Muutuste järgi elektrokardiogrammi sakkide kujus ja nende vahelistes ajaintervallides on võimalik iseloomustada südame erutusjuhtesüsteemi ning müokardi seisundit. Südamelihase kokkutõmbejõud sõltub tema kontraktsioonieelsest pikkusest ( mille määrab südame verega täitumine diastolis ), südamelihase energia- ning hapnikuvarudest. Tervel inimesel eristatakse kõiki 5 sakki, haigel ilmnevad muutused. 20. Millest oleneb arteriaalne vererõhk? Südametalitlusest, veresoonte toonusest ja vereplasma hulgast. Arteriaalse rõhu madaldamiseks tuleb kergendada südame tööd, laiendada veresooni ja vähendada vereplasma hulka. 21. Mida nimetatakse pulsirõhuks, mida keskmiseks arteriaalseks vererõhuks? Pulsirõhk on süstoolse (e süstoli ajal esinev) ja diastoolse (diastooli ajal esinev) rõhu vahe. Keskmine arteriaalne rõhk saadakse rõhupulsi ajalisel integreerimisel. · Normaalseks väärtuseks võib lugeda kuni 130/85 mm Hg,
Millest sõltub nende suurus? Rahuoleku näitajad, Muutused kehalisel tööl? Minutimaht-vere hulk, mida süda väljutab ühe minuti jooksul Iseloomustab südame töövõimet, organisme verega varustamise toimet Rahuolekus- 5-6 l Kehalisel tööl- 25-35 l Millest sõltub: - löögimahu suurusest - löögisagedusest - hapniku tarbimise vajadusest - töö võimsusest Löögimaht- e süstoolne löögimaht, vere hulk, mida vatsake kontraktsiooni ajal väljutab Rahuloleku näitaja- 60- 80 ml Kehalisel tööl- 100- 140 ml(sest lihas on elastne ja venib) 9. Südametegevuse reflektoorne regulatsioon. Südame innervatsioon: uitnärv- rahustavad, pidurdab südame talitlust sümpaatilised närvid- kiirendavad, tugevdavad südame talitlust 10. Südametegevuse humoraalne regulatsioon. (..ehk mõjutamine vere kaudu) adrenaliin- hormoon, südame käivitaja, aktiivolekus tõstab südame tööd.
2.4.1. Vere mahu määramine. Verekaotuse puhul tuleb vaadata kliinilist pilti, objektiivselt saab mõõta nt. tampoonide kaalumisel operatsioonidel. 2.4.2. Ringlev ja depooveri. Ringlev veri ringleb aktiivselt soonestikus. Depooveri paikneb põrnas, nahas, maksas ja kopsudes. Verekaotusel suunatakse ringlusesse depooveri. Üks vererõhu säilitamise mehhanismidest. 2.4.3. Verekaotus ja selle eluohtlikkus. Aeglane ja kiire verekaotus. Kiire – vererõhk langeb järsult, koed jäävad ilma hapnikust ja jääkained kuhjuvad. Surm, kui 30-50% verest väljub 30 min jooksul. Mehh. ei jõua käivituda. Aeglane – võib väljuda kuni 75% ilma et vererõhk langeks alla kriitilise piiri, sest vererõhku säilitavad mehhanismid rakenduvad: veresooned ahenevad, vesi liigub kudedestsoontesse, diurees väheneb, ringlusesse suunatakse depooveri, südamesagedus tõuseb, tekib janu. Käivituvad mõne minuti kuni tunni jooksul. 2.5
FÜSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED HOMOÖSTAAS, ORGANISMI REGULATSIOONIMEHHANISMID 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaasi mõiste (C. Bernard, W.B. Cannon). Homöostaatilise kontrolli mehhanismid. Füsioloogia on teadus bioloogiliste organismi ja tema osade talitlusest ehk funktsioonist. CLAUDE BERNARD “Koordineeritud füsioloogilised reaktsioonid, mis peavad tagama enamiku püsiseisundit kehas on sedavõrd keerulised ja iseäralikud elava organismi jaoks, et nende püsiseisundite käsitlemiseks on kasutusele võetud termin – homoöstaas.
tuvastas need kopsudes. Pani punkti Harvey vereringe põhimõttele. 1665 tegi kindlaks erütrotsüütide olemasolu veres. RENE DESCARTES (1569 1660) prantslane. Uuris reflektoorset olemust. TÜ omaaegsete füsioloogide panus F arenemisesse. *H.A.A. SCHMIDT (1831 1894) formuleeris teooria verehüübimise kohta. *F.H. BIDDER (1810 1894) - kirjutas koos eelnimetatuga 1852 "Seedemahlad ja ainevahetus". Tegi kindlaks, et inimese maomahl sisaldab soolhapet. II AINEVAHETUSE FüSIOLOOGIA · Ainevahetuse olemus ja üldine regulatsioon. Ainevahetus e. metabolism kui organismi elutegevuse tähtsaim alus. AV on biokeemiliste protsesside kompleks, mille kaudu organism on seoses ümbritseva keskkonnaga ning mis võimaldab tema kasvamist, säilimist, uuenemist ja paljunemist. Organismi AV-s kulgeb 2 täiesti vastupidist, kuid lahutamatut protsessi: anabolism ja katabolism. Anabolismil moodustuvad toitainete omastamise e. assimilatsiooni (orgaaniliste ainete süntees)
südametsüklis) I toon e. süstoolne toon – tekib süstoli alguses (madal ja kestev) II toon e. diastoolne toon – tekib diastoli alguses (kõrgem ja katkendlik) III toon – vatsakeste seina võnkumine täitumisfaasi alguses IV toon – kodade süstoli ajal täitumisfaasi lõpul 8.Südame löögimaht ja minutimaht, millest sõltub nende suurus? Rahuoleku näitajad, muutused kehalisel tööl. Südame löögimaht e. süstoolne maht on vere hulk, mida vatsake ühe kontraktsiooni ajal väljutab. See sõltub südamesse saabuva vere kogusest ja südame kontraktsioonijõust. Rahulolekus 60-80ml ja kehalise töö ajal 100-140ml. Süda mahutab 250-300ml verd. Kehalise töö ajal süda venib ja võimaldab verd rohkem omistada ja väljutada. Südame minutimaht on vere hulk, mida süda väljutab ühe minuti jooksul. Sõltub löögimahu suurusest, löögisagedusest, hapniku tarbimise vajadusest ja töö võimsusest
KORDAMINE FÜSIOLOOGIA EKSAMIKS 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest funktsioonist. Eksisteerib erinevaid viise füsioloogia jaotamiseks. Füsioloogia eesmärgiks on selgitada füüsikalisi ja keemilisi tegureid, mis on vastutavad elu päritolu, arengu ja progressi eest. Terviklikus organismis töötavad elundsüsteemid kooskõlastatult funktsionaalsete süsteemidena, mis teenivad ühiseid antud isendi ja liigi säilitamise huvisid (Näiteks kuuluvad organismi hapnikuga varustavasse funktsionaalsesse süsteemi veri, hingamis-, ja vereringeelundkond). Kõikide elundsüsteemide omavaheline
A.Vahtramäe 2011 1 Südame ja vereringe füsioloogia · Südame ehitus - Süda on neljakambriline ja on jaotatud vaheseinaga kaheks pooleks paremaks ja vasakuks. Kodasid lahutavad vatsakestest hõlmased klapid. Need kinnituvad kõõluskeelikute abil vatsakeste sisekihi (endokardi) külge. Atrioventrikulaarklapid avanevad vaid ühtepidi kodadelt vatsakeste suunas. Kui klapid verd tagasi lasevad, on tegemist patoloogilise seisundi klapipuudulikkusega. - Vasaku koja ja vatsakese vahel on kahehõlmaline e. bikuspidaal- e.
aktsioonipotentsiaali tekkeks. Aktsioonipotentsiaali iseärasused: - lävi ja üleläviärritused kutsuvad esile alati ühesuguse amplituudiga aktsioonipotentsiaali e. vastusreaktsioon ärritajatele toimub seaduse "kõik või mitte midagi" järgi. - Aktsioonipotentsiaal levib mööda närvi ja lihaskiudu ilma amplituudi alanemiseta. Postsünaptilised potentsiaalid tekivad närvi ja lihaskiududel rakumembraani osades, mis piirnevad sünapsitega, amplituud mõni mV ja kestus 10-15ms. - Erutav postsün. pot. postsünaptilise membraani lokaalne depolarisatsioon mediaatori toimel. - Pidurdav postsün. pot närviraku membraani hüperpolarisatsioon pidurdava mediaatoraine toimel Generaatorpotentsiaalid sensoorsete retseptorite poolt ärritusele vastusena tekkiv lokaalne potentsiaal. ERUTUSE LEVIKU MEHHANISM
ESIMENE 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Südamel on neli kambrit: parem-vasak vatsake, parem-vasak koda. Südant katab kolm kihti endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline. Eristatakse tippu ja põhimikku. Südame funktsioon on kokkutõmmete abil kehas verd tsirkuleerida. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Automatism on koe või raku (südame) võime erutuda temas endas tekkivate impulsside mõjul. Erutus tekib südames endas südames endas, nn siinussõlmes ning kandub südames edasi mööda erilisi lihasrakke
sisse, kuna K+ ioonid liiguvad kontsentratsioonigradiendi tõttu pidevalt rakust välja. Raku elektriline potensiaal haarab rakumembraani lähiümbrust, sellest oleneb membraani läbilaskvus teiste ainete suhtes, võime erutust vastu võtta ja seda edasi juhtida. Aktsioonipotensiaal (membraani-tegevuspotensiaal)e vastus ärritusele, mil membraani välispind omandab negatiivse ja sisepind positiivse laengu, aktsioonipotensiaali amplituud on sõltuvalt koest 60-120mV.Erutus kujutab endast rakumembraani depolarisatsiooni levikut mööda erutatava koe membraani, nn depolarisatsioonilainet, mis on närviimpulss kui kiireim levinuim informatsiooni edastamise viis. Aktsioonipotensiaali depolarisatsioonifaasi pikkus u 0,5 m/s, millele järgneb aksioonipotensiaali repolarisatsioonifaas. Peentes närvikiududes on erutslaine kiirus 0,3-3m/s, müelliinkattega kiududes diameetriga 1-22mikromeetrit levib
Füsioloogia eksami küsimused.
1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas.
Füsioloogia on õpetus elusorganismi talitlusest ja tema suhetest ümbrusega. Füsioloogia
peamiseks uurimisvaldkondadeks on eluavaldused, millega tagatakse nii indiviidi kui liigi
elutegevuse hoidmiseks vajalik organismi sisekeskkonna püsivus ehk homöostaas. Talitluse
tundmaõppimiseks on vaja korraldada katseid elusatel rakkudel, kudedel, elunditel ja
organismidel.
Füsioloogia on õpetus elusorganismide talitlusest ja nende seostest ümbritseva keskkonnaga.
Talitlust ei saa mõista ilma elusorganismide ehitust uuriva õpetuse anatoomia (Anatoomia
(
Füsioloogia kordamisküsimused 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaasi mõiste. Homöostaatilise kontrolli mehhanismid. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest e. funktsioonist. Eksisteerib erinevaid viise füsioloogia jaotamiseks. Physis + logos, kr. physis tähendab loodust ja kr. logos mõistet või käsitlust. Aristotelese järgi hõlmab see kogu looduse tõlgendamist ja mõistmist, olles seega midagi natuurfilosoofia taolist. Aristotelese füsioloogia tegeleb looduses ettetulevate nähtuste, jõudude ja seadustega. Füsioloogia kuulub teadusliku meditsiini alusdistsipliinide hulka, sest nii tervis kui haigus on seotud teatud viisil organism
ESIMENE 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Südamel on neli kambrit: parem-vasak vatsake, parem-vasak koda. Südant katab kolm kihti endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline. Eristatakse tippu ja põhimikku. Südame funktsioon on kokkutõmmete abil kehas verd tsirkuleerida. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Automatism on koe või raku (südame) võime erutuda temas endas tekkivate impulsside mõjul. Erutus tekib südames endas südames endas, nn siinussõlmes ning kandub südames edasi mööda erilisi lihasrakke
Inimene vajab tavaliselt 2,2 2,8 l vett ööpäevas, mida saadakse toiduga ), mis tekib eelkõige lipiidide oksüdatsioonil.vett antakse ära uriini, higi, väljaheidetega ja väljahingatud õhuga. Saadud ja eritatud vee hulgad peavad olema võrdsed. Ülemäärane veekaotus-dehüdratsioon. Mineraalained- Vee jaotumine erinevate vedelikuruumide vahel organismis ja seda mõjutavad tegurid: elektrolüütide konsentratsioon ekstratellulaarses vedelikus, kapillaarne vererõhk, vereplasma valkude konsentratsioon. Elektroodide kons ekstratsellulaarses vedelikus: olulisism elektrolüüt NA+ samuti Cl-. Na+ ja vedeliku tasakaalu seos- kui vereplasmas mingil põhjusel väheneb Na+ konsentratsioon siis väheneb ka plasma hulk, kui Na+ hulk suureneb siis suureneb ka plasma hulk. Kapillaarne vererõhk peab olema piisaval suur, et suruda H2O välja rakkude vahelisse ruumi, et rõhk püsiks madal siis emendub vedelik tagasi. Verplasma valkude konsentratsioon-
elunditele erinevalt. See sõltub sihtrakkude pinnal olevatest retseptormolekulidest. Adrenaliini ja noradrenaliini toime südame ja veresoonkonna talitlusele. Adrenaliin kiirendab oluliselt südame löögisagedust ja suurendab seetõttu vereringe minutimahtu. Samas ta laiendab talitlevate lihaste ja maksa arterioole. Perifeerne vastupanu võibki alaneda, kuigi naha ja mõne siseelundi veresooned ahenevad. Suurenenud minutimaht võib põhjustada süstoolse vererõhu tõusu. Diastoolne vererõhk võib isegi langeda, sest perifeerne vastupanu on väike. Noradrenaliin kontraheerib veresoonte seinte silelihaskiude. Selle taga järjel suureneb vereringe perifeerne vastupanu ja nii süstoolne kui ka diastoolne vererõhk tõuseb. Südame tegevus võib veidi aeglustuda, sest pressoretseptorid reageerivad vererõhu tõusule. Vereringe minutimaht väheneb. Katehhoolamiinide teised toimed: · adrenaliin lõõgastab bronhide silelihasrakke ja kergendab nii hingamist
elunditele erinevalt. See sõltub sihtrakkude pinnal olevatest retseptormolekulidest. Adrenaliini ja noradrenaliini toime südame ja veresoonkonna talitlusele. Adrenaliin kiirendab oluliselt südame löögisagedust ja suurendab seetõttu vereringe minutimahtu. Samas ta laiendab talitlevate lihaste ja maksa arterioole. Perifeerne vastupanu võibki alaneda, kuigi naha ja mõne siseelundi veresooned ahenevad. Suurenenud minutimaht võib põhjustada süstoolse vererõhu tõusu. Diastoolne vererõhk võib isegi langeda, sest perifeerne vastupanu on väike. Noradrenaliin kontraheerib veresoonte seinte silelihaskiude. Selle taga järjel suureneb vereringe perifeerne vastupanu ja nii süstoolne kui ka diastoolne vererõhk tõuseb. Südame tegevus võib veidi aeglustuda, sest pressoretseptorid reageerivad vererõhu tõusule. Vereringe minutimaht väheneb. Katehhoolamiinide teised toimed: · adrenaliin lõõgastab bronhide silelihasrakke ja kergendab nii hingamist
Seob ja transpordib hapnikku. Veregrupid- Erütrotsüütide pinnal on süsivesikuid sisaldavaid valkaineid glükoproteiine, mis määravad veregrupi. Veres leiduvad antigeenid (aglutiniinid) neile veregruppi määravaile ainetele, mida ei leidu inimese oma erütrotsüütides (aglutinogeenid). Aglutinatsioon- Erütrotsüütide kokkukleepumine vale veregrupi ülekande teel. Hemolüüs- Vale veregrupi ülekande teel vabanev liigne hemoglobiin ummistab neerutorukesed ja neerude funktsioon häirub. Leukotsüüdid- jaotuvad granulotsüütideks, lümfotsüütideks ja monotsüütideks. Ülesandeks organismi kaitsmine kehaväliste ainete ja mikroorganismide eest. Granulotsüüdid- neutrofiilsed, eosinofiilsed ja basofiilsed. Neutrofiilsed granulotsüüdid on õgirakud, mis hävitavad kehavõõrast ainet organismis. Eosinofiilsed granulotsüüdid ergastuvad
venoossel verel 7,35. Kõrgenenud aktiivsuse puhul kõigub PH koerakkudes 7,0-7,2 piires. Vere võime püsivat reaktsiooni säilitada põhineb tema puhveromadustel ja erituselundite talitlusel. Puhveromadused on omased lahustele, mis sisaldavad nõrka hapet ja tema soola või nõrka alust ja tema soola. Veres on 4 puhversüsteemi: 1. karbonaatpuhversüsteem 2. fosfaatpuhversüsteem 3. verevalkude plasma puhversüsteem 4. hemoglobiini puhversüsteem. 2. Erütrotsüüdid, hemoglobiin. Erütrotsüüdid e. punased verelibled. 1 mm3 s veres on 4,5-5 miljonit. ANEEMIA erütrotsüütide hulga vähenemine. Ülesanne hapniku transport. Hemoglobiin aine, mis annab verele punase värvuse. Koosneb: · valk globiinist · 4 hemi rühmast igas üks Fe aatom, mis seob endaga 1 O2 molekuli. Selle tõttu on väga tähtis saada iga päev toiduga rauda, ilma rauata ei saa hemoglobiin tekkida. Eriti rauarikas toit
c)kaitsefunktsioon, mille tagavad fagotsütoosivõimelised ja antikehi moodustavad valgelibled ning vereplasma ensüümid; kaitse verekaotuse vastu vere hüübimismehhanismi kaudu. 4. Vere maht. Aeglase ja kiire verekaotuse tagajärjed. ·Kiire ja aeglase verekaotuse tagajärjed: Kiire: vererõhujärsk langus, koed jäävad ilma hapnikust,kuhjuvad jääkained, surm, kui 30-50% verest väljub organismist 30 min jooksul Aeglane: võib eemaldada kuni 75% verest, ilma et vererõhk langeks alla kriitilise piiri tänu vererõhku säilitavate mehhanismide rakendumisele:veresooned ahenevad, vesi liigub kudedest soontesse, diurees väheneb, ringlusse suunatakse depooveri, südamesagedus tõuseb, tekib janu. Need mehhanismid käivituvad mõne minuti kuni mõne tunni jooksul. 5. Vere füsikokeemilised omadused (viskoossus, osmootne rõhk, onkootne rõhk, pH). ·Viskossus: Viskoossusiseloomustab vere voolamisomadusi võrreldes sama koguse veega. Vereplasma viskoossus
mahuosaks 0,440,46, naistel 0,410,43. Erütrotsüüdid nende kuju, funktsioon. Punaverelibled. Nad on väikesemad kui enamus teisi keharakke laius 78 mm ja paksus umbes 2 mm. Erütrotsüüdid (ER) on rahuolekus lapikud kaksiknõgusad rakud, kuid nende kuju muutub kergesti veresoonte seinte ja teiste rakkude mõjutusest. Transpordivad kopsudest hapnikku kudedesse ja kudedest süsihappegaasi kopsudesse. Hemoglobiin raua sisaldus veres. Punastes verelibledes olev valk. Seob ja transpordib hapnikku. Veregrupid Erütrotsüütide pinnal on süsivesikuid sisaldavaid valkaineid glükoproteiine, mis määravad veregrupi. Veres leiduvad antigeenid (aglutiniinid) neile veregruppi määravaile ainetele, mida ei leidu inimese oma erütrotsüütides (aglutinogeenid). Aglutinatsioon Erütrotsüütide kokkukleepumine vale veregrupi ülekande teel.
Südame tiputõuge – rindkere seina võnkumine, mis tekib südame kuju muutumisest kontraktsioonil. Südame toonid – süstoolne toon, mis tekib süstoli alguses ning on madal ja kestev. Diastoolne toon tekib diastoli alguses ning on kõrgem ning katkendlik. 8. Südame löögimaht ja minutimaht, millest sõltub nende suurus? Rahuoleku näitajad, muutused kehalisel tööl. Südame löögimaht – vere hulk, mida vatsake kontraktsiooni ajal väljutab. Rahuolekus 60-80 ml, kehalise töö korral 100-140 ml. Sõltub südamesse saabuva vere kogusest ja südame kontraktsioonijõust. Minutimaht – vere hulk, mida süda väljutab ühe minuti jooksul. Rahuolekus 5-6 L, töö korral 25-35 L minutis. Sõltub löögimahu suurusest, löögisagedusest, töö intentsiivsusest ja hapniku tarbimise vajadusest. 9. Südametegevuse reflektoorne regulatsioon. Uitnärv – pidurdab südame talitlust
skeletilihaste veresooned laienevad. Samal ajal naha ja siseelundite veresooned ahenevad. Südame pärgarterid aga laienevad. Histamiin avaldab mõju kapillaaridele suuremalt jaolt. Kapillaarid laienevad. Angiotensiin 2, võimas veresooni ahendav aine. (vt. RAAS SÜSTEEMI). Kodade naatriureetiline peptiid laiendab veresooni, langetab vererõhku. Kaltsiumioonid avaldab südame tegevusele stimuleerivat mõju ja kaaliumioonid avaldavad pidurdavat mõju. 8. Vererõhk ja selle ealised iseärasused lastel. Vererõhu mõõtmine. Vererõhk veresoontes on tingitud kahest asjaolust: Südame tööst süda paiskab kokkutõmbe ajal verd survega välja veresoontesse. Arterite seinte vastupanust arterite seintes on silelihased, mis on teatud pingeseisundis, mitte lõdvalt ja nad avaldavad seega südamest välja paisatud verele survet. Nende kahe tulemusena tekibki veresoontes rõhk. Erinevates veresoonte osades on rõhk erinev
c)kaitsefunktsioon, mille tagavad fagotsütoosivõimelised ja antikehi moodustavad valgelibled ning vereplasma ensüümid; kaitse verekaotuse vastu vere hüübimismehhanismi kaudu. 4. Vere maht. Aeglase ja kiire verekaotuse tagajärjed. ·Kiire ja aeglase verekaotuse tagajärjed: a)Kiire: vererõhujärsk langus, koed jäävad ilma hapnikust,kuhjuvad jääkained b)surm, kui 30-50% verest väljub organismist 30 min jooksul c)Aeglane: võib eemaldada kuni 75% verest, ilma et vererõhk langeks alla kriitilise piiri tänu vererõhku säilitavate mehhanismide rakendumisele:veresooned ahenevad, vesi liigub kudedest soontesse, diurees väheneb, ringlusse suunatakse depooveri, südamesagedus tõuseb, tekib janu. Need mehhanismid käivituvad mõne minuti kuni mõne tunni jooksul. 5. Vere füsikokeemilised omadused (viskoossus, osmootne rõhk, onkootne rõhk, pH). ·Viskossus: Viskoossusiseloomustab vere voolamisomadusi võrreldes sama koguse veega. Vereplasma
Konstantsena hoitakse: · glükoosi kontsentratsioon · erinevate ioonide kontsentratsioon (nt. naatrium, kaalium, kaltsium) · süsihappegaasi kontsentratsioon · vee- ja osmoregulatsioon (vee ja lahustunud aine vahekord) · temperatuur · pH (happe ja leelise vahekord) Füsioloogia on õpetus elusorganismide talitlusest ja nende seosest ümbritseva keskkonnaga. Talitlust ei saa mõista ilma organismide ehitust uuriva õpetuse anatoomia aluseid teadmata. Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitusest ja funktsioonidest. Homoöstaas on bioloogiliste süsteemide (elusorganismide) võime säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu, vältida süsteemi põhiomaduste eluohtlikke kõrvalekaldeid ning kohaneda ümbritsevate tingimustega, et tagada eluks vajalik sisekeskkonna suhteline püsivus. Suuruste suhtelise püsivuse hoidmine toimub organismis tänu nende ja paljude teiste
Asukoht: reite vahele jääv piirkond vaagnaväljapääsu kohas Mehel läbivad seda: kusiti Naisel läbivad seda: kuisti ja tupp Rinnanääre ehk piimanääre (MAMMA): Erilaadselt arenenud nahanääre, mille talitlus on seotud suguelunditeha Areneb suguküpsusperioodil Näärme keskel rinnanibu Piimajuhad Urogenitaaldiafragma ehk kusesuguvahe on vaagnapõhja eesmine osa Vaagnadiafragma ehk vaagnavahe on vaagnapõhja tagumine osa FÜSIOLOOGIA Südame ja vereinge füsioloogia Südame ehitus: 4 kambriline Jaotatud vaheseinaga kaheks pooleks - vasakuks (arteriaalne) ja paremaks (venoosne); pole omavahel ühendatud Kodasid lahutavad vatsakestest hõlmased klapid Atrioventrikulaarklapid avanevad ainult ühtepidi - kodadelt vatsakeste suunas; kui klapid lasevad verd tagasi siis on tegemist klapipuudulikkusega Vasaku koja ja vatsakeste vahel on kahehõlmaline ehk bikuspidaal- ehk mitraalklapp (valva mitralis)
8. Nimeta füüsika universaalsed seadused mis on kasutusel bioloogias, keemias ja meditsiinis? Bioloogias, meditsiinis ja keemias kasutatakse: 1.Energia jäävuse seadust 2.Impulsi jäävuse seadust 3.Elektrilaengu jäävuse seadust 9. Milliste mõõtmiste teostamisel kasutatakse bioloogias, meditsiinis ja keemias füüsikalisi mõisteid? Füüsikalisi mõisteid kasutatakse: taime kasvu kiiruse , looma liikumise, vere ringlemise jms. kiirused ja kiirendused; akustilised nähtused; vererõhk veresoontes, vibratsiooni mõju, koe elastsed omadused (mehaanika mõisted); kehade, kehaosade ehk organite ja keskkonna temperatuur, bioobjekti kalorimeetria soojusproduktsioon ja soojusjuhtivus (soojusõpetus); laengute, ioonide liikumine ja konsentratsioon, biopotensiaalide tekkimise mehhanism, südame elektrivälja ja magnetvälja parameetrid, eluskoe impedants (elekter); silm ja prillid, vedelike läbipaistvus,
munarakust kuni lootekestadest vabanemiseni 5) mikroskoopiline anatoomia e. erihistoloogia 6) võrdlev anatoomia 7) funktsionaalne anatoomia jne Füsioloogia on teadus elusorganismide talitlusest. Nii ajalooliselt kui ka sisuliselt rajaneb ta anatoomial õpetusel organismide makro- ja mikrostruktuurist Physis kr. loomus, loodus ; = ld. Natura Füsioloogia alajaotused: 1) normaalfüsioloogia 2) patoloogiline füsioloogia 3) spordifüsioloogia - muutused rakkude ja organite funktsioneerimises kehalise koormuse korral 4) neurofüsioloogia - närvisüsteemi funktsioneerimine ja mõju organismile 5) endokrinoloogia hormoonide ja nende mõju uurimine 6) immunoloogia 7) rakufüsioloogia 8) kardiovaskulaar(jne)füsioloogia 9) võrdlev füsioloogia 10) loomafüsioloogia jne Organismi struktuuri ja funktsioneerimise tasemed: · Molekulaarne tase · Rakuline tase · Koeline tase · Organi tase · Organismi tase
põhiliselt mõjutab ikkagi kiu läbimõõt ning ka tsütoplasma takistus. Mida suurem diameeter, seda rohkem membraani, seda rohkem kanaleid ja seda kiirem levik. Samas membraani pindala suurenemisega suureneb mahtuvus ja see vähendab erutuse levikut. Isolatsioon suurendab samuti levikut. Pikkades elongeerunud rakkudes tuleb arvestada ka pikkuskonstanti, sest pikkades rakkudes voolab laeng välja väga ebaühtlaselt. Pikkuskonstant λ näitab, kui kaugele elektrotoonilised potentsiaalid elongeerunud rakkudes levivad. võrdub vahemaaga, millel potentsiaal Emax on kahanenud 37%-le amplituudist voolu aplitseerimise kohal. Närvirakkudel 0,5-1. Maali-Liina, jaanuar 2012 9 29) Aktsioonipotentsiaal: olemus, ajaline kulg ja põhiomadused. Aktsioonipotentsiaal on erutus ,mis võib tekkida närvi- ja lihasrakkudes, kus
Vajaliku informatsiooni saab juba standartlülitustest kätte. EKG üleskirjutis näitab erutuse teket ja levikut südames (südamelihases ja erutustekke juhtesüsteemis). Erutuse korral tekivad biovoolud, mis elektrokardiogrammil on näha sakkidena (üles- või allapoole). Kui biovoolu pole, siis liigub mööda 0-joont. Väljalööke tähistatakse sakkidega. Tähistused on P Q R (kõige suurem) S T (vaata jooniselt). Need näitavad biovoolu olemasolu. Mida suurem amplituud (saki kõrgus), seda suurem biovool. Sakiga tähistatakse ka ajalõike – ajalised muutused. Ajalõike tähistatakse kui intervalle (ajavahemikke). Osa lühemaid ajalõike tähistatakse segmentidena – kõike lühem ajavahe, mida elektrokardiogrammil tähistada saab. Intervall on mitu segmenti kokku. P-saki intervall – P-saki lõpus Q-saki alguseni. P-sakk näitab erutuse teket ja levikut korrates.
Onkootne rõhk kolloidosmootne rõhk sõltub plasmavalkude hulgast. 25-30 mmHg 0,002 atm. Konstantne reaktsioon sõltub H ja OH-ioonide kontsentratsioonist. Näitaja pH 7,4. Külmumistemperatuur 0,55 kraadi. Puhveromadused on omased lahustele, mis sisaldavad nõrka hapet ja tema soola või nõrka alust ja tema soola. Puhversüsteemid: karbonaatpuhversüsteem, fosfaatpuhversüsteem, vereplasma valkude puhversüsteem, hemoglobiini puhversüsteem. · Erütrotsüüdid, hemoglobiin. 1 l e.dm3 verd sisaldab 4-5 x 10 12 punaliblet. Arvukaim rakutüüp, vähemalt iga viies organism rakk on punalible. Tuumata rakud, ca 1/3 massist hemoglobin. Peafunktsioon: hapniku transport. Kliiniliselt väga olulised veregrupid. Hemoglobiin: Sisaldus meestel 130-160 g/l, naistel 120-160 g/l. Molekulis 4 alaühikut, millest iga sisaldab heemi ja globiini. Igas heemis on 1 Fe aatom, mis seob 1 hapniku molekuli. · Veregrupid. Avastati 1901.a Austria immunoloogi Landsteineri poolt.
1. Suureneb happelisi laguprodukte neutraliseerivate valkude süntees lihaskoes ja veres 2. suureneb glüko(geno)lüütiliste ensüümide süntees 3. teataval määral suureneb ka mitokondrite valkude süntees ja seeläbi oksüdatsiooniprotsesside intensiivsus. 4. järjest parem kohanemine anaeroobse tööga 5. paraneb hapniku transportivate organite täiustamiseks vajalike valkude süntees 6. Suureneb O2 siduvate valkude hulk: hemoglobiin veres (M 140-170, N 120-160 g/l) ja müoglobiin lihases ning suureneb mitokondrite hulk ja oksüdatsiooni ensüümide aktiivsus skeletilihases. Vastupidavustreening: · Arendab südamelihast ja hapniku omastamise võimet · Kõige olulisem on hapnikutarbimise võime (VO2 max) suurenemine (kõrgemad VO2 näitajad suusatajatel ja sõudjatel: · Muutused hingamissüsteemis, südame ja vereringesüsteemi lihases
Peenike filament aga aktiini molekuli ja tropomüasiini omavahelises põimumisest. 19.Milline on sarkomeeri ehitus? Sarkomeer koosneb ühest müofibrillide kimbust. 20.Millised on motoorsed lõpp-plaadid? Motoorne lõpp-plaat on närvikiu lõpmed, mis kinnituvad sarkolemmile, kuid ei sisene sarkolemmisse. Närviimpulsi saabumisel motoorsele lõpp-plaadile tekib keemiline reaktsioon, mille käigus vabaneb atsetüülkoliin. 21.Milline on libisevate filamentide mudel? Aktsiooni potentsiaalid liiguvad mööda motoorset närvikiudu. Signaali ülekanne lihaskiule toimub müoneuraalses sünapsis, mida nimetatakse ja motoorseks lõpp-plaadiks. Mediaatori toimel tekib erutav postsünaptiline potentsiaal motoorse lõpp-plaadi lihaskiu poolsel membraanil. Aktsiooni potentsiaal liigub T-torukesi mööda lihasraku sisemusse. 22.Millised on motoorsed üksused ja lihaste kontraktsioonivormid? Ühe motoorse närviraku poolt innerveeritavad lihaskiud moodustavad motoorse üksuse. Silmaliigutaja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
