„NIBELUNGIDE LAUL“ SAKSA RAHVUSEEPOS KRISTINA JA KRISTI AJALUGU ● „Nibelungide laul“ on koostatud 13. sajandi alguses, kui rüütlikirjandus oli saavutanud kõrgtaseme. ● Arvatavasti kirjutatud umbkaudu ajavahemikus 1198–1204 Austrias (Passaus). ● Saksa keeles ilmus esmakordselt 1757. aastal ja eestikeelne tõlge 1977. aastal. ● TUTVUSTUS Anonüümse ● . spiilmani loodud eeposes pole jutt suurtest ajaloosündmustest, vaid esiplaanil tõusevad tegelaste isiklikud probleemid: armastus ja abielu, solvumine ja kättemaks, rüütellikkuse ilmingud. ● Nibelungide laul" koosneb 39 episoodist ja 2379 stroofist, sisuliselt jagatakse see "Brünhildi muistendiks" ja "Burgundide hukkumise muistendiks". ● Kasutatud on korrastatud paarisriime, mis on korrastatud nelikvärssides nn nibelungide stroofiks, mille seitsmes esimeses poolvärsis on igaühes 3, viimases 4 rõhku. SISU ● Kriemhild ja Ha...
d metsastepid ja poolkõrbed savannid A-huumushorisont. Taimedelt pärineva orgaanilise aine kogunemine, segunemine mineraalosaga. Horisont kobe. Tänu org. Ainetele toitaineterikas. B- saviakumulatiivne horisont (sisseuhehorisont). Peenemate mineraalsete murenemisosakeste ja allapoole liikuvate huumusosakeste kogunemine. Raua tõttu pruun või punakas. C- lähtekivim. Mineraalne lähtematerjal, millele muld on tekkinud. Mullatekke protsesse veel ei toimu. Piir muutub, sest aja jooksul muld areneb, laskub sügavamale. D- aluskivim. Lähtekivimi alune varasema geoloogilise ajastu kivim, mille mõju mullale on kaudne. E- väljauhtehorisont. Heleda värvusega, vaestunud savioskaestest ja toiteelementidest. G- gleihorisont. Tekib, kui muld suurema osa aastast põhjaveeseisu tõttu märg. Vesi tihendab, surub õhu mullapooridest välja. Õhuvaene, raud ei oksüdeeru
Katavad mullapinda, võivad olla 1-3 kihilised ja erineva niiskussisaldusega huumushorisont orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga. Kobe, toitaineterikas, tumedat värvi väljauhtehorisont heleda värvusega, vaestunud saviosakestest ja toiteelementidest sisseuhtehorisont peenemate mineraalsete murenemisosakeste ja huumusosakeste kogunemine, savimineraale sisaldav, pruunika või punaka värvusega lähtekivim mineraalne lähtematerjal, millele on muld tekkinud gleistunud lähtekivim tekib kui muld on suurema osa aastast märg aluskivim lähtekibimi alune kivim, mille mõju mullale on kaudne toorhuumuslik horisont tekib liigniisketes oludes, jääb huumushorisondi ja turvase vahele turvas- soomulla horisont, vee ja orgaanilise aine rikas mustmuld tekivad kontinentaalses kliimas, kus aastane sademete hulk on tasakaalus auramisega, tüseda huumushorisondiga, viljakas.
Lammellide kiudude suunad on paralleelsed. Valmistatakse tala-, raam- ja kaarkonstruktsioone, poste jne. (vahelae talad, tugipostid, sarikad, sillaehitus) Metallmaterjalid 1. Malmi lähtematerjalid ja alaliigid Lähtematerjalid: rauamaak, koks, räbustaja Malmi alaliigid: valumalm, toormalm, erimalm 2. Toormalmi ja valumalmi kasutus Valumalm: kanalisatsioonitorud, toruliitmikud, keskkütteradiaatorid, ahjude ja pliitide metallosad Toormalm: terase tootmiseks 3. Terase lähtematerjal, tootmine Lähtematerjal: vanaraud või toormalm Tootmine: Süsiniku sisaldust metallis vähendatakse tunduvalt, kahjulikud lisandid kõrvaldatakse võimalikult täielikult 4. Miks ja milliseid legeerivaid lisandeid terases kasutatakse? -Terase omaduste parandamiseks Vask- suurendab terase korrosioonikindlust Volfram- suurendab kõvadust Nikkel- suurendab terase tugevust, sitkust ja korrosioonikindlust Kroom- suurendab tugevust sitkust alandamata, suurendab
aktiivsus · organismid: taimkate, biokeemiline aineringe · inimtegevus: mulla saaste, väetamine, kuivendamine Mullahorisondid: A - huumushorisont - toimub taimedelt pärineva orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga, tumedat värvi toitaineterikas, kobe muld. B - saviakumulatiivne horisont(sisseuhtehorisont) - toimub peenemate mineraalsete murenemisoksakeste kogunemine, pruun või punakas toon. C - lähtekivim on mineraalne lähtematerjal, mullatekkeprotsesse ei toimu,. D - aluskivim on lähtekivimi alune varasema geoloogilise ajastu kivim, mille mõju mullale on kaudne. E - heleda värvusega väljauhtehorisont , mis on vasestunud saviosakestest ja toiteelementidest. G - sinakashalli värvusega gleihorisont, mis tekib siis kui muld on kõrge põhjaveeseisu tõttu suurema osa aastast märg. AT - toorhuumuslik horisont, tekib liigniisketes tingimustes.
Inimtööga loodud kõrgema viljakusega kultuurmullad taluvad paremini sagedast harimist ja kõrgemaid väetiseannuseid. Mullahorisondid erinevad värvuse, tüseduse ja tiheduse poolest. Huumushorisont toimub taimedelt pärinevad orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga.Tume ja kobe. Sisseuhte horisont peenemate murenemisosakeste ja allapoole liikuvate huumusosakeste kogunemine.Pruuni v punaka tooniga. Lähtekivim lähtematerjal, millele mulda on tekkinud. Aluskivim lähtekivimi alune vanem kivim. Väljauhtehorisont heleda värvusega, on vaesestunud saviosakestest ja toiteelementidest Gleihorisont tekib kui muld on suurema osa aastast märg.Sinakashall Toorhuumuslik horisont tekib liigniisketes tingimustes, tüüpiline gleimuldadele. Kõduhorisont koosnevad eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest. Turvas vee ja orgaanilise aine rikas ja tuhavaene soomulle horisont.
mulda. Mullahorisondid Mullahorisondid einevad üksteisest: muld jaotub erineva värvuse, tüseduse ja tihedusega kihtideks. A-horisont- taimne orgaaniline aine seguneb mineraalosadega. Horisont on kobe. On toitaineterikas, eriti lämmastiku- ja süsinikurikas. Tumedat värvi horisont. B-horisint- toimub peenemate mineraalsete murenemisosakeste ja allapoole liikuvate huumusosakeste kogumine. See horisont on pruuni või punaka tooniga. C-horisont- ehk lähtekivim, on mineraalne lähtematerjal, millele muld on tekkinud. D-horisont- ehk aluskivim on lähtekivimi alune varasem geoloogilise ajastu kivim. E-horisont- heleda värvusega. On vaesestunud saviosakestest ja toiteelementidest. G-horisont- sinakashalli värvusega gleihorisont, tekib siis kui muld on kõrge põhjaveeseisu tõttu suures osas aastast märg. Vesi tihendab mulda ja surub õhu mullapooridest välja. Maailma eri piirkondades erisugused mullad: sest eri vööndites on erinevad kliimaolud,
Küttepuit viitab uuestikasvava toorainena heale ökobilansile, kui seda uuesti istutatakse ja kasvatatakse. Puitu kasutatakse põletusainena puuahjudes. Muud ainelised kasutamisevõimalused: · Suitsutamispuit - toiduainete konserveerimiseks; · Tselluloosi tooraine, millest valmistatakse sealhulgas paberit ja tselluloosiprodukte nagu tselluloid ja viskooskiud; · Tooraine keemiliste produktide jaoks nagu tõrv ja puusüsi; · Lähtematerjal viina tootmiseks. VIIDATUD ALLIKAD · http://et.wikipedia.org/wiki/Puit
-rahvalauluaineline looming: kantaat-ballett ''Eesti ballaadid'' (lavazanr/ ühendatud regilaul ja tants/ läbivaks on saatusemotiiv) -''Raua needmine'' / segakoorile ''Läti burdoonlaulud''/ meeskoorile ja suurelle trummile ''Pikse litaania''/ meeskoorile, solistidele ja rahvapillidele ''Kalevala XVII runo'' -''Raua needmine'' (kirjutatud tenorile, baritonile, segakoorile ja samaanitrummile/ lähtematerjal pärineb ''Kalevalast''/ sisaldab 97 regivärsivormis rida/ räägib kaasajast, elust ja inimestest -looming põhineb ka eesti luulel -miniatuurtsüklid häälele ja klaverile ''Neli kildu'' / ''Kolm lille''/ ''Kümme haikut'' -kooriteosed meeskoorile ja flöödile ''Kolm mul oli kaunist sõna''/ segakoorile ''Dialektilised aforismid'' -kirjutanud ka poliitilise alatooniga tekste -laulude sõnumis tajutav mure eestlaste tuleviku ja eksistentsi pärast
Koostiseks VÄLJAUHTE HORISONT (E) on savielemendid. Hele värvus. Sademeid rohkem kui aurustumist. Toimub toitainete sisseuhtumine. Toitained SISSEUHTE HORISONT (B) kantakse sellesse horisonti. Kollakas värvus. On pärit mulla mineraalne lähtematerjal. LÄHTEKIVIMID (C) Mulla kõige viimane horisont. Eesti tingimustes peamiselt peakivi ja liivakivi. Ei esine lagedal alal, sest tekib peamiselt KÕDUHORISONT (O) oksaraagudest ja muudest taolistest materjalidest. Vee ja orgaaniliste ainete rikas
lille · Kooriteosed Kolm mul oli kaunist sõna · Viisistanud Marie Underi, Gustav Suitsu, Hando Runneli ja Viivi Luige luulet · Kolm laulu eeposest(tekst Kalevipojast) · Meeskooriteos Hamleti laulud · Kasutab sageli liikumist paralleelsetes kvartides, kvintides, oktaavides, kolmkõlades · Raua needmine (1972)- 97 regivärsivormirida, paarkümmend vabas vormis rida, tenor, bariton, segakoor, samaanitrumm , teksti lähtematerjal pärineb Kalevalast. SISU: Raua sünnilugu. Väinämöinen on venet tehes kirvega põlve löönud, ta ei saa ise haava sulgeda ja läheb targa juurde, kes mõistab vere sulgemise sõnu. Tark on unustanud raua sünniloo ja ei saa raua tehtud haava parandada. Väinämöinen jutustab: Ukko lõi 3 ilmaneitsit, kelle rinnapiimast sai raud. Raud suikus soos, kuna sündis sepp Ilmarinen, sepp tagus rauast terariistad, kuid võttis raualt lubaduse , et ta ei hakka kurja tegema.
seotakse orgaanilise ainega sõmerateks. Tänu orgaanilise aine sisaldusele on see tainete -, eriti lämmastiku- ning süsinikurikas tumedat värvi horisont · B savikumulatiivne horisont (sisseuhtehorisont), kus toimub peenemate mineraalsete murenemisosakeste ja allapoole liikuvate huumusosakeste kogunemine. Kuna saviminirelaades on palju rauda, siis on see horisont pruuni või punaka tooniga. · C lähtekivim, on mineraalne lähtematerjal, millele muld on tekkinud. Lähtekivimis mullatekke protsesse veel ei toimu. Piir mulla ning lähtekivimi vahel muutub, sest aja jooksul muld areneb ja laskub järjest sügavamale. · D aluskivim on lähtekivimi alune varasema geoloogilise ajastu kivim, mille mõju mullale on kaudne. · E heleda värvusega väljauhtehorisont, mis on vaesestunud saviosakestest ja toiteelementidest.
aatomitega. Sellisena on boorkarbiid sarnane booririkaste boriididega. Peale B4C moodustab boor ka teisi kovalentseid karbiide, nagu näiteks B25C. Boorkarbiid on kasutuses lihvimisketaste ja -otsakute pinnakatetes, termopaarides, uhmrites ja uhmrinuiades, jne. Sünteetiline teemant e tehisteemant saadakse grafiidist suure rõhu all (100 MPa) ja kuumutades (2000° C) katalüsaatorite (raud, kroom, nikkel jm) juuresolekul. Grafiit, tehisteemandi lähtematerjal, on must kuni terashall mineraal, puhta süsiniku püsivaim vorm, K1, tihedus 2230 kg/m³. Teemantidega varustatud ketaslõikuri ketastest on umbes 90% valmistatud sünteetilistest teemantidest. 3
tiheduse, lõimise, tüseduse poolest A huumushorisont: kobe, tume, sisaldab orgaanilist ainet, kõige enam lämmastikku ja süsinikku. AT toorhuumushorisont: tekib liigniiskuse tagajärjel. O orgaaniline kõduhorisont: koosneb eri lagunemisjärgus variseosadest, katab õhukeselt mullapinda. T turvas: palju vet ja orgaanilist ainet, tuhavaene soomuld. B saviakumulatiivne horisont (sisseuhtehorisont): sisaldab rauda ja on mineraalosakesi. C lähtekivim: mineraalne lähtematerjal. D aluskivim: lähtekivimi all, ei mõjuta mulla teket. E väljauhtehorisont: vaesustunud saviosakesed ja toiteelemendid, heleda värviga. G gleihorisont: sinisavi Mullatekke iseärasused: läbiuhteline veereziim sademeid rohkem kui aurustumist, vesi nõrgub põhjavette , mullaviljakus langeb. Tasakaalustatud veereziim sademed ja aurustumine tasakaalus, viljakus stabiilne. Auramise ülekaaulga veereziim aurumist rohkem kui sademeid, kõrbestumine.
Tähtsamad teosed: ekspressionistlik ooper ,,Wozzeck" (1921), Lüüriline süit (1926), ooper ,,Lulu" (1935), viiulikontsert (1935). 2 Anton von Webern (1883- 1945) oli neist kolmest radikaalseim. Teoseid iseloomustab aforistlik lühidus, kõik on oluline, kõik lähtub muusika põhiolemusest, ilma kaudsete kõrvalteedeta ja ilma kordusteta. Valitseb lüürilis-ekspressiivne põhitoon, minimaalne lähtematerjal ja ajaline kestvus ning maksimaalne väljendusjõud ja mõttetihedus. Oluliseks muutus üksikheli ja paus. Webern lähenes punktmuusikale. Kasutas lühemaid dodekafoonilisi ridu. Helilooja arvas, et muusika on rohkem looduse kui kunsti fenomen. Eesmärgiks oli leida loodusseadused, millele muusika peab alluma. Oli sõjajärgsetel aastatel noorte heliloojate iidol, tema loomingus nähti uusi teid näiteks totaalne serialism. Ekspressionism kirjanduses
sügavuse mullas. 3. Inimtegevus. · puhverdusvõime- vastupanuvõime välimõjutustele. · Degradeerumine mullaviljakuse taandareng A huumushorisont, kuis toimub taimedelt pärineva orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga. Tume värv B saviakumulatiivne horisont. Sisseuhtehorisont. Toimub peenemate mineraalsete murenemisosakeste kogunemine.Pruun või punakas toon. C lähtekivim. Mineraalne lähtematerjal millele muld on tekkinud. Mullatekke protsese ei toimu. D aluskivim, mõju mullale on kaudne. E väljauhtehorisont, hele värvus, vaesestunud saviosakestest ja toiteelementidest G gleihorisont. Sinakashalli värvusega, tekib siis kui muldo n kõrge põhjavee seisuktõttu suurema osa aastast märg. AT toorhuumuslik horisont. Tekib liigniisketes tingimustes ja on tüüpiline gleimuldadele. O kõduhorisont, koosneb eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest. T turvas
kivid, kruus ja liiv ning pehmematest mineraalidest lõpuks savi.Reljeefi muutumine. 11. Mulla koostis: Mineraalained, orgaanilised ained(süsinik, lämmastik,väävel). Mulla ehitus: Kõduhorisont Huumushorisont-toimub taimedelt pärineva orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga. Väljauhtehorisont Sisseuhtehorisont-toimub peenemate mineraalsete murenemisosakeste ja allapoole liikuvate huumusosakeste kogunemine. Lähtekivim-on mineraalne lähtematerjal, millele muld on tekkinud. Gleistunud lähtekivim Kujunemine: Lähtekivimist-annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused:mulla lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Reljeef-tasandikul on mullatekke tingimused ühtlasemad kui künklikul reljeefil.Päikesepaistele avatud mullad soojenevad ja kuivavad kiiremini, varju jäävad mullad püsivad seevastu jahedate ja niisketena.
A- horisondis toimub enamus pinnase bioloogilisest aktiivsusest. A-horisondi paksus sõltub tugevalt piirkonnast. Tavaliselt on see 28 cm, kuid mustmullapiirkonnas võib see küündida poole meetri ja isegi enamani. Enamik taimejuuri paikneb A-horisondis ja hangib just sealt toitained. Suurte taimede juured ulatuvad harilikult sügavamale, sest pakuvad kaitset väljakitkumise ja ümberpuhumise vastu. c-horisont ehk lähtekivim on mineraalne lähtematerjal millele muld on tekkinud. Lähtekivimis mullatekke protsesse veel ei toimu. Piir mulla ning lähtekivimi vahel muutub, sest aja jooksul muld areneb jalaskub järjest sügavamale. aluskivim ehk gleidtunud lähtekivim. Seal on õhupuudus, redutseerimine. Ühesõnaga on mullateke pikka aega kestnud keerukate looduslike protsesside tulemus. Peamised kujundavad tegurid on kliima, muldade mineraalse osa allikana mulla lähtekivim
orgaanilist ainet sisaldav mullahorisont. Selles horisondis on mineraalne aine segunenud orgaaniliste ainetega, mis on tekkinud organismide lagunemisel. Esineb ka palju organisme. A-horisont moodustabki viljakandva maa. · B saviakumulatiivne horisont (sisseuhtehorisont) - B-horisont ehk sisseuhtehorisont on mullahorisont, kuhu kogunevad vees lahustunud ained. · C lähtekivim mineraalne lähtematerjal, millele muld on tekkinud. · D aluskivim lähtekivimi alune varasema geoloogilise ajastu kivim, mille mõju mullale on kaudne. · E väljauhtehorisont heleda värvusega, mis on vaesestunud saviosakestest ja toiteelementidest. · G gleihorisont · AT toorhuumuslik horisont · O kõduhorisondid Milliste näitajate poolest erinevad üksteisest mullahorisondid?
rauasüsinikusulameid. Malmid liigitatakse süsiniku oleku järgi kahte gruppi: malmid, kus kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus grafiidina malmid, kus kogu süsinik on seotud olekus tsementiidis (Fe3C) Seotud süsinikuga malmi nimetatakse valgemalmiks. Valgemalm on väga kõva, habras ja halvasti töödeldav.Seepärast teda detailide valmistamiseks ei kasutata. Valgemalm on terase tootmise lähtematerjal. Grafiiti sisaldavad malmid on: hallmalm – liblelise grafiidiga keragrafiitmalm – kõrgtugev, keraja grafiidiga vermikulaarmalm – ussikujulise grafiidiga tempermalm - pesaja grafiidiga Joonis 1. Malmi liigid (allikas: www.uni-due.de/we) Grafiit teeb malmi hapraks, mistõttu teda ei saa survetöödelda (sepistada, valtsida jne.). Lõiketöötlemisel tekib palju puru ja tolmu. Malmi kvaliteedi lihtsustatud
lagunemisastmes olevast taimsest varisest (lehed, käbid jm) ning surnud taimedest. A tumedat värvi ja kobe huumushorisont tekib orgaanilise lagunemise ja kogunemise ning mineraalainetega segunemise tulemusena. Tänu orgaanilise aine sisaldusele on see toitainete, eriti lämmastiku ning süsiniku rikas. E heleda värvusega väljauhtehorisont, kust laskuvad veed viivad sügavamatesse kihtidesse saviosakesi ja mullavees sisalduvaid toitaineid. C lähtekivim on mineraalne lähtematerjal, millele muld on tekkinud. Lähtekivimis mullatekke protsesse veel ei toimu. Aja jooksul muld areneb järjest sügavamale. G sinakashalli värvusega gleihorisont, mis näitab, et mulla mineraalhorisont on osa aastast märg ja valitseb pidev õhupuudus. Sinakashalli värvuse annab õhupuuduses ja veerikkas keskkonnas tekkiv amorfne kahevalentne raud Fe(OH)2. Gleihorisont on veerikkuse jamorfsete mineraalide rohkuse tõttu ka hästi tihenenud.
Keevituskaare pinge on 12-14 V. Lisamaterjali varda valik on sarnane MIG/MAG keevitusel traadi koostise valikule, alumiiniumsulamite keevitamiseks sobivad lisamaterjalid koostisega: S-AlMg5, Elga Alumig Mg5 jt. Keevitusgaasina võiks kasutada nt AGA MISON gaasi, mis on soovituslik just TIG keevitamisel AlMg sulamitele. See koosneb argoonist + 0,03% lämmastikoksiidist. Elektroodi ots alumiinium-sulamite keevitamisel Detaili lähtematerjal tuleb vastavalt mõõtudele giljotiinkääridega välja lõigata ning valtsrullidega kuju anda. Materjal tuleb puhastada ning samuti tuleb veenduda, et elektroodi ots oleks puhas. Enne keevisõmbluse tegemist tuleb detaili osad kinnitada iga 300 mm tagant traagelõmblustega, et vältida nihkeid( toru pikkus pole märgitud, seega pole teada, kas see on vajalik õmblustel, mis on toru teljega paralleelsed. Küll aga on vaja seda teha õmblusel, mis
põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. Mullahorisondid. A- huumushorisont toimub taimedelt pärinevad orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga, tume ja kobe, mineraliseerumine. B -sisseuhte horisont peenemate murenemisosakeste ja allapoole liikuvate huumusosakeste kogunemine.Pruuni v punaka tooniga. Murenemine, savimineraalide teke, oksüdeerumine. C - Lähtekivim lähtematerjal, millele mulda on tekkinud. D- Aluskivim lähtekivimi alune vanem kivim. E- Väljauhtehorisont heleda värvusega, on vaesestunud saviosakestest ja toiteelementidest. Savimineraalide teke . G-Gleihorisont tekib kui muld on suurema osa aastast märg.Sinakashall. AT- Toorhuumuslik horisont tekib liigniisketes tingimustes, tüüpiline gleimuldadele. O - Kõduhorisont koosnevad eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest. T - Turvas vee ja orgaanilise aine rikas ja
kihina. Saviliivlõimisega kamar-leetmulllas eristub B-horisont ibe ja mittesilikaatse raua ja alumiiniumi ühendite sisseuhtumise tagajärjel. Selles jääb pidama mitmesugune osa A- horisontidest väljauhutud aineid: kas põhiliselt huumus ja sellega seotud elemendid nagu Fe ja Al või ibe ja peentolm. C-horisont on neil muldadel punakaspruun liivsavi. Mis on mullatekkest praktiliselt mõjustamata (välja arvatud (gleistumine) lähtematerjal. Kamar- leetmuldade lõimise diferentseerumine horisontide kaupa on tingitud ainete 5 väljauhtumisest A-horisontidest ning nende sisseuhtumisest B-horisonti. A-horisontide mineraalosa on Fe ja Al poolest oluliselt vaesem kui sama mulla B-ja C-horisont. MULLA VILJAKUS. Saviliiv- ja liivsavi lõimisega muldadest on enamik (70%) kasutusel haritava maana.
Maailma mullateaduse rajaja Dokutsajev võttis mullahorisontide tähistamiseks kasutusele tähestikulise süsteemi: A huumushorisont, kus toimub taimedelt pärineva orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga. Tume värv B saviakumulatiivne horisont (sisseuhtehorisont). Toimub peenemate mineraalsete murenemisosakeste ja allapoole liikuvate huumusosakeste kogunemine. Pruun või punakas toon. C lähtekivim. Mineraalne lähtematerjal, millele muld on tekkinud. Mullatekke protsesse ei toimu. D aluskivim, mõju mullale on kaudne. E väljauhtehorisont, hele värvus, vaesestunud saviosakestest ja toiteelementidest G gleihorisont - tekib siis kui muld on kõrge põhjavee seisu tõttu suurema osa aastast märg, sinakashalli värvusega. AT toorhuumuslik horisont. Tekib liigniisketes tingimustes ja on tüüpiline gleimuldadele.
Hea, kui kompostiplats saab aastaid olla samal kohal. Kompostihunnik ei tohi paikneda ereda päikese käes. Sobiv on mõne suurema puu või põõsa vari, aitavad ka vaarikad või kõrgemad päevalilled jm. Et komposteeritavad jäätmed laiali ei vajuks, peaks hunnikul olema vähemalt kolmes küljes mingisugusedki piirded. Lihtsaimal juhul sobib selleks ka postidega toestatud tihedam tugev aiavõrk, mida on komposti väljavõtmisel kerge avadasulgeda. Komposti põhiline lähtematerjal tuleb siiski aiast ja aiaäärtest, kust seda laekub pidevalt. Puudepõõsaste peenemad või tükeldatud jämedamad oksad, hekipügamise ja muruniitmise jäägid, puutuhk, äraõitsenud lillevarred, köögiviljapealsed, sügislehed jms. Niidetud rohu näol võib lisamaterjali tuua aiaäärtest ja aia tagant. Eriti taimetoitainerikkad on noored rammusad nõgesed. Kindlasti tuleb silmas pidada, et kompostihunnikusse ei satuks valminud või poolvalminud seemnetega
analüüsid jne 4. Maa kasutusõiguse omandamine 5. Kaevanduse/karjääri rajamine 6. Kaevanduse/karjääri sulgemine, seejuures maaala taastamine, metsade istutamine jne Pealmaakaevandamine - 70% maailma maavaradest kuna - peaaegu kadudeta kaevandamine, kõrge produktiivsus, kaevandamismahud suured, lihtsam infrastruktuur EESTI MAAVARAD Raimamine - maavara massiivist kokkumurdmine See annab meile kaevise, mis on lähtematerjal järgnevaks purustamiseks ja töötlemiseks. NÜÜD TULEB PURUSTADA Palju erinevaid purusteid (lõug-, koonus-, rootor- valts- ja ka tükeldid). Need on paigutatud purustussõlmedesse mis on kas statsionaarsed või mobiilsed. JAA TÖÖTLEME PVT - parima võimaliku tehnoloogia valimine ehksiis säästlik kaevandajale, keskkonnale ja vähem neg. mõjusid kui teistel variantidel (reostus, müra, vibratsioon, kestus jne) KIVI, MIS PÕLEB ehk kukersiit või diktüoneemaargilliit
Horisont muutub mulla arengu käigus. A huumushorisont - toimub taimedelt pärineva orgaanilise aine kogunemine ja segunemise mineraalosaga. Horisont on kobe, sest mulla peened mineraalosad seotakse orgaanilise ainega sõmerateks. N ja C rikas tume värv B saviakumulatiivne horisont e sisseuhtehorisont) murenemisosakeste ja huumusosakeste kogunemine. Savimineraalides on palju rauda- punaka tooniga C lähtekivim mineraalne lähtematerjal, mille peale on tekkinud muld. Lähtekivimis ei toimu mullatekke protsesse veel. D aluskivim lähtekivimi alune varasema geoloogilise ajastu kivim, mille mõju mullale on kaudne. E väljauhtehorisont vaesestunud saviosakestest ja toiteelementidest G gleihorisont - sinakashall, tekib kui muld on suurema osa aastast märg (põhjaveest) vesi tihendab mulda ja surub õhu pooridest välja. AT toorhuumuslik horisont tekib liigniisketel aladel, iseloomulik gleimuldadele.
mis koosneb savist, rauast, alumiiniumist jt.mineraalidest, mille vihmavesi on mulla ülemistest kihtidest välja uhtunud. Niisugust mulda leidub palju metsaaladel, eriti okasmetsades. (B) Ülemistest mullakihtidest väljauhutud mineraalained kogunevad leetekihi all olevasse sisseuhtehorisonti. Kuna savimineraalides on palju rauda, siis on see horisont pruuni või punaka tooniga ning võib olla väga paks. (C)Lähtekivim on mineraalne lähtematerjal, millele muld on tekkinud. Lähtekivimis mullatekke protsesse veel ei toimu. Piir mulla ning lähtekivimi vahel muutub, sest aja jooksul muld areneb ja laskub järjest sügavamale. (G)Sinakashalli värvusega gleihorisont, mis tekib siis, kui muld on kõrge põhjaveeseisu tõttu suurema osa aastast märg. Vesi tihendab mulda ja surub õhu mullapooridest välja. Õhuvaeses keskkonnas ei oksüdeeru raud täielikult ja jääb kahevalentseks. Fe(II)-
poolest A huumushorisont: kobe, tume, sisaldab orgaanilist ainet, kõige enam lämmastikku ja süsinikku. AT toorhuumushorisont: tekib liigniiskuse tagajärjel. O orgaaniline kõduhorisont: koosneb eri lagunemisjärgus variseosadest, katab õhukeselt mullapinda. T turvas: palju vett ja orgaanilist ainet B sisseuhtehorisont: sisaldab rauda ja on mineraalosakesi. C lähtekivim: mineraalne lähtematerjal. D aluskivim: lähtekivimi all, ei mõjuta mulla teket. E väljauhtehorisont: vaesustunud saviosakesed ja toiteelemendid, heleda värviga. G gleihorisont: sinisavi Erinevad mullad troopiline kliimavööde sademeid pole, ülekaaluga Leetmuld temp.amplituud · Parasvöötme okasmetsad; väga suur, füs
muundada elektri- või soojusenergiaks. Suurem osa PV-materjalist on räni: kas amorfne (a-Si) või kristalliline räni (c-Si). Sellest tulenevalt on maailmaturul eri liiki elektrienergiat tootvaid päikesepaneele: mono- ja polükristallilised ning amorfse kilega päikesepaneelid. Räni tüübist sõltub päikesepaneeli hind ja efektiivsus: amorfne räni on odavam, kuid vähemefektiivne. Kristallilisest ränist päikesepaneelide kasutegur on suurem, kuid lähtematerjal on kallim, mis tuleneb räni puhastusprotsessist. Monokristallilised päikesepaneelid on kõige efektiivsemad, kuid tootmine on kallis, sest paneelis kasutatakse kristallilist räni. Elemendist püütakse vabanevaid elektrone. Seega on monokristallilise päikesepaneeli kasutegur ligikaudu 20%. Polükristallilised päikesepaneelid on väiksema kasuteguriga, kuid veidi odavamad.
28. Milliseid lisandeid ja millistel eesmärkidel kasutatakse plastide valmistamisel? plastifikaatorid - et plastsust tagada värvained - erinevat värvi plastide valmistamiseks määrdeained - kleepumise ja hõõrdumise vähendamiseks töötlemisel UV stabilisaatorid, antioksüdandid, süttimiskindluse suurendajad, antistaatilised lisandid 29. Andke ülevaade plastide põhitehnoloogiatest. 1) vormidesse valamine - enamasti kasutatakse ka rõhku, sest lähtematerjal on viskoosne. termoplastid tahkestuvad aja jooksul jahtudes; termokõvenevatel materjalidel vaja lisakuumutust kõvenemisaja jooksul 2) survepritsvalu- plastik sulab kuumutuskambris edasi liikudes, sulaplastik pressitakse rõhu all vormi. 3) survevormimine - lähtematerjal pannakse vormi, kuumutatakse ja avaldatakse survet, vedel polümeer võtab vormi kuju
· *mRNA informatsiooni RNA toob geneetilise informatsiooni raku tuumast ribosoomidesse, kus toimub valgu süntees. · *tRNA trantsport RNA toob aminohappeid tsütoplasmast ribosoomidesse. · *rRNA ribosoomi RNA kuulub ribosoomide koostisse ja osaleb valgu sünteesis. 2. Rakuline ehitus: taime-, seene-, looma- ja bakterraku ehitused (organellid ja nende talitlused). (LK 48-81) 3.Fotosüntees ja hingamine: nende erinevused, reaktsioonid, saadused ja lähtematerjal, organellid. · Fotosüntees assimilatsiooni protsess, mis toimub kloroplastides. · Rohelised taimed fotosünteesivad süsihappegaasist ja veest suhkru molekule. Selleks kasutavad nad valgusenergiat. Fotosünteesi lisaproduktina eraldub molekulaarne hapnik. · Fotosünteesi toimimiseks peab valguskiirgus jõudma taime rohelistes osades asuvate kloroplastideni. Nende sisemuses asuvad klorofülli molekulid ergastuvad valgusenergia toimel. Fotosünteesi kiirus
3 -rahvalauluaineline looming: kantaat-ballett ''Eesti ballaadid'' (lavazanr/ ühendatud regilaul ja tants/ läbivaks on saatusemotiiv) -''Raua needmine'' / segakoorile ''Läti burdoonlaulud''/ meeskoorile ja suurelle trummile ''Pikse litaania''/ meeskoorile, solistidele ja rahvapillidele ''Kalevala XVII runo'' -''Raua needmine'' (kirjutatud tenorile, baritonile, segakoorile ja samaanitrummile/ lähtematerjal pärineb ''Kalevalast''/ sisaldab 97 regivärsivormis rida/ räägib kaasajast, elust ja inimestest -looming põhineb ka eesti luulel -miniatuurtsüklid häälele ja klaverile ''Neli kildu'' / ''Kolm lille''/ ''Kümme haikut'' -kooriteosed meeskoorile ja flöödile ''Kolm mul oli kaunist sõna''/ segakoorile ''Dialektilised aforismid'' -kirjutanud ka poliitilise alatooniga tekste -laulude sõnumis tajutav mure eestlaste tuleviku ja eksistentsi pärast
3 TL Reaktsioonivalu ehk RIM. Kasutatakse kahte lähteainet, mis surve all segatakse viimasel hetkel kokku. 2-6 sekundiga tardub. Paar minutit on vormimisaeg. Väga madal tsükliaeg, madal rõhk, kujutäpsed detailid. Suur elastsus. Madal elastsusmoodul, väike tugevus, kallid seadmed. Suure elastsuse ja löögisitkusega tooted autopamperid, aga muidu nõrgad. Survevalu on enamlevinud meetod. Lähtematerjal enamasti graanulite kujul. Vormis kuni paar minutit. Rõhud on väga suured. 40-200Mpa. Termoplastide vorme jahutatakse. Termorektiivid omi kuumutatakse. Graanulid sulatatakse, pressitakse vormi ja hoitakse seal. Siis tõugatakse välja. Head ühtlase struktuuriga tooted. Keerulised kujud. Suurte objektide tegemine aga kallis. Tekstuur on reeglina suunatud plasti voolu suunale.
nõrkvoolupaigaldise põhimõttelahendus. Selle staadiumi põhjal annavad haldusorganid välja ehitusloa. Projekti teine staadium on PÕHIPROJEKT - PP, milles antakse kavandatava ehitise detailne lahendus (tarindite materjalid ja gabariidid, tehnosüsteemide tehnilised parameetrid, kvaliteedinõuded). Põhiprojekti põhjal on võimalik arvutada tööde mahtusid ja see on sobiv lähtematerjal ehituspakkumiste korraldamiseks. Projekti kolmas staadium -- TÖÖPROJEKT - TP on juhiseks töömeestele tööde tegemisel. Seda on otstarbekas välja töötada siis, kui tööettevõtja on valitud -- sel juhul saab selles arvestada tööettevõtja eelistusi ehitustehnoloogia ja materjalide ning seadmete tarnijate suhtes. Kõik kolm staadiumi on vajalikud eeskätt suurte ehitiste puhul. Väikeste, lihtsate ja standardse tarindusega ehitiste puhul võib projekteerimine
Horisont on kobe, sest mulla peened mineraalosad seotakse orgaanilise ainega sõmerateks. Tänu orgaanilise aine sisaldusele on see toitainete-, eriti lämmastiku- ning süsinikurikas tumedat värvi horisont. B- saviakumulatiivne horisont (sisseuhtehorisont), kus toimub peenemate mineraalsete murenemisosakeste ja allapoole liikuvate huumusosakeste kogunemine. Kuna savimineraalides on palju rauda, siis on see horisont pruuni või punakat tooniga. C- lähtekivim on mineraalne lähtematerjal, millel mul on tekkinud. Lähtekivimis mullatekke protsess veel ei toimu. Piir mulla ning lähtekivimi vahel muutub, sest aja jooksul muld areneb ja laskub järjes sügavamale. D- aluskivim on lähtekivimi alune varasema geoloogilise ajastu kivim, mille mõju mullale on kaudne. E heleda värvusega väljauhtehorisont, mis on vaesustunud saviosakestest ja toiteelementidest. G- sinakashalli värvusega gleihorisont, mis tekib siis, kui muld on kõrge põhjaveeseisu
liikumine on hõõrdevaba (puudub viskoossus); ta ei ole rõhu mõjul kokkusurutav ning ta tihedus ei muutu temperatuuri muutudes. perioodiline protsess- protsess,mis toimub tsüklitena (seeriatena) s.t. on teatud ajavahemike järel korduv, seejuures protsess viiakse igas tsüklis lõpuni. Pidev protsess- protsess toimub pidevrežiimis, kui lähtematerjal ei ammendu või seda lisandub pidevalt ja samaaegselt toimub produkti tasakaalustatud väljundvool. Statsionaarne protsess- protsess,mille kaudu parameetrid ei muutu ajas Mittestatsionaarne protsess- protsess,mille kaudu parameetrid muutuvad ajas. Akumulatsioon- Akumulatsioon on veehulga muutumine arvutusperioodil (veebilansi valemis)
Mulla peened mineraalosad seotakse orgaanilise ainega sõmerateks. Tänu orgaanilise aine sisaldusele on see toitainete-, eriti lämmastiku- ning süsinikurikas tumedat värvi horisont. -B-saviakumulatiivne horisont (e. sisseuhtehorisont) seal toimub peenemate mineraalsete murenemisosakeste ja allapoole liikuvate huumusosakeste kogunemine. Kuna savimineraalides on palju rauda, on see horisont pruun või punakas. -C-lähtekivim mineraalne lähtematerjal, millele muld on tekkinud. Selles horisondis mullatekke protsesse veel ei toimu. -D-aluskivim lähtekivimi alune varasema geoloogilise ajastu kivim, mille mõju mullale on kaudne -E-heleda värvuseda väljauhtehorisont vaesustunud saviosakestest ja toiteelementidest -G-sinakashall gleihorisont tekib, kui muld on kõrge põhjaveeseisu tõttu suurema osa aastast märg. Vesi tihendab mulda ja surub õhu välja, sellepärast ei oksüdeeru ka raud hästi ja jääb kahevalentseks
SISSEJUHATUS Antud referaat1 on puidust ja puitmaterjali kasutamisest. Puidu all mõeldakse üldkeeles puude ja põõsaste tüve ja okste kõva kudet. Kitsamas botaanilises mõttes nimetatakse puiduks seemnetaimede kambiumi moodustatud sekundaarset ksüleemi. See definitsioon ei hõlma näiteks palmiliste puitu; ometi on sellegi puhul iseloomulik ligniini kogunemine rakuseina. Laiemas mõttes mõistetaksegi puidu all lignifitseerunud (puitunud) taimekudet. Puidu kasutamine materjalina ja kütteainena on taimede kasutamise üks varasemaid viise. Puit on väga mitmekülgsete kasutus võimalustega taastuv tooraine, mis kuulub tänini tähtsaimate taimsete saaduste hulka. 1 Tegemist on Wikipeedia artikliga puidu kohta. Taoline referaadi koostamise viis on tegelikult keelatud, kuna sellisel juhul on tegemist plagiaadiga! 1. PUIDU TEKE Puit tekib puidurakkude kasvamise ja paljunemise tulemusena. Selle hulgas eristatakse kahte erinevat mehhanismi. Puidu ...
Suurem osa PV-materjalist on räni: kas amorfne (a-Si) või kristalliline räni (c-Si). Sellest tulenevalt on maailmaturul eri liiki elektrienergiat tootvaid päikesepaneele: mono- ja polükristallilised ning amorfse kilega päikesepaneelid. Räni tüübist sõltub ka päikesepaneeli hind ja efektiivsus: amorfne räni on odavam, kuid vähemefektiivne. Kristallilisest ränist päikesepaneelide kasutegur on suurem, kuid lähtematerjal on kallim, mis tuleneb räni puhastusprotsessist. Elektrienergiat tootvate päikesepaneelide eriliigid on järgnevad. Monokristallilised päikesepaneelid (Monocrystal solar panels) on kõige efektiivsemad, kuid tootmine on kulukas, sest paneelis kasutatakse kristallilist räni, mis on toodetud suurte tahvlitena. Hiljem lõigatakse need päikesepaneeli suurusteks, valmib üks suur element. Metallribadest elektrijuhid laotatakse üle elemendi, et püüda elemendist vabanevaid elektrone.
segunemine mineraalosaga. Must huumushorisont näitab, et muld on viljakas. Hall huumushorisont näitab, et see on uus muld, kuid väheviljakas. E heleda värvusega väljauhtehorisont, mis on vaesestunud saviosakestest ja toiteelementidest. B sisseuhtehorisont, kus toimub peenemate mineraalsete murenemisosakeste ja allapoole liikuvate huumusosakeste kogunemine C lähtekivim on mineraalne lähtematerjal, millele muld on tekkinud. D aluskivim on lähtekivimi alune varasema geoloogilise ajastu kivim, mille mõju mullale on kaudne. G sinakashalli värvusega gleihorisont, mis tekib siis, kui muld on kõrge põhjaveeseisu tõttu suurema osa aastast märg AT toorhuumuslik horisont, mis tekib liigniisketes tingimustes ja on omane gleimuldadele T turvas ehk vee- ja orgaanilise aine rikas ning tuhavaene soomulla horisont Horisondi sinakashall toon näitab, et muld on savimineraalide rikas
1. Huumushorisont (A) taimedelt pärineva orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga. Muld on kobe, sest peened mineraalosakesed seotakse org ainega sõmerateks. See on toitainerikas (N ja C) ja tumeda värvusega. 2. Sisseuhtehorisont (saviakumulatiivne) (B) toimub peenemate mineraalsete murenemisosakeste ja allapoole liikuvate huumusosakeste kogunemine. Suure rauasisaldusega savi tõttu on see kiht pruuni või punaka tooniga. 3. Lähtekivim (C) mineraalne lähtematerjal, millele muld on tekkinud. Mullatekkeprotsesse seal veel ei toimu. Aja jooksul mul areneb ning piir mulla ja lähtekivimi vahel laskub järjest sügavamale. 4. Aluskivim (D) lähtekivimi alune varasema geoloogilise ajastu kivim. Mõjutab mulda kaudselt. 5. Väljauhtehorisont (E) heleda värvusega, vaesestunud saviosakestest ja toiteelementidest. 6. Gleihorisont (G) tekib, kui muld on kõrge põhjaveeseisu tõttu suurema osa aastast märg.
ökoloogilisem, vaid ka palju mugavam kui õli või gaas (http://et.wikipedia.org/wiki/Puit). 1.2.5. Muud ainelised kasutamisevõimalused: · Suitsutamispuit - toiduainete konserveerimiseks; · Tselluloosi tooraine, millest valmistatakse sealhulgas paberit ja tselluloosiprodukte nagu tselluloid ja viskooskiud; · Tooraine keemiliste produktide jaoks nagu tõrv ja puusüsi; · Lähtematerjal viina tootmiseks. 2. METOODIKA Käesolevas uuringus küsitleti kümmet ehitusfirma ,,Stesamex" töölist, kes omavad eramaja, et teada saada, kumba ehitusmaterjali kasutatakse ehituses rohkem, kas betooni või puitu. Oma küsimustikuga sooviksin teada saada, kas eelnevalt püstitatud hüpotees vastab tõele. Tänu sellele saaks teada, kumba materjali inimesed rohkem pooldavad ehituseks. Antud küsitlus viidi läbi augustikuu jooksul.
Nõuded jäätmete kohta • Jäätmed olgu bioloogiliselt hästilagundatavad – Süsivesikud (suhkrud, tärklis, tselluloos, pektiin) lagunevad kergesti – Valgud lagunevad kergesti – Rasvad, vahad ja vaigud lagunevad raskesti – Puiduligniin laguneb eriti raskesti. • Kompostimisel laguneb paberipraht mõne nädala kuni kuuga • Prügilademes võivad ajalehed püsida aastaid, raamatud, papp, puit ja kaltsud isegi sadakond aastat. • Purusta kogu lähtematerjal! pH • Enamikule bakteritest sobib vahemik 6 – 7,5 • Seentele sobib vahemik 5,5 – 8 • Protsessi kestel muutub kompost happelisest aluseliseks - Soodsaim C/N suhe on 20-30 Reaktorkompostimine sobib orgaaniliste jäätmete kiireks lagundamiseks hästikontrollitavates oludes. • Kompostitavat massi: – segatakse, – õhustatakse, – niisutatakse, – soojendatakse. • Protsess algab kohe ja suurem osa orgaanilist ainet laguneb 7–10 päevaga (ja edasi?)
tardkivimid, graniitsed intrusiivid, levivad sügaval, olles kaetud 100-700 m paksuse settekivimite kihiga. Rändkividest tardkivimite hulgas, mida leidub eriti rohkesti Põhja- Eesti rannikul, on valdavaks samuti graniidid, kuid võib kohata ka gabrot (Pilt 2), dioriiti ja aluselisi purskekivimeid, harvem teisi kivimtüüpe. (1) 5. Settekivimid 5.1. Settekivimite teke Sete on kivistumata pude materjal, mis on settekivimi lähtematerjaliks. (1) Settekivimite lähtematerjal ladestub mehaanilisel, keemilisel või biokeemilisel teel. Sete muutub settekivimiks litifitseerudes e kivistudes. Litifitseerimine on paljudest teguritest sõltuv pikaajaline protsess, mistõttu piir setete ja settekivimite vahel on tinglik. Kõiki settelisi moodustisi kokku, st nii setteid kui settekivimeid võib nimetada ühtse terminiga setendid. (1), (8) Settekivimite moodustumine on vaadeldav kahe teineteisele järgneva staadiumina
Aeglased nõlvaprotsessid- voolamine, nihkumine. Pedosfäär Murend- ühtse kivimi lagunemisel moodustunud tükiline materjal, mis on väga erineva peensusastmega (rahn-kivid-kruus-liiv-savi). Mullatekketegur- passiivsed (pikaajalised ja inimelu vältel vähe märgatav): lähtekivim, reljeef, aeg (mulla vanus). Aktiivsed (avalduvad mulla omadustes märgatavalt kiiremini): kliima, loomastik ehk fauna, inimfaktor, floora ehk taimestik. Lähtekivim- mineraalne lähtematerjal, millele on muld tekkinud. Määrab mulla füüsikalised ja keemilised omadused. Mulla mineraalne osa- tekib lähtekivimi murenemisel ehk kivimite purunemisel ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Huumus- maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus- maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni kuni musta värvusega amorfne aine.
masina lõugade vahel. Lõugpurustitega saadakse materjali jäme (40-70mm) ja keskmine (20-40mm) peenestatus. Lõugpurusteid liigitatakse järgmiste tunnuste järgi: liikuvate lõugade arv(1,2); liikuva lõua liikumise iseloomult (liht-, liitliikumine); liikuva lõua kinnituskoha järgi(ülemise-, alumise kinnitusega); liikuva lõua käitamismehhanismi järgi(ekstsentrik-võlliga;väntmehhanismiga, hüdrosilindriga). Lähtematerjal söödetakse lõugade vahele, mis survejõudude toimel purunevad(lõuad lähenevad teineteisele). Ühe või kahe lõua eemaldumisel liigub materjal allapoole ning lõugadevahelisest kitsast pilust alla. Koonuspurustid, kus kivid purustatakse liikumatu ja sisemise ekstsentriliselt asetatud liikuva koonuse vahel. Materjali purustamine toimub sisemise liikuva koonuse lähenemisel välimisele liikumatule koonusele ning valmistoodan väljub sealt pidevalt
...................................................................... 9 18. Looduslikust kivist ehitusmaterjalid- murtud ja korrapärased kivimaterjalid. ........................ 11 21. Keraamilised plaadid- põranda-, seina- ja mosaiikplaadid. ..................................................... 12 22. Kergkruus-tootmine, omadused, kasutus. ................................................................................ 13 23. Lubisideained - tootmine (lähtematerjal, tootmise etapid), kasutuskohad. .............................. 14 25. Portlandtsemendi toormaterjal ja tootmine (tootmisetapid, erinevad tootmismeetodid). ........ 14 26. Tsemendi omaduste määramine- standardkonsistents, mahu muutumise ühtlus, tugevus. ..... 15 27. Tsemendi eriliigid - valge portlandtsement, räbutsement, aluminaattsement. ......................... 15 28. Betooni liigitus erinevate näitajate põhjal. .............................................................
loengut kuulama, sõnastab ta teema ,,Kas üks sigaret tapab hobuse?". Kõnelejal on kasulik pakkuda oma kõnes * uudset lähenemisnurka, * värsket informatsiooni, * huvitavat teemakäsitlust. 5.2. Materjali kogumine Materjali kogumine on kõneks valmistumise oluline osa. Vastavalt kõne tüübile on tarvis otsida kas tõestusmaterjale väidetele (veenmiskõne), erinevaid käsitlusi mõne probleemi lahendamiseks (informeeriv kõne) või sobivaid tsitaate ning kujundeid (olmekõne). Hea lähtematerjal, mida ettevalmistusel kasutada, peab olema aktuaalne, kasutajale mõistetav ning pärit korrektsetest allikatest. Lähtematerjal tuleb kriitiliselt üle vaadata ning vähemoluline kohe kõrvale jätta, sest kõnepuldist igavlevaid kuulajaid nähes on juba tunduvalt raskem ümber orienteeruda. Kõneks valmistumisel on kasulik materjali hinnata ka selle pilguga, mis tuleb kindlasti vaatluse alla võtta ning mille võib ajanappusel kõrvale jätta. Hea kõneleja
annaabi.ee 
