Iiri keel Keelest Iiri keel on indoeuroopa keelkonna keldi keelte gaeli rühma kuuluv keel, mida kõneldatakse pealmiselt Iirimaal. Emakeelena kõneleb seda hinnanguliselt 40000-80000 iirlast. Iiri keel on Iirimaa riigikeel ja esimene ametlik keel (teine on inglise keel) ning on Iirimaa koolides kohustuslik õppeaine. 1. jaanuarist 2007 on iiri keel üks Euroopa Liidu ametlikest keeltest. Ajalugu Umbes 5.6. sajandist pärit tekstid vanagaeli keeles, millest iiri keel pärineb, on kirjutatud ogamites puutükkidele ja kivide servadele. 7.8
iseloomustavad lihtsad liharoad ja keedetud juurviljad. Kartul, porgand, naeris ja pastinaak. · Iirlased peavad oluliseks süüa peamiselt kodumaist toitu. Kaladest on ohtralt saadaval makrelli, lõhet ja jõeforelli. · Peaaegu must ja kange õlu Guinness. · Iiri kohv on segatud kangest kuumast kohvist, iiri viskist ja rõõsast koorest. Iiri keel ja muud huvitavat. · Iirlaste põhikeelteks on iiri ja inglise keel, vähem gaeli keel. · Iiri kultuuris on tähtsalt kohal elav muusika, on võrsunud mitmeid suuri kirjanikke. · Iirlased on kuulsad hobusearetajad, nende puhtatõulisi sälge kasutatakse tihti võidusõiduhobustena.
KEELED Indoeuroopa keelkond *Germaani keeled: Põhjagermaani keeled: islandi, fääri, norra, taani, rootsi Läänegermaani: inglise, jidisi, afrikaani, saksa, hollandi, flaami Idagermaani: gooti (surnud keel) *Keldi keeled: bretooni, kõmri, iiri, gaeli, mänksi *kreeka keel *illüüria keel (surnud keel) *albaania keel *Balti keeled: leedu, läti, preisi (surnud keel) *Slaavi keeled: Lääneslaavi keeled:poola, tsehhi, slovaki Idaslaavi keeled: vene, ukraina, valgevene Lõunaslaavi keeled: sloveeni, horvaadi, bosnia, serbia, makedoonia, bulgaaria. *armeenia keel *Indoiraani keeled: bengali, mustlaskeel, hindi, sanskriti (surnud keel), kurdi, osseedi, pärsia, tadsiki
Waleslased 4,9% Teised - 1,6% Põhja-Iirlased 2,9% Mustad - 2% Indialased 1,8% Pakistanlased 1,3% Segarahvused 1,2% Teised 1,6% Keeled Riigikeel: Inglise keel Sotimaa: soti keel - 30% gaeli keel 60000in Wales welshi keel - 20% Põhja-Iirimaa iiri keel - 10% Sündimus ja suremus Sündimus (2013a seisuga): 12,26/1000 inimese kohta. Maailmas 161.kohal. Sarnase sündimisega riigid: Austraalia, Hiina, Moldova. Suremus (2013a seisuga): 9,33/1000 inimese kohta. Maailmas 60.kohal. Sarnase suremusega riigid: Jaapan, Norra. Loomulik iive u 186 000
Iirimaa Geograafiline asend Iirimaa on Briti saarestiku suuruselt teine saar. Enamus saarest kuulub Iiri Vabariigile. Põhjaosa saarest kuulub Suurbritanniale. Asub 53 kraadi N ja 8 kraadi E. Suurbritanniast eraldab Iirimeri. Üldine info Pindala: 70 280 km²(saar: 84 423) Pealinn: Dublin Riiklikud keeled: Iiri keel ehk gaeli keel ja inglise keel Populatsioon: 4 130 000 (2002. aasta seisuga) President: Mary Patricia McAleese Religioon: Katoliiklus Rahaühik: Euro Reljeef Suurem osa Iirimaast on mägine ja kivine. Ohtralt leidub erinevaid karstivorme, maa aluseid jõgesid ja järvi. Edelas on Iirimaa kõige kuulsamad mäed Kliima Valitseb mereline kliima.
ja viikingid. Inglise võimud paigutasid saare põhjaossa Soti ja Inglise protestante. Hilisema iseseisvuse tõi iiri rahvuslik liikumine. Briti valitsus kuulutas dominiooni staatuse Iiri Vabariigi välja 1921.aastal. Kuna uuele riigile ei antud saare põhjaosa, tõi see kaasa 1922.-23 aasta kodusõja. Iseseisev vabariik kuulutati välja 1937. aastal, 1949.aastani kuulus Rahvaste Ühendusse. Iiri kirjanduse parimad teosed on loodud ingile keeles, kuid palju teoseid on ka iirlaste põlises gaeli keeles. Tuntumaid inglise keeles kirjutajaid on James Joyce, kelle ,,Ulysses" (1918-22; eesti keeles Märt Väljataga tõlgitud katkendid ajakirjas Vikerkaar) on keeruline ja mõjukas kunstiteos. Rahvamuusika Iiri rahvamuusikast on kõige tuntum ,,Emeral Isles", mida võib kuulata nii teatris, tänaval ja pubides. Traditsiooniline tantsumuusika sisaldab Iiri torupill ja rakiste. Polka saabus iirimaale 11. sajandil, see levis
775 (2011) aasta seisuga. Riigi pealinnaks on London, mis on tuntud Big Ben-i ja suure Ilmaratta poolest (The London Eye) Linnas sõidavad ringi ka omamoodi punased bussid. Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi parlament (tuntud ka kui Suurbritannia parlament või Westminsteri parlament) on kõrgeim seadusandlik organ Suurbritannias, mille juhiks on monarh, hetkel võimul olev kuninganna Elizabeth II. Riigikeelt Suurbritannias pole. Ametlikud keeled on: inglise, korni, iiri, šoti, gaeli ja kõmri. Suurbritannia rahvastiku tihedus on 254,7 in/km². 90% rahvastikust elab linnades. Suurbritannia elaniku keskmine eluiga on 79,92 aastat, kusjuures meeste keskmine eluiga on 77,84 ja naiste 82,11. Rahvastiku sündimus on 12,34 sündi 1000 elaniku kohta ja suremus 9,33 (1000 elaniku kohta). Rahaühik on naelsterling (GBP). Inglismaa sümbol on punane roos, Wales-i sümbol on nartsiss, šotimaa sümbol on ohakas ja põhja iirimaa sümbol on ristikuleht.
Inglismaa sajanditepikkuse rõhumise? Vabadust ihkav talupoeglik väikerahvas,iirlased, olid kaotanud põlvkondade kaupa oma eliidi teistele rahvastele, nad olid kannatanud sajanditepikkust ,,orjapõlve". 1798.aastal alustasid nad ülestõusu eesmärgiga vabaneda Briti ülemvõimust. Ülestõus aga ebaõnnestus ja see tõi endaga kaasa Iirimaa formaalse liitmise Ühendatud Kuningriigi külge. Kiiresti kadus iirlaste ajalooline keldi keelterühma gaeli keel. Iiri riigi tekkimine oli pikaajaline protsess. Täieliku iseseisvuse saavutas Iirimaa aga alles 1937. aastal, mil uue konstitutsiooniga kuulutati riik vabariigiks. Briti-Iiri lepinguga eraldati Iirimaast kuus Ulsteri piirkonna krahvkonda, mis jäeti Suurbritannia koosseisu.. Põhja- Iirimaa olukord muutus pärast 1969.aastat teravaks, ning kuigi Iirimaa lõpuks nõustus Põhja-Iirimaa jäämisega Suurbritannia koosseisu, ei lõpetanud see vägivalda,mis nõudis üle 3000 inimelu
Lõuna-Sandwichi ja Lõuna-Georgia saared, Tristan da Cunha saared, Saint Helena, Ascension, Falklandi(Maldiivi) saared, Akrotiri ja Dhehelia sõjaväebaasid. Joonis1. Suurbritannia kaart. Allikas: Countrywatch Riigi pindala on 243,610 km. Rahvaarv on 62 698 392 (juuli 2011 seisuga). Pealinnaks on London, mille elanike arv on umbes 8 615 000 (2009.aasta seisuga). Riigikeeleks on inglise keel, kuid regionaalsete keeltena on tunnustatud soti inglise keel, Soti gaeli keel, iiri keel, uelsi keel. Suurbritannias on rahaühikuna kasutusel Suurbritannia nael (Great British Pound GBP). CIA The World Factbook. Riik on suurriik rahvaarvult maailmas kahekümne teine ja pindalalt kaheksakümnes. Joonis2. Suurbritannia lipp Allikas: Flags of the World Joonis3. Suurbritannia vapp Allikas: Heraldry of the World International Civic Army 2.Geograafiline asend Suurbritannia asub Euraasia mandril ja Euroopa maailmajaos ning Euroopa
Asend Iirimaa ehk Iiri on riik, mis katab umbes 5/6 Iirimaa saarest, mis asub Euroopa mandri looderanniku lähedal, lääne pool Suurbritannia saart. Ülejäänud osa saarest (Põhja- Iirimaa) on osa Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist. Üldandmed Iiri Vabariik hõlmab 80% Iiri saarte territooriumist Suurbritannia rannikust lääne pool. Teda kutsutakse ka gaelikeelse nimetusega Eire. Üldandmed Pindala: 70280 km2 Rahvaarv: 3883159 Pealinn: Dublin Keeld: Iiri-gaeli ja inglise Rahaühik: euro Kliima Iirimaa on roheliste aasade, laugjate küngaste, järvede ja looklevate jõgede maa. Maa keskosa on tasane, rannikut ääristavad aga madalad mäestikud. Shannon (386 km) on Briti saarte pikim jõgi ja tema veejõudu kasutatakse hüdroenergia tootmiseks. Iirimaal on pehme niiske kliima ja lubjakivipinnasel, mis moodustab suurema osa saarest, kasvab lopsakas roheline rohi, millest saar on saanud nimetuse Smaragdsaar.
Kuu valevus, Tule toredus, Välgu kiirus, Tuule tormakus, Mere põhjatus, Maa tugevus, Kalju kindlus. 1. Kes olid keldid? 1.1 Keltide geograafiline pärinemine Kreeklased andsid nimetuse keltoi Kesk- Euroopa barbaritele, kes elasid Alpidest ja Doonaust põhja pool. Roomlased nimetasid neid hoopis galli- selle nimetuse kajastusi võime jälgida üle kogu Euroopa, alates Galaatiast tänapäeva Türgis, edasi Galliast, mis on tänapäeva Prantsusmaa, Galiitsiasse Põhja-Hispaanias ja gaeli keeleni Iirimaal, Shotimaal ja Mani saarel. Keldi tsivilisatsioon kerkis esile u 700 eKr Austrias- see oli nn Hallstatti kultuur. Hallstatti jõukuse allikaks oli sool, mida vahetati Kreekast ja Etruuriast pärit kauba vastu. (Jones, Pennick, 2003) 5 19. sajandil avastasid arheoloogid Hallstattis 2000 hauda. Sealt leidsid nad muu hulgas hõimupealike kehad, mis olid asetatud neljarattalistele vankritele
Palju on linde, arvestuste järgi 200 liiki. Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi rahvastik koosnes algul neljast põhirahvast: inglastest, waleslastest, sotlastest ja iirlastest. Germaani päritolu inglaste esivanemad elasid algul Saksamaal, kust nad rändasid Suurbritanniasse ja segunesid keltide ning sisserännanud roomlastega. Waleslased ja sotlased põlvnevad otseselt keltidest. Nende rahvaste keeled on palju taandunud, eriti Sotimaal: vana soti ehk gaeli keelt räägib vaid 50 000 inimest Põhja-Soti mägismaal ja Hebriidi saarestikus. Inglased kuuluvad põhiliselt anglikaani kirikusse, sotlaste ja waleslaste juures on levinud ka ristiusu teised harud. Põhja-Iirimaa rahvastik on selgelt jagunenud kaheks: inglise ja soti päritolu protestantlikuks enamuseks ning Iirimaa poole hoidvaks katoliiklikuks vähemuseks. Kas inglased või britid? Inglastest rääkides mõistetakse tavaliselt nende all sageli kõiki Ühendkuningriigi elanikke
sarnanev Iirimaa lipp Itaalia lipuga, mis on ka lühem kuid värvideks on roheline valge ja punane, loetledes lipuvarda poolt. Iiri vapp Iiri vapp torkab kohe silma tagataustaks oleva taevasinise värvusega ja sellel kuldse kandle kujutisega. Kannelt kaunistavad vanad iiri sümbolid ja kujutised ning kandlel on ka 14 keelt. 7 Iiri keel Iiri keel kuulub gaeli keelerühma, millel on Iiri Vabariigis ja Põhja-Iirimaal umbes 1 miljon kõnelejat inglise keele kui ametikeele kõrval aastast 1922. Iiri keel on välja arenenud vana gaeli keeles, millest on säilinud raidkirju 4. 7. sajandist, kuid vanaiiri keele tekste pärineb 8. 9. sajandist, eriti rikkalik on vanaiiri keelest keskiirikeelne kirjandus 10. 17. sajandini. Praegusele iiri murdele sarnane uus-iiri kirjakeel on välja kujunenud alles 18. sajandil
suurel väljakul nagu 15 mängijaga ragbi puhul ja reeglid on samasugused nagu klassikalisel ragbil. 7 mängijaga meeskonda kuuluvad 3 ründajat ja 4 kaitsjat. RWC Seitsme Maailmakarikavõistlused (RWC Sevens World Cup) on rahvusvaheline turniir, mis toimub alates 1993. aastast iga nelja aasta järel. Aastast 1996 leiab aset iga- aastane kompleksvõistlus, mis hõlmab 12 turniiri ja milles osaleb 12 kuni 16 rahvuskoondist. Gaeli Jalgpall Kõige populaarsem Iirimaal. Vastamisi on kaks 15-liikmelist meeskonda (pluss 3 varumängijat). Mäng kestab 70 minutit. Väravaid lüüakse kahel moel: kas põiklati alla (mistõttu on meeskonnas ka väravavaht) või üle selle nagu tavalises ragbis. Põiklati alla tehtud löögid loetakse väravaks siiski ainult siis, kui palli suunati jalgadega. Värava eest antakse 3 punkti, üle põiklati löödud väravad annavad 1 punkti.
President Michael D. Higgins (iiri Micheál D. Ó hUiginn; sündinud 14. aprillil 1941 Limerickis) on Iirimaa poliitik, alates 11. novembrist 2011 Iirimaa president. Ta kuulus enne presidendiks saamist Iiri Tööparteisse. 1993–1994 oli ta Iirimaa kultuuriminister. Higgins on abielus, tal on neli last. Peam inister Enda Kenny (sündinud 24. aprillil 1951) on Iirimaa poliitik, alates 9. märtsist2011 Iirimaa peaminister (taoiseach). Ta on alates 2002. aastast Fine Gaeli esimees. Aastast 2002 kuni valimisvõiduni 2011 oli ta opositsiooniliider. Aastatel 1994–1997.oli ta turismi- ja kaubandusminister. Ta on kuulunud parlamenti alates 1975. aastast ning on praeguse koosseisu staažikaim liige. Iirim aa kliim a Golf hoovuse ja pidevate, peamiselt edelast puhuvate tuulte mõjude tulemusena, on Iirimaa kliima ühtlane ja temperatuur on terves riigis sarnane. Kõige külmemad kuud on jaanuar ja veebruar, kus keskmine päevane
Määrati kindlaks galeegi keele õpetamise alused 1982 Galeegi keele normativiseerimisdekreet NOMIGA baasnorm ortograafia ja morfoloogia kohta. Määrati kindlaks, et kuninglik akadeemia vastutab normativiseerimisprotsesside eest. 1983 Lingvistika normativiseerimise seadus See kõik tõstis rääkijate arvu. 12. juuli 2003 NOMIGA modifikatsioonid. Kooskõlastati normatiivi ja tehti nt järgmised muudatused: 13. juuni 2005 sai galeegi keelest Euroopa Liidu ametlik keel koos iiri gaeli? keelega Galeegi keele tunnused ja eripärad: · 7 vokaali · Tähti j, k, w, y ei ole keelele algupäraselt omased ning neid kasutatakse võõrapärastes sõnades · Y täht on tavaliselt asendatud i-ga, j x-ga või ll-ga nt xove ning soovitatakse eelistada omasõna mozo · Gh, mida kasutatakse ainult suulises keeles ning mis hääldub nagu sissehingatud h täht inglise keeles seda nim gheadaks
saare jõukaim osa. Rahvastiku tihedus on umbes 248 inimest ruutkilomeetril. Kuigi kolmveerand maast on üles haritud, elab maal inimesi vähe; enamiku kodu on suurlinnas. 86% rahvastikust on inglased, 8% Sotlased ja 4% ueslased. Suurimad vähemusrahvused on aafrika, India, Pakistani ja Bangladeshi päriolu. Siiski moodustavad nad kõik vaid 6% kogu Inglismaa rahvastikust. Saarel kõneldavad põliskeeled on inglise, kõmri, soti, gaeli ja korni keel 0 4 aastesed moodustavad rahvastikust 19% 15 65 aastased moodustavad rahvastikust 65 % üle 65 aastased moodustavad rahvastikust 16 % Suurbritannia on üks maailma linnastunumaid riike. Linnades elab 4/5 rahvastikust. Saare suuremad linnad on London, Birmingham, Manchester ja Liverpool. 6 Suurbritanniat ilmestab ka rahvaarvu väga väike kasv ja ülekaalus on palgatöötajad- 91% kogu tööhõivelisest rahvastikust
vältida, välja ajama deemonid jne. Šotimaa põlisasukad piktid värvisid või tätoveerisid oma nägusid, kehasid ja jäsemeid, kuna nad tahtsid näidata, et olles kaugel põhjas, on nad suutnud säilitada oma esivanemate antiikpäritolu ja eristuda ümbritsevast (paljud uurijad on arvamusel, et keldid ja piktid on pärit samalt asualalt). Šotimaal võis tätoveerimine olla keldieelne, pärandusena eelrauaajast. Hilisematel Gaeli müntidel on näha tätoveeritud põskedega sõdalasi ja samasuguseid teateid annavad ka Caesari memuaarid, kus räägitakse maalitud kehadega briti hõimudest: „Nad märkisid oma kehad erinevate loomafiguuridega, et alasti olles tekitaksid need nägijates hirmu”. Üks kohalik ülestähendus Rooma järgsest perioodist kirjeldab tätoveeritud nahka, kui gruppi kuuluvuse tõendajat, positsiooni rõhutajat, ameti või kutse määrajat läbi vastavate
Neutraalne termin, mis ei osuta staatusele, kirjaliku traditsiooni olemasolule, on keelevariant. Umbkaudne arv, mida nimetatakse, on umbes 6000-7000 keelt. Keeli võib liigitada vähemalt kolme kriteeriumitüübi järgi: põlvnemine samast arvatavast algkeelest geneetiline; struktuurijoonte järgi tüpoloogiline; territoriaalse esinemuse järgi areaalne. Suguluse alusel liigitatakse keeli keelkondadesse. Kõige paremini uuritud on indoeuroopa keelkond. Bretooni, kõmri, soti-gaeli, iiri keel kuuluvad indoeuroopa keelkonna keldi harusse. Germaani keelte harud on idagermaani, läänegermaani ja skandinaavia. Saksa, alamsaksa, inglise, afrikaani, friisi, hollandi, jidisi keel kuuluvad kõik läänegermaani harusse. Vene, ukraina ja valgevene keel on idaslaavi keeled. Ainsad elavad balti keeled on läti ja leedu keel. Hindi, urdu, marathi, romi (mustlaskeel), bengali, pärsia, tadziki, osseedi keel on indoiraani haru keeled
Iiri Vabariik hõlmab 80 % Iiri saare territooriumist Suurbritannia rannikust lääne pool. Teda kutsutakse ka gaelikeelse nimetusega Eire. Iirimaa ehk Iiri on riik, mis katab umbes 5/6 Iirimaa saarest, mis asub Euroopa mandri looderanniku lähedal, lääne pool Suurbritannia saart. Ülejäänud osa saarest (Põhja-Iirimaa) on osa Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist. Üldandmed: Pindala: 70 280 km² Rahvaarv: 3 883 159 Pealinn: Dublin Keeled: iiri-gaeli ja inglise Pealinna elanike arv: 495 800 Naaberriigid: Suurbritannia (autonoomse Põhja-Iirimaa näol) Rahaühik: euro Lipp: Iirimaa lipp on rohe-valge-punane,horisontaalselt paiknevad laiud võrsed,pikkuse-laiuse suhe 2:1.Ametlikult ei ole lipuvärvidel tähendust,kuid ka ametlikes trükistes levitava versiooni kohaselt tähistab roheline iidseid gaeli juuri,punane Oranje Willemi pooldajaid ning valge nende kahe leeri lepitust.Kasutusel alates 1848, alates 29.12.1937 riigilipp.
Germaani hõimud olid anglid, saksid, jüüdid ja friisid. Britanniasse saabunud ja sinna elama jäänud germaani hõime(enamik anglid ja saksid) hakati nim anglosaksideks. Keldid panid ka neile visalt vastu, kuid 7 saj alguseks olid nad hävitanud või orjastanud Brit. põhjaosa. Osa kelte rändasid tagasi mandrile. Iseseisvuse ja oma keele säilitasid keldid ainult Sotimaal ning Walesis, Cornwallis, Iirimaal ha Mani saarel. Kujunesid välja keldi rahvaste keeled: iiri, gaeli ehk soti, mänksi, kõmri, korni ja bretooni keel. Wessexi kuningas Egbert kogus anglosakside maa Inglise kuningriigiks. Anglosakside põhiline tegevusala oli põlluharimine ja ka loomakasvatus. Künti raske adraga, mille ette oli rakendatud 4 või 8 härga. Tarvitusel oli ka kerge ader. Tööjõuna kasutati ka keldi orje. Kui algas anglosakside ristiusustamine, siis osutasid talupojad sellele tõsist vastupanu.
sõjaretkedest on kirjutatud teos ,,Märkmeid Gallia sõjast" Strabon kreeka päritolu, Diodoros 1 saj e-m-a Polybios kreeka päritolu rooma teadlane Lucanus Ammanianus Marcellinus 1.saj ema 1.saj p.ma Keelete, kommete ja eluviiside poolest... Tuntumad keldi hõimud: 1) Belgid 2) Akvitaanid 3) Helveedid praegune Sveits 4) Britid briti saartelt Keeleliselt jagunevad keldid kolme rühma: 1) Gallia keeli kõnelevad hõimud 2) Briti keeli - ||- 3) Gaeli keeli - || - 1 saj keskel meie aja järgi roomlased vallutasid Britannia, 61. aastal puhkes Boudicca ülestõus Briti hõimuaristokraatia romaniseerus 5. saj. lahkusid roomlased Britanniast, romaniseerunud britid ei suutnud kaitsta end sotlaste eest, appi kutsuti mõned germaani hõimud. Walesi keel Kõmri Gonoelli poolsaarel Korni keel Bretooni poolsaarel Bretooni keel (Bretagne) Vana-Gaeli keelest - välja kasvanud Iiri keel Soti-Gaeli keel Mani saarel Mänksi keel
Sotimaa Grampiani mägedes paikneb Suurbritannia kõrgeim tipp Ben Nevis. Lõuna Soti mägismaal asuv kõrgeim mäetipp Merrick on 842 meetri kõrgune. Lõuna Soti mägismaad läbib samuti põhja- lõuna suunaline põikiorgudega liigestunud Penniini mäestik. Mäestiku kõrgeim mägi on Cross Fell 893 meetrit. Suuremad järved on Loch Lomond ja Loch Ness. Ben Nevis on mägi Sotimaal Grampiani mäestikus. Ben Nevis on 1343 m ning on sellega Suurbritannia saare kõrgeim mägi. Loch Ness (gaeli Loch Nis) on sügav järv Sotimaal Highlandis, Invernessist edelas. Järv on tuntud seal väidetavalt elava legendaarse järvekoletise Nessie järgi. Järv on 37 km pikk ja kuni 1,5 km lai. Selle pindala on 56,4 km² ja suurim sügavus 226 m. Järv asub 15,8 meetrit üle merepinna. Ta on pindalalt 71 km² suuruse Loch Lomondi järel ja sügavuselt 310 meetri sügavuse Loch Morari järel teine ning mahu poolest suurim järv nii Sotimaal kui kogu Suurbritannias. Temas on vett rohkem kui
.. surm. Ta jõudis küll oma reisimuljed paberile panna, ent mustanahaliste müstiline kiiruse ja jõu saladus jäi temalgi lahendamata. 2 NOORUS JA KOOLIAEG DAVID LIVINGSTONE sündis 19.03.1813.a. Glasgow´lähedal asuva Blantyre´I vabrikulinna Shuttle-Row`ks nimetatud üürimaja ülemise korruse korteris Neil Livingstone´i ja Agnes Hunteri teise pojana. Räägiti gaeli keelt, peres valitses range religioosne atmosfäär. David mässas isa vastu mitmetes küsimustes nimelt innustas Davidit tema loodus- ja teadushuvi, mitte aga isa soovitatud usuraamatud. Ajaks kui David võitis vastuolud enda ja isaga ning läks sõltumatusse kirikusse üle, oli ta töötanud kohalikus manufaktuuris juba kümme aastat.Alustanud oli sidujana, edasi töötas ketrajana. Enne tööle asumist oli ta käinud külakoolis, kus omandas lugemise, kirjutamise ja
a. saavutasid osalise valimisõiguse. 5. IIRIMAA RAHVUSLIK VABADUSVÖITLUS. Iiri rahvuslik vabadusvõitlus on kestnud sajandeid ning 20. sajandi algul jõudis see uude faasi. Põhjuseks oli kapitalistlik areng, mille käigus kujunesid välja rahvuslik kodanlus ja töölisklass. 19. sajandiks oli enamus iirlasi üle läinud inglise keelele. Rahvus säilis ainelise kultuuri ja katoliikluse alusel. 1893. a. loodi Gaeli Liiga, mis püüdis taaselustada iiri keelt. Kasvas huvi iiri folkloori vastu. 1909. a. rajati Dublinis iiri rahvuslik katoliiklik ülikool. Hakati välja andma ajalehte "Ühinenud Iirlane," asutaja A. Griffith. Teravalt seisis päevakorral Iirimaa tulevik ja iirlaste püsimine rahvusena. Moodustati uus rahvuslik-poliitiline organisatsioon Sinn Fein (Meie Ise). Sinnfeinid rõhutasid, et on vaja luua kodumaine tööstus, pangad, kooperatiivid jne. Boikoteeriti Inglise kaupu.
ladina KREEKA Kreeka Vana-Kreeka KELDI KEELED iiri gaeli kõmri bretooni ARMEENIA ALBAANIA INDOIRAANI KEELED Indoaaria keeled hindi
portugali prantsuse provansi retoromaa ni sardiinia rumeenia ladina KREEKA Kreeka Vana- Kreeka KELDI KEELED iiri gaeli kõmri bretooni ARMEENIA ALBAANIA INDOIRAANI KEELED Indoaaria keeled hindi bengali pandzabi marathi 12 urdu gudzarati bihaari
· india keeled (nt. sanskriti, tänap. hindi, urdu, bengaali jne., mustlaskeel) · tohhaari keel (hääbunud, räägiti kuni 7. saj. Kesk-Aasias Hiina Turkestanis) · heti keel (hääbunud, räägiti Anatoolia impeeriumis) · armeenia keel · illüüria ja albaania keeled (Balkani ps. piki Jugoslaavia rannikut) · balti keeled (läti, leedu, preisi - 17. saj. hääbunud) · slaavi keeled · kreeka keel · germaani keeled · keldi keeled (gaeli, bretooni) · itali keeled (> romaani keelerühm) · mitmesugused vähem levinud ja vähem tuntud keeled - traakia, früügia, lüükia jne. Romaani keelte sugulus Franz Bopp, Rasmus Rask, Jacob Grimm. Friedrich Diez: Romaani keelte grammatika (1836 1843), Romaani keelte etümoloogiline sõnaraamat (1853). it. fatto, hisp. hecho, pr. fait, rum. fapt it. latte, hisp. leche, pr. lait, rum. lapte it. notte, hisp. noche, pr. nuit, rum. noapte. it. /-tt-/, hisp. /-ch-/, pr. /-jt/, rum
belgid sisseränne kuni 1.saj pKr katuvellaunid 1.saj I pool rauatootmine, keldi sepad rauast ümbrisega ader, adranuga, raudvikat, käsikivi 43 roomlased Caesar uus provints Britannia (Londinium) 60-61 belgide, keltide suur ülestõus (ebaõnnestus) Hadrianuse vall 2.saj (asevalitseja Agricola käsul) Antoniuse vall 100km põhjapool (keiser Antonius Pius) 5.saj Anglosaksid: angled, jüüdid, friisid, saksid iiri, gaeli e soti, mänksi, kõmri e uelsi, korni ja bretooni keeled 9.saj tõusis esile Wessexi kuningriik 829 Wessexi kuningas Egbert Inglise kuningriik ristiusustamine 6.-7.saj II pool (Iiri mungad) 8.saj normannide rüüsteretked: 9.saj lõpul pidi kuningas Alfred loovutama Kagu-Inglismaa Taani ja Alfredi õigus 10
Etümoloogia – sõnade päritolu õpetus/teadus 12. Keelte areaalne jaotus ja keelekontaktid. Isolaatkeeled. Kreoolkeeled. Indoeuroopa keelkonna olulisemad keelerühmad on: germaani (rootsi, norra, taani, fääri, islandi, inglise, saksa, friisi, hollandi, flaami, afrikaani), balti (leedu, läti), slaavi (vene, valgevene, ukraina, poola, tsehhi, šlovaki, bulgaaria, serbia-horvaadi, sloveeni, makedoonia), keldi (iiri, gaeli, kõmri, bretooni), romaani (itaalia, hispaania, katalaani, portugali, prantsuse, provansi, retoromansi, sardiinia, rumeenia), kreeka, albaania, armeenia (need kolm ei kuulu rühmadesse) indoiraani e iraani ja india (hindi, bengali, pandžabi, marathi, urdu, gudžarati, bihaari, sindhi, nepali, singali, pärsia, kurdi, puštu/afgaani/) keeled. Uurali keeled on : saami (lapi) keel (lõunasaami, Umea s, Pitea s, Lulea s, põjasaami, Inari s, Kemi s, koltasaami, Akkala s, Kildini s, turjasaami),
Sageli on udu. Madalatel aladel jääb aasta keskmine sademete hulk peamiselt 800 ja 1200 mm vahele, kuid võib idapoolsematel aladel olla vähem kui 750 mm ja läänepoolsematel aladel ületada 1500 mm. Mägisematel aladel on aasta keskmine sademete hulk üle 200 mm. Loodusvarad: Iirimaa pole rikas maa - seal on vähe loodusvarasid. Ei ole sütt, rauamaaki ega tohutuid naftamaardlaid. Sellest hoolimata on Iirimaa mõju kaugeleulatuv: selle maa rikkus peitub tema rahvas ja iseloomulikus gaeli kultuuris. Mida Iirimaa toodab? 1. Nisu 2. Kartulit 3. Lamba- ja veiseliha 4. Kala 5. Õlut 6. Kivisütt 7. Elektroonika seadmeid RIIGI ARENGUTASEME ISELOOMUSTAMINE Iirimaa SKP inimese kohta ostujõu standardi järgi on 135, 3 (2008) Tööpuuduse määr on 11, 9 (2009) Iirimaa on 2006 aasta seisuga kõrge inimarenguga riikide hulgas 7 kohal. Inimarengu indeks 0, 960.
Võeti tagasi Camulodunom, Londinium ja teised rooma keskused. Rooma kaitse piirdus muldvalli ja tornidega. 5.s keskpaigast algas germaani hõimude massiline sissetung Britanniasse. Anglid, saksid ja jüüdid lähtusid Saksamaa põhjarannikult ja Jüütimaalt, friisid Põhjamere rannikult. Sinna elama jäänud germaani hõime nim anglosaksideks. Osad keldid rändasid tänu survele tagasi mandrile, nende asulat nim Bretagne'ks. Kujunesid uued keeled: iiri, gaeli, mänksi, kõmri, korni ja bretooni keel. Anglosaksid rajasid oma kuningriike, mis olid varafeodaalsed. Kõige edukam Wessexi kuningriik. Nende põhiline tegevusala oli põlluharimine ja loomakasvatus. 6.s lõpus algas ristiusustamine, kuid lõpule jõuti sellega alles 7.s II poolel. Iirimaa eripäraks võib nim kloostrite rohkust ja mõjukust. 8.s lõpul algasid normannide rööv-ja rüüsteretked. Eriti äge võitlus toimus kuningas Alfredi ajal
11 Keelkond: Indoeuroopa keelkond Keelerühmad: · Germaani GOOTI, rootsi, norra, taani, fääri, islandi, läänegermaani, inglise, saksa, friisi, hollandi, flaami, afrikaani. · Balti Leedu, läti · Slaavi Vene, valgevene, ukraina, poola, tsehhi, slovaki, bulgaaria, sebia-horvaadi, sloveeni, makedoonia · Keldi Iiri, gaeli, kõmri, bretooni · Romaani LADINA, itaalia, hispaania, katalaani, portugali, prantsuse, provansi, retoromaani, sardiinia, rumeenia. · Indoiraani SANSKRITI, hindi, bengali, pundzabi, marathi, urdu, gudzarati, bihaari, sindhi, nepali, singali, pärsia(farsi), kurdi, putsu (afgaani) · Kreeka Vana-kreeka, kreeka. · Albaania · Armeenia Keelkond: Uurali keeled Keelerühmad: · Saami keeled
5. IIRIMAA VÕITLUS ISESEISVUSE EEST. Kui 1916. a. Lihavõtte ülestõusu ei olnud valdav osa iirlasi heaks kiitnud, siis inglaste julmus ülestõusnute karistamisel muutis iirlaste suhtumist. Iseseisvuse ja vabariigi idee võitis üha enam poolehoidjaid. 1918. a. toimus üle saare sadu poliitilisi demonstratsioone ja miitinguid, mägedes korraldati õppusi, kus osalesid tuhanded vabatahtlikud. Inglased muutusid rahutuks. Sinn Fein, Gaeli Liiga ja muud iirlaste organisatsioonid keelustati. 1918. a. Ühendatud Kuningriigi parlamendivalimistel võitis radikaalsem Sinn Feini partei, kes omandas Iirimaale eraldatud 105-st kohast 73. Juba enne valimisi oli otsustatud võidu korral Westminsterisse mitte minna. Ja nii kuulutati Dublini raekojas 21. I 1919. a. välja Iiri Vabariik. Kahetunnise istungi vältel võeti vastu Iseseisvuse manifest, demokraatlik programm ja üleskutse maailma rahvastele tunnistada vabariigi sõltumatust.
Levinuim on vene keel. Teised sellesse gruppi kuuluvad keeled on valgevene, ukraina, poola, tsehhi, slovaki, bulgaaria, serbia-horvaatia, sloveeni ja makedoonia keel. · Balti keeled läti ja leedu keel. · Kreeka keelkonna moodustavad kaasaegne kreeka keel ja selle vanemad variandid. · Keldi keeli räägiti kunagi üle kogu Euroopa, nüüd kuuluvad sellesse gruppi ainult mõned vähemlevinud keeled, nagu bretooni, iiri, kõmri, ja gaeli keel. · Turgi keele grupp, kuhu kuuluvad türgi, aserbaidzaani, turkmeeni ja usbeki keel ning mitmed väiksemad keeled. · Soome-Ugri keeled - soome, eesti, saami, ja ungari keel. · Baski keel - räägitakse baski-regioonis Põhja-Hispaanias ja Edela-Prantsusmaal. Baski keelel puuduvad sugulaskeeled. (vt. LISA 1 ja 2) 2 F. Karlsson, Ühiskonna mitmekeelsus. Üldkeeleteadus, Tallinn, 2002, lk 314. 3 F. Karlsson, Indo-Euroopa keeled
Sotlased uelslased ja iirlased ei ole inglased ja panevad pahaks, kui neid inglasteks nimetatakse. Riigi pealinnaks on London. Suuremate linnade hulka kuuluvad veel Birmingham, Glasgow, Leeds, Sheffield, Liverpool, Bradford, Manchester, Edinburgh ja Bristol. Valitsemissüsteem on konstitutsiooniline monarhia. Rahvaarv ulatub 59 miljonini ja rahvastiku keskmine kasv on 0,3%. Ametlikuks raha ühikuks on Suurbritannia nael. Ametlikuks keeleks on inglise ja lisaks uelsi ehk kõmri ja gaeli keel. Kogu pindala on ligikaudu 244 820 km2 . Loodusvarasid, mida sealt leida võib on süsi, nafta, maagaas, valgetina, lubjakivi, rauamaak, sool, savi, kriit, kips, tina ja räni. Keskmine eluiga meestel on 73 aastat ja naistel 79 aastat. 1.1 Demograafiline olukord Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigi rahvaarv oli 1990. aasta andmetel 59 miljonit. Pealinnas ja selle lähiümbruses elab 7 miljonit inimest. Inglismaa on linnastunud ja
saj algas Põhjamere rannikualadelt ning Jüüti poolsaarelt germaani hõimude (anglid, saksid, jüütid, friisid) massiline sissetung Britanniasse. Kuna enamuse sissetungijatest moodustasid anglid ja saksid, hakati Britanniasse tunginud germaani hõime nimetama anglosaksideks. 7.saj alguseks oli enamik kelte anglosakside poolt tapetud või orjastatud ning vallutatud aladele kujuneski hilisem Inglismaa. Keldi päritolu hõimud säilitasid iseseisvuse ja keele Sotimaal (gaeli e soti keel), Iirimaal (iiri keel), Walesis (kõmri e uelsi keel), Inglismaa lääneosas Cornwallis (korni keel), Mani saarel (mänksi keel) ning ümberasunutena Loode-Prantsusmaale Bretagne`i poolsaarele (bretooni keel). Anglosaksi hõimud rajasid vallutatud aladele oma väikeriike, mis 829.a ühendati Loode-Inglismaal asunud Wessexi kuningas Egberti (valitses 802- 839) poolt esmakordselt Inglise kuningriigiks. · Briti saarte ristiusustamine:
Keele hääbumisel võib olla mitmeid põhjuseid: nt genotsiid, elanikkonna küüditamine, riigi majanduslik häving jne. + indo-euroopa ja soomeugri keeled Indoeuroopa keelkonna olulisemad keelerühmad on: germaani (rootsi, norra, taani, fääri, islandi, inglise, saksa, friisi, hollandi, flaami, afrikaani), balti (leedu, läti), slaavi (vene, valgevene, ukraina, poola, tsehhi, šlovaki, bulgaaria, serbia-horvaadi, sloveeni, makedoonia), keldi (iiri, gaeli, kõmri, bretooni), romaani (itaalia, hispaania, katalaani, portugali, prantsuse, provansi, retoromansi, sardiinia, rumeenia), kreeka, albaania, armeenia (need kolm ei kuulu rühmadesse) ja indoiraani e iraani ja india (hindi, bengali, pandžabi, marathi, urdu, gudžarati, bihaari, sindhi, nepali, singali, pärsia, kurdi, puštu/afgaani/) keeled. Uurali keeled on : saami (lapi) keel (lõunasaami, Umea s, Pitea s, Lulea s, põjasaami,
hõimude (anglid, saksid, jüütid, friisid) massiline sissetung Britanniasse. Kuna enamuse sissetungijatest moodustasid anglid ja saksid, hakati Britanniasse tunginud germaani hõime nimetama anglosaksideks. 7. saj alguseks oli enamik kelte anglosakside poolt tapetud või orjastatud ning vallutatud aladele kujuneski hilisem Inglismaa. Keldi päritolu hõimud säilitasid iseseisvuse ja keele Sotimaal (gaeli e soti keel), Iirimaal (iiri keel), Walesis (kõmri e uelsi keel), Inglismaa lääneosas Cornwallis (korni keel), Mani saarel (mänksi keel) ning ümberasunutena Loode-Prantsusmaale Bretagne`i poolsaarele (bretooni keel). Anglosaksi hõimud rajasid vallutatud aladele oma väikeriike, mis 829. a ühendati Loode-Inglismaal asunud Wessexi kuningas Egberti (valitses 802-839) poolt esmakordselt Inglise kuningriigiks. 1.4. Briti saarte ristiusustamine:
hollandi, flaami, afrikaani, gooti, ülemsaksa, alamsaksa Balti keeled - Leedu, läti Slaavi keeled: idaslaavi keeled vene, valgevene, ukraina; lääneslaavi keeled poola, tsehhi, slovaki; lõunaslaavi keeled bulgaaria, serbia-horvaatia, sloveenia, makedoonia. Romaani keeled itaalia, hispaania, katalaani, portugali, prantsuse, provansi, retoromaani, sardiinia, rumeenia, ladina Kreeka Keldi keeled iiri, gaeli, kõmri, bretooni Armeenia Albaania Indoiraani keeled: indoaaria keeled sanskrit, hindi, bengali, pandzabi, marathi, urdu, gudzarati, bihaari, sindhi, nepali, singali; iraani keeled pärsia (farsi), kurdi, pustu (afgaani). Soome-ugri keeled: Saami (Lapi) keeled lõunasaami, Umeå saami, Piteå saami, Luleå saami, põjasaami, Inari saami, Kemi saami, koltasaami, Akkala saami, Kildini saami, turjasaami
katuvellannid?? · Inglismaa keldistus, domineeris keldi keel ja kombed · 1 saj pKr Julius Caesar Britanniasse, roomlaste püsiasustus · romaniseerumine oli äärmiselt vähesel määral · 5 saj germaanlaste sisseränne. Anglid, saksid, jüüdid ja friisid-Anglo-Saksid · Samal ajal osad keldid rändasid mandrile tagasi Bretagne-sse (Prantsusmaa) · Germaniseerumine Britannias · Keldid ja keldi keel jäi püsima teatud piirile. Iiri keel, gaeli ehk soti keel, mänksi keel, kõmri ehk wales'I keel, korni keel (Cornwallis), bretooni keel (prants.) Bretagne'is · 8 saj esimene viikingite sissetungi laine · 1066 romaniseerunud viiking William Vallutaja Inglismaale · Normannid olid germaniseerunud · 14. Saj inglise õukonnakeeleks prantsuse keel · inglise keel romaani keel ARAABIA! · Araabia poolsaarel · Elanikkond jagunes tegevusalade järgi: o Beduiinid- rändkarja kasvatajad
Kasutatakse keelepuusid. Indoeuroopa keeli on umbes 150. nimetuse on nad saanud oma muistse leviku järgi: see ulatus Põhja-Indiast Euroopani. Indoeuroopa keelkonna olulisemad keelerühmad on: · germaani (rootsi, norra, taani, fääri, islandi, inglise, saksa, friisi, hollandi, flaami, afrikaani), · balti (leedu, läti), · slaavi (vene, valgevene, ukraina, poola, tsehhi, slovaki, bulgaaria, serbia-horvaadi, sloveeni, makedoonia), · keldi (iiri, gaeli, kõmri, bretooni), · romaani (itaalia, hispaania, katalaani, portugali, prantsuse, provansi, retoromansi, sardiinia, rumeenia), · kreeka, · albaania, · armeenia (need kolm ei kuulu rühmadesse) ja · indoiraani e iraani ja india (hindi, bengali, pandzabi, marathi, urdu, gudzarati, bihaari, sindhi, nepali, singali, pärsia, kurdi, pustu/afgaani/) keeled. Uurali keeled on :
– provantsaali, – kataloonia, – sardiinia – ˘ reto-romaani (Sveitsi kaguosa, Austria-Itaalia piir) – rumeenia – moldova • Keldi rühm 3. Gallia alamrühm — gallia k on välja surnud 4. Briti alamrühm — kõvri (?) Wales’is, bretooni k Prantsusmaal Bretagne’s 27 5. Gaeli alamrühm — 4. saj e kr Ogami kirjasüsteemi abil kirjutatu, vana Iiri- keel. . . iiri k, manksi k, gaeli k 6. Germaani rühm • Lääne-Germaani a-rühm — inglise, friisi (Holland, L-Saksa rannik, saa- red), hollandi k, flaami k Belgias, afrikaani e buuri k, alam-saksa, ülemsak- sa • Ida-Germaani a-rühm — rootsi, norra, taani, islandi, fääri k • Põhja-Germaani a-rühm — gooti k, vandaali k, jt välja surnud keeled 7
Võrdlev-ajalooline keeleteadus: püüab paljusid keeli omavahel võrreldes välja selgitada keelte sugulust. INDOEUROOPA JA UURALI KEELKONNAD Indoeuroopa keelkonna olulisemad keelerühmad on: •germaani (rootsi, norra, taani, fääri, islandi, inglise, saksa, friisi, hollandi, flaami, afrikaani), •balti (leedu, läti), •slaavi (vene, valgevene, ukraina, poola, tsehhi, šlovaki, bulgaaria, serbia- horvaadi, sloveeni, makedoonia), •keldi (iiri, gaeli, kõmri, bretooni), •romaani (itaalia, hispaania, katalaani, portugali, prantsuse, provansi, retoromansi, sardiinia, rumeenia), •kreeka, •albaania •armeenia (need kolm ei kuulu rühmadesse) ja •indoiraani e iraani ja india (hindi, bengali, pandžabi, marathi, urdu, gudžarati, bihaari, sindhi, nepali, singali, pärsia, kurdi, puštu/afgaani/) keeled. Uurali keeled on : •saami (lapi) keel (lõunasaami, Umea s, Pitea s, Lulea s, põjasaami, Inari s, Kemi
· itaalia · hispaania · katalaani · portugali · prantsuse · provansi · retoromaani · sardiinia · rumeenia · Kreeka · kreeka · Keldi keeled · iiri · gaeli · kõmri · bretooni · Armeenia · armeenia · Albaania · albaania · Indoiraani keeled indoaaria keeled · hindi · bengali · bandzabi · marathi · urdu · gudzarati
fääri prantsuse islanfi provasi läänegermaani retoromaani inglise sardiinia saksa rumeenia friisi hollandi, flaami KREEKA afrikaani KELDI KEELED BALTI KEELED iiri leedu gaeli läti kõmri bretooni SVLAAVI KEELED idaslaavi keeled ARMEENIA vene valgevene ALBAANIA ukraina lääneslaavi keeled INDOIRAANI KEELED poola indoaaria keeled tsehhi hindi slovaki bengali
Baskid on ebaselge päritoluga antiikne rahvas. Legendi järgi on nende eellased pärit müütiliselt Atlantiselt. Tõenäoliselt pärinevad nad kromanjoonlastest või kunagi Hispaanias elanud salapärastest ibeerlastest. Baski keel pole hispaania ega prantsuse keele suguluskeel. Nende ainulaadsel keelel, mis ei kuulu indo-euroopa keelte hulka, ja mida seostatakse kaukaasia keelte ja väljasurnud keeltega, nagu sumeri ja etruski, on leitud sarnasusi väga erinevate keeltega (soome, gaeli, rumeenia, eskimo, kõmri, jaapani). Baskid pole geneetiliselt seotud Pürenee poolsaare teiste asukatega. Baskide säilimise saladuseks on nende endi poolt kehtestatud isolatsioon. Baskide ajalugu on täidetud ägeda vastupanuga sissetungijate (roomlaste, läänegootide, frankide jt.) vastu, kes soovisid asuda elama Eskual Herriasse (`'baski keele maa'', Baskimaa 7 provintsi). Baskimaa on riik rohkem rassilise identiteedi kui poliitiliste tunnuste poolest. Baskid
Põhiosa Euroopa keeltest kuulub indoeuroopa keelkonda. Indoeuroopa olulisemad keelerühmad on germaani, balti, slaavi, keldi, romaani, kreeka, albaania, armeenia ja indoiraani keeled. · germaani (rootsi, norra, taani, fääri, islandi, inglise, saksa, friisi, hollandi, flaami, afrikaani), · balti (leedu, läti), · slaavi (vene, valgevene, ukraina, poola, tsehhi, slovaki, bulgaaria, serbia-horvaadi, sloveeni, makedoonia), · keldi (iiri, gaeli, kõmri, bretooni), · romaani (itaalia, hispaania, katalaani, portugali, prantsuse, provansi, retoromansi, sardiinia, rumeenia), · kreeka, · albaania, · armeenia (need kolm ei kuulu rühmadesse) ja · indoiraani e iraani ja india (hindi, bengali, pandzabi, marathi, urdu, gudzarati, bihaari, sindhi, nepali, singali, pärsia, kurdi, pustu/afgaani/) keeled. 106. Uurali keeled
5. IIRIMAA VÕITLUS ISESEISVUSE EEST. Kui 1916. a. Lihavõtte ülestõusu ei olnud valdav osa iirlasi heaks kiitnud, siis inglaste julmus ülestõusnute karistamisel muutis iirlaste suhtumist. Iseseisvuse ja vabariigi idee võitis üha enam poolehoidjaid. 1918. a. toimus üle saare sadu poliitilisi demonstratsioone ja miitinguid, mägedes korraldati õppusi, kus osalesid tuhanded vabatahtlikud. Inglased muutusid rahutuks. Sinn Fein, Gaeli Liiga ja muud iirlaste organisatsioonid keelustati. 1918. a. Ühendatud Kuningriigi parlamendivalimistel võitis radikaalsem Sinn Feini partei, kes omandas Iirimaale eraldatud 105-st kohast 73. Juba enne valimisi oli otsustatud võidu korral Westminsterisse mitte minna. Ja nii kuulutati Dublini raekojas 21. I 1919. a. välja Iiri Vabariik. Kahetunnise istungi vältel võeti vastu Iseseisvuse manifest, demokraatlik programm ja üleskutse maailma rahvastele tunnistada vabariigi sõltumatust
süstemaatilisem kui varasemates mudelites. Metodoloogilised probleemid 1.sotsiaalsed nähtused on äärmiselt mitmekesised ja raskesti mõõdetavad. Pole mingit head meetodit, kuidas mõõta ühe või teise rühma majanduslikku, kultuurilist, poliitilist või demograafilist võimsust. 2. vitaalsus ei sõltu mitte üksnes vähemuskeele enda olekust, vaid ka sellest, millise enamuskeelega ta on kontaktis.Nt võru ja eesti, gaeli ja inglise 3. objektiivsed faktorid ei mõjuta rühma vitaalsust või assimileerumist otseselt, vaid üksnes kaudselt. Sõltub ju see, mis keeles keegi kõneleb oma lastega või miskeelse hariduse ta neile annab, eelkõige selle isiku tõekspidamistest ja otsustest, mitte rühma kui terviku majanduslikust, kultuurilisest jm võimsusest. Etnolingvistilise vitaalsuse modelleerimine valem V=U(M1-M2)/r, kus V tähistab etnolingvistilist vitaalsust,
annaabi.ee 
