TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika instituut Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika FILTERPRESS Üliõpilased: Juhendaja: E. Tearo Tallinn 2006 TÖÖ EESMÄRK Tutvuda raamfilterpressi ehituse ja tööga. Teostada kriidi ja vee suspensiooni filtrimine kahel erineval konstantsel rõhul. Määrata filtrimise konstandid ja filterkoogi eritakistus mõlema rõhu puhul. KATSESEADME SKEEM Joonis 1. Filterpressi skeem KATSEANDMED, ARVUTUSTULEMUSED JA GRAAFILISED SÕLTUVUSED Tabel 1. Katseandmed Nr Töörõhk P = 40 lbf/in2 = 2757,595 Pa / V Filtraat
lähtsegu kulu, mvälja on selitatud vedeliku kulu ja msade on saadud sademe kulu. Dispersse faasi bilanss: msissexsisse = mväljaxvälja + msadexsade, kus xsisse on aine B kontsentratsioon lähtesegus, xvälja on aine B kontsentratsioon selgitatud vedelikus ja xsade on aine B kontsentratsioon saadud sademes. 9. Filtrimine, selle liigid. Millist protsessi nimetatakse pindfiltrimiseks? Mis on filtrimise kiirus ja millest ta sõltub? Filtrimise viisid. Filtrite konstruktsioone. Filtrimine on mehaaniline põhioperatsioon tahkete osakeste eraldamiseks fluidumist, mida teostatakse vedeliku juhtimisega läbi poorse filtriva keskkonna (filtri). Kasutatakse nii vedelik-tahke kui ka gaas-tahke süsteemide separeerimiseks. Filter laseb fluidumi läbi ja hoiab tahked osakesed kinni. Pindfiltrimine ehk kookfiltrimine vedelik läbib järjest 2 takistavat kihti – filterkoogi ja filterpinna.
Bioloogilised veepuhastusmeetodid on kasutusele võetud suhteliselt hiljuti ning nende hulka kuuluvad aktiivmuda ja biotiigid. Igasugust heitvett on võimalik nii põhjalikult puhastada, et seda kõlba kasutada mitte ainult tööstuses vaid isegi joogiveena. midugi on looduliku vee puhastumine joogiveeks palju lihtsam ja odavam. Loodusliku vee puhastamine on enamasti küllaltki lihtne.Nt. kui kasutada looduslikku vett joogiveena,tuleb kõrvaldada vees hõljuvad tahked osakesed setitamise ja filtrimise teel- rauaühendid sadestuvad välja Bakterid kõrvaldatakse joogiveest sageli osooni (O3) abil.Erinevalt kloorimisest ei riku osoonimine ning ainsaks lagusaaduseks on O2 .Palju probleeme valmistab igasuguste heitvete puhastamine.Heitvett on peamiselt kahte liiki- tööstuslik ja olmeheitvesi.Mõlemad on tugevasti reostunud,kuigi reostavad ained on kummaski erinevad.
on enamasti suurema karedusega; väga kare on merevesi. Vee kareduse vähendamiseks lisatakse veele soodat, lupja või naatriumhüdroksiidi või filtreeritakse vesi läbi spetsiaalsete ioonvahetusfiltrite. Karedus väheneb tunduvalt ka vee keetmisel, sest seejuures tekivad vees raskesti lahustuvad kaltsium- ja magneesiumkarbonaadid, mis vee seismisel ning jahtumisel sadestuvad. Kasutatud kirjandus: Tervise ABC, Tallinn, "Valgus", 1970 Veepuhastamine Vett saab puhastada filtrimise teel. Väiksemat hulka vett ka keetmise teel. Ka poodides on müügil erineva suurusega filtreid ja veepuhastusseadmeid. Suur osa veekogudesse juhitavast heitveest puhastatakse eelnevalt inimese poolt rajatud puhastusjaamades. Tänapäeval kasutatakse peamiselt järgmisi puhastusmeetodeid: - füüsiko-keemiline, - mehhaaniline - keemiline - bioloogiline, - termiline Puhastusmeetodite valikul tuleb arvestada, milliseid aineid heitveed sisaldavad ning vastavalt sellele valida puhastusmeetod.
Kolloidlahuses osakesed koaguleeruvad ja sadenevad Kolloidlahused on püsivamad kui emulsioonid ja suspensioonid 12.02.2006 16 Kokkuvõte pihussüsteemide ehk pihuste kohta Pihustunud osakeste suurus on erinev ja kasvab järgmises suunas: ioonid, molekulid kolloidosakesed osa- kesed emulsioonis, suspensioonis, aerosoolis Selles järjestuses suureneb ka süsteemide ebapüsivus Lahustunud aine molekule, ioone ja kolloidosakesi filtrimise teel eraldada ei saa, suspensiooniosakesed jäävad filterpaberisse kinni 12.02.2006 17 12.02.2006 18 12.02.2006 19
· 2,5 mg glükoosi oksüdaasi · 1,5 mg peroksüdaasi · 16,6 ml 0,2 M fosfaatpuhvrit, pH 6,0 · K4[Fe(CN)6] 0,1% lahust koguses, mis on vajalik kolvi täitmiseks kuni lõppmahuni Uuritava lahuse ettevalmistamine · Prooviks kasutatakse pressitud apelsinimahla · Lahuseks võetakse 0,5 ml mahla, pipeteeritakse see 200ml mõõtekolbi ja täidetakse jooneni destilleeritud veega (400x lahjendus). · Mahlalahusest eemaldatakse filtrimise teel viljaliha. Glükoosilahuste valmistamine kaliibrimisgraafiku koostamiseks. Koostatakse kaliibrimisgraafik, mis seob glükoosi kontsentratsiooni lahuse absorptsiooniga ehk optilise tihedusega 410 nm juures. · Võetakse 1,0 mg/ml glükoosi lahus · Valmistatakse sellest 3 eri kontsentratsiooniga lahust destilleeritud vees: 0,25; 0,125 ja 0,0062 mg/ml Värvusreaktsiooni läbiviimine · Reaktsioon viiakse läbi toatemperatuuril
Teod aitavad kaasa parasiitusside levikule. Nt. nakkuse maksa-kakssuulase, mis võib kaasa tuua kogu karja hukkumise. Osa tigudest elab vees, osa maismaal. Suurimad Eestis elavad kojaga teod on viinamäeteod. Eesti magevetes elavad teod on nt. mudatigu, sarvtigu, labatigu. 5. Iseloomusta järvekarbi suurust, toitumist, vereringet, hingamist ja närvisüsteemi. Järvekarpide suurus sõltub toitumisest ja vanusest, enamasti 5-15 cm. Nad saavad toitu vee filtrimise kaudu. Veest sõelutakse välja pisiorganismid (ainuraksed ja vähikesed). Vereringe on neil avatud, süda asub selgmisel poolel. Närvisüsteem on lihtne, koosneb närviväädist. Meeltest on arenenumad maitsmis- ja kompimismeel. Tal ei ole silmi. Nad hingavad mantlihõlmade vahel paiknevate lõpustega. 6. Tee joonis järvekarbi siseehitusest ja kirjuta juurde osad. 7. Mida tead Järvekarpide sigimisest ja kirjelda tema arengut. Järvekarbid on lahksugulised loomad
emiteeruvad peamiselt kergeltlagunevad komponendid, tööstusest raskeltlagunevad. Veereostust mõõdetakse kahjulike ainete kontsentratsiooni või orgaanilise aine lagundamisele kuluva hapniku kaudu. Reoained esinevad vees lahustunud kujul, kolloidosakestena või lahustumatul kujul. 8. Reovete eeltöötlemismeetodid Reovete eeltöötlemisel kasutatakse mehaanilist puhastust, mille abil kõrvaldatakse veest lahustumatud ained. Reoainete kõrvaldamiseks veest kasutatakse siis kas filtrimise või settimise põhimõtet. Tähtsamad seadmed mehaanilisel puhastusel on võrde, sõelad, liiva-ja rasvapüünised,setitid, flotaatorid ja filtrid. 9. Reovete keemiline puhastus Keemilise puhastuse olemus seisneb reaktsiooni tekitamises puhastuskemikaali ja veest eraldamist vajava reoaine vahel. Levinuimaks keemilise puhastuse meetodiks on keemilline sadestamine. Keemilise puhastusega seondub oht, et vee reostus suureneb lisatava kemikaali tõttu
aatomile (Na+ ja Cl -) tekib keedusool. Ained jagunevad puhasteks aineteks ja segudeks. Aine on keemiliselt puhas kui see koosneb vaid antud aine oskaestest. Lahus on segu, milles ained on ühtlaselt jaotunud. Aine laustamisel võib olla piir, millest rohkem ainet ei lahustu. Seda nimetatakse küllastunud lahuseks. Lahusest saab lahustuvat ainet eraldada aurutamise teel. Aineid saab puhastada setitamise, nõrutamise, filtrimise, ning destilleerimise teel. 3) KEHADE LIIKUMINE Liikumine on keha või keha osade ümberpaiknemine mõne teise keha suhtes. Kirjeldades mehaanilist liikumist kautatakse mõisteid trajektoor, teepikkus, ja kiirus. Trajektoor on joon, mis kujundab liikuva keha mingit punkti. See võib olla sirge, kõver või isegi ringjoon. Teepikkus (s) näitab, kui pika vahemaa läbib keha vaatluse jooksul, aeg (t) näitab vaatluse kesvust, ning kiirus (v) näitab keha poolt ajaühikus läbitud teepikkust
YASB61 112332 Tallinn 2014 Lipiidide eraldamine ja hüdrolüüs 1. Lipiidide eraldamine Analüüsitavaks prooviks oli räim, uuritava proovi mass oli 1,33g. Lipiidide eraldamiseks lisasime 27 ml kloroform:metanool (2:1) segu, homogeniseerisime kudet 2 minutit ning filtreerisime paberfiltriga. Filtrimise teel saime 23 ml lahust, millele lisasime 4,6 ml 0,9% NaCl lahust. Loksutasime, lasime kihistuda ning eemaldasime veekihi. Alles jäi 16 ml kloroformi lahust, millele lisasime 4 ml vesi:metanool (1:1) segu, loksutasime, lasime kihistuda (paremaks lahutamiseks kasutasime tsentrifuugi) ning eemaldasime veekihi. Saadud kloroformilahuse kuivatasime Na2SO4-ga. Filtreerisime lahuse paberfiltriga ning kasutades vaakumrotatsioonaurutit roteerisime solvendi pealt ära
VALKUDE VÄLJASOOLASTAMINE (globuliinide ja albumiinide eraldamine) Neutraalsed soolad ((NH4)2SO4 , MgSO4 , NaCl ja teised) põhjustavad pöörduvat denaturatsiooni. Globuliinid sadestuvad poolküllastunud lahuses, albumiinide sadestumiseks on vaja soola küllastunud lahust. Sadestumisele mõjutavad valgu hüdrofiilsus/hüdrofoobsus, laeng, molekulmass,.. 1.2ml munavalgu 2.Lisasin 1ml (NH4)2SO4 küllastunud lahus 3.Loksutasin ja jäin 5 minutiks seisma 4.½ Globuliinide sade eraldasin filtrimise teel (filterpaber ja klaaslehter) 5.Saadud filtraadile lisasin kristalset (NH4)2SO4 kuni kristallid enam ei lahustu 6.Jälgisin albumiinide sademe moodustumist 7.Võrdlesin Alguses tekkis globuliinide sade, kuna nende denaturatsiooniks piisab poolküllastunud lahust, pärast filtrimist ja kristallide lisamist tekkis albumiinide sade. VALKUDE TERMILINE DENATUREERIMINE JA LAHUSTUVUSE SÕLTUVUS pH-st
kõige mõistlikum, kuna põhiline osa alkaane on läbitöötanud määrdeõlis säilinud. Sellepärast suunatakse läbitöötanud määrdeõlid sageli regenereerimisele, nii hoitakse kokku nafta tootmise ja eeltöötlemise kulutused. Läbitöötanud õlid sisaldavad peale oksüdatsioonil ja polümerisatsioonil tekkinud enam või vähem tahkete lisandite veel metallitolmu, sageli ka vett. Mõnel juhul saab õli regenereerida filtrimise, tsentrifuugimise ja teiste lihtsamate võtetega. Mõnel juhul tuleb aga läbitöötanud õli uuesti destilleerida. Ka sel juhul on asi sageli majanduslikult tasuv, sest läbitöötanud õlist saab destilleerimisel kuni 85% puhast õli. Õli destilleerimine on aga lihtsam kui nafta destilleerimine. Transmissooniõli on keerulisem regenereerida, kui mootoriõli, sest manuste saadus on palju suurem. (Timotheus H., 1999, Praktiline keemia) 6
2000. aastal juhiti loodusesse tagasi 1495 miljonit kuupmeetrit inimtegevuses kasutatud vett (http://www.envir.ee). Reovee puhastamise all võib mõista vee puhastamist sellise tasemeni, mis lubab seda lasta loo- duslikesse veekogudesse või korduvalt kasutada(http://www.keskkonnaveeb.ee).Vett puhastatakse mitmel viisil. Setiti on peamiseks mehhaaniliseks puhastusseadmeks. Setiti on settebassein. Mustus vajub setiti põhja ja vesi on puhtam. Vett saab puhasdada ka filtrimise teel (Karik 2006:18). LÄÄNEMERE KAITSE Üleilmses mõõtmes on Läänemeri väike, kuid maailma suurim riimveekogu. Ta ökoloogiliselt ainulaadne. Läänemeri on ookeanidega ühendatud üksnes kitsaste ja madalate väinade kaudu. See piirab veevahetust Põhjamerega. Läänemeres püsib sama vesi koos igasuguse selles sisalduva orgaanilise ja anorgaanilise ainega kuni 30 aastat (http://www.envir.ee).
Valkude väljasoolamine (globuliinide ja albumiinide eraldamine) Neutraalsete soolade kõrged kontsentratsioonid põhjustavad valkude pöörduvat denaturatsiooni, millega kaasneb väljasadestumine lahusest (väljasoolamine). Globuliinid sadestuvad poolküllastunud lahuses, albumiinide sadestamiseks on aga vaja soola küllastunud lahust. Töö käik 2 ml munavalgu lahusele lisan võrdse mahu (NH 4)2SO4 küllastunud lahust, loksutan ja jätan viieks minutiks seisma. Tekkinud globuliinid eraldan filtrimise teel, filtrin umbes poole lahusest. Saadud filtraadile lisan kristalset (NH4)2SO4 kuni küllastumiseni (vahepeal loksutades). Moodustub albumiinide sade. Mõlemad sademed olid valged, kuid albumiinide sisaldus oli kindlasti kõrgem, kui globuliinide oma, sest globuliinide sadestamise puhul oli lahus veel võrdlemisi läbipaistev, kuid albumiinide sadestamisel oli sadet rohkem ja läbipaistvus väiksem. Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st
Heiteveepuhastamine Heiteveepuhastis eraldatakse kõigepealt mehhaaniliselt suurem praht ja liiv, 13 setitakse muda. Seejärel lagundatakse bakterite jt mikroorganismide abil orgaanilised ained, setitakse välja muda ja lastakse puhas vesi veekogusse. /3/ Loodusliku vee puhastamine on enamasti küllaltki lihtne. Näiteks kui kasutada looduslikku vett joogiveena, tuleb kõrvaldada vees hõljuvad tahked osakesed setitamise ja filtrimise teel rauaühendid sadestuvad välja. /8/ Bakterid kõrvaldatakse joogiveest sageli osooni abil. Erinevalt kloorist ei riku osoonimine vee maitset ning ainsaks lagundussaaduseks on hapnik. Palju rohkem probleeme valmistab igasuguste heitvete puhastamine. Heitvett on peamiselt kahte liiki tööstuslik ja olmeheitvesi. Mõlemad on tugevasti reostunud, kuigi reostavad ained on kummaski erinevad. Nagu looduslike vete, nii ka heitvete puhastamise
Seega on munavalgu molekulmass üle 10 000. 1.1.6 Valkude väljasoolastamine (globuliinide ja albumiinide eraldamine) Väljasoolastamine- neutraalsete soolade kõrged kontsentratsioonid põhjustavad valkude pöörduvat denaturatsiooni, millega kaasneb väljasadestumine. Globuliinid sadestuvad poolküllastunud lahuses, albumiinid aga küllastunud lahuses. Töö käik: 2 ml munavalgu lahusele lisatakse 2 ml (NH4)2SO4 küllastunud lahust. Tekkinud sade eraldatakse filtrimise teel ning filtraadile lisatakse kristalset (NH4)2SO4 kuni saavutatakse küllastuskontsentratsioon. Tulemus: Lisades munavalgu lahusele (NH4)2SO4 lahust, moodustub globuliinide sade. Peale filtreerimist ja kristalse ühendi lisamist on aga tegu poolküllastunud lahusega, seega seal sadestuvad albumiinid. Filtreerimata lahuses oli rohkem globuliine, filtreeritud lahuses aga albumiine. 1.1.7 Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st
1.1.6. Valkude väljasoolastamine (globuliinide ja albumiinide eraldamine) Neutraalsete soolade kõrged kontsentratsioonid põhjustavad valkude pöörduvat denaturatsiooni, millega kaasneb väljasadestumine lahusest. Globuliinid sadestuvad (NH4)2SO4 poolküllastunud lahuses, albumiinid sadestuvad küllastunud lahuses. Töö käik 2ml munavalgu lahusele lisatakse võrdne maht (NH4)2SO4 küllastunud lahust, loksutatakse ja jäetakse 5 minutiks seisma. Tekkinud globuliinide sade eraldatakse filtrimise teel, ära filtritakse umbes pool lahusest. Saadud filtraadile lisatakse kristalset (NH4)2SO4 küllastunud lahuse saavutamiseni. Jälgitakse albumiinide sademe teket. Albumiinide sade oli hägusem ja tihedam kui globuliinide sade. Järeldus Kuna albumiinide sade oli tihedam, on munavalgus albumiine rohkem ja globuliine vähem. 1.1.7. Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st Kõik valgud denatureeruvad kõrgel temperatuuril pöördumatult. Tavaliselt kaasneb valgu
denaturatsiooni, millega kaasneb väljasadestumine lahusest. Sadestumist mõjutavad valgu hüdrofiilsus/hüdrofoobsus, laeng, molekulmass ja muud omadused. Nii sadestuvad globuliinid (NH4)2SO4 poolküllastunud lahuses, albumiinid aga küllastunud lahuses. Töö käik 2 ml munavalgu lahusele lisasin 2 ml (NH4)2SO4 küllastunud lahust . Pärast loksutasin reaktsioonisegu ja jätsin katseklaasi 5 minutiks seisma. Tekkinud globuliinide sademe eraldasin filtrimise teel (filterpaberitega). Saadud filtraadile lisasin kristalset (NH4)2SO4 väikeste portsjonitena kuni küllastuskontsentratsiooni saavutamiseni ja loksutasin katseklaasi hoolikalt. Toimingut kordasin senikaua, kuni soola kristallid enam ei lahustunud. Tulemus Pärast (NH4)2SO4 lisamist ja loksutamist tekkisid valge sademe helbed. Pärast filtreerimist segu muutus läbipaistvaks. Pärast kristalli lahustamist lahus muutus häguseks ja tekkis sade. Järeldus
valkude pöörduvat denaturatsiooni ja väljasadestumist, seda protsessi nimetatakse väljasoolastumiseks. Sadestumist mõjutavad valgu hüdrofiilsus/ -foobsus, laeng molekulmass jne.. Globuliinid sadestuvad (NH4)2SO4 poolküllastunud lahuses, albumiinid aga küllastunud lahuses. Töö käik: Katseklaasis olevale 2ml munavalgu lahusele lisasin u. 2ml (NH4)2SO4 küllastunud lahust ning jätsin statiivile seisma 5 minutiks. Tekkinud sade, mis teooria kohaselt on globuliinide oma, eraldasin filtrimise teel (filterpaber+ lehter). Filtreerisin umbes poole lahusest. Saadud filtraadile lisasin vähehaaval ja pidevalt loksutades (NH4)2SO4 kuni küllastumise saabumiseni, ehk kuni sool enam ei lahustunud. Tekkis sade, teooria kohaselt albumiinide sade. Järeldus: Tekkinud sademe hulga põhjal võin järeldada, et ligikaudne albumiinide ja globuliinide sue munavalgus on: 30% globuliine ja 70% albumiine. 1.1.7 Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st
neutraalsed soolad (nt. (NH4)2SO4) põhjustavad valkude denaturatsiooni ja nende väljasadestumist lahusest, kusjuures sadestumise protsess on sõltuv valgu hüdrofiilsusest/hüdrofoobsusest, laengust, molekulmassist jm omadustest. Globuliinid sadestuvad (NH4)2SO4 poolküllastunud lahuses, albumiinid aga küllastunud lahuses. Töö käik: Lisasin 2 ml munavalgu lahusele sama palju (NH4)2SO4 küllastunud lahust, loksutasin ning jätsin mõneks ajaks seisma. Eraldasin tekkinud globuliinide sademe filtrimise teel. Lisasin saadud filtraadile väikeste protsjonitena kristalset (NH4)2SO4 kuni küllastuskontsentratsioonini ehk hetkeni kui soola kristallid enam ei lahustunud. Tulemus: (NH4)2SO4 küllastunud lahuse lisamisel muutus lahus häguseks. Kristalse (NH4)2SO4 lisamisel tekkis rohkem sadet. Järeldus: Valgu lahuses oli nii globuliine kui ka albumiine, aga albumiine oli lahuses rohkem. 1.1.7 Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st
denaturatsiooni, millega kaasneb väljasadestumine lahusest ehk väljasoolastamine. Seda mõjutavad valgu hüdrofiilsus /hüdrofoobsus, laeng ja molekulmass. Seetõttu sadestuvad globuliinid poolküllastunud lahuses, albumiinide sadestumiseks aga on vaja soola küllastunud lahust. Töö käik: lisasin 2ml munavalgu lahusele sama palju (NH 4)2SO4 küllastunud lahust, loksutasin ning jätsin 5min seisma. Eradasin tekkinud globuliinide sademe filtrimise teel. Lisasin saadud filtraadile kristalset (NH 4)2SO4 küllastuskontsentratsiooni saavutamiseni (lisasin katseklaasi vähehaaval soola, kuni see enam ei lahustunud). Hakkas moodustuma albumiinide sade. Võrreldes kahte katseklaasi, oli albumiine sadenenud rohkem (sade oli intensiivsem), järelikult on ka albumiinide sisaldus munavalgus suurem kui globuliinide sisaldus. Albumiind on lahustuvad vees ja mõõdukalt lahustuvad soolade kontsentreeritud
(nt. (NH4)2SO4 ) põhjustavad valkude denaturatsioonil ja nende väljasadestumist lahusest, kusjuures sadestumise protsess on sõltuv valgu hüdrofiilusest/hüdrofoobsusest, laengust, molekulmassist jm omadustest. Globuliinid sadestuvad (NH4)2SO4 poolküllastunud lahuses, albumiinid aga soola küllastunud lahuses. Töö käik Lisasin 2 ml munavalgu lahusele 2 ml (NH4)2SO4 küllastanud lahust, loksutasin ning jätsin mõneks ajaks seisma. Eraldasin tekkinud globuliinide sademe filtrimise teel. Lisasin saadus filtraadile väikestes kogustes kristalset (NH4)2SO4 kuni küllastuskontsentratsioonini ehk hetkeni kui soola kristallid enam ei lahustunud. Tulemus (NH4)2SO4 küllastunud lahuse lisamisel muutus lahus häguseks. Pärast filtreerimist oli lahus õrnal hägune. Lisadest kristalset (NH4)2SO4 tekkis tugevalt hägune, läbipaistmatu lahus. Järeldus Munavalgu lahuses oli nii globuliine kui ka albumiine, aga albumiine oli lahuses rohkem, kuna lahus
ja väljasadestumist- väljasadestumine. Sadestumise protsessi mõjutavad valgu hüdrofiilsus / hüdrofoobsus, laeng, molekulmass ja muud omadused. Nii sadestuvad globuliinid (NH4)2SO4 poolküllastunud lahuses, albumiinide sadestumiseks aga on vaja soola küllastunud lahust. Töö käik: 2 ml munavalgu lahusele lisame võrdse mahu (NH4)2SO4 küllastunud lahust, loksutatakse ja jätame 5 minutiks seisma. Tekkinud globuliinide sade eraldame filtrimise teel. Saadud filtraadile lisatame kristalset (NH4)2SO4 kuni küllastuskontsentratsiooni saavutamiseni. Selleks lisame väikeste portsjonitena soola ja loksutatame katseklaasi hoolikalt. Toimingut kordame seni, kuni soola kristallid enam ei lahustu. Tulemus: Lisades munavalgu lahusele (NH4)2SO4 lahust, moodustub globuliinide sade. Seejärel filtreerin selle ning lisan sama aine kristalset ühendit, mis muudab lahuse poolküllastunust küllastunuks ja selles sadestusid albumiinid
pöörduvat denaturatsiooni ja nende väljasadestumine lahusest, mida nimetatakse väljasoolastamiseks. Sadestumist mõjutavad hüdrofiilsus/hüdrofoobsus, laeng, molekulmass jt omadused. Globuliinid sadestuvad (NH4)2SO4 poolküllastunud lahuses, albumiinid küllastunud lahuses. Töö käik: lisasin 2 ml munavalgu lahusele võrdse mahu (NH4)2SO4 küllastunud lahust, loksutasin, jätsin viieks minutiks seisma. Eraldasin tekkinud globuliinide sademe filtrimise teel. Filtraadile lisasin kristalset (NH4)2SO4 kuni kristallid enam ei lahustu. Jälgisin albumiinide sademe moodustumist. Võrdlemisel segus, et globuliitset sadet tekkis rohkem. Järeldus: lahus sisaldas globuliine ja albumiine, kuna mõlemad sadestusid lahusest välja. Rohkem tekkis globuliinset sadet, seega oli globuliinide sisaldus lahuses suurem kui albumiinide oma. 7. Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st
Neutraalsete soolade kõrged kontsentratsioonid põhjustavad valkude pöörduvat denaturatsiooni. Väljasadenemise protsessi mõjutavad valgu hüdrofiilsus/hüdrofoobsus, laeng, molekulmas jne. Globuliinid sadestuvad poolküllastunud lahuses, albumiinide eraldumiseks on vaja soola küllastunud lahust. Töö käik: 2 2 ml munavalgu lahusele lisansin 2 ml küllastunud lahust. 3 Loksutasin. 4 Jäätsin katseklaasi 5 minutiks seisma. Tekkinud globuliinide sademe eraldasin filtrimise abil. Selleks kasutasin ~5 cm diameetriga filterpaberit ja sobiva suurusega plastiklehtrit. Piisas vaid poole lahuse filtrimisest. 5 Saadud filtraadile lisasin kristalset kuni küllastuskontsentratsiooni saavutamiseni. Selleks lisasin väikeste portsjonitena soola ja loksutasin katseklaasi hoolikalt. Segs tegin nii kaua, kuni soola kristallid enam ei lahustunud. Lahus muutus häguseks. Lahusesse tekkisid valge sademe tükid. Järeldus:
valgu pöörduvat denaturatsiooni, millega kaasneb väljasadestumine lahusest. Sadestumise protsessi mõjutavad paljud tegurid: valgu hüdrofiilsus ja hüdrofoobsus, laeng, molekulmass jm. Globuliinid sadestuvad poolküllastunud lahuses, almumiinide sadestamiseks on vaja küllastunu lahust. Töö käik: 2 ml munavalgu lahusele lisada 2 ml (NH 4)2SO4 küllastunud lahust, loksutada ning jätta seisma 5 minutiks. Tekib globuliinide sade, eraldada see filtrimise teel. Filtraadile lisada kristalset (NH4)2SO4 küllastuskontsentratsiooni saavutamiseni. Tekib albumiinide sade. Tulemus: Globuliinide sade oli õrn, albumiinide sade oli paremini tuvastatav (valge hägune sade), seega albumiine sisaldus munavalgus on suurem kui globuliinide sisaldus. 1.1.7 Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st Kõik valgud denatureerivad (ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sidemed katkevad) kõrgel
Katse seiseneb põhimõttel, et neutraalsete soolade, nt. MgSO4, NaCl (NH4)2SO4 jt. kõrged kontsentratsioonid põhjustavad valkude pöörduvat denaturatsiooni ja väljasadestumist lahusest. Globuliinid sadestuvad (NH4)2SO4 poolküllastunud lahuses, albumiinid soola küllastunud lahuses. Töö käik: 1) 2 ml munavalgu lahusele lisasin u 2 ml (NH4)2SO4 küllastunud lahust, loksutasin ja jätsin 5 min seisma. 2) Tekkinud globuliinide sadet eraldasin filtrimise teel, milleks kasutasin ~5 cm diameetriga filterpaberit ja klaaslehtrit. 3) Filtrisin poole lahusest ning lisasin filtraadile väikeste portsjonitena kristalset (NH4)2SO4 ja loksutasin kuni saavutasin küllastuskontsentratsiooni ehk kuni soolakristallid enam ei lahustunud. 4) Jälgisin albumiinide sademe moodustumist. Marika Treiman, 134944YAGB ,,1
biorootor. Reovesi juhitakse pöörleva või fikseeritud jaotussüsteemi kaudu ühtlaselt reaktori pealmisele pinnale, kust see valgub reaktori täiteainest läbi. Õhk siseneb reaktori alaosast. Filter on täidetud poorse täiteainega, mille pindadele moodustub mikroobidest biokile. Orgaanilisi aineid lagundavad organismid puhastavad reovee. Biokiles oleva biomassi hulga ja kvaliteedi määravad reovee omadused ja filtri hüdrauliline koormus. Filtrimise kestel biokile paksus suureneb. Kui voolukiirus filtrikehas on väike, võib biokile paksus kasvada suureks ja kile sees moodustub anaeroobne ala. Suurel voolukiirusel jääb biokile õhukeseks ja anaeroobset ala ei teki. Ajapikku uhub veevool ülemäärase biomassi biokilest välja ja see tuleb peale biofiltrit kõrvaldada puhastatud veest. 11. Fosfori ja lämmastiku ärastus reovetest Fosfori eraldamiseks kasutatakse keemilist sadestamist või bioloogilist sidumist. Keemiline
Sadestumise protsessi mõjutavad valgu hüdrofiilsus/hüdrofoobsus, laeng, molekulmass ja muud omadused. Nii sadestuvad globuliinid küllastunud lahuses (NH4)2SO4 poolküllastunud lahuses, albumiinide sadestumiseks on vaja soola küllastunud lahust. Töö käik: · 2 ml-le munavalgu lahusele lisasin võrdse mahu (NH4)2SO4 küllastunud lahust · loksutasin ning jätsin 5 minutiks seisma · eraldasin tekkinud globuliinide sademe filtrimise teel, filterpaberiga · filtraadile lisasin väikeste portsjonite kaupa kristalset (NH4)2SO4 kuni küllastusreaktsiooni saavutamiseni Tulemused ja järeldused: Kuna albumiinide sade tundus tihedam, kui globuliinide sadestamisel, siis võib järeldada, et munavalgus on albumiine rohkem, kui globuliine. 1.1.7 Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st Kõik valgud denatureeruvad kõrgel temperatuuril pöördumatult, kuna ruumilist
valkude pöörduvat denaturatsiooni, millega kaasneb valjasadestumine lahusest. Sadestumise protsessi mõjutavad valgu hüdrofiilsus / hüdrofoobsus, laeng, molekulmass ja muud omadused. Nii sadestuvad globuliinid (NH4)2SO4 poolküllastunud lahuses, albumiinide sadestumiseks aga on vaja soola kullastunud lahust. Töö käik Valasin kasteklaasi 2 ml munavalgulahust ja lisasin võrdne maht (NH4)2SO4 kullastunud lahust, loksutasin ja jätsin 5 minutiks seisma. Tekkinud globuliinide sade eraldasin filtrimise teel. Saadud filtraadile lisatsin kristalset (NH4)2SO4 ja hoolikalt loksutasinkuni kullastuskontsentratsiooni saavutamiseni. Töö tulemus Pärast ammooniumsulfaadi lahust lisamist, hakkas sadestuma valge ebapüsiv sade, mis on väljasoolastatus globuliinid. Filtraadis,pärast lahuse soolaga küllastumist, ka ilmus valge sadem mis oli juba albumiinid. Albumiini sadet oli rohkem, kui globuliini, millestvõib järeldada, et albumiinide siseldus munavalgus on kõrgem, kui globuliinide sisaldus.
Tuntakse füüsikalisi (mehaanilisi), keemilisi ja bioloogilisi reovee puhastusmeetodeid. Konkreetne reovee puhastusjaama skeem on tavaliselt kombinatsioon loetletud meetodeist. Mehaaniline eelpuhastus eraldab 50-65% hõljumit ja 25-40% BHT Mehaaniline puhastus on vanimaks reoveepuhastusmeetodiks ja selle abil kõrvaldatakse veest lahustumatud ained (heljum ja kolloidosakesed). Reoaine osakeste eemaldamiseks veest kasutatakse siis kas settimise või filtrimise põhimõtet. Tähtsamad seadmed mehaanilisel puhastusel on: - võred, - sõelad, - liiva- ja rasvapüünised, - setitid, - flotaatorid, - filtrid. Kolme esimest seadet kasutatakse eelpuhastuses eraldamaks jämedaid ja raskeid heljuvaine osakesi, mis võivad häirida pumpade või muude seadmete tööd. Suure reovee vooluhulga või reostuskontsentratsiooni kõikumise korral (näiteks tootmisvetes) võidakse eelpuhastuses kasutada reovee ühtlusteid
a) kandja peab olema inertne kasutatavate reaktsioonitingimuste suhtes b) omama kovalentselt seotud linkerit (anchor), millel on reaktiivne funktsionaalrühm c) side, mis seob substraati linkeriga peab olema inertne kasutatavate reaktsioonitingimuste suhtes d) peab olema meetod, mis produkti kandjalt vabastab. Eelisteks on: tahkele kandjale seotud lähteaine ja mitteseotud reagendid on kergesti eraldatavad filtrimise ja pesemise teel tekkinud mitteseotud kõrvalproduktid on kergesti lahutatavad soovitud produktist võimalus kasutada reagendi väga suurt liiga, mis tagab reaktsiooni kõrge saagise reaktsiooni vaheühendeid ei pea täiendavalt puhastama protsessi on võimalik automatiseerida Kasutatavateks tahketeks kandjateks on: 13 Merrifield polümeer e resin
Sadestumise protsessi mõjutavad valgu hüdrofiilsus või foobsus, laeng, molekulmass ja muud omadused. Globuliinid sadestuvad poolküllastunud lahuses, albumiinide eraldumiseks on vaja soola küllastunud lahust. Töö käik: · 2 ml munavalgu lahusele lisansin 2 ml küllastunud lahust. · Loksutasin reaktsioonisegu. Värvuseta lahusesse tekkisid valge sademe tükikesed. · Jätsin katseklaasi 5 minutiks seisma. Tekkinud globuliinide sademe eraldasin filtrimise teel. Selleks kasutasin ~5 cm diameetriga filterpaberit ja sobiva suurusega plastiklehtrit. Piisas vaid poole lahuse filtrimisest. · Saadud filtraadile lisasin kristalset kuni küllastuskontsentratsiooni saavutamiseni. Selleks lisasin väikeste portsjonitena soola ja loksutasin katseklaasi hoolikalt. Toimingut kordasin senikaua, kuni soola kristallid enam ei lahustunud. Lahus muutus häguseks. Lahusesse tekkisid valge sademe tükid. Järeldus:
grammi täpsusega. Kääritamine Kolbides olev sööde jäetakse käärima toatemperatuurile või juhendaja poolt soovitatud temperatuurile. Käärimist jälgitakse vähemalt kaks nädalat. Selle aja jooksul tuleb võimaluse korral iga päev kolb üle kaaluda, märkides üles kuupäeva, kellaaja ja massi. Massi kadu võrdub praktiliselt käärimisel eralduva CO2 hulgaga. Analüüs ja arvutused Vähemalt kaks nädalat käärinud lahus vabastatakse pärmidest tsentrifuugimise või filtrimise teel ja määratakse · Üldine taandavate suhkrute sisaldus algsöötmes (võrdlusproovis) ja käärinud lahuses; · pH väärtus alg- ja käärinud lahuses; · Etanooli sisaldus käärinud lahuses. C variant 1) Kirjeldage, kuidas valmistasite mikroobipreparaate: seentest, bakteritest. Preparaadid elusrakkudest Laialisurutud tilk Puhtale, rasvavabale mikroskoobi alusklaasile (esemeklaasile) kantakse steriilse külviaasa või
Metaani saab kasutada energia tootmiseks. Kompostimine- mikroorganismid lagundavad muda orgaanilist ainet aeroobses keskkonnas, saadakse huumus. Temp peab olema umb 55C, kuiv.ain.sis.> 30% aeroobne stabiliseerimine- muda aereeritakse nii, et kergelt lagunev org aine laguneks.Protsess oleneb temp. talvel 1-2 kuud, suvel paar nädalat. Aeroobsel lagunemisel hävivad patogeensed mikroorganismid vähemal määral kui muudel meetoditel. * Muda tihendamine Tahendamine filtrimise (lintfilterpressid) või tsentrifuugimisega tah.ain.sis kuni 20-30%-ni. Muda konditsioneerimine- Muda mikroorganismid koguvad enda ümber rohkesti vett ja moodustavad geelitaolise struktuuri. Keemiline konditsioneerimine - raudkloriid ja lubi, kaasajal kasut.orgaanilisi polümeere, mis lõhuvad geeli struktuuri. Füüs kond külmutamine ja kuumutamine. Muda põletamine- kuivainesisaldus vähemalt 40% Töödeldud muda paigutatakse erinevalt : matta (dumping) ookeani (NY, LA, London, Tokio)
hapendumisel põhjustavad veekogu vee hapnikuvaeguse. Veekaitse seisukohalt on olulisemateks toitaineteks lämmastik ja fosfor, mis vette sattudes põhjustavad taimede ja vetikate vohamise ning veekogu eutrofeerumist. 9. Reovete eeltöötlemismeetodid Reovete eeltöötlemisel kasutatakse mehaanilist puhastust, mille abil kõrvaldatakse veest lahustumatud ained. Reoainete kõrvaldamiseks veest kasutatakse siis kas filtrimise või settimise põhimõtet. Tähtsamad seadmed mehaanilisel puhastusel on Võred – ül. eemaldada veest jämedisperssed lisandid ja kiulised osakesed, prügila. Sõelad – väiksemate avadega, püütakse kinni natuke peenemad osakesed. Liiva- ja rasvapüünised – püüavad kinni liiva ja pinnal ujuv rasv kõrvaldatakse kaapmehhanismiga. Settebassein ehk setiti – veest suurema tihedusega lahustumatud reoaine osakesed
aine kogus mg/l) Veekogusse juhitav puhastamata reovesi sisaldab sageli palju orgaanilisi aineid, mis hapendumisel (lagunemisel) põhjustavad veekogu vee hapnikuvaeguse. Olmereovees on ülekaalus süsivesikud. Raskmetalle ei ole. Tööstusreovees on raskmetalle. 9. Reovete eeltöötlemismeetodid Reovete eeltöötlemisel kasutatakse mehaanilist puhastust, mille abil kõrvaldatakse veest lahustumatud ained. Reoainete kõrvaldamiseks veest kasutatakse siis kas filtrimise või settimise põhimõtet. Tähtsamad seadmed mehaanilisel puhastusel on võred, sõelad, liiva-ja rasvapüünised,setitid, flotaatorid ja filtrid. Kolme esimest kasutatakse jämedamate ja raskemate heljuvaine osakeste eraldamiseks. Võre ülesandeks on eemaldada veest jämedisspersed lisandid ja kiulised osakesed. Flotatsioonil tõstavad väikesed õhumullid heljumiosakesed veepinnale, kuhu moodustunud vaht eemaldatakse pinnakraapidega.
pärinevatele mürgistele orgaanilistele ainetele reovees. Nende hulka kuuluvad näiteks fenoolid, polüaromaatsed süsivesikud (PAH), orgaanilised kloorühendid jne. 8. Reovete eeltöötlemismeetodid Mehaaniline puhastus Mehaaniline puhastus on vanimaks reoveepuhastusmeetodiks ja selle abil kõrvaldatakse veest lahustumatud ained (heljum ja kolloidosakesed). Reoaine osakeste eemaldamiseks veest kasutatakse siis kas settimise või filtrimise põhimõtet. Tähtsamad seadmed mehaanilisel puhastusel on: · võred, · sõelad, · liiva- ja rasvapüünised, · setitid, · flotaatorid, · filtrid. Kolme esimest seadet kasutatakse eelpuhastuses eraldamaks jämedaid ja raskeid heljuvaine osakesi, mis võivad häirida pumpade või muude seadmete tööd. Suure reovee vooluhulga või reostuskontsentratsiooni kõikumise korral (näiteks tootmisvetes) võidakse eelpuhastuses kasutada reovee ühtlusteid.
Hüdrosfääri kaitseks on Eestis nt „Veeseadus“. 9. Reovete eeltöötlemismeetodid Mehaanilise puhastuse meetodid: - settimine - filtrimine - võred, sõelad, liiva- ja rasvapüünised, setitid, flotaatorid, filtrid Reovete puhastastamiseks läbib vesi ühe või mitu etappi, milleks on eelpuhastus, biopuhastus ja järelpuhastus. Eelpuhastuses eemaldatakse reoveest kõige suuremad objektid, mis võivad häirida muude seadete tööd. Kasutatakse settimise ja filtrimise põhimõtteid. Võredega eraldatakse suuremõõtmeline prügi, jäätmed pressitakse ja viiakse prügilasse. Sõeltega eemaldatakse veidi peenemad osakesed tootmisreovetest, joogiveel vetikate eraldamiseks. Liivapüünistega (sageli kruvitaolise vee liikumisega) eraldatakse veest liiv ja rasvapüünistega rasv veepinnalt kaapimisega. Flotatsioonil aereeritakse vett, veepinnale tekivad peened mullid, mis on seotud heljumiga, vaht eemaldatakse veepinnalt, samuti loob see vette aeroobse keskkonna
kaudu ühtlaselt reaktori pealmisele pinnale, kus see valgub reaktori täiteainest läbi. Filtri täidis võib olla looduslik (nt killustik) Plastiktäidis Õhk siseneb reaktori alaosast. Filter on täidetud poorse täiteainega, mille pindadele moodustub mikroobidest biokile. Orgaanilisi aineid lagundavad organismid puhastavad reovee. Biokiles oleva biomassi hulga ja kvaliteedi määravad reovee omadused ja filtri hüdrauliline koormus. Filtrimise kestel biokile paksus suureneb. Kui voolukiirus filtrikehas on väike, võib biokile paksus kasvada suureks ja kile sees moodustub anaeroobne ala. Suurel voolukiirusel jääb biokile õhukeseks ja anaeroobset ala ei teki. Ajapikku uhub veevool ülemäärase biomassi biokilest välja ja see tuleb peale biofiltrit kõrvaldada puhastatud veest. Mudatagastuse lahendused võivad varieeruda olenevalt filtri reostuskoormusest.
kaudu ühtlaselt reaktori pealmisele pinnale, kus see valgub reaktori täiteainest läbi. Filtri täidis võib olla looduslik (nt killustik) Plastiktäidis Õhk siseneb reaktori alaosast. Filter on täidetud poorse täiteainega, mille pindadele moodustub mikroobidest biokile. Orgaanilisi aineid lagundavad organismid puhastavad reovee. Biokiles oleva biomassi hulga ja kvaliteedi määravad reovee omadused ja filtri hüdrauliline koormus. Filtrimise kestel biokile paksus suureneb. Kui voolukiirus filtrikehas on väike, võib biokile paksus kasvada suureks ja kile sees moodustub anaeroobne ala. Suurel voolukiirusel jääb biokile õhukeseks ja anaeroobset ala ei teki. Ajapikku uhub veevool ülemäärase biomassi biokilest välja ja see tuleb peale biofiltrit kõrvaldada puhastatud veest. Mudatagastuse lahendused võivad varieeruda olenevalt filtri reostuskoormusest.
reaktori pealmisele pinnale, kus see valgub reaktori täiteainest läbi. - Õhk siseneb reaktori alaosast. - Filter on täidetud poorse täiteainega, mille pindadele moodustub mikroobidest biokile. - Orgaanilisi aineid lagundavad organismid puhastavad reovee. - Biokiles oleva biomassi hulga ja kvaliteedi määravad reovee omadused ja filtri hüdrauliline koormus. - Filtrimise kestel biokile paksus suureneb. - Kui voolukiirus filtrikehas on väike, võib biokile paksus kasvada suureks ja kile sees moodustub anaeroobne ala. - Suurel voolukiirusel jääb biokile õhukeseks ja anaeroobset ala ei teki. - Ajapikku uhub veevool ülemäärase biomassi biokilest välja ja see tuleb peale biofiltrit kõrvaldada puhastatud veest. Biorootorites on täiteaineks horisontaalsele võllile kinnitatud plastkettad, mis on osaliselt uputatud reovette
jaotussüsteemi kaudu ühtlaselt reaktori pealmisele pinnale, kus see valgub reaktori täiteainest läbi. - Filtri täidis võib olla looduslik (nt killustik) Plastiktäidis - Õhk siseneb reaktori alaosast. - Filter on täidetud poorse täiteainega, mille pindadele moodustub mikroobidest biokile. - Orgaanilisi aineid lagundavad organismid puhastavad reovee. - Biokiles oleva biomassi hulga ja kvaliteedi määravad reovee omadused ja filtri hüdrauliline koormus. - Filtrimise kestel biokile paksus suureneb. - Kui voolukiirus filtrikehas on väike, võib biokile paksus kasvada suureks ja kile sees moodustub anaeroobne ala. - Suurel voolukiirusel jääb biokile õhukeseks ja anaeroobset ala ei teki. - Ajapikku uhub veevool ülemäärase biomassi biokilest välja ja see tuleb peale biofiltrit kõrvaldada puhastatud veest. Joonisel 2.74 on antud biofiltratsiooni põhimõtteline skeem.
Sadestumise protsessi mõjutavad valgu hüdrofiilsus / hüdrofoobsus, laeng, molekulmass ja muud omadused. Nii sadestuvad globuliinid (NH4)2SO4 poolküllastunud lahuses, albumiinide sadestumiseks aga on vaja soola küllastunud lahust. Töö käik 2 ml munavalgu lahusele lisatakse võrdne maht (NH4)2SO4 küllastunud lahust, loksutatakse ja jäetakse 5 minutiks seisma. Tekkinud globuliinide sade eraldatakse filtrimise teel, milleks kasutatakse ~5 cm diameetriga filterpaberit ja sobiva suurusega klaas- või plastiklehtrit. Katse jätkamiseks piisab umbes ½ lahuse filtrimisest. Saadud filtraadile lisatakse kristalset (NH4)2SO4 kuni küllastuskontsentratsiooni saavutamiseni. Selleks lisatakse väikeste portsjonitena soola ja loksutatakse katseklaasi hoolikalt. Toimingut korratakse seni, kuni soola kristallid enam ei lahustu. Jälgitakse albumiinide sademe moodustumist
annaabi.ee 
