inhibiitorina, suurema afiinsuse tõttu jääb metanool lagundamata ning eritatakse neerude kaudu. Metanool on eluohlik alates 30 ml > 50 mg/dl (0,5 ) raskemürgitus 80 mg/dl (0,8 ) -ilmaravitaletaalnedoos imendumine30-60 min jooksul, ohtlikka inhaleerimisel; imendubläbinaha SÜMPTOMAATIKA ·Esimestel tundidel -joove , kergem võrreldes etanooliga -gastriidinähud ·6-30 h jooksul kujunevad mürgistusnähud -raske metaboolneatsidoos -hüperventilatsioon -nägemishäired -pimedus -krambid DIAGNOOSIMINE ·Esialgseks diagnoosiks piisab: -anamneesist -sümptomitest -metaboolsestatsidoosist ·pHalla 7,20 viitab raskele mürgistusele ·Anioonidelõhe [(Na+ K) (Cl+ HCO3)] > 16 mmol/l ·Metanooli kontsentratsioon veres Metanoolimürgistust saab ka ravida: ·Maoloputus põhjendatud ainult vahetult päras tmanustamist(1-2 h) ·Aktiivsüsi ei toimi ·Kohene atsidoosi korrektsioon(kui ph<7,20) naatriumbikarbonaati100-600 ml/2 tunnis,
• Paratsetamoli annus on 10-15 mg lapse kehakaalu iga kilogrammi kohta. • 4 kuud -1 aasta6-9 kg 80 mg • 1 - 2 aastased 10-15 kg 125 mg • 2 - 6 aastased 15-25 kg 250 mg • 6 - 12 aastased 25-40 kg 500 mg Paratsetamoli mõju kestab 4 - 6 tundi. Kasutada mitte rohkem kui 3 - 4 korda ööpäevas. Vedeliku patoloogiline kadu • Kehatemperatuuri tõus ühe kraadi võrra tõstab organismi vedelikuvajadust 10% võrra. • Hüperventilatsioon(minutimahu suurenemine 5x)- 100ml/kg ööp • Higistamine- 10-20ml/kg tunnis suureneb NA ja Cl kadu • Sage oksendamine –kuni 20ml/kg ööp, suureneb Na, K, Cl kadu Vedeliku vajadus ööpäevas Kaal kg Vedeliku vajadus < 10 kg 100 ml/kg 10-20 kg 1000 ml +50ml/ kg üle 10 kg osalt >20 kg 1500 ml +20ml/kg üle 20kg osalt Ülesanne Anna on 8
Vitaalkapatsiteet hingamismaht + irm +erm. On kopsude ja rindkereavardumisvõime mõõdukus. Minutiventilatsioon on ühe minuti jooksul sisse-ja väljahingatava õhu hulk. Maksimaalne minutiventilatsioon-on õhu hulk mida inimene suudab maksimaalse pingutuse juures sisse või välja hingata ühes minutis. Hingamissageduse muutused · Düspnoe- hingeldus · Apnoe-hingamisseiskus · Hüperventilatsioon- inimene hingab suurema sageduse ja mahuga kui tavaliselt · Hüpoksia-hapnikuvaegus veres · Hüperkapnia-CO2 liig veres · Asfüksia-lämbumine Gaasivahetus kopsudes O2 liigub alveoolidest kapillaaridesse, CO2 aga vastupidi. Gaasivahetus toimub tänu gaaside konsentratsiooni vahele alveoolides ja kapillaarides. Gaas liigub alati madalama konsentratsiooni suunas. Gaaside transport verega O2 seondub hemoglobiiniga ja moodustab oksühemoglobiini
Positiivne veebilanss (kulutada vähem, kui üldhulk) Läheb välja vähem. Neg. Veebilanss: Veremaht langeb alla kriitilise piiri ja ei suuda tagada hapniku ja toitainete transporti kudedesse (RR langeb). Veekaotus häirib rakufunktsioone. Elektrolüütide tasakaalu muutus põhjustab osmootse rõhu muutust. Elutähtsate funktsioonide häired- regulatsioon kaob ja järgneb kudede kahjustus ja surm. Veekaotust suurendavad tegurid: Hüperventilatsioon, oksendamine, dreenid, fistulid, sooletegevuse loidus (vedelik ei imendu), kõhulahtisus, polüuuria (suurem uriini hulk), diureetikumravi, verekaotus, põletus (vedelik aurub). ulatuslikud tursed (anasarka, astsiit). Hüpovoleemia (ei küsi): Isotooniline hüpovoleemia- kaotatud on nii vett kui Na (kõhulahtisus) Hüpotooniline- palju Na kadunud ja vett, kuid vesi on asendatud, Na mitte.
lagunemine Paljunemine Sisekeskkonna püsivuse (homöostaasi) säilitamine sisekeskkonna moodustavad veri, lümf ja rakkudevaheline vedelik Sisekeskkonna retseptorid reageerivad teatud kindlatele muutustele: Temperatuur normaalne +37 kraadi, termoretseptorid pH ehk happe-leelise suhe arvud 1-14. Neutraalne on 7, organismis on 7,34 - 7,38. acidum hape, alcalis , atsidoos, alkaloos. kopsud - hüperventilatsioon ehk kiiresti hingamine. Veri. neerud aitavad suurendada või vähendada happeliste ainete väljaviimist uriiniga osmootne rõhk tekib nendes kudedes, kus on vedelik ja selles lahustunud ained (veri, lümf, rakkudevaheline vedelik, rakkudesisene vedelik). Vedelik ehk vesi, kus on lahustunud orgaanilised ja anorgaanilised ained. Osmoose rõhu valem Posm = c * i * R * T (c aine molaarne konsentrants, i dissotsiatsiooni konstant, R
Sümptomid tekivad kuni 24 h peale aspiriini tarvitamist Aspiriin-astma ei ole tõeline allergia, nahatestid negatiivsed Aspiriin blokeerib COX, aga mitte lipoksügenaasi kopsudes hakatakse tootma ülehulgas leukotrieene Leukotrieen C4 bronhospasm Vältida aspiriini, kaaluda aspiriini vahetamist koksiibi vastu Aspiriini toksilisus Täiskasvanutel tinnitus, kuulmislangus Lastel kesknärvisüsteemi kõrvaltoimed Terapeutilises annuses hüperventilatsioon, respiratoorne alkaloos Toksilises annuses tekib hingamiskeskuse depressioon ja respiratoorne atsidoos + neerude kompensatsioonivõme vähenemine metaboolne atsidoos Abinõud Maoloputus, aktiivsüsi Uriini alkaliseerimine, forsseeritud diurees, hemodialüüs Spetsiifiline antidoot puudub Aspiriini toksilisus Aspiriini Toime või sümptom plasmakontsentratsioon < 10 mg/ dL Antiagregantne toime
Hingamissagedus täiskasvanul u. 1520 korda minutis vastsündinul u. 60 korda minutis Hingamismaht On ühe tsükli jooksul sisse või välja hingatava õhu hulk. Hingamismaht täiskasvanul Normaalselt on see puhkeolekus ~0,5 liitrit Minutiventilatsioon On ühe minuti jooksul sisseväljahingatava õhu hulk. Pneumotooraks Õhkrind Düspnoe hingeldus Apnoe hingamisseiskus Hüperventilatsioon inimene hingab suurema sageduse ja mahuga kui tavaliselt Hüpoksia Kudede hapnikuvaeguse 20. Kopsude eluline maht täiskasvanul 35004500 ml 12. Kus asub hingamiskeskus ? Selle funktsioon. Hingamiskeskus asub piklikus ajus. Funktsiooniks on hingamissageduse ja hingamise reguleerimine.. 13. O 2 sisaldus on kõrgeim a. sissehingatavas õhus b. väljahingatavas õhus
· segahingamise e diafragmaal-torakaalne hingamine 19. Selgitage mõisted: Hingamissagedus - hingamisliigutuste arv ühes minutis. Naistel 15, meestel 12- Hingamismaht - ühe tsükli jooksul väljahingatava või sissehingatava õhu hulk(0,5 l) Minutiventilatsioon - on ühes minutis sisse ja välja hingatava õhu hulk. Pneumotooraks - õhkrind Düspnoe - hingeldus Apnoe hingamise seiskus Hüperventilatsioon - inimene hingab suurema sageduse ja mahuga kui tavaliselt. Hüpoksia - hapnikuvaegus veres 20. Kirjutage arvväärtused: Hingamissagedus täiskasvanul 16-20 vastsündinul 20-40 Hingamismaht täiskasvanul. 0,5 Kopsude eluline maht täiskasvanul 20. Kus asub hingamiskeskus ? piklik ajus 21. O sisaldus on kõrgeim a. sissehingatavas õhus 2 22
(puhkeolekus 0,5l). (inspiratoorne reservmaht-maht, mida pärast normaalset sissehinagmist veel sisse saab hingata) (ekspiratoorne reservmaht-maht, mida pärast normaalset väljahingamist saab veel välja hingata) (residuaalmaht-maht, mis jääb kopsudesse pärast maksimaalset väljahingamist) Minutiventilatisoon- ühe minuti jooksul sisse ja välja hingatava õhu hulk. Hingamissageduse muutused: *Düspnoe-hingeldus *Apnoe-hingamisseiskus *Hüperventilatsioon-suurem sagedus ja maht kui tavaliselt *Hüpoksia-hapnikuvaegus veres ja kudedes *Asfiiksia-lämbumine *Hüpokseemia-hapnikuvaegus veres *Hüperkapnia-süsihappegaasi liig veres Surnud ruumid-selle osas gaasivahetust ei toimu. Hingamist reguleerib hingamiskeskus, mis asub piklikus ajus ja ajusillas.
Soodustab glükoosi tarvet lihastes ja rasvkoes. Vähendab Hba1c konsentratsiooni 1-2 %. Eelised: pikaajaline kogemus, langetab kaalu/neutraalne kaalule, ei põhjusta hüpoglükeemiat, kardioprotektiivne, soodne hind Kõrvaltoimed: · Seedetrakti kõrvaltoimed(kõhulahtisus, kõhuvalu, puhitus, metallimaitse). · Vitamiin B12 defitsiit probleem pigem nendel, kellel juba on defitsiit. LAKTATSIDOOS potensiaalselt fataalne seisund. Iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, hüperventilatsioon, hüpotensioon. SULFONÜÜLUUREA DERIVAADID · Glimepiriid(Amaryl) · Gliklasiid(Diaprel) · Glipsiid(GlibeneseGITS) Stimuleerivad insuliini tootmist -rakkudest sõltumata vere glükoosisisaldusest. Väga efektiivsed ravimid, aga saab vähe aega kasutada. Kõrvaltoimed: · Hüpoglükeemia. · Kaalu tõus. · Lühike kasutuskestvus Tiasolidiindioonid Glitasoonid · Pioglitasoon(Actos) · Pioglitasoon+Metformiin(Glubrava) ·
e. funktsionaalse jääkmahtuvuse. 3. Minutiventilatsioon On ühe minuti jooksul sisse-väljahingatava õhu hulk. Minutiventilatsiooni saame arvutada, kui teame hingamissagedust ja hingamismahtu Minutiventilatsioon = hingamissagedus x hingamismaht Maksimaalne minutiventilatsioon on õhu hulk, mida inimene suudab maksimaalse pingutusega sisse-välja hingata ühes minutis. 4. Hingamissageduse muutused: Düspnoe hingeldus Apnoe hingamisseiskus Hüperventilatsioon inimene hingab suurema sageduse ja mahuga kui tavaliselt Hüpoksia hapnikuvaegus veres, kudedes A.Vahtramäe 2011 5 Hüperkapnia süsihappegaasi liig veres 5. Surnud ruumid Anatoomiline surnud ruum s.o. hingamisteede juhtiva osa maht. Seda nimetatakse nii seepärast, et selles osas gaasivahetust ei toimu. Surnud ruumi suurus oleneb kehasuurusest ja kehaasendist. Istuva inimese jaoks kehtib
kontsluu(talus) Hingamine Ninaõõs cavum nasi Kõri larynx Hingetoru trachea Peabronhid bronci principales Kops(ud) pulmo(nes) Pleura (kopsukelme) Kops on kaetud serooskelmega - kopsukelmega, mis moodustab kummagi kopsu ümber kahest lestmest koosneva pleurakoti. (õhutühi, veidi seroosset vedelikku) Pleuraõõnes rõhk NEGATIIVNE! inspiirium sissehingamine ekspiirium väljahingamine Düspnoe hingeldus Apnoe hingamisseiskus Hüperventilatsioon inimene hingab suurema sageduse ja mahuga kui tavaliselt Hüpoksia hapniku vaegus veres Hüperkapnia süsihappegaasi liig veres Asfüksia lämbumine Pneumotooraks - õhkrind Veri: Funktsioonid:Transport, kaitse, valgudepoo(kuna küsiti nelja funktsiooni, siis transport jaguneb gaasi ja toitainete transpordiks) Reesusfaktor Antigeen D omanik on rh. Pos. Organismis antikehad puuduvad aga vale vereülekande või rasedusega võivad tekkida.
vähendamisel kaks korda suureneb rõhk kaks korda. Vasakus vatsakeses on hapnikurikas veri, paremas vatsakeses hapnikuvaene veri. Kapillaarides on ühendumine. Kopsudes on alveoolid, milles on respiratoorne membraan, millekaudu toimub hapniku omastamine. Hüperpnoe- sügav, kiire hingamine nt füüsilise pingutuse korral Düspnoe- raskendatud hingamine Apnoe- õhuvoolu seiskumine hingamisteedes Tahhüpnoe-kiire hingamine( süsihappe gaasi liigne eraldumine Hüperventilatsioon- olukord, kus sisse hingatakse rohkem õhku kui keha vajab. Põhjustab organismis madalat Co2 taset. Hüpoksia- hapniku puudus kudedes või organismis( põhjuseks vüivad olla alkohol, suitsetamine jne) Hüpokseemia- hapniku puudus arteriaalses veres, tekib kui PO2 ei ole piisav Hb küllastumiseks O2ga Hüperkapnia- CO2 sisaldus on liiga kõrge veres Hüpokapnia- CO2 puudus veres Haldane effekt- vere deoksügeneerumine tõstab süsinikdioksiidi transpordi võimet
Ülekaalu saavad koli- ja roisubakterid. Ohtlik on ka saastunud sööt, valgurikkale silole karbamiidi lisamine, karjatamise algus proteiinirikka haljassöödaga. Vatsavedeliku pH tõuseb > 7.5. Enamik vatsavedeliku infusooridest on surnud. Vatsavedelik on hallikaspruuni värvusega, roisulise lõhnaga. Esiplaanil on seedehäired, kõhulahtisus. RESPIRATOORNE ALKALOOS Tekkepõhjused alveolaarventilatsiooni tõus e. hüperventilatsioon, mille põhjuseks võib olla aktiivne hüperventilatsioon (liikvori atsidoos, hüpokseemia, valu) või passiivne hüperventilatsioon (kopsude juhitv hingamine). Esmane häire pH > 7,40; PCO2 < 35 mmHg; HCO3 - normis. Sekundaarne renaalne kompensatsioon H+ ekskretsiooni ja HCO3 - tagasiresorbtsiooni langus neerudes. Kompenseeritud häire pH 7,40 7,45; PCO2 < 35 mmHg; HCO3 - < 20 mmol/l METABOOLNE ALKALOOS Tekkepõhjused happelise maomahla kaotus (mao liigne aspireerimine, oksendamine) või HAT regulatsioonihäire
3.1 Paanikahäire Paanikahäire oluline joon on korduvad rasked ärevushood,ühesõnaga - kabuhirm.See ilmub ootamatult sellistes kohtades,mis normaalselt ärevust ei tekita ja kus asjaomane isik ei ole tähelepanu keskpunktis.See kestab mitmeid minuteid,harva ka tunde,ja kordub nädalas mitu korda.Sümptomid esinevad mitmel kujul:hingeldus,peapööritus,minestustunne,südamepekslemine,valu rinnus,värin,higistamine,lämbumistunne ja sellest põhjustatud hingamise kiirenemine ehk hüperventilatsioon,iiveldus,tuimumis-või torkamistunne,külmavärinad,surmahirm või hulluksmineku kartus ning iseendast võõrdumise tunne ehk depersonalisatsioon. 3.2 Hirm Hirm ehk foobia kaasneb sageli mõne sotsiaalse olukorraga või teiste inimeste tähelepanu objektiks olemisega,kõrge koha või kitsa ruumiga,näiteks liftiga.Tüüpiliseks hirmu tekitavateks situatsioonideks on ka lendamine,vere nägemine ja mõne looma,näiteks koera kohtamine.Sellise
5. HINGAMISELUNDID Ene Linn, Terje Arula 5.1. Mõisted Apnoe - hingamatus, hingamispaus, hingamise lakkamine. Düspnoe - hingeldus. Tahhüpnoe - hingamissageduse kiirenemine. Bradüpnoe - hingamissageduse aeglustumine. Kussmauli tüüpi hingamine - sage sügav hingamine koos abilihaste kasutamisega, näiteks hüperventilatsioon respiratoorse atsidoosi korral (Wong 2008). Cheyne-Stokesi tüüpi hingamine - periooditi sügav ja tugev, kuid reeglipäraselt mõneks sekundiks nõrgenev või hoopis katkev hingamine. (Kallas jt 1999, Wong 2008.) 5.2. Hingamiselundkonna objektiivse läbivaatuse metoodika ja hindamine Lapse läbivaatuse teostamisel on alati oluline teha hingamiselundite läbivaatust, sest hingamine on inimese tähtsaim elamistoiming, mis tagab ka teiste organite normaalse
1. Suureneb rakkude töö- ja kaitsevõime. 2. Maksarakkude fni intensiivistumine, suureneb toksiliste ainete kahjutuks muutumine. 3. Mikroorganismide jaoks on temp liiga kõrge. 4. Rakud produtseerivad kõrgemal temperatuuril viirustevastast ainet. Ei tohi võidelda palaviku vaid palaviku tekkepõhjuste vastu! Palaviku negatiivsed jooned: 1. Võib kahjustada närvirakke. 2. Tugevamad erutusprotsessid 3. Hüperventilatsioon->alkaloos-> krambid 4. Soolade kadu NEKROOS EHK KÄRBUS Nekroos on kohalik surm ehk rakkude/kudede mittefüsioloogiline hukkumine elavas organismis. Nekroosi protsessid Nekroosi põhjused 1. tsirkulatoorne- vereringe häire ehk infarkt 2. traumaatiline- mehaaniline, füüsikaline, keemiline 3. toksiline- mikroobide poolt toodetavad mürgid 4. tsütopatogeenne- viirused 5. allergiline- immuunpatoloogia 6
Insp. reservmaht Maht, mida pärast normaalset sissehingamist saab täiendavalt sisse hingata Eksp. reservmaht Maht, mida pärast normaalset väljahingamist saab täiendavalt välja hingata Residuaalmaht Maht, mis jääb kopsudesse pärast maksimaalset väljahingamist Minutiventilatsioon On ühe minuti jooksul sisse-väljahingatava õhu hulk 7. Hingamissageduse muutused Düspnoe Hingeldus Apnoe Hingamisseiskus Hüperventilatsioon Inimene hingab suurema sageduse ja mahuga kui tavaliselt Hüpoksia Hapnikuvaegus veres, kudedes Hüperkpnia Süsihappegaasi liig veres 8. Surnud ruumid Anatoomilises surnud ruumis ei toimu selles osas gaasivahetus Funktsionaalse surnud ruumi puhul arvestatakse sisse ka osa alveoolides olevast õhust 9. Gaasivahetus kopsudes I Etapp Leiab aset kopsualveoolide ja alveoolide seintes paiknevate kapillaaride vahel.
· hingamisteede infektsioonid · kehakaal ülekaalulistel lastel FEV 1 langus enam väljendunud võrreldes normosteeniliste lastega Diagnoosimise probleemid Ei tunnistata Ebatüüpilised kaebused · valus südames (luu- ja lihaskonnaprobleemidest tingitud) · ebamugavustunne rinnus on põhjustatud hüperventilatsioonist ja hüpokapniast CO 2 madal tase veres e. Respiratoorne alkaloos Diagnoosimine 1. hingamismahtu mõõdetakse 2. vabatahtlik eukapniline hüperventilatsioon 3. provokatsioonitestid metakoliini, mannitooli ja 4,5%-lise NaCl Häälepaelte düsfunktsioon häälepaelte paradoksaalne adduktsioon sissehingamisel 80% naised, 80% saanud GK ravi Vali hingamine sümptomiks Peamine vallandaja füüsiline koormus 21 a, ärritajad [teravad lõhnad, vürtsid] 21 a Ravi hingamistehnika, kõneteraapia Dgn larüngoskoopia Pingutusastma ravi: Mittefarmakoloogilised vahendid · hinga läbi nina · ,,eelsoojendus ja mahajahtumine"
· konjunktiviit (mädaprotsessi ilmnedes vajalikud silmatilgad ) · gripp ( äge viiirushaigus) · rotavirus (esimestel haiguspäevadel lisandub vesine roe, algus kõrge palaviku ja oksendamisega ) · mumps (levib piisknakkuse teel ) · B- hepatiit (nõela vahendusel, vereülekande, sünnituse, seksuaalkontakti käigus ) · Hepatiit (= kollatõbi,maksapõletik ) · Meningiit (ajukelmepõletik, tugev peavalu,rahutus,hüperventilatsioon,kestvad krambid,teadvuse häirumine ) 20. Tervisliku toitumise üldised alused · kõik elusolendid toituvad, see on elu alalhoiu tingimus · toitumine on toidu ja joogiga saadud ainete amastamine organismis · meie söömavajadus algab näljatundest= söögiisust · toitumistavad on kujunenud aastatuhandete vältel, neil on rahvuslik omapära 21. Isutus ja gaasivalud väikelastel ISUTUS:
· Skeletilihaste piisav lõõgastumine · Küllaldane terapeutiline laius · Toksiliste kõrvaltoimete puudumine Anesteesia aspektid · Analgeesia - valutunde puudumine · Teadvusetus - üldine anesteesia, lahutatav analgeesiast · Anterograadne amneesia · Lihaste lõõgastatus · Reflekside nõrgenemine või puudumine, mis vähendab ebasoovitavaid vegetatiivseid reaktsioone Inhalatsioonianesteetikumid Dietüüleeter · Mõjub ärritavalt hingamisteedele, pindmise anesteesia korral hüperventilatsioon, sügava anesteesia korral hüpoventilatsioon. Lihaseid lõõgastav toime, iiveldus. Naerugaas (N2O) · Valuvastane toime, inaktiveerib organismis B12 vitamiini; 30...70% segu hapnikus Halogeniseeritud süsivesinikud · On lipofiilsed, akumuleeruvad rakumembraani lipiidses kaksikkihis. Avaldavad toimet membraani valkudele, nt ATP-tundlikele K+-kanalitele. Anesteesia saabub kiiresti, sissehingamisel mõne minuti jooksul. · Halotaan · Isofluraan · Enfluraan Inhaleeritavad ravimid veres
Inspiirium- korduv rütmiline sissehingamine Ekspiirium- korduv rütmiline väljahingamine Hingamistüübid:diafragmaalne ehk kõhuhingamine, rinnakuhingamine, segahingamine Hingamisagedus- hingamisliigutuste arv minutis Hingamismaht- on ühe tsükkli jooksul sisse või väljahingatava õhu hulk Minutiventilatsioon- on ühe minuti jooksul sissse või väljahingatud õhu hulk Pneumotooraks- õhkrind Düspnoe- hingeldus Apnoe- hingamisseiskus Hüperventilatsioon- suurem hingamissagedus ja maht Hüpoksia- hapnikuvaegus 2. Katteelund- nahk Naha pindmine kiht- epidermis ehk marrasnahk, selle all dermis, ehk pärisnahk. Nahahalune kiht koosneb kollageensetest kiudude kimpudest mille vahel palju rasvakoerakke Ülessanne on varuaineid talletada ja külma eest kaitsta.Annab kehale iseloomuliku ilu. Inimese nahk uueneb umbes 28-35 päevaga. Naha Funktsioonid: 1
( Bourne, 2007 : 23) Paanikahäiret iseloomustavad liigse kartuse või tugeva hirmu ootamatud episoodid, mis tekivad ilma nähtava põhjuseta. Tugev paanikahoog ei kesta tavaliselt kauem kui paar minutit, kuid harvem võib see kuni kahe tunni jooksul lainetena tagasi pöörduda. (Bourne, 2007: 23- 24) 4 Paanika korral toimub aju hingamiskeskuse liigne aktiveerumime (meenutab lämbumist), tekib hüperventilatsioon (hingeldus) ja suur soov põgeneda. Paanikahoog avaldub sageli ootamatult. (Kliinikum, 2008) SÜMPTOMID Psühholoogilised Pidev ärevustunne Väsimus Keskendumisvõime puudumine Ärrituvus Halb uni Füüsilised Südamepekslemine Higistamine Lihaspinge ja valud Peapööritus Nõrkustunne Seedehäired Kõhulahtisus (Bourne, 2007: 24)
kopsusisese rõhu tõusu tõttu surutakse osa kopsudes olevast õhust välisõhku 18. Hingamistüübid Abdominaalne, diafragmalaane, segahingamine, torakaalne 19. Mõisted Hingamissagedus On hingamisliigutuste arv minutis. Hingamismaht Sisse- ja väljahingatava õhu kogus iga hingamisliigutuse jooksul Pneumotooraks Pleuraõõnde tekkinud õhk tekitab õhkrinna Düspnoe Hingeldus Apnoe Hingamisseiskus Hüperventilatsioon Inimene hingab suurema sageduse ja mahuga kui tavaliselt Hüpoksia Hapnikuvaegus kudedes 20. Arvväärtused Hingamissagedus Täiskasvanul n: 15-20x', m: 12-15x Vastsündinul 60x' ' Hingamismaht Täiskasvanul 0,5L Kopsude eluline maht5L 21. Hingamiskeskus Asend Paikneb piklikus ajus ja ajusillas 22. O2 sisaldus on kõrgeim sissehingatavas õhus 23
Menstruatsioonieelne sündroom • Enesetunne halveneb • Töövõime langeb • Ärrituvus • Valu ja raskustunne kõhus, rinnas • Peavalu • Sümptomid kaovad verejooksu tekkel • Treeningu suhtes konsulteerida arstiga Töövõime erinevates faasides: • Menstruatsioonieelne faas – Kehaline töövõime langenud • Kiire lihas- ja närvisüsteemi väsimus • Kontsentratsiooni häired • hüperventilatsioon • Menstruatsiooni järgne faas – Kehalise töövõime optimum • Östrogeenisisalduse tõus vere • Neerupealiste aktiivsuse suurenemine • Intermenstruaalne faas – Töövõime kõige madalam • Progesterooni kontsentratsiooni tõus – tüsistuste tekke oht Menstruatsiooni aeg • Esimestel päevadel – Viimistleda tehnikat – Kerge krossijooks
tüsistused elustamisel 1) roidemurrud (pneumo-, hemothoraks, paradoksaalne segment roiete või rinnaku murrust) 2) ventileerimine makku (ebaõige AMBU kasutamine, vale intubatsioon) 3) intubeerimine paremasse kopsu (ventilatsioon puudulik → hüpoksiast ajukahjustus) 4) hüpotermia (alajahtumine) 5)maosisu – oksemasside aspiratsioon kopsu (Selliki võtte mittekasutamine) 6) kõhuõõne trauma (valest südamemassaaži tegemisest) 7) hüperventilatsioon (pCO2↓ → pH↑ → O2 transpordi häire kudedes – alkaloos) 8) kaelalüli murru valel käsitlemisel → püsiv neuroloogiline kahjustus vastunäidustused elustamisele 1)kindlad bioloogilise surma tunnused 2)kauaaegne krooniline pöördumatu haigus (Nt.pahaloomuline kasvaja lõppstaadium) 3)vormistatud haige keeldumine elustamisest ravimid elustamisel Adrenaliin 1mg/ml – esmane ravim südameseiskuse korral (VF;VT;PEA;ASY)
Allergiline astma b. Mitteallergiline astma- infektsioonidest põhjustatud astma- koormusastma c. A ja B segavormid. Astmahoogu vallandavad tegurid:1. Sise- ja välisõhu allergeenid2. Sise- ja välisõhu saasteained 3. Hingamisteede infektsioonid 4. Tubakasuits (aktiivne ja passiivne suitsetamine)5.Toiduained, toidulisandid 6. Ravimid 7. Mitmed kaasuvad haigused 8. Ärritavad gaasid (SO2) 9.Ekstreemsed emotsioonid 10.Muud ärritid õhus (värvid, lahustid) 11.Füüsiline koormus ja hüperventilatsioon Koormusastma. Füüsiline koormus võib olla ka ainsaks teguriks, mis põhjustab bronhiaalastmale iseloomulike sümptomite avaldumist– koormusastma, pingutusastma- viimasel ajal koormusest tingitud bronhokonstriktsioon (KTB)-kestva füüsilise koormuse ajal ja peamiselt selle järgselt tekkivat hingamisteede obstruktsiooni, mis taandub spontaanselt 30-60 min jooksul. Suure KTB-riskiga spordialad: a. suure minutiventilatsiooniga spordialad- korvpall- jalgrattasport- jalgpall- pikamaajooks b.
kopsude ja rindkere avardumisvõime mõõduks. HM+IRM+ERM. Minutiventilatsioon On ühe minuti jooksul sisseväljahingatava õhu hulk. Minutiventilatsiooni saame arvutada, kui teame hingamissagedust ja hingamismahtu. Minutiventilatsioon = hingamissagedus x hingamismaht. Maksimaalne minutiventilatsioon Õhu hulk, mida inimene suudab maksimaalse pingutusega sissevälja hingata ühes minutis. Düspnoe hingeldus. Apnoe hingamise seiskus. Hüperventilatsioon inimene hingab suurema mahu ja suurema sagedusega kui tavaliselt. 9 Hüpoksia Hapnikuvaegus veres, kudedes. Hüperkapnia Süsihappegaasi liig veres. Gaasivahetus kopsudes I etapp leiab aset kopsualveoolide ja alveoolide seintes paiknevate kapillaaride vahel. O2 liigub alveoolidest kapillaari, CO2 aga vastupidi
! 2. Vere puhversüsteemid ja nende toimemehhanismid. ! Neli vere puhversüsteemi: 1) Bikarbonaatne - 53% vere puhvermahtuvusest. Normaalne NaHCO3 ja H2CO3 kontsentratsiooni suhe on veres 20:1. pH selle süsteemis: Kui veres kuhjuvad happelised ained, siis H+ liig seotakse HCO3- abil vähedissotseeruvaks H2CO3-ks, mis kiiresti laguneb veeks ja CO2-ks. NaHCO3 + HA —> H2CO3 + NaA H2CO3 —> CO2 + H2O CO2 liig eritatakse kopsude kaudu (hüperventilatsioon). Aluseliste ioonide liig reageerib H2CO3- ga, tekib HCO3-. H2CO3 + NaOH —> NaHCO3 + H2O Kuna CO2 kontsentratsiooni kopsu alveoolides on lihtsam määrata, siis pH valem: 2) Fosfaadi puhversüsteem (7%). Koosneb NaH2PO4-st, mis täidab happe osa ja Na2HPO4, mis on aluseliseks komponendiks. Normaalne komponentide suhe on 1:4. Happe lisamisel: Na2HPO4 + HCl —> NaH2PO4 + NaCl Aluse lisamisel: NaH2PO4 + NaOH —> Na2HPO4 + H2O pH valem:
Minutiventilatsioon- On ühe minuti jooksul sisse-väljahingatava õhu hulk. Minutiventilatsiooni saame arvutada, kui teame hingamissagedust ja hingamismahtu. Minutiventilatsioon = hingamissagedus x hingamismaht. Maksimaalne minutiventilatsioon- Õhu hulk, mida inimene suudab maksimaalse pingutusega sisse-välja hingata ühes minutis. Düspnoe- hingeldus. 6 Apnoe- hingamise seiskus. Hüperventilatsioon- inimene hingab suurema mahu ja suurema sagedusega kui tavaliselt. Hüpoksia- Hapnikuvaegus veres, kudedes. Hüperkapnia- Süsihappegaasi liig veres. Gaasivahetus kopsudes- I etapp leiab aset kopsualveoolide ja alveoolide seintes paiknevate kapillaaride vahel. O2 liigub alveoolidest kapillaari, CO2 aga vastupidi. Gaasivahetus toimub tänu gaaside kontsentratsioonide vahele alveoolides ja kapillaarides. Seda rõhkude vahet nimetatakse osarõhkude e.
toimub mao kiire tühjenemine (nt sõi loom mürki), gastrointestinaale takistus, diureetiline ravi või kõhulahtisuse kindlad vormid. Respiratoorne atsidoos – alveolaarne ventilatsioon on pärssunud * hingamise pärssimine – ravimid, infektsioonid, KNS trauma * hingamisteede obstruktsioon (emfüseem, astma) * CO2 sissehingamine * hingamislihaste funktsiooni häire Respiratoorne alkaloos – alveolaarne ventilatsioon on suurenenud * hüperventilatsioon * maksahaigused 7.6. Neerude osa happe-leelise tasakaalu säilitamisel. Neerude osa – filtraadis on bikarbonaati, fosfaati – nende abil puhverdavad H +. Esinevad epiteelirakkudes eri transporterid, mis on vajalikud vesinikioonide ja bikarbonaadi liikumiseks. Samuti toimub ammoniagenees prox toru epiteelirakkudes. Kogumisjuha rakkudes on 3 eri tüüpi intercalated rakke – hapet sekreteerivad, bikarbonaati sekreteetivad ja kloriidi tagasi imendavad. Põhfn on
Residuaalkapatsiteet ehk funktsionaalne jääkmahtuvus - residuaalmaht + ERM 3) Minutiventilatsioon - 1 minuti jooksul sisse-väljahingatava õhu hulk; hingamissagedus*hingamismaht Maksimaalne minutiventilatsioon - õhu hulk, mida inimene suudab maksimaalse pingutusega sisse-välja hingata ühes minutis 4) Hingamissageduse muutused: Düspnoe - hingeldus Apnoe - hingamisseiskus Hüperventilatsioon - inimene hingab suurema sagedusega ja mahuga kui tavaliselt Hüpoksia - hapnikuvaegus veres, kudedes Hüperkapnia - sõsihappegaasi liig vere 5) Surnud ruumid: Anatoomiline surnud ruum - hingamisteede juhtiva osa maht; gaasivahetust ei toimu; oleneb kehaasendist ja -suurusest; täiskasvanul u 150 ml Funktsionaalne surnud ruum - arvestatakse sisse ka osa alveoolides olevast õhust; ventileeritakse, aga puudub verevarustus
2.5.4.3. Happe-leelisseisundi hälvete respiratoorsed ja metaboolsed põhjused. Atsidoos – respiratoorne: kui hingamine tõkestub (põhjused: ravimid, intoksikatsioon, trauma ja haigused - astma, bronhiit). Metaboolne: mittelenduvate hapete kuhjumine (ketoatsidoos, laktatsidoos, neerupuudulikkus), kõhulahtisus (vesinikkarbonaadi kaotus maosooltraktist), tekib füüsilise pingutuse korral, mürgitus (salitsülaadid). Alkaloos – kopsude hüperventilatsioon (CO2 eemaldatakse organismist normist /var/www/html/annaabicron/doc/14490998629056.doc 3 efektiivsemal) söögisooda manustamisel, oksendamisel (vesinikioonide kaotus maosooltraktist. 2.6. Vereplasma. õrnkollakas vedelik, mis moodustab vere vedela osa. 2.6.1. Vereplasma koostis. * vesi (90-92%) * valgud (7-8%, albumiinid, globuliinid, fibrinogeen) * mittevalgulised org. ühendid (1%, glükoos, rasvhapped, sapphapped, kolesterool,
· Skeletilihaste piisav lõõgastumine · Küllaldane terapeutiline laius Anesteesia aspektid · Analgeesia - valutunde puudumine · Teadvusetus - üldine anesteesia, lahutatav analgeesiast · Anterograadne amneesia · Lihaste lõõgastatus · Reflekside nõrgenemine või puudumine, mis vähendab ebasoovitavaid vegetatiivseid reaktsiooone Inhalatsioonianesteetikumid Dietüüleeter · Mõjub ärritavalt hingamisteedele, pindmise anesteesia korral hüperventilatsioon, sügava anesteesia korral hüpoventilatsioon. Lihaseid lõõgastav toime, iiveldus. Naerugaas (N2O) · Valuvastane toime, inaktiveerib organismis B12 vitamiini; 30...70% segu hapnikus Halogeniseeritud süsivesinikud · On lipofiilsed, akumuleeruvad rakumembraani lipiidses kaksikkihis. Avaldavad toimet membraani valkudele, nt ATP-tundlikele K+-kanalitele. Anesteesia saabub kiiresti, sissehingamisel mõne minuti jooksul. (Halotaan37, isofluraan, enfluraan,metoksüfluraan.
extern- väline a.iliaca externa (välimine niudearter) enter- soole- enteriit (soolepõletik) eu- normaalne eutüreoos (kilpnäärme normaalne talitlus) gastr- mao- gastriit (maopõletik) hemo-, hemato- vere- hemolüüs (punaliblede lagunemine) hüdro- vee- hüdrotsefaalia (vesipea) hüper- üle-, liig- hüperventilatsioon (hingeldamine) hüpo- ala- hüpoglükeemia (veresuhkru vähesus) in- mitte- intolerantsus (talumatus) infra- allpool infraspinaalne (lülist allpool) inter- vahel intertrigo (naha hõõrumisest tekkivad nähud), interkostaalne (roietevaheline) intra- sees intravenoosne (veenisisene) 15 intern- sisemine a
agressiivne või kohmakas. - ASD – kergem asperger. Aastaselt pea normaalsest suurem – neuronaalse arengu häired. - Retti sündroom – tüdrukutel ainult sest poistel surmav. Pea kasv peatub, kõne kadu, sotsiaalsed ja mängulised oskused kaovad, käte stereotüüpsed pesemisliigutused, tahtlikud liigutused rasked, motoorika progresseeruv halvenemine, hüperventilatsioon, skolioos, epileptilised hood, vaimne puudulikkus - Fragiilse X sündroom – vaimset mahajäämust põhjustav haigus, pigem poistel. Lisaks ASD ja ADHD, ärevus, meeleolu kõikumine, epilepsia ,sidekoesümptomid - FAS, looteea alkohoolne sündroom – kesknärvisüsteemi kahjsustus, eriti peaaju, väike pikkus, kaal ja pea. Iseloomulik nägu, hüperaktiivsus, õpiraskused, vaimne alaareng, soodumus teisteks vaimse tervise häireteks nt sõltuvus.
voolava vere hulk suureneb. 2) tsirkuleerivate erütrotsüütide arvu suurendamine (põrnas talletatud erütrotsüütide verre paiskamine, hematokrit suureneb hobusel kuni 50 %-ni). 3) gaasivahetus lihastes kiireneb tänu kiirenenud ainevahetusele ja suuremale CO2 tekkele ning t° tõusule, hapnikku antakse verest kiiremini ära. 4) treenitud lihases on suurem müoglobiini sisaldus. Hingamine mägedes Üle 3000 m merepinnast tekib hüpoksia, hüperventilatsioon, CO2 osarõhu langus Ventilatsioon Cheyne-Stokes'i hingamine (magades), kuni HCO väljaviimine neerude poolt suureneb Mägitõbi (eufooria, tähelepanu langus, iiveldus, 3-nõrkus, kopsu- või ajuturse) 10000 m vajalik hingamisaparaat Aklimatiseerumine Er arvu suurenemine, kohanemine hüpoksiaga; ülespoole liikumine 300 m päevas, magama madalamale Sukeldumine Rõhu tõus 1 atm/m
hingamisteedes, norm funkts alveoolide arvu vähenemine (kopsupõletik, emfüseem) Metaboolne atsidoos: *põhjustatud mitterespiratoorsete hapete kuhjumisest organismi ja/või aluste ulatuslikust väljutamisest, *Hapete kuhjumine organismi (neeru patoloogia, diabeet, intensiivne kehaline töö), *Aluste kontrollimatu väljutamine: oksendamine, kõhulahtisus Respiratoorne alkaloos: *tekib hüperventilatsiooni tagajärjel, mis põhjustab CO2 norm ulatuslikuma väljutamise organismist, *Hüperventilatsioon ilmneb (ärevusseisundis,kõrge palaviku mõjul, kesk- ja kõrgmäestikus liikumisel) Metaboolne alkaloos: *tekib mitterespiratoorsete hapete ulatuslikust väljutamisest ja/võialuste kuhjumisest organismi, *Hapete ulatuslik väljutamine:oksendamine, diureetikumide kasutamine, *Aluste kuhjumine: naatriumvesinikkarbonaadi ülemäärane manustamine Vere koostise ja omaduste muutused kehalisel tööl: *Vere viskoossuse suurenemine(veekaotus ekstratsellulaarsest
· hiljutised või halvasti ravile alluvad hood, · hiljutine raviskeemi muutus või arsti ettekirjutiste eiramine, · ebastabiilne epilepsiaravimite tase veres, · puudub tegevuseaegne järelevaataja, · treeningud looduslikes veekogudes. · Vältida tuleb spordiga tegelemisel esinevaid provotseerivaid tegureid · hüperventilatsioon, väsimus. · Epilepsiahoo järel on spordiga tegelemine mittesoovitav. 56 SPORDI ÜLDAINED I TASE INFEKTSIOOSNE MONONUKLEOOS NB! Infektsioosne mononukleoos on viiruse põhjustatud süljega leviv nakkushaigus, millele on iseloomulik halb enesetunne, palavik, kurguvalu ja kaela-, kukla- ning kaenlaaluste lümfisõlmede suurenemine. Tihti kaasneb haigusega maksa ja põrna
annaabi.ee 
