Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Bioloogia küsimused 11. klassile (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Bakterite ehitus
Bakterid on üherakulised eeltuumsed ehk prokarüootsed organismid, mis paljunevad pooldumisel. Arhed ehk ürgbakterid on rakutuumata ja rakutuumaga rakkude vahepealsed. Elavad äärmuslikes keskkonna tingimustes.
Ekstermofiilidkuumavee allikad ja ülissoolased järved. Anton van Leeuwenhoeki avastas bakterid 17 sajandil. Robert Koch avastas haigusi põhjustavaid baktereid(1843 – 1910). L.Pastewr avastas käärimise.
Bakterite ehitus
  • Piilid
    Vajalikud bakteriraku kinnitumiseks ning vahel ka geneetilise informatsiooni vahetuseks.
  • Kapsel
    Ei esine kõikidel bakteritel. Elusorgansmides on kihn oluline kaitsebärjäär, et seista loomse organismi kaitse mehhanismide vastu.
  • Tsütoplasma ja ribosoomid
    Läbi paistev, poolvedel ja sisaldab vett, valge ja rasvu
    Ribosoomid:
    Sisaldavad RND-d ja proteine; valgusünteesi toimumispaik; Asenduvad mitokondreid
  • Nukleoid ja plasmiidid
    Rõngakujuline kromosoom , kuhu on koondunud bakteriraku geneetiline materjal . Bakterrakk on hoploidne. Bakterirakul puudub tuumamemrbaan. Plasmiidid on iseseisvad DNA rõngas molekulid, mis määravad mitmesuguseid raku omadusi. (Diplodine 46, hoplodine 23)
  • Eosed ehk endospoorid
    Moodustavad osad bakterid väliskeskkonnas eksisteerimiseks. Taluvad keetmist 30-40 minutit.
  • Bakterite suurus
    Eri bakteri liikide rakud on eri suurusega 0,5-3 mikromeetrit
    Bakterite kasv ja paljunemine
    Raku mõõtmed muutuvad väga vähe. Kasv = bakterikoloonia kasv, rakkude hulga suurenemine.
  • Bakteri rakk suureneb
  • Toimub rõnguskromosoomi replikatsioon
  • Toimub plasmiidide arvu suurenemine
  • Rakukest ja – membraan sopistuvad
  • Moodustub rakuvahele sein
  • Bakterirakk jaguneb kaheks tütarrakuks.
    Generatsiooniaeg
    Ajavahemik , mis kulub bakterite populatsiooni rakkude arvu kahekordistumiseks. Generatsiooniaeg on in vivo ( elus) ja in vitro (katseklaasis) täiesti erinevad. Soodsates tingimustest 20—30 minutit – Põlvkonna vahetus. Plasmiidide abil on võimalik geneetilist infot üle kanda samas põlvkonnas.
    Bakterite ainevahetus
    Bakterite toitumine – toituvad osmaotselt, läbi rakupinna imenduvad lahustunud toitained .
    Toitumisviis
    Heterotroofsed bakterid. Enamike toitumine sarnanaeb inimsega. Kasutavad igasugust orgaanikat näiteks naftat. Kemolitotroofsed – saavad energia anorgaanika oksüdeerimisest.
    Süsiniku alikas on CO2. Elutegevuse tagajärjel tekib metaan ( muda ). Autotroofsed bakterid – fotosünteesijad ja kemosünteesijad. Tsüanobakterid( sinivetikad ) ehk sinikad .
    Bakteritele vajalikud elutingimused
    Piisav toitainete kontsentratsioon ja sobiv kasvutemperatuur. Jääkainete vähesus keskkonnas. Niiskuse olemasolu. Hapnik olemasolu või puudumine.
    Külmalembesed: 4°C.... 10°C vahel
    Kesklembesed: 20°C ...... 40°C vahel
    Soojalembesed: 50°C ...... 70°C vahel.
    Aeroobsed bakterid vajavad gaasilist hapnikku. Anaeroobsed – hapnik pärsib ainevahetist, kassutavad slfaati. Kõrge soolsus või suhkru tase.
    Bakteriaalsed haigused
    Normaalne mikroflora
    Taimede, loomade ja inimesega koos elavad bakterid. Takistab organismile kahjulike bakterite kinnitumist kudele. Aitab kaasa toitainete seedimisele ja imendumisele. Stimuleerib antikehade teket. Bakterid sünteesivad erinevaid vitamiine. Bakterid, mis inimese organismi tungides põhjustavad haigusi nimetatakse pato geenseteks. Enamk neist moodustavad mürgiseid aineid ehk toksiine , mis kutsuvad esile koekahjustusi. Haigestumiseks on vaja kindlat hulka tõkestavaid haigus tekitajaid. Erinevalt viirushaigustest saab bakterihaigusi ravida antibiootikumidega, abi on ka vaktsineerimisest.
    Nakatumine bakterihaigustesse
    Bakteraalsed haigused on enamasti ka nakkushaigused.
    Nakkusviisid:
  • Piisknakkus (tuberkuloos)
  • Saastunud toidu ja joogiga (salmonelloos)
  • Siirutajad(puukborrelioos)
  • Otsene kontakt haigusega(pidalitõbi)
    Bakterite roll looduses
  • Lagundajad ehk destruendid
    Koos seete ja algloomadega olulised orgaanilise aine lagundajad. Tagavad ainete ringlemise ökosüsteemis. Süsinikuringe, Lämmastikuringe.
  • Sümbiondid
    Sümbioosis taimede, loomade ja seentega . Inimese nahal ja sooles. Liblikõieliste taimede juurtel – mügarbakterid. Timetoiduliste seedeolendkonnas – tselluloosi lagundajad.
  • Patogeenid
    Patogeenid – haigustekitajad – neid on väga vähe bakterite üldhulgas.
    Bakterite kasutamine
  • Ajalooliselt
    Piimhappebakterid – piima ja juustu toted
    Alkohol : kääritamine
  • Puhaskultuurid
    Enamikes kaasaegsetes protsessides kasutatakse puhaskultuure – vaid ühest bakteri riigist(tüvest) pärinevaid rakke.
  • Ravimitööstus
    Antibiootikumide tootmine: Mikroobide toodetavad ained teiste mikrokoobide vastu
    Vitamiinide teotamine: Sümbiontsed bakterid meie soolestikus.
  • Keemiatööstus
    Biolisandaiga puhastus vahendid. Bakterite ensüümid lagundavad orgaanilisi aineid. Maakide puhastamine – raua, vase, väävlibakterid
  • Toiduainetööstus
    Piimatooted : happendamine, juust
  • Lihatöötlemine – salaamivorst
    Aminohapete tootmine
  • Põllumajandus
    Bakteriväetised, silo, seenhaiguste tõrje, komposteerimine
  • Heitveede puhastamine
    Biomuda
    Elutunnus
    Organsimide aine ja energia vahetus ehk Metabolism . Organismides toimuvad sünteesi ja lagundamis protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga.
    Autotroof(taim)
    Autotroofid sünteesvad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainest. Valgusenergia (rohelised taimed). Keemiline energia kemossünteesjad(väävlibakterid mere põhjas elavad sümbioosis aineraksete.
    Heterotroof(loom)
    Ei tooda hapnikku. Heterotroofid saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisaldava orgaanilise aine oksüdatsoonil. Elutegevuseks vajalik energia. Sünteesiprotsesside lähtaine saamine. Enamus loomi on heterotroofsed.
    Assimilatsioon
    Organismis toimuvad sünteesiprotsessid. Sellekäigus saadakse sahhariide , lipiide , valke, nukleoiinhappeeid. Vaja on lähteaineid, ensüüm, täiendavat energiat.
    Dissimiatsioon
    Organismis toimuvad lagundamise protsessid. Tavaliselt vabaneb energia ja tekivad saadused .
    Glükoosi lagundamine
    Glükoos on peamine organismisisene energiaallikas . Enamasti tuletataktase glükoosi varud organismis polüsahhariididena. Tärlkis -> glükoos. Glükoosi lagundaine on dissimilatsiooniprotsess, mis on universaalne.
  • Glükoos
    Toimub päristuumse raku tsütoplasmavõrgustikul
  • Tsitraaditsükkel
    Toimub mitokondri sisemuses.
  • Hingamisahela reaktsioonid
    Toimuvad mitokondri harjakeste membraanidel.
    Aeroobne glükoos tähendab, et hapnikku on piisavalt
    Anaeroobne glükoos tähendab, et hapniku ei jätku piisavalt, moodustab etanool või piimhappe.
    Anaeroobne
    Piimhappe käärimine
    Toimub lihaskue rakkudes piimhappe bakterite elutegevuse kägius. Vesinikku ei eraldu.
    Glükoos -> 2piimhape (C2H4COOH); 2ATP +P1 -> 2ATP
    Treenimata lihastes põhjustab valu, väsimust ja krampe.
    Etanooli käärimine
    Suhkru lagundamine pärmiseente toimel. Protsess kestab seni kuni jätkub glükoosi, või tekkiv etanool pärsib pärmiseente elutegevuse. Eraldub süsihappegaas.
    Glükoos – 2etanool( C2H5OH ) +CO2
    2ADP+P -> 2ATP
    Aeroobne käärimine
    Erinevate ensüümide toimel toimub 10 erinevat üksteisele järgnevat reaktsiooni, mille tulemusena tekib 2 püroviinamarihappe molekulis ning 4 vesiniku aatomit.
    Glükoos -> 2 püroviinamarihape(CH3COCOOH) + 4H
    2ADP +P -> 2ATP
    Eralduvad vesiniku aatomid seostuvad vesiniku kandjana. NAP – mis võimaldab vesiniku aatomeid hiljem kasutada.
    Tsitraaditsükkel
    Püroviinamarihappe edasine lagundaine koonseb reaktsioonidest, mille käigus eralduvad järk-järgult CO2 molekuliga ja aatomeid.
    Hingamisahela reaktsioon
    12NADH2+6O2 -> 12 NAD+12H2O
    Hingamisahela reaktsioonides vabanevad NADH2 molekuid H aatomitest. Moodustunud NAD on uuesti kasutatav 1. Ja 2. Etapis . Eralduvad vesinik seotakse hapnikuga ja moodustab H20 vbaneva energia arvel saab 12NADH2 molekuli kohta sünteesida 36 ATP molekuli.
    Fotosüntees
    Taime roheliste osade rakkudes on rohelise värvusega aine – klorofüll, mis paikneb taimeraku kloroplastides. Klorofüll võimaldab valgus energiat kasutades sünteesida CO2 ja H2O-st orgaanilisi ühendeid. Assimilatsiooniprotsessi mille käigus see toimub, nim fotosünteesiks.
    Fotosünteesi kasutegur ja kiirus sõltuvad:
  • Valguse tugevusest
  • Süsihappegaasi konsentratsioonist
  • Taimede varustatusest vee ja mineraal ainetega
  • Temperatuurist
    Fotosüntees toimub nähtava valguse vahemikes 180 – 75 mm. Fotosünteesi portsess on maksimaalse efektiivsusega spektri punases või violetses osas.
  • Fotosünteesi valgusstaadium
    Toimub vee fotooksüdatsiooni ja ATP süntees.
    2H2O -> 4H + 4e+O2
    Vesinikud seotakse NADP-ga ja NADPH2
    Valgusestaadiumis on valgusenergia muundatud keemiliseks energiaks ja hapnik on vabanenud atmosfääri. Reaktsioonide tulemusena saadakse ATP ja NADPH2 molekulid kasutatakse järgmistest etappides.
  • Fotosünteesi pimedusstaadium( Calvini tsükkel)
    Süsinikuallikas on sisenenud CO2. Vesinikallikaks on aga NADPH2 ja energiaallikaks on vaja 18 ATP molekuli.
    6CO2 +12NADPH2 ->C6H12O6 + 6H2O + 12NADP
    NADp ja ADP kasutatakse uuesti valgusstaadiumis reaktsioonides.
    Glükoos väljub kloroplastidest või moodustab sälituräklise. Glükoosist ja Calvini tsükli vaheühenditest saab alguse lipiidide ja aminohapete süntees.(õpik lk 94).
  • Bioloogia küsimused 11-klassile #1 Bioloogia küsimused 11-klassile #2 Bioloogia küsimused 11-klassile #3 Bioloogia küsimused 11-klassile #4 Bioloogia küsimused 11-klassile #5
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-09-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 32 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Kert Rossman Õppematerjali autor
    Bioloogia küsimused 11-ndale klassile. Bakrterite teema. Nende paljunemine ja ehitus. Õpiku materjali kasutatud.

    Sarnased õppematerjalid

    Ainevahetus-Glükoosi lagundamine ja Fotosüntees
    5
    doc

    Ainevahetus: Glükoosi lagundamine ja Fotosüntees

    MÕISTED Assimilatsioon - organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum, kulub energiat. ATP (adenosiintrifosfaat) - kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekandjana. Moodustub põhiliselt glükolüüsi, käärimise, hingamise ja fotosünteesi käigus. Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat või süsihappegaasi. Biosüntees - org. ainete süntees organismis. Calvini tsükkel ­ fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonid. Dissimilatsioon - organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum, tekib H2O ja CO2. Fotosüntees - klorofülli sisaldavates taimerakkudes toimuv assimilatsiooniprotsess, mille käigus salvestatakse valgusenergia orgaaniliste ühendite keemiliste sidemete energiaks. Protsessi peamisteks lähteaineteks on süsihappegaas, vesi, lõpp-produktis g

    Bioloogia
    Metabolism
    3
    doc

    Metabolism

    1BIOLOOGA METABOLISM Kõik saab alguse fotosünteesist! Fotosüntees on üks looduse kõige imelisematest protsessidest. Tänu sellele on võimalik kõikidel elavatel organismidel eluks vajalikku energiat hankida. Taimed toodavad orgaanilist ainet päikese valgusenergia abil. See protsess on fotosüntees: Energia + 6CO2 + 6H2O 6O2 + C6H12O6 C6H12O6 ­ glükoos ­ glükoosi molekulis salvestub valgusenergia. Taimes tekivad glükoosist ka teised keerukamad molekulid, nagu näiteks tärklis, tselluloos, valgud jt. Tärklis ­ tärklise koostises on tuhandeid glükoosimolekule. Tärklis on polümeer. Kui me sööme tärklist, lagundab sooltoru selle glükoosiks ja glükoos läheb verre. Valgusenergia abil süsihappegaasi ja vee molekulid ühinevad ning tekib orgaaniline molekul ­ glükoos. Glükoosi molekulis talletub päikese energia ning eraldub hapnik. Lehtedes on kloroplastid, mille sees toimub fotosüntees. Kloroplastis on lamellid, membraanid. Klorofüll on aine tän

    Bioloogia
    Bioloogia 3-kursus-metabolism-ATP-fotosüntees-rakuhingamine-käärimine
    7
    docx

    Bioloogia 3-kursus (metabolism, ATP, fotosüntees, rakuhingamine, käärimine)

    BIOLOOGIA KT 1 (https://quizlet.com/462920896) 1. METABOLISM e. ainevahetus Metabolism - organismis toimuvad sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga - organismi elutegevuse alus. Kõik organismid vajavad eluks energiat, mida saadakse orgaanilisest ainest. Organismid kasutavad toidus olevaid ühendeid uute ainete sünteesiks ja energia saamiseks. Süntees - lihtsamatest ühenditest uute, keerukamate ainete valmistamine keemilise/bioloogilise reaktsiooni teel. Autotroof (isetootja) - organism, kes oma elutegevuseks vajalikud ained (süsinik) sünteesib ise, väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. nt. rohelised (fotosünteesivad) taimed (valgusenergia fotosünteesi tulemusel glükoosiks) fotosünteesija - süsiniku sidumisel kasutatakse valgusenergiat. (nt taimed) kemosünteesija - süsiniku sidumisel kasutatakse keemilist energiat. (nt väävlibakterid) Heterotroof (tarbija) - organism, kes saab oma eluteg

    Bioloogia
    BIOLOOGIA I periood 3-osa
    8
    doc

    BIOLOOGIA I periood 3. osa

    BIOLOOGIA I periood 3. osa Metabolism Orgaaniliste ainete dissimilatsioon Organismi esmaseks ja kõige kiiremini kasutatavaks energiaallikaks on  Organismides toimuvad sünteesi ja lagundamisprotsessid, mis sahhariidid tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga  1 g sahhariidide oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ energiat  Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat, mida saadakse Järgnevalt kasutab organism rasvu orgaanilistest ainetest (sahhariidid, lipiidid jt.)  1 g lipiidide oksüdatsioonil vabaneb 38,9 kJ energiat  Vastavalt energia saamise viisile jagatakse organismid Viimasena valke, kuna valkudel on väga palju teisi tähtsaid ülesandeid autotroofideks ja heterotroofideks organismis

    Bioloogia
    Ainevahetus-fotosüntees-fotosünteesi tähtsus-rakuhingamine-ATP
    5
    pdf

    Ainevahetus, fotosüntees, fotosünteesi tähtsus, rakuhingamine, ATP

    AINEVAHETUS Aine- ja energiavajaduse põhijooned Organismid vajavad elutegevuseks mitmesuguseid orgaanilisi aineid: süsivesikuid, lipiide, valke, nukleiinhappeid, vitamiine ja teisi ühendeid. Sünteesiprotsessideks vajalik energia saadakse väliskeskkonnast (autotroofid) või toidus sisalduvate orgaaniliste ainete oksüdatsioonil (heterotroofid). Autotroofid Autotroofid saavad esmase org. aine fotosünteesis. Selleks vajavad nad väliskeskkonnast valgusenergiat ja CO2-te ja vett. Protsessi käigus moodustub glükoos ja selle jääkprodukt O2 eraldub atmosfääri. 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + O2 + 6H2O Glükoos on paljude teiste orgaaniliste ühendite sünteesi lähteaine: taimedes moodustub tselluloos ja tärklis, lisaks lähtub glükoosist mitmete lipiidide ja aminohapete süntees, on aluseks paljudele biokeemilistele protsessidele. Autotroofid on organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud org. ühendid väliskeskkonnast saadavatest a

    Bioloogia
    Aine-ja energiavahetus
    3
    doc

    Aine-ja energiavahetus

    Aine-ja energiavahetus Organismid jaotatakse elutegevusliku tüübi järgi auto-ja heterotroofid. Autotroofid: sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Sisaldavad klorofülli. *valgusenergia fotosünteesijad (rohelised taimed) *keemiline energia kemosünteesijad (väävlibakterid merepõhjas elavad sümbioosis ainuraksete loomadega) Heterotroofid: kasutavad toidust sisalduvate orgaaniliste ainete lagundamisel saadud energiat. Sünteesivad vajalikud orgaanilised ained toidus sisalduvate ühendite lõhustumissaadustest. *elutegevuseks vajalik energia *sünteesiprotsesside lähteaine saamine Enamus loomi on heterotroofid.Samuti surnud orgaanilisest ainest toituvad seened saprotroofid. Metabolism (aine-ja energiavahetus) Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat, mida saadakse orgaanilistest ainetest (sahhariidid, lipiidid jt.). Vastavalt energia saamise vii

    Bioloogia
    Aeroobne glükolüüs-mõisted
    3
    doc

    Aeroobne glükolüüs, mõisted

    Dissimilatsioon ­ lõhustamisprotsessid (vaja ainet, ensüüme, energia salvestamise võimalust). Protsessis võime eristada biopolümeeride hüdrolüüsi (nt tärklise lagundamine glükoosi molekulideks) ja sellele järgneva monomeeride (nt glükoosi) oksüdatsiooni. Energia vabanemine, see talletatakse makroergilistesse ühenditesse, üheks peamiseks on ATP. Raku tasemel katabolism. 1 Bioloogia mõisted Jaanuar, 2010 Etanoolkäärimine ­ pärmseened ja mõned bakterid teostavad anaeroobsetes tingimustes etanoolkäärimist, sel juhul ei eraldu H aatomeid ja moodustub vaid kaks etanooli (C 5H5OH) ja kaks ATP molekuli (nt veini tootmine). Glükolüüs ­ glükoosi algne lagundamine toimub päristuumsete rakkude tsütoplasma võrgustikus (siledapinnalises)

    Bioloogia
    Aine- ja energiavahetus
    10
    doc

    Aine- ja energiavahetus

    Aine– ja energiavahetus I. Metabolism Metabolism on kõik organismis toimuvad sünteesi ja lagundamisprotsessid. Autotroofid on organismid, kes sünteesivad ise vajalikke orgaanilisi aineid. Sünteesimiseks kasutavad nad valgusenergiat või keemilist energiat. Näiteks: taimed, samblikud, vetikad. Heterotroofid on organismid, kes ise orgaanilisi ühendeid moodustada ei oska ning saavad eluks vajalikud orgaanilised ained toiduga. Näiteks: loomad ja seened. Sapotroofid on (seened) organismid, kes toituvad surnud orgaaniliselt ainest. Näiteks: musttäpphallik. Miksotroof on on organism, kes vastavalt keskkonnale saab oma ainevahetust muuta. Näiteks: roheline silmviburlane, kärbsepüünis. Assimilatsioon on organismis toimuvad sünteesiprotsessid. → saadus: sahhariidid, lipiidid, valgus, nukleiinhaped, jne. → lähteaine: ensüümid, täiendav energia (makroenergilised ühendid) Näiteks: fotosüntees, DNA süntees

    Bioloogia




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun