisel muutumisel hja haigestumisel. Leidis, et suhkur muudetakse piimhappeks spetsiaalsete ainete toimel. Alkoholi käärimist kutsuvad esile pärmseened. Pärmseened ja piimhappebakterid suudavad elada ja paljuneda anaeroobses õhkkonnas. Kutsutakse bakutatiivseteks anaeroobideks. Võihappe bakterite puhul avastas seda, et hapnik on peaaegu eluks kahjulik. Vajalikku hapnikku saavad orgaanilistest ühenditest, kutsudes esile lagunemist. Robert Koch ( 1843-1954 ) ­ näitas, et siberikatku tekitajaks on Baccillus avdarcsis, avastas tuberkuloosi tekitaja, koolera tekitaja, zelatiini võidakse kasutada erinevates söötmetes. Agaragarit kasutatakse nüüd peamisena söötmetes Joosep Listern ( 1827-1912 ) ­ tuntud inglise arst, kirurg. Tegi kindlaks, et

Mikrobioloogia
Mikrobioloogia üldkursuse kordamisküsimused ja vastused
34
doc

Mikrobioloogia üldkursuse kordamisküsimused ja vastused

Raamat " Looduse seadused". Tegi algelisi mikroskoope. Louis Pasteur ( 1822-1895 ) ­ tõi esimesena välja mikroorganismide osi ainete keemilisel muutumisel hja haigestumisel. Leidis, et suhkur muudetakse piimhappeks spetsiaalsete ainete toimel. Alkoholi käärimist kutsuvad esile pärmseened. Pärmseened ja piimhappebakterid suudavad elada ja paljuneda anaeroobses õhkkonnas. Kutsutakse bakutatiivseteks anaeroobideks. Võihappe bakterite puhul avastas seda, et hapnik on peaaegu eluks kahjulik. Vajalikku hapnikku saavad orgaanilistest ühenditest, kutsudes esile lagunemist. Robert Koch ( 1843-1954 ) ­ näitas, et siberikatku tekitajaks on Baccillus avdarcsis, avastas tuberkuloosi tekitaja, koolera tekitaja, zelatiini võidakse kasutada erinevates söötmetes. Agaragarit kasutatakse nüüd peamisena söötmetes Joosep Listern ( 1827-1912 ) ­ tuntud inglise arst, kirurg. Tegi kindlaks, et

Mikrobioloogia
Mikrobioloogia eksami kordamisküsimused
20
doc

Mikrobioloogia eksami kordamisküsimused

bakteritel ka välimised kettad: P (periplasma) ja L (LPS) ketas. Need välimised kettad ilmselt ei pöörle, vaid stabiliseerivad telgvarrast. Viburi basaalkeha ehitus gramnegatiivsetel bakteritel. Sisemist ketast ümbritsevad rakumembraanis paiknevad Mot valgud, mis toimivad kettaid pöörlemapaneva mootorina (moodustavad ioonkanali) ja nendega on seotud Fli valgud, mis võimaldavad muuta viburi pöörlemise suunda. 3.Kuidas saab bakter liikumissuunda muuta? Mööda kõverjoont sujuvalt liikuda ei saa, bakteri liikumine käib piki sirgjoont, liigub edasi, seiskab viburi ja pöörab ümber pannes teistpidi pöörama. Hakkab liikuma. Tambling (kukerpallitamine) - liikumise suuna iseloomustamiseks.Liikumise suunda muudetakse parema keskkonna suunas - suunatud liikumised taksised. 3.Miks on kasulik kleepuda pindadele? Enteropatogeensetel E

Mikrobioloogia
Mikrobioloogia I konspekt
45
docx

Mikrobioloogia I konspekt

September 2009 Õppematerjale: 1. ,,Brock biology of microorganisms" by Michael T. Madigan 2. ,,Microbial Life" ( www.sinauer.com/microbial-life/index.html) 3. ÕIS 2009 õppematerjalid 1. ELU TEKE MAAL: · Maa vanuseks on määratud 4,6 miljardit aastat. · Vanimad leitud mineraalid on tsirkoonikristallid ( 4,4 miljardit aastat vanad ). · Vanimad settekivimid on leitud Gröönimaalt ( 4 miljardit aastat vanad ) vee olemasolu. · Vanimad bakterite kivistised on prekambriumist. · Stromatoliit- kivistunud mikroobne matt ( Lääne Austraalia ) · Tsüanobakterid- hapniku kogumine atmosfääri TÄNAPÄEVA TINGIMUSTES EI SAAKS ELU MAAL ENAM MEILE TUTTAVAL KUJUL TEKKIDA, kuna: · Tollal oli hapnikku väga vähe, selle asemel oli CH4, CO2, N2, NH3, CO, H2 · Kõrgem temperatuur · Ere valgus, UV kiirgus · Tugev vulkaaniline tegevus · Meteoriitide rünnakud

Mikrobioloogia
Bakterite levik-kasutamine ja tähtsus
22
doc

Bakterite levik, kasutamine ja tähtsus

Bakterite levik, kasutamine ja tähtsus BAKTERID Viimastel aastatel on meedias üha sagedamini kajastamist leidnud bakterite hirmuteod. Inimesed kardavad puudutada tualettruumide uksi ja kasutavad nende puhastamiseks üha uuemaid ja kangemaid puhastusvahendeid. Ajalehtedest võib lugeda ka superbakteritest, kes paari päevaga inimese “ära söövad”. Sellest hirmust võidavad ainult ärimehed, kes müüvad maha järjest rohkem antibakteriaalseid vahendeid, kuid tavainimesed saavad ainult kahju, sest niimoodi totaalselt kõiki baktereid hävitades

Bioloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun