1. Kasutusala Fifth level 2. Pumbatav vedelik 3. Energiaallikas 4. Ehitus 5. Tööpõhimõte · Kaks rühma 1. Dünaamiline 2. Mahtpumbad Magnetsiduriga keemiapump parim lahendus mürgiste ja agressiivsete vedelate ainete siirdamiseks. Tumba tööparameetriteks on.. · tootlikkus ehk jõudlus (vooluhulk) Q, m3/h · tõstekõrgus (surve) H, m · võimsus P, kW · kasutegur , % · kavitatsioonivaru h, m · tööorgani liikumissagedus n (s-1, p s-1) Tootlikkus ehk jõudlus · Survetorustikku pumbatava vedeliku kogus ajaühikus. · Sõltub tööorgani liikumiskiirusest ja torustiku omadustest. Jaotatakse kaheks: Mahuline tootlikkus, Q m3/s, m3/h, l/s, l/min Massiline tootlikkus, G kg/s, t/h · Mahuline ja massiline tootlikkus on seotud valemiga: Q = G/ Tõstekõrgus ehk surve, H
pumpa: vajalikQ1+2 .Tulekahju olukorras vooluhulk suureneb 30l/s. Valida pumbad ning kontrollida pumpade sobivust kahjutule kustutamiseks tingimusel, et veevõrgus on tagatud surve 10m H2O. Vajadusel lisada pumplasse kolmas pump või tagada kahjutule kustutamiseks vajalik vooluhulk pumpade pöörete arvu reguleerimisega. Pumpamine toimub kahte rööbiti paigaldatud peatorusse, millede pikkus on l. Torude materjjal on teras, karedus =0,5mm. Pumpade staatiline tõstekõrgus on Hst. Lähteandmed: Q1 = 60l/s Q1+2= 240l/s l= 1600m Hst= 28m Qtuli= 270 l/s karedus =0,5mm 1. Valin süsteemi toru diameetri: Q= 240+30=270l/s Kuna tegemist 2 toruga siis 270/2=135l/s Valin D=400mm =0,4m Leian toru suhtelise kareduse: /D=0,5/400=0,00125 Leian süsteemi karateristikud ühe toru jaoks D = 400 mm Leian toru suhtelise kareduse: /D=0,5/400=0,00125 Q Leian kiiruse v = A Leian Reynoldsi arvu Re = (v×D)/ -6 = 1,005× 10 m2/s
Torustikule võivad olla monteeritud mõõteriistad ja andurid keskkonna temperatuuri, rõhu, läbivooluhulga jt. parameetrite kontrollimiseks ja reguleerimiseks. Torustikul kasutatakse järgmist armatuuri: ühendusmuhvid, torupõlved 1,2 ühendusmuhviga, torukolmikud 1,2,3 ühendusmuhviga, läbivoolukraanid, ventiilid, automaatklapid, tagasivooluklapid, kaitseklapid. 13. Pneumaatiliselt töötava vedelikuklapi ehitus 14. Pumba tootlikkus, imi- ja tõstekõrgus Tootlikkus: näitab pumbatava toote kogust ajaühikkus (tunnis, minutis, sekundis). Pumpade tootlikkus võib olla kuni 100 t/h. Dosaatorpumpadel võib tootlikkus olla väga väike (näit 2 l/h) Tõstekõrgus: iseloomustab pumba poolt tootele tekitatavat survet (näit 3 MPa on väga suur tõstekõrgus vastab 300 m veesammast, 100 kPa vastab 10 m veesammast) Imikõrgus: iseloomustab pumba imitorusse (sissevooluavasse) tekkivat alarõhku. See ei saa Maa pinnal olla
2)montaazikõrgus, m 3)montaazi raadius, m MONTAAZIMASS Montaazimass = monteeritava elemendi mass, t + haardeseadme mass, t + tugistuse mass, t + töölava mass, t MONTAAZIKÕRGUS Montaazikõrgus = elemendi paigalduskõrgus (arvestatud kraanapaiknemistasandist, m) +ületõstekõrgus 0,5m + paigaldatava elemendi kõrgus, m + haardeseadme kõrgus, m VT.PILTI NOOLEULATUS Nooleulatus - kraanahorisontaalsuunas elemendi paigaldusteljest kraana pöördeteljeni. Nooleulatusest sõltub: 1)tõstejõud, 2)tõstekõrgus 1)vabalt juurdepääsetavad elemendid tõstetakse minimaalse montaaziraadiusega(nooleulatusega) 2)ülejäänud elementidele määratakse nooleulatus halvima olukorra jaoks graafikult TÕSTERAADIUS SUURENEB - TÕSTEKÕRGUS JA TÕSTEVÕIME VÄHENEB TÕSTEKÕRGUS SUURENEB VÄHENEB TÕSTERAADIUS JA TÕSTEVÕIME
Fluidiumi transport Pumbad hüdraulilised masinad, mis muudavad ajami mehhaanilise energia transporditava vedeliku energiaks, tõstes selle survet. Rõhkude vahe torus ja pumbas on vedeliku liikumapanevaks jõuks. Dünaamilised pumbad labapumbad, jugapumbad, õhktõstuk Mahtpumbad 1)edasi tagasi liikuva tööorganiga kolb-, membraan- ja vibropumbad 2) pöörleva tööorganiga rootorpumbad (hammasratas, kruvi jt pumbad) pumba tõstekõrgus pumba tõstekõrgus H (m) iseloomustab erienergiat, mille pump pumbatavale vedelikule annab. Ehk siis pumba tõstekõrgus võrdub pumbast väljuva Es ja pumpa siseneva Ei vedeliku erienegia vahega. H=Es-Ei Pumba tõstekõrgus määratakse Bernoulli valemi abil. See näitab kõrgust, kuhu võib tõsta 1kg pumbatavat vedelikku pumbalt saadud erienergia arvel. Seetõttu pumba tõstekõrgus ei sõltu vedeliku tihedusest p 2 - p1 2 - i2 H= + H0 + s
paiknemise kohas.Kohttakistused:voolulaiendid ja vooluahendid;voolusuuna muutused;torukäänud; toruarmatuur(diafragma, siiber, ventiil,klapp) Mehaanilise energia bilanss kokkusurutava fluidumi (gaaside) voolamisel See võrrand on kasutatav, kui rõhu muutusega ei toimu suurt kiiruse muutumist. 5. Fluidumi transport.Pumbad, pumpade tööparameetrid. Pumba võimsus ja tõstekõrgus, nende arvutamine. Millised tegurid mõjutavad võimsust? Kuidas leitakse tõstekõrgust? Pumpade liigitus ja konstruktsioonid.Kavitatsioon, hüdrauliline löök.Tsentrifugaalpumpade teooria (sarnasus). Pumba töökarakteristikud ja andmevõrgu karakteristikud.Gaaside transport, ventilaatorid (Joonis 3.8) Fluidumi transportimiseks ühest torustiku punktist teise on vaja fluidumile juurde anda energiat (tekitada liikumapanev jõud)
17,94 0,000082 0,075 0,17 10 16671,3 1333,2 17,94 0,000043 0,075 0,16 15 15690,6 1999,8 Tabel. 2. Pumba karakteristikud Nn= QHg 6 5 4 Column H Linear Regression for 3 Tõstekõrgus (m) Column H Column H Linear Regression for 2 Column H Column H Linear Regression for
hammasratas paneb pöörlema trumli teljel asuva suure hammasratta. Telje parempoolsel osal on keermed, millel koos lülituskangiga on survemutter, mis lülituskangi pöörates surutakse koos trumliga hammasratta suunas. Kuna hammasratas pidevalt pöörleb, haarab ta klotside hõõrdumise toimel kaasa ka trumliratta koos trumliga. Tross-vints Lintvints Sildiandmed: Pinge 230 V ~ 50 Hz Võimsus 1050 W S3 20% Tõstejõud 300 kg Tõstejõud taliga 600 kg Tõstekõrgus 11,5 m Tõstekõrgus taliga 5,7 m Tross 12 m / Æ 4,5 mm Tõstekiirus 8 m / min Tõstekiirus taliga 4 m / min Kaal 17,5 kg Varustus · kinnitusrauad · soojuskaitsmega varustatud mootor · tross 12 m, Æ 4,5 mm · hädalülitiga varustatud juhtpult · koormakonks ja talirullikud · automaatpidur, mis kaitseb koormat igas olukorras
(Näitek: Kui on antud lähteandmetes ja soovitakse teada, kas antud kõrgusel hakkab pump kaviteerima, tuleb kasutada sama lahenduskäiku, mis käesolevas ülesandes , jättes selle väärtuse lihtsalt otsitavaks. Käesolevas ülesandes toodud parameetrite järgi hakkab pump 7m kõrgusel kaviteerima, sest 7 > 4,55) Ülesanne 8 Leida pumba võimsus kui: Lähteandmed: Leida: Valemid: Lahendus: ´ Ülesanne 9 Leida pumba jõudlus Q, tõstekõrgus H ja võimsus P, kui pumba pöörlemissagedus on n=960 p/min. Pöörlemissagedusel n=1450 p/min on pumba jõudluseks Q=350 l/s, tõstekõrguseks H=64 m. Pumba kasutegur on 88%. Lähteandmed: Leida: Valemid: Lahendus: Ülesanne 10 Leida pumba pöörlemissagedus n ja võimsus P, kui pumba tõstekõrgus H=10m. Pöörlemissagedusel n=100 p/mim on pumba võimsus P=100kW ja tõstekõrguseks H=7,5m. Lähteandmed: Leida: Valemid: Lahendus: Ülesanne 11
Mis on lihttorustik, liittorustik ja paralleeltorustik? Lihttorustikuks nim torustikku mille ristlõikepind on kogu ulatuses samasugune. Liittorustik koosneb järjestikku asetatud erineva ristlõikega torudest, kusjuures vooluhulk on sama. Paralleeltorustik koosneb kahest või enamast kõrvuti asetatud torust, kusjuures erinevate torude vooluhulgad võivad olla erinevad. 31. Pumpade liigituse printsiibid, pumba tööparameetrid, mis on pumba tõstekõrgus? Pumpasid liigitatakse kasutusala järgi, energiallika järgi ja tööpõhimõtte järgi. Tööpõhimõtte järgi liigitatakse pumbad kaheks dünaamilisteks pumpadeks ja mahtpumpadeks. Pumba tööparameetriteks on tootlikkus, tõstekõrgus, võimsus, kasutegur, kavitatsioonivaru ehk max 4 lubatav vaakum ja tööorgani liikumissagedus. Pumba tõstekõrgus on pumba poolt tekitatav surve.
Q = 10 t Q =13,8 t Q =12,3 t L =18 m L =18 m L =18 m H =23 m H =29,5 m H =39,5 m Ln =35,83 m Ln =44,29 m Kraana link internetis: http://www.ithal-kraanad.ee/public/files/GMK5095.pdf Valitud kraana lühikirjeldus: Max tõstevõime erivahenditega 100,0 tonni tõsteraadiusel 2,5 m. Tõsteraadius L=2,5....52,0 m. Tõstekõrgus H= 4....80 m. Kraana lastikarakteristikas on kraana tõstetud tugedele väljaulatusega 7,5 meetrit, varustatud 27,1 tonnise vasturaskusega, nool on teleskopeeritav 11,65 m kuni 60 m + 22 m pikkuseni ja tabelis toodud tõstevõimed kehtivad 360⁰ ulatuses. Üliõpilane: Kood: Esitatud: Telefon: Tallinn 2015
L= 12 m L= 12 m H= 27 m H= 30 m Ln= 30,7 m HOIST MS 455 N on hea manööverdamisvõimega iseliikuv noolkraana gabariitmõõtmetega 9,1 2,75 3,83 m. Maksimaalne tõstevõime on Q= 50 t. tõsteraadiusel 3 m. Nool on teleskopeeritav Ln= 8,2-36,7 m. Võimalik on veel lisada ka pikendusi 9 ja 14 m. Tõsteraadius L= 3-28 m. ilma pikenduseta noolel. Tõstekõrgus H= 5-38 m. pikendusega kuni 50,5 m. Vastukaaludeks on 4 t. raskused ees ja taga. Kraana on kolmeteljeline millest esimene ja kolmas telg on pööratavad ning keskmine on statsionaarne. Allikas: iseseisva töö õppematerjalid, Internetilehekülg: http://www.aver-stroi.ru/index.php/avtokrany/249 Üliõpilane: Kood: ****37 Esitatud: ..........................
;H=34m;H=29,1 Ln=47,6m ;Ln=43,3m ;Ln=39m;Ln=34,7;Ln=30,4 Kraana LIEBHERR LTM 1160/2 LIEBHERR LTM 1160/2 on autotüüpi spetsšassiil iseliikuv noolkraana diiselhüdraulilise ajamiga: max tõstevõimega Q=160 t tõsteraadiusel 3 m; Nool on 6 sektsiooniga teleskopeeritav 13,2…60 m; Tõsteraadius L= 3,0…54 m; Tõstekõrgus H= 13…59,2 m. Toetuskontuur väljaviidud külgtugedega 8,845 x 8,3 m Alusvanker 5-teljeline, millel kõik rattad on juhitavad. Lasti tõstevõime, tõsteraadiuse ja tõstekõrguse on välja toodud siis kui kraanal puudub lisa nool. Allikas: Kraana reklaamprospekt.
Pumpla- on ehitis ja seadmed vedeliku teisaldamiseks pumpamise teel, koosneb veehaardest, pumbamajast ja nende sisustusest. Pumpade liigitus: Liigitatakse pumbatava vedeliku järgi: õli, hape, vesi Liigitatakse energiaallika järgi: elekter, aur, tuul Liigitatakse kasutusala järgi, tööpõhimõtete, ehituse järgi Pumba tööparameetrid: Jõudlus (vooluhulk) Q, pumba ajaühikus läbiva vedeliku maht Tõstekõrgus (surve) H Võimsus P Kasutegur n (sabaga n) Kravitatsioonivaru A (kolmnurk) H või maksimaalne lubatav vaakum Tööorgani liikumissagedus n Pumba tõstekõrgus Staatiline tõstekõrgus- ülemise ja alumise veepinna vahe Dünaamiline tõstekõrgus- pumba täissurveks nimetatakse staatilise tõstekõrguse ja survekadude summat. Pumplad Pumplad on kanalisatsioonisüsteemi väga vastutusrikas osa. Pumplas on: Reoveekogumismahuti
vedru. Tollkeermes- sobib muu armatuuriga. Tihendiga varustatud ketas, juhtvarras. Distants- automaatjuhtimine. 18. Pneumaatiliselt töötava piimaklapi ehitus: madalpingelise vooluga solenoid avab pneumoventiili, suruõhkklapi korpuses olevasse pneumosilindrisse, klapp vajal. asendisse, signaal kontrollerisse, solenoidi mähiselt kaob toitepinge, sulgub suruõhu juurdepääs, vedru ennistab klapi asendi. 19. Pumba tootlikkus, imi- ja tõstekõrgus: Tootlikkus näitab pumbatava aine kogust ajaühikus(max 100 t/h). Imisügavus- sisseimemistorusse tekkiv alarõhk (maapinnal max 1 atm). Tõstekõrgus- pumba poolt tootele tekitatav surve (veesammast 10m=100kPa=1atm) 20. Tsentrifugaalpumbad: tiivik või spiraalkanalitega ketas(vedelik sisest.tsentrisse tekkiva vaakumi toimel) sunnib toote pöörlema, tekitades tsentrifugaaljõu, mis sunnib toote lahkuma korpusest korkuse ava kaudu. Kasut.väikse visk.toodete puhul
Variant nr 11 Kursusetöö ülesanne N1 01.01.2019 Algandmed Tõstetav koormus: Q := 140kN Tõstekõrgus: H := 10m m Tõstekiirus: vk := 12 min Tööreziim:Raske Suhteline lülituskestus: sl := 40% 1) Trossi arvutus ja valik Leian tõstetava koormuse tonnides Q M t := = 15.74 ton g Trossis mõjuva jõ u leid mine Zk := 8 koormust kandvate trossiharude arv (1. lk14 Tabel 4) := 0.94 Polüspasti kasutegur (1. lk 15 Tabel 6) G := 2100N Konksuploki M20S12H kaal (2. lk12
manomeetri toru on vett täis) Rõhk pumba survetorus p = M+ zm , kus zm on kõrgusvahest põhjustatud rõhk. V vaakum ehk rõhk imitoru selles punktis kuhu vaakummeeter on ühendatud. Pumpade tööparameetrid. Pumba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid: 1. Imemiskõrgus hi (m), 2. Kavitatsioon ja kavitatsioonivaru h (m) - ingliskeelses kirjanduses NPSH - net positive suction head ehk lubatav vaakum pumba Tööpiirkonnas, H lub/vac(m), 3. Tõstekõrgus e. surve ( H - m veesammast ), 4. Tootlikkus (jõudlus , vooluhulk) 5. Tarbitav võimsus P (kW), 6. Kasutegur ( absoluutarv või % ), 7. Tööorgani liikumissagedus n ( pöörlemis-või käigusagedus p /min või käiku/minutis ). 1 Küsimus 2. Pumba imemiskõrgus ja selle avaldamine Bernoulli võrrandi kaudu Kui oleks võimalik tekitada pumbas absoluutne vaakum , siis vesi , mille tihedus on 1000 kg/m3 tõuseks imiktorus 10,33 m
74. 75. 4-nippel, millel liigub ühendusmutter 4 76. 77. 78. 79. 8 80. 81. 82. Pneumaatiliselt töötava vedelikuklapi ehitus 83. 84. 85. 86. Pumba tootlikkus, imi- ja tõstekõrgus 87. Tootlikkus: näitab pumbatava toote kogust ajaühikkus (tunnis, minutis, sekundis). Pumpade tootlikkus võib olla kuni 100 t/h. Dosaatorpumpadel võib tootlikkus olla väga väike (näit 2 l/h) 88. Tõstekõrgus: iseloomustab pumba poolt tootele tekitatavat survet (näit 3 MPa on väga suur tõstekõrgus – vastab 300 m veesammast, 100 kPa – vastab 10 m veesammast) 89. Imikõrgus: iseloomustab pumba imitorusse (sissevooluavasse) tekkivat alarõhku
......................................................................... 14 2 SISSEJUHATUS Antud kursusetöö eesmärgiks on projekteerida tõsteseade vastavalt lähteandmetele. Dimensioneeritud elemendid võetakse vastavast kursusetöö juhendist ja käsiraamatust. 1. LÄHTEANDMED Kursusetöö teostamisel lähtuti järgmistest algandmetest: [1] 1. Variandi number 06. 2. Konveieri tootlikkus on Q = 600 T/h. 3. Tõstekõrgus H = 5 m. 4. Kaldenurk on =12°. 5. Materjaliks on slakk, mille mahumass = 750 kg/m3 = 0,75 T/ m3. 6. Lindi kuju lame. 3 2. KONVEIERI LINDI ARVUTUS 2.1. Lindi laiuse B leidmine Lameda kujuga lindi laius B on arvutatud valemiga (2.1) Q B= ,(2.1) 576 tan v c kus B lindi laius m; Q tootlikkus T/h, (Q = 600 T/h);
teostamiseks kõrgustes nii hoonete sees kui väljas. Liigitatakse 1. Käiguosa tüübilt: a) täiskummist rehvidega ratas b) pneumoratas c) teras- või kummiroomik 2. Tööseadme konstruktsioonilt a) šarniir- hoob b) teleskoopnoolega c) parallelogramm e käärtõstuk. Järgnevas tabelis on toodud iseliikuvate ja autotõstukite põhiparameetrite üldistatud piirid: Parameeter Autotõstuk Iseliikuv tõstuk Max töölava tõstekõrgus, m 20…55 5…35 Max töölava ulatus, m 15…25 0…25 Max töökoormus, kg 150…400 100…300 5. Tornkraanade kasutusala ja liigitus ning kraanade tehnoloogilised parameetrid. Põhilised montaažikraanad kaasaegses ehituses. Kasut nii tsiviilobjektide kui tööstushoonete rajamisel. Liigitatakse 1
11. Ehitustõstukid: mast-, saht- ja kopptõstukid, liigendtõstukid, teleskooptõstukid. Iseloomustage ... seadme kasutatavust, ehitust ja joonestage skeemid; liigendtõstuki, teleskooptõstuki, masttõstuki konstruktsioon ja tööparameetrid. Masttõstuk kasutatakse materjalide, detailide ja tööriistade tõstmiseks korrustele läbi rajatava hoone aknavaade. Eriliigiks on ehitusliftid, millega tõstetakse korrustele nii materjale kui ka töölisi. Tööparameetrid: tõstevõime, tõstekõrgus, masti kõrgus, tõstekiirus, platvormi laius, platvormi pikkus, raami ulatus, mootori võimsus, mass. Tõstuki mast on sektsioonide abil kasvatatav. Tõstuk paigaldatakse kas frontaalselt või külitsi ehitatava hoone seina äärde ning tema mast kinnitatakse traattõmbidega seina külge. Ehituslift koosneb alusraamist, millele on monteeritud kasvatatav mast ning turvapiirded, mis varustatakse automaatselt lukustatavate ustega. Masttõstukite ja
Kõige tavalisem kolbpumba jõuajam on elektrimootor. Tsentrifugaal pumbad- Tsentrifugaalpump on labapump, mis töötab järgmisel põhimõttel. Spiraalkambris pöörleb labadega rootor. Labadevahelist ruumi läbides suurendab tsentrifugaaljõud vedeliku rõhuenergiat (rõhu suurenemise kiiruse vähenemise arvel tagab pumbakere laienev osa e. difuusor). Kõrget rõhku on raske saada, kuid valmistatakse mitmeastmelisi pumpi. Tsentrifugaalpumba jõudlus on kuni 2 m3/s, tõstekõrgus (rõhk) kuni 4500 m, kasutegur 0,6 ... 0,9. Töötab ka siis, kui labad on kahjustunud. Tõstevõime on hea, imamisvõime ei ole väga hea. Suurematel pumpadel võlli ümber nöörtihend ja paarislaagrid, mis hoiavad võlli tihedana. Käivitamiseks tuleb täita, kuivalt ei käivitu. Kui veepinnast kõrgemal, siis on vaja ka torustiku põhjaklappi. Korpus tavaliselt malimist, tiivik soolase vee puhul messingist. Võib tekkida ka kaviatsioon ehk, et õhumullide lõhkemine,
Re 94990 11.3. Summaarne survekadu boileris Hap = Hk + Hl + Hw; m Hap = 4,37 + 5,5 + 0,17 = 10,04 Hap = 10,04 m 11.4. Survekadu vee voolamisel väljaspool boilerit (Hsum) Siin võtan arvesse survekadu boilerit ühendavates torustikes (liinis). Liinitorustiku siseläbimõõt Ds valin sellise, et vee voolukiirus liinis oleks vahemikus 12 m/s. Torustiku siseläbimõõt ds = 0,042 m Liini pikkus L = 36 m Geomeetriline tõstekõrgus hg = 12 m KK hg = 12 m VM PK Voolu keskmine kiirus liinis: G 9500 w= ; m/s w= = 1,938 1,94 3600 0,785 Ds 2 3600 983,2 0,785 0,001764 w = 1,94 m/s Reynolds´i kriteerium: w ds 1,82 0,042
Kuivpuurimiskomplekti kuuluvad statiiv, teemant-puurkroon, betoonpinnale kinnitamise detailid ja montaazitööriistad. Tööks vajatakse lisaks imirootorit ja teemantkuivpuurkroone. Statiivi jäik alumiiniumist sammas on varustatud polüamiidist roopaga ja puurimissügavuse skaalaga. Sammas on jalami suhtes 450 kallutatav. Teemantpuurimissüsteem Rodiacut 201 DWS võimaldab puurida auke läbimõõduga 30...201 mm. Mootor on seadmel 3 kW ja märgpuurimisel kasutatava pumba tõstekõrgus on 5 m. komplekti kuulub kasutatud vee imipump (800 W) ja 120 liitrine kogumispaak. Pikendusvarraste komplekt on nelja pikkusega (100, 200, 300 ja 500 mm). Teemant-kuivpuurimiskroonid Eurolaser on ette nähtud müüritise ja tellise puhul. Puurimissügavus on 300 mm, alates läbimõõdust 46 mm saab lisada 200 mm pikendusvarre. Teemant- märgpuurimiskroonid Speed-Star DX sobivad raudbetooni, müüritise, tehiskivi ja asfaldi puhuks. Puurimissügavus kuni 300 mm ja välisläbimõõt 30...130 mm
Elevaator Algandmed ton := 1000kg ton Q := 20 elevaatori tootlikkus hr a := 70mm väikesetükilise lubjakivi tükisuurus H := 17m vertikaalne tõstekõrgus Arvutus Elevaator parameetrite valik valik (1, lk 237, Tabel 58): Elevaatorikopaks sobib sügav, kaldu asetseva esiküljega ja silindrilise põhjaga kopp, kuna tegemist on kuiva, teralise ja hästi puistuva materjaliga. Aeglase käiguga,täitmine materjali puistamise teel,lossimine vabavoolu teel. := 0.8 keskmine täitetegur m v := 0.7 liikumiskiirus ketil s Lubjakivikillustiku puistekaal.(2) ton
Variant nr 11 Tõste ja edastusmasinad 01.01.2019 Lihtsad tõstemehhanismid Kruvitungraud arvutus Algandmed P := 68kN tõstevõime L := 0.2m tõstekõrgus R := 160N käepidemele rakendatav jõud N Teras 45 spindli materjal s := 70MPa = 70 lubatud survepinge 2 mm Malm C4 18-36 mutri materjal f := 0.15 hõõrdetegur keermepaarile (teras-malm (1, lk 58 )) Arvutused 1) Spindli tugevustingimus survele (1, lk 58)
Hmin = HM + P P = 1,5 m , kraana polüspasti kõrgus Hm- elemendi montaažikõrgus. C’’AB’’ -kraana noole telg BC -minimaalne noole pikkus L LM -kraana minimaalne nooleulatus LM = LB + e3 LB -min noolepikkuse L horis.projektsioon teljel II-II e3=1,5 m- noole šarniiri kaugus kraana pöördeteljest Kraana konksu tõstekõrgus minimalse nooleulatuse puhul NOKAGA KRAANA 3. MONTAAŽITÖÖD 8 TÖÖ NURGA ALL LM . L’M = cos β kraana liikumise
paremini? Liikuvmastiga tõstuk - Madalates, laiade vahekoridoridega ladudes enim kasutatav tõsteseade, mille eelisteks on universaalsus ja paindlikkus. Kuna tõstuki mast liigub horisontaaltasandis ette- ja tahapoole koos kaubaalusega, on selle tõstukiga võimalik paigutada kaubaaluseid riiulikorrustele distantsilt, hoiukohale sõitmata. http://wiki.eek.ee/index.php/Liikuvmastiga_t%C3%B5stuk 7. Kirjeldada tugiratastõstukit. Tõstekõrgus on vahemikus 3–6 m, keskmine tõstetava koorma kaal 400–500 kg, maksimaalne aga 1600 kg. http://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/%C3%95ppekava/Logistika %20%C3%B5pik%20kutsekoolidele/10_Tostukid%20ja%20laoseadmed.pdf 5 http://www.estonian- warehouse.com/eraamat/Ladudes_kasutatavad_seadmed/Tostukid/Tugiratastostukid/ 8
Maksimaalne lubatud kiirus torudes (v) = 0,8 m/s Toru ekvivalentkaredus (e) = 0,1 mm Pumba kasutegur () = 0,6 Ajami kasutegur (a) = 0,95 Ülesanne: Dimensioneerida ühisveevarustussüsteemi torud Dimensioneerida ühisveevarustussüsteemi toitev pump Leida dimensioneeritud pumba vajalik ajami võimus Koosta ühisveevärgi torustikeskeem ja kannaskeemile: o toru materjal, välisläbimõõt, pikkus o pumba vooluhulk ja tõstekõrgus PE De 140 500m PE De 200 400m PE De 315 100m PE De 180 200m PE De 125 300m
pumpa: vajalik Q2 = 135 l/s . Kahjutule olukorras vooluhulk suureneb 30 l/s . Valida pumbad ning kontrollida pumpade sobivust kahjutule kustutamiseks tingimusel, et veevõrgus on tagatud surve 10m H2O . Vajadusel lisada pumplasse kolmas pump või tagada kahjutule kustutamiseks vajalik vooluhulk pumpade pöörete arvu reguleerimisega. Pumpamine toimub kahte rööppeatorusse, millede pikkus l = 1500 m . Torude materjal on teras, karedus = 0,5 mm . Pumpade staatiline tõstekõrgus Hst = 18 m . Lähteandmed Qöö 50 l/s Qpäev1+2 135 l/s Qtuli 165 l/s Htuli 10 m l 1500 m 0,5 mm Hst 14 m 1. Valida süsteemi toru diameeter a) Valin tabelist vastavalt esitatud andmetele D = 200 mm 1 8 lQ 2 5 D = 0,225 m g H 2
Hüdrauliline akumulaator ( joon ) koosneb silindrist A ,milles liigub kolb B. Selle ülemisse otsa külge on kinnitatud traavers C . Traaversi otstele on riputatud raskused . Vedelik ( vesi või õli ) pumbatakse akumulaatorisse mööda toru D . Akumulaatori silindrisse pumbatav vedelik surub kolvi üles. Kui kolb jõuab ettenähtud kõrgeimasse ülemisse asendisse , siis lülitub pump automaatselt välja. Kui tähistada kolvi kaal tähega G ja tema liikumistee ( tõstekõrgus ) tähega H , siis akumulaatorisse kogutud energia võrdub korrutisena GH , vedelikus tekitatud hüdrostaatiline rõhk p= G / F , kus F on kolvi ristlõikepind. Vedeliku rõhk p akumulaatoris ei muutu . Nimetatud rõhu all pumbatakse vedelik akumulaatorist mööda toru E hüdraulilise masinasse ( näiteks pressi silindrisse ). Selle tulemusel töötab masin ühtlase koormusega . Vedelikus tekitatud hüdrostaatiline rõhk on seda suurem ,mida väiksem on kolvi ristlõikepind.
Need on asendamatud juhtudel, kui kaubaalused on paigutatud treileritesse kahes kihis. Sellisel juhul ei ole võimalik teise kihi laadimiseks siirdamistõstukit kasutada. Samuti on vastukaaltõstukiga mugav ja efektiivne teostada laos pikki siirdamisi. 18. Kuna diiselmootoriga tõstukid on kiiremad, kui elektri jõul töötavad ja nende päevane tööressurss ei ole millegagi piiratud, siis on suure intensiivsusega töödel just õige kasutada neid tõstukeid. Tõstejõud max 5,0 t ja tõstekõrgus max, 7,0 m. 19. Peamiselt kauba peale või mahalaadimiseks. Kauba riiulitele paigutamine oleks võimalik, kuid mitte efektiivne ja võtaks palju ruumi. 20. Vertikaal-karusell. Seade toimib püstise karusselli põhimõttel. Juhtsiinidele kinnitatud riiulid juhitakse töökohale, kus inimene või robot teostab komplekteerimise. Tööprintsiibiks on "goods to man" (kaup komplekteerija juurde). 21. Karussell-tehnoloogia kasutamisel on võimalik saavutada efektiivsus ainult
v = 1.6 lindi kiirus s Lindi veojõu leidmine := 0.025 taksitustegur, köetav ruum, vähene abrasiivtolm (2, lk 201) kg q 0 := 50 konveieri osade orienteeruv jooksva meetri mass (2, lk 202) m H Lh := = 37.637 m lindi horisontaalse osa pikkus tan( 12deg) H = 8 m lasti tõstekõrgus m1 := 1.1 pikkuse tegur, konveieri konstuktiivsed tegurid (2, lk 202, Tabel 50) m2 := 1.06 lindi murdetegur, konveieri konstuktiivsed tegurid (2, lk 202, Tabel 50) m3 := 1 veotrumli tegur, konveieri konstuktiivsed tegurid (2, lk 202, Tabel 50) m4 := 1 pingutustrumli tegur, konveieri konstuktiivsed tegurid (2, lk 202, Tabel 50) ( ) P := g q + q 0 Lh + q H m1 m2 m3 m4 = 5.5 kN Trumlile pealejooksva lindiharu pingsus, kui f := 0
Maksimaalne kaevamissügavus Maksimaalne kopa täitmise ja tühjendamise kõrgus 23-Nimetage pärikopp-tööorganiga varustatud ühekopalise ekskavaatori tehnoloogilised parameetrid. Maksimaalne kaeveraadius Maksimaalne kaevesügavus Maksimaalne kopa täitmise ja tühjendamise kõrgus Tühjendamisraadius maksimaalsel tühjendamiskõrgusel Maksimaalne kaevekõrgus 24-Nimetage ehituskraanade peamised tehnoloogilised parameetrid. Tõstevõime, tõsteraadius, tõstekõrgus 25-Mis on masina manööverdusvõime? Masina võime töötada kitsastes oludes ning pöörata ringi kohapeal. 26-Mis on masina läbivus? Masina omadus liikuda teekatteta maastikul ning läbida ettejuhtuvaid takistusi (nõlvasid, auke). 27-Mis on masina püsivus? Masina omadus säilitada stabiilne asend, kui masinale mõjuvad välised koormused. Jagunevad pikipüsivus, põikipüsivus, omapüsivus ja tööpüsivus.
komplekteerimist kõikidelt riiulikorrustelt. Kaubaaluste paigutamine kõrgetele riiulikorrustele toimub kiirelt ja ohutult, kuna tõstukijuht seisab tõstuki töötasapinna kõrgusel. 10. Milliste tööoperatsioonide jaoks ja millistes ladudes töötamiseks on mõeldudkombitõstukid? Tõstuki kõrge soetusmaksumus eeldab sellega väga intensiivset töötamist, soovitavalt kahes vahetuses. Kombitõstukite tõstejõud on vahemikus 1,0 - 1,5t, tõstekõrgus kuni 14,7m ja max komplekteerimise kõrgus 13,5m. 11. Kirjeldada siirdamistõstukit. Olenevalt distantsi pikkusest on nad istmega või istmeta.tõstejõud kuni 3,6 tonni. Kiirus kuni 15 km tunnis (need mis nii kiired on, on tavaliselt juhiplatvormi v istmega) 12. Milliste tööoperatsioonide jaoks laos on mõeldud siirdamistõstukid? On mõeldud koormate (kaubaaluste) siirdamiseks suhteliselt lühikestel distantsidel (10 - 200m). Mugav ja ratsionaalne on kasutada seda kohtades, kus
Millisel juhul tuleb protsesside arvutamisel kasutada voolu ekvivalentset läbimõõtu dekv ning millistest 2 tegurist see sõltub? dekv = 4 * (F / Mp) Kui voolukuju ei ole silindriline (lame, ringikujuline jne), siis tuleb leida voolu ekvivalentne läbimõõt. Voolu ekvivalentne läbimõõt sõltub voolu ristlõikepinnast ja voolu märgperimeetrist (so. voolu ristlõike ümbermõõt, milline on kontaktis vedelikuga). 24. Millistest teguritest sõltub pumba summaarne tõstekõrgus (surve) Hsum? Hsum = hl + hk + hg + hap + hw; m H2O Liini- ja kohttakistuse kadudest, raskuskiirendusest, kiiruse survest ja survekadudest tehnoloogilistes aparaatides. 25. Millised tegurid (4 G, Hsum, , 1,2) määravad pumba vajaliku võimsuse N (koos selgitustega)? N = G Hsum 1,2 / (3600 102 ); kW Pumba vajaliku võimsuse määravad: pumba kasutegur- mida suurem kasutegur seda väiksem võimsus,
Qp µ= Võ * p Kus seadme jõudlus on jagatud lõpliku õhukuluga ja õhu tihedusega. Õhukulu mõjutab kõvasti rõhukadu, mis tekivad lehe transportimisel ja avades mis pole hermeetiliselt suletud. Kui liita kokku kõik rõhukaod ja need omakorda korrutada õhukulu tootlikkusega siis ventilaatori võimsus (P) on võrdne tootlikkuse ja rõhu korrutisega. Rõhukadu avaldub: pk =pt Kus p t = materjali tõstmisel tekkiv rõhukadu. p t = p* µ *h*g p-õhu tihedus h-tõstekõrgus g- raskuskiirendus, g=9,81 m/s 2 µ = massikonsentratsioon kg/s Ventilaatori mootor valitakse vastavalt ventilaatori pidevtalitluse ehk nimivõimsusele. Ventilaatori ja ajami optimaalseks tööks ja kindlaks käivituseks on vaja, et mootori nimivõimsus oleks ventilaatori nimivõimsusest veidi suurem. Võimsusvaru mittereguleeritavate ajamite puhul peaks olema 10...15 %, reguleeritavate ajamite puhul 5...10 %. Ventilaatori võimsus on võrdne tootlikkuse ja rõhu korrutisega
................................... 23 2 SISSEJUHATUS Antud kursusetöö eesmärgiks on projekteerida tõsteseade vastavalt lähteandmetele. Dimensioneeritud elemendid võetakse vastavast kursusetöö juhendist ja käsiraamatust. 1. LÄHTEANDMED Kursusetöö teostamisel lähtuti järgmistest algandmetest: [1] 1. Variandi number 06. 2. Tõstetava koormuse väärtus Q = 80 kN. 3. Tõstekõrgus H = 11 m. 4. Reziim keskmine reziim. 5. Trossi väikseim lubatud varutegur kv = 5,5 [1, lk. 13, tabel 5] 6. Kandvate trossiharude arv z = 4 [1, lk. 12, tabel 4] 7. Veerelaagri kasutegur = 0,98 [1, lk. 13, tabel 6] 8. Polüsplasti ülekandearv Kn = 2 Seadme tõstevõime kilogrammides on leitud valemiga [2] Q 80000 N F t0 8158 kg , (1.1)
Lähteandmed Tõstevõime: 15 t (147 kN) Tõstekõrgus: 21,75 m Tõstekiirus: 12 m/min Töö reziim: keskmine Lülituskestvus: 25% 1. TROSSI ARVUTUS JA VALIK 1.1. Polüspasti kasutegur Polüspasti valime tõstetava koormuse põhjal. Sellel juhul on sobilik polüspast kordsusega (ipol) 4. Polüspasti kasutegur ηpol arvutame valemiga: i 1 plp ol pol ip o l1 pl , kus ηpl – ploki kasutegur laagritel (0,98) 4 1−0,98 ¿ 0,0776 =0,97 ηpol= ¿ ¿ = 0,08 ¿ 1.2. Ühes trossiharus mõjuv jõud Trossi valikul leitakse ühes trossiharus mõjuv koormus Smax. QG S max , kN ipol pol , kus G= mplokk * g mplokk ≈ 2...5% tõstevõimest G= 0.0...
Tõstukeid on erinevate parameetritega (tõstekõrguse, koorma iseloom, tööpõhimõte jne.). Otstarbe järgi jaotatakse inimeste või kauba tõstmiseks ettenähtud masinateks. Masttõstukid: Masttõstuk koosneb rataskäiguosast , elektroreversiiv-vintsist, tõstetrossist, sõrestikkonstruktsiooniga mastist, lastiplatvormist, juhtimispuldist ja alusraamist . Masttõstukite ja ehitusliftide tõstevõime on kuni 1,5 tonni ja tõstekõrgus võid küündida kuni 150 meetrini. Nende mastide kasvatamine toimub 1,5; 2,0 või 3 meetri pikkuste mastisektsioonide abil. TP TP-16- TP-16- TP-12 TP-5-1 TP-17 3A 1 3 Tõstev 320 320 320 500 500 500 õime, kg Tõstek - 9 27 27 50 75 õrgus, m (kinnit atud) Tõstek 9,0 - - - - - õrgus, m (vabalt )
2. tungrauad 5. talid 11. Masttõstukid ja ehitusliftid võivad omada ............ tõstemehhanismi: 4. tross- plokk 2. hammasratas- hammaslatt 12. Nimetage ühekopaliste laadurite standardkoppade tüübid. Sirge sileda lõikeservaga, sirge hammastega lõikeservaga, eenduva sileda lõikeservaga, eenduva keskosa hammastega lõikeservaga. 13. Tornkraanade peaparameetriteks on: 1. tõstevõime 4. lastimoment 3. tõstekõrgus 14. Kraana nooleulatust ( tõsteraadiust ) mõõdetakse: 3. kraana pöördeteljest konksu tsentrini 15. Loetlege iseliikuvate noolkraande noole pikendamise viisid. Teleskoopnooled, lisanokkadega, liikuvate nokkadega 16. Kraanade püsivusteguri väärtused peavad olema: 2. k>=1,15 5. k>=1,45 17. Raskete ja kaljupinnaste töötlemiseks kasutatakse 3. kobesteid 18. Nimetage sobivaimad buldooseri hõlmad planeerimistöödeks.
transpordiseadmed ja masinad mida skeemides kasutatakse ning määrata nende tehnilis-ekspluatatsioonilised näitajad. Masinate ja seadmete juures tuleb välja tuua kõik olulised näitajad, mis on olulised tema töö seisukohalt, mida kasutatakse arvutustes. Näiteks kraana juures tuleb välja tuua tema mark, max tõstejõud, max ja min nooleulatus, kauba tõstmise/langetamise kiirus, pöörlemine, liikumiskiirus jms. Tõstuki juures tuleb välja tuua mark, kandevõime, maksimaalne tõstekõrgus, tõstuki liikumise kiirus kaubaga ja ilma jms. Kõikide masinate ja seadmete juures tuleb ära tuua ka kasutatavad haardeseadmed koos nende täpsemate andmetega (tüüp, kandevõime, omakaal jms). Tabel 8 Kraanade iseloomustajad Nooleulatus, m Vahe Mehhanismide kiirused
Masttõstukite üheks eriliigiks on ehitusliftid, millega tõstetakse korrustele nii materjale kui ka töölisi. Liigitatakse: masti juhtpindade arvult(ühe või kahe juhtpinnaga), tõstemehhanismilt(tross või hammaslatt tõstemehhanismiga), lasti paigutuselt(vertikaalselt või vertikaalselt ja horisontaalselt), masti ristlõike kujult(kolmnurkse või ruudukujulise ristlõikega), mastide arvult(ühe või kahe mastiga). Tööparameetrid: tõstevõime, tõstekõrgus, masti kõrgus, tõstekiirus, platvormi laius, platvormi pikkus, raami ulatus, mootori võimsus, mass. Tõstuki mast on sektsioonide abil kasvatatav. Tõstuk paigaldatakse kas frontaalselt või külitsi ehitatava hoone seina äärde ning tema mast kinnitatakse traattõmmidega seina külge. Tõstevõime on kuni 1,5 tonni ja tõstekõrgus kuni 150 meetrit.
komplekteerimistõstukid kombitõstukid vastukaal- ehk frontaaltõstukid Tõstukeid iseloomustavad peamiseIt alljärgnevad tehnilised parameetrid: tõstejõud Tõstuki tõstejõu all mõeldakse maksimaalset lubatud suurimat koormust kaaluühikutes (kg, t), mida on lubatud tõstukiga pidevaIt töötades tõsta ja teisaldada. Maksimaalne koormus ei ole üldjuhul lubatud kõrgete tõstete puhul. tõstekõrgus Tõstuki tõstekõrguse all mõeldakse selle tõstekahvlite suurimat võimalikku kõrgust meetrites milleni on tõstuk võimeline pidevaIt töötades vabalt koormusi tõstma. pöörderuum Tõstuki pöörderuumi all mõeldakse ruumiosa läbimõõtu meetrites, kus tõstuk on võimeline end risti pöörama. masina ehituslik kõrgus Masina ehituslik kõrgus on tõstuki kõrgeim punkt, kui kaup on tõstukil transpordiasendis.
Kombitõstukiga on võimalik ühtviisi efektiivselt käsitseda nii täisaluseid kui teostada tükikauba komplekteerimist kõikidelt riiulikorrustelt. Kaubaaluste paigutamine kõrgetele riiulikorrustele toimub kiirelt ja ohutult, kuna tõstukijuht seisab tõstuki töötasapinna kõrgusel. Tõstuki kõrge soetusmaksumus eeldab sellega väga intensiivset töötamist, soovitavalt kahes vahetuses. Kombitõstukite tõstejõud on vahemikus 1,01,5 t, tõstekõrgus kuni 14,7 m ja max komplekteerimise kõrgus 13,5 m. www.logiproff.com/popFile.php?id=69 10. Milliste tööoperatsioonide jaoks ja millistes ladudes töötamiseks on mõeldud kombitõstukid? Vastus : Kui kitsaste vahekoridoridega kõrges laos on vaja käsitseda nii täisaluseid kui komplekteerida tükikaupa kõikidelt riiulikorrustelt. www.logiproff.com/popFile.php?id=112 11.Kirjeldada siirdamistõstukit. Vastus: Juhiplatvormita siirdamistõstuk
Piima hoiuks kasutatakse vertikaalseid ja horisontaalseid sise- ning vertikaalseid välistanke. Sisetankid on enamasti mahuga kuni 30000l, välistankidkuni 400 000 liitrit. 14. Tehnoloogilised tankid. 15. Piimatorustikud 16. Piimatorustike armatuur 3 17. Klapid 18. Pneumaatiliselt töötava piimaklapi ehitus 19. Pumba tootlikkus, imi- ja tõstekõrgus 20. Tsentrifugaalpumbad Tsentrifugaaljõu teke(C) ja Spiraalkanalitega tsentrifugaalpumba põhimõte: A- tsentrifugaalpum pumba imipool. B-pumba survepool. ba ehitus: 1- 1-imitoru, 2-pumba korpus, 3- pingutusrõnga
aurumasin on Hero Aleksandria poolt kirjeldatud aeolipile. Aeolipile on raketi stiilis reaktiivmootor mis keerleb kuumutamisel. Järgnevatel sajanditel sai tuntuks algeline auruturbiin seade, kirjeldatud Taqi Al-Din'i poolt aastal 1551 ja Giovanni Branca poolt aastal 1692, mis demonstreeris auru omadusi. Esimene praktiline auru jõul ,,mootor" oli veepump, arendatud 1698 Thomas Savery poolt. Sellel osutus olema piiratud tõstekõrgus ja oli aldis katla plahvatustega, kuid siiski sai see masin tööd mõningates kaevandustes ja pumbajaamades. Esimene äriliselt edukas mootor ei ilmunud ennem 1712. aastat. Kasutatud tehnoloogiaid avastasid Savery ja Denis papin, atmosfääri mootor, leiutatud Thomas Newcomeni poolt, sillutas teed industriaalrevolutsiooni poole. Newcomen'i mootor oli suhteliselt ebaefektiivne ja leidis kasutust vaid vee pumpamisel. Pemiselt kasutati seda kaevandustest vee välja
keeris-, diagonaal- propellerpumbad . Staatilise rõhu ehk mahttoimega pumbad: Pumba tööorgan surudes vedeliku peale suurendab vahetult vedeliku staatilist rõhku Mahtpumpade rühma kuuluvad : edasi-tagasi liikuva tööorganiga kolb-, tiib-, membraan - ja vibropumbad, pöörleva tööorganiga rootorpumbad hammasratas-, kruvi-, siiber- jt. pumbad . Pumpade tööparameetrid. 1. Tootlikkus ( jõudlus ,vooluhulk ) 2. Imemiskõrgus (m), 3. Tõstekõrgus ( surve ) H (m veesammast ), 4. Tarbitav võimsus P (kW), 5. Kasutegur ŋ ( absoluutarv või % ), 6. Kavitatsioonivaru ∆ h (m) - ingliskeelses kirjanduses NPSH - net positive suction head või maksimaalne lubatav vaakum H lub/vac(m), 7. Tööorgani liikumissagedus n ( pöörlemis - või käigusagedus p / min Üksiktoime- e. lihttoimega kolbpumbad. • Kolbpumba tootlikkuse graafik ja ebaühtluse aste • ühekordse tegevusega pump
Hap = Hk + Hl + Hw; m 11.4. Survekadu vee voolamisel väljaspool boilerit (Hsum) Siin võetakse arvesse survekadu boilerit ühendavates torustikes (liinis). Liinitorustiku siseläbimõõt Ds valitakse selline, et vee voolukiirus liinis oleks vahemikus 12 m/s. G w= ; m/s 3600 0,785 Ds 2 Liini põhinäitajad võib ise ette valida, kasutades praktikumide näiteid (nt. liini pikkus L, põlviste arv liinis, kraanide arv, geomeetriline tõstekõrgus hg jne.). Nb! Valitud liinist teha töösse ka joonis. 11.5. Veepumba vajalik võimsus G ( Hap + Hsum ) N= 1,2 ; kW 3600 102 pumba kasutegur (0,50,8). 8 Tabel 2. Vee füüsikalised omadused Temperatuur Tihedus Erisoojus Soojusjuhtivus- Kinemaatiline Pr t, ºC , kg/m3 c, kcal/kgºC tegur viskoossus
m/min, edasiliikumise abil. Konksuhoidjaid kasutatakse lasti (vähem kui 3 tonni) haaravad seda koppa. Greiferit juhitakse kiirus 35-120 m/min; tõstmiseks. tross-, pneumo- või hüdrosüsteemiga. · tõstekõrgus, s.o lasti -surutud veedru (szataja), tõmmatud veedru 16) TTS mõjuvad koormused normaalsel tõstmise maksimaalne 27) Pikk konksuhoidja, selle skeem ja
annaabi.ee 
