sugukromosoomis asuv geen (reeglina X-kromosoomis, sest Y-liitelisi on palju vähem) Barri kehake naiste keharakkudes asuv mitteaktiveeritud x-kromosoom SRY-geen Y-kromosoomis asuv geen, mis aktiveerib lootes seemnesarjade arengu ning selle kaudu loote arenemise meheks. Doonori veres ei tohi olla ABO-süsteem antigeene, mmis I määrab antigeeni A tekke erütrotsüüdi pinnale vastuvõtjal puuduvad, sest I määrab antigeeni B tekke erütrotsüüdi pinnale vastuvõtja lümfotsüüdid i ei määra antigeenide teket erütrotsüüdi pinnale hakkavad tootma antikehi nende vastu ja punased vererakud lagunevad, kleepuvad ja tekivad
heterosügootne. · Intermediaarsus - Heterosügoodil avaldub vahepealne tunnus. Domineerimist ei esine' Vererühmade geneetiline alus Vererühmad on inimestel erinevad, sest nende punastel vererakkudel (erütrotsüütidel) on erinevad antigeenid. Need antigeenid (teatud molekulid) on määratud geenidega. (9.kromosoomis, 18000 bp) ABO-süsteem on määratud 3 alleeliga: IA - määrab antigeeni A tekke erütrotsüüdi pinnale IB - määrab antigeeni B tekke erütrotsüüdi pinnale i ei määra antigeenide teket erütrotsüüdi pinnale, on retsessiivne · Polüalleelsus tunnus on määratud rohkem kui kahe alleeliga (populatsioonis) Vererühm ABO süsteemis on määratud polüalleelselt (3 alleeliga) Vererühm Kellele Sagedus (fenotüüp) Genotüüp Antigeenid doonoriks? eestlastel
Sellest tuleneb laialdane varieeruvus tunnuste avaldumises. Kui tunnus on määratud mitme geeniga, siis on tegemist polügeensusega. · Polüalleelsus- Kui populatsioonis üks tunnus on määratud rohkem kui kahe alleeli poolt. · Vererühmad on inimestel erinevad, sest nende punastel vererakkudel(erütrotsüütidel) on erinevad antigeenid. Need antigeenid(teatud molekulid) on määratud geenidega. 0, A, B · ABO-süsteem on määratud 3 alleeliga: · - määrab antigeeni A tekke erütrotsüüdi pinnale: plasmas antigeen b(beeta). A - · - - määrab antigeenii B tekke erütrotsüüdi pinnale: plasmas antigeen a(alfa). B- · i- ei määra antigeenide teket erütrotsüüdi pinnale, on retsessiivne. AB - · 0- Plasmas antigeenid a ja b. 0 - ii · Aglutinatsioon- kui satuvad kokku punalible pinnal olevad valgud enda antigeenidega plasmas(a ja alfa, b ja beeta) toimub vere hüübimine ehk aglutinatsioon.
-. Nanokäsn on 3000x väiksem erütrotsüütidest PFTs Pore-Forming Toxins UUS VIIS: korjatakse vereringest mürgid välja PFTs- poori moodustavad toksiinid PFT-d: - Kõige tavalisemad valktoksiinid organismides - lõhuvad raku moodustavad poore rakumembraanis - muudavad rakkude läbilaskevõimet NB! PFT-de atakk on põhinakkusmehhanism bakteriaalsetes infektsioonides. Nanokäsna toimemehhanism Absorbeerib membraanikahjustavaid mürke Juhib kõrvale sihtrakust Erütrotsüüdi rakumembraan on "kostüümi" eest Toksiinide absorbeerimine toimub sõltumata PFT-st molekulaarne struktuur Sisemine polümeerne kest stabiliseerib erütrotsüütide membraani võimaldab pikemaajalist viibimist vereringes saab rohkem mürki verest kätte Katse hiirtes Hiirtele anti surmav annus stafülokoki-mürki Nanokäsni süstiti ENNE Nanokäsni süstiti mürgidoosi andmist PÄRAST mürgidoosi andmist Nanokäsnad kaovad ise organismist
· hind odavam kui automaatuuring ja mikroskoopiline hemogramm Erütrotsüüdid Analüsaatorid väljastavad lisaks hemoglobiini kontsentratsioonile, hematokritile ja erütrotsüütide üldarvule veel mitmeid erütrotsüütide indekseid: · erütrotsüütide keskmine maht (mean cellular volume, MCV). MCV = Hkt/Er. Väga oluline näitaja aneemiate diagnostikas. · keskmine hemoglobiini hulk erütrotsüütides (mean cellular hemoglobin, MCH). MCH = Hgb/Er. · erütrotsüüdi keskmine hemoglobiini kontsentratsioon (mean cellular hemoglobin concentration, MCHC). MCHC = Hbg/Hkt. · erütrotsüütide suurusjaotuvus (red cell distrbution width, RDW). Erütrotsüütide settekiirus SR (erythrocyte sedimentation rate, ESR) on sagedamini kasutatav mittespetsiifiline analüüs, mida kasutatakse aktiivse haigusprotsessi indikaatorina. Trombotsüüdid Trombotsüütide loendamine on problemaatiline, kuna nad aktiveeruvad kergesti ning võivad
12. Joonista EKG. 13.Punane – ventrikulaarosa (vatsake), roheline – atriaalosa (koda) EKG- ajas muutuvate potentsiaali-diferentside kõver . 3 faasi: P - kodade depolarisatsioon, QRS –vatsakeste depolarisatsioon T – vatsakeste repolarisatsioon 14. Veregruppide pilt, ABO süsteem ABO-veregrupisüsteem – jaotuse aluseks on er-de pinnal es A- ja B-antigeenid ja vereplasmas es anti-A ja anti-B antikehad. Vereplasmas esinev antikeha reageerib erütrotsüüdi rakumembraani pinnal oleva antigeeniga, põhjustades erütrotsüütide aglutinatsiooni ja seejärel hemolüüsi. ABO süsteemi antigeenid erütrotsüüdi pinnal on rakumembraani ekstratsellulaarse pinnaglükoproteiinid ja glükolipiidid.Universaaldoonor on O ( st võib anda kõigile, väikeses koguses) ja universaalretsipient on AB, sest tema võib verd saada kõigilt. Veregrupp A (AA, AO) B (BB BO) AB O
12. Joonista EKG. 13.Punane – ventrikulaarosa (vatsake), roheline – atriaalosa (koda) EKG- ajas muutuvate potentsiaali-diferentside kõver . 3 faasi: P - kodade depolarisatsioon, QRS –vatsakeste depolarisatsioon T – vatsakeste repolarisatsioon 14. Veregruppide pilt, ABO süsteem ABO-veregrupisüsteem – jaotuse aluseks on er-de pinnal es A- ja B-antigeenid ja vereplasmas es anti-A ja anti-B antikehad. Vereplasmas esinev antikeha reageerib erütrotsüüdi rakumembraani pinnal oleva antigeeniga, põhjustades erütrotsüütide aglutinatsiooni ja seejärel hemolüüsi. ABO süsteemi antigeenid erütrotsüüdi pinnal on rakumembraani ekstratsellulaarse pinnaglükoproteiinid ja glükolipiidid.Universaaldoonor on O ( st võib anda kõigile, väikeses koguses) ja universaalretsipient on AB, sest tema võib verd saada kõigilt. Veregrupp A (AA, AO) B (BB BO) AB O
(aglutinogeenide) ja plasmas leiduvate antikehade (aglutiniinide) esinemine ja vahekord. Teaduslikes uuringuis arvestatakse kokku ca 40 eri veregrupiga, igapäevases kliinilises praktikas on piisav, kui määratakse grupp ABO süsteemis (4 gruppi), Rh süsteemis (2 gruppi) ja “üldsobivus” muude, nõrgemate süsteemide (MNS, Lewis jne.) suhtes kokku. Veregrupid (jätk) ABO süsteem : A grupp – erütrotsüüdi pinnal aglutinogeen A, plasmas aglutiniin b; B grupp – erütrotsüüdi pinnal aglutinogeen B, plasmas aglutiniin a; AB grupp - erütrotsüüdi pinnal aglutinogeenid A ja B, plasmas pole ei a ega b aglutiniine; O grupp – erütrotsüütides pole ei A ega B aglutinogeene, plasmas nii a kui b aglutiniinid. Rh süsteem: ca 85%-l inimestest on erütrotsüütides Rh (ehk D) antigeen – need on RH+ grupp, muud on Rh-. Kui Rh+ erütrotsüüdid satuvad RH- inimese verre, tekivad nende vastu rh antikehad. Süda Cor Vereringed: A.Suur – e. süsteemne e
140mm 6 2(hele) 29,05 31,55 31,17 30,59 0,109 0,00011 9499,2 3 L3=18cm= 1(tume) 31,34 33,76 31,53 32,21 0,089 0,000089 8628,6 180mm 2(hele) 43,29 45,09 44,21 44,20 0,123 0,000075 8452,6 Tabel1 Arvutan ka erütrotsüüdi keskmine diameetri. Liidan kokku kõik osakeste diameetrid ning jagan need 6, sest on kuus diameetrit. d= 9109,8 m 6.3. Valemid , kus D on rõnga diameeter ja L on kaugus objekti ja ekraani vahel Tumeda rõnga korral: Osakeste diameetri arvutamine: , kus on lainepikkus, L on kaugus objekti ja ekraani vahel ja D on rõnga diameeter Tumedate rõngaste nurkdiameetreid iseloomustav valem: , kus Heleda rõnga korral:
kinnitumine maos toodetava aine nn. sisemise faktori külge. Vitamiinivaegus tekibki peamiselt imendumishäirete tõttu (maooperatsiooni järgselt, peensoole haigused). Samuti võib põhjuseks olla laiuss. Vereanalüüsis on näha, et punaliblede hulk on langenud ja mõõtmed suurenenud. 3.3. Hemolüütiline aneemia tekib erinevatel põhjustel. Tegemist on punaliblede enneaegse lagunemisega. Aneemia tekib siis kui punaliblede lagunemine on suurem, kui nende tootmine luuüdis. Erütrotsüüdi 8 defektse lüli lokalisatsiooni alusel eristatakse mitmeid tüüpe hemolüütilisi aneemiaid. Defektne võib olla erütrotsüüt ise (nn. sisemine defekt) või on punavereliblede lagunemine tingitud välismõjudest (välimine defekt), mis otseselt ei ole seotud punavereraku endaga. 3.4. Aplastiline aneemia Luuüdi haigus, mille puhul luuüdi ei ole võimeline tootma piisaval hulgal vereloome rakke
Moodustavad antikehi. Arv: 4,0 8,8 (10) x109 /liitris. Trombotsüüdid peatavad verejooksud hüübimise abil. Arv: 150 400 x 109 /liitris 27.Millised on inimese veregrupid? Mille alusel neid eristatakse? Inimese veregrupid, mida kasutatakse on AB0 süsteemis on ABAB0, kus punasel vererakul on pinnal glükoproteiin (igal veregrupil erinev valk, 0 omal puudub ja AB omal on mõlemad). Reesusfaktori süsteem, k erütrotsüüdi pinnal Dantigeen või puudub see. Muidugi esineb veel teisigi gruppe, näiteks Kell süsteem, 28. Mis on reesusfaktor? Dantigeeni olemasolu erütrotsüüdil. 29. Selgitage mõisted: Süstol Vatsakeste kontraktsioon. Diastol Vatsakeste lõõgastumine Südame minutimaht vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe minuti jooksul. Südame löögimaht normaalselt 70 ml väljendab vere hulka, mis ühe kontraktsiooni ajal südame
Peiteaeg sõltub Plasmodiumi liigist ja varieerub 2- 4 nädalani (uued uuringud näitavad ka kuudesse ulatuvat peiteaega). Maksast väljudes ründavad parasiidid erütrotsüüte ja paljunevad nendes, mille tulemusena ka punaste vererakkude hulk väheneb. Kui juhtub, et sel ajal emane Anopheles maculipennis verd imeb, siis nakatub ka tema ning ring hakkab otsast peale. Immuunsüsteem saab parasiidist teada siis, kui verefaas hakkab, kuna malaariatekitajast nakatunud erütrotsüüdi pinale tekib terve rida võõraid valke, mida siis inimese immuunsüsteem kasutab omandatud immuunsuse tekkeks. (,,Malaria vaccines and their potential role in the elimination of malaria". Geoffrey A Targett* and Brian M Greenwood. Malaria Journal 2008, 7) Haigustekitaja eluringi tõttu on ka malaarial tüüpilised sümptomid. Punaliblede lagunemise tõttu korduvad kindla intervalli tagant palavik ja külmavärinad. Esineb peavalu, iiveldust, oksendamist, kõhuvalu ja kõhulahtisust
ABO vererühmade süsteem. ABO on veregruppide jaotamise süsteem, milles võetakse aluseks erütrotsüütide pinnal leiduvad antigeenid (aglutinogeenid) A, B ja nende puudumine: A-veregrupil on antigeen A B-grupi korral antigeen B AB- grupiga inimestel antigeenid A ja B 0-grupi esindajatel mitte ühtegi. Veregrupp sõltub 1 geenist, mis paikneb 9. kromosoomi pikas õlas (9q34). ABO-süsteem on määratud 3 alleeliga: IA - määrab antigeeni A tekke erütrotsüüdi pinnale IB - määrab antigeeni B tekke erütrotsüüdi pinnale i ei määra antigeenide teket erütrotsüüdi pinnale, on retsessiivne Need 3 alleeli annavad kombineerudes: 6 genotüüpi ii ; IAIA ; IAi ; IBIB ; IBi ; IAIB 4 fenotüüpi - A, B, AB ja 0. Kui inimesel on A, B või 0 veregrupp, siis on tal on vereplasmas ka antikehad (aglutiinid), mis hävitavad neid antigeene, mida inimesel endal ei ole (st teiste veregruppide antigeene). Vale veregrupi
Biokeemiline- sugurakud ei ühine Sügoodi eluvõimetus- loode ei arene (euroopa naarits) Hübriidide viljatus- järglane sünnib, on terve, ei paljune Liigi tekke põhjused Mutatsioonid, geenitriiv (juhuslikud muutused), looduslik valik Vererühmade geneetiline alus Vererühmad on inimestel erinevad, sest nende punastel vererakkudel on erinevad antigeenid. Need antigeenid on määratud geenidega. I^a - määrab antigeeni A tekke erütrotsüüdi pinnale Polüalleelsus - tunnus, mis on määratud rohkem kui kahe alleeliga. Veretüüp Genotüüp Antigeenid A I^aI^a ja I^ai A B I^bI^b Ja I^bi B AB I^aI^b A ja B 0 ii - Reesüsteem Reesuspositiivne (Rh+) on inimene, kelle erütrotsüütidel on reesusantigeenid. Järelikult on tema genotüüp las RR või Rr.
ehk tsentralse kahevalentse rauaaatomiga protoporfüriin. Molmass-64500. Olulisim transport O2 transport, samuti osaleb ta CO2 transpordis ja puhversüsteemina vere happe-leelise tasakaalu säilitamisel. 1 HB mol seob endaga 4 molekuli O2- oksügenatsioon. Tekkinud ühend Hb(O2)4 oksühemoglobiin. Hb konts meestel on 140-170g/l, naistel 120-160 g/l. Keskmine korbuskulaarne hemoglobiin HbE iseloomustab üksiku erütrotsüüdi keskmist absoluutset hemoglobiinisisaldust. Vere kogumahust on vereplasmast 54-59 % ja vereliblesid 41-46 % . Hemtokrit näitab kui seere osa vere kogumahust moodustavad vererakud. Erütrotsüüdid mood vereloblede mahust 99%. Erütrotsüütide pinnal leidub erinevaid antiggensete omadustega glükolipiide- aglutinogeene ning vereplasmas antikehadena toimivaid gamma-globuliinide fraktsiooni kuuluvaid spetsiifilisi antikehasid-aglutiniine. Kõigeolulisem on D-antigeen, kui see esineb on vesi
Ketoainete tähtsus Energiadefitsiidi tingimustes pakuvad hädavajalikku "kütust" Diabeet Ketoainete labordiagnostika Uriini testribad Tundlikud atsetoonile Verest ketoaineid tavaliselt ei määrata HBA1c Glükeeritud hemoglobiini fraktsioon A1c HBA1 alafraktsioonid HBA1a HBA1b HBA1c Hemoglobiin glükeeritakse ja tema tase veres sõltub erütrotsüüdi elueast HBA1c tase peegeldab glükoosi taset 6...12 nädala jooksul Referentsväärtus 4,4...6,4% Tutvu Diabeedi juhendi lk 5 http://www.haigekassa.ee/uploads/userfiles/Diabeedijuhend_33%20Rajasalu%2013%2 HBA1c diagnostiliste kriteeriumitega. Süsivesikute ainevahetuse häired Laborilugu 1 Erakorralisemeditsiini osakonnast saabusid laborisse analüüsid, mida bioanalüütik analüüsis ja sai järgmised tulemused: P-Gluc 0,8mmol/L aB pH 7,102
Koed ise loovad tingimused, et paremini ja rohkem hapniku kätte saada. CO2 transport: toimub kolmel erineval viisil. Hemoglobiiniga seotult HbCO2 nimetatakse karbohemoglobiiniks. Niimoodi transporditakse umbes 30% hapnikku hemoglobiinist. Süsihappena süsinikdioksiid ühineb veega ja tekib H2CO3 süsihape. Seda ühinemisprotsessi vahendab karboanhüdraas. See protsess toimub ka erütrotsüüdi sees. Kui erütrotsüüdid venoosse verega jõuavad kopsu kapillaaridesse, siis nii süsihape kui karbohemoglobiin dissotseeruvad co2 vabaneb ja läheb läbi kopsukapillaari ja alveooli seina alveooli. Co2 vabanemist kopsukapillaarides soodustab kudedega võrreldes madalam temperatuur kopsudes (jahedam). Süsinikdioksiidi transport lahustunult vereplasmas Patoloogilised gaaside transpordid vingugaasi mürgitus. vingugaasid ühinevad
Rh-antigeeni määramine vajalik, vaid piisab ühe, D-antigeeni, neist kõige immunogeensema määramisest. Umbes ühel protsendil inimestest on D-antigeeni erütrotsüütide pinnal vähe või väljendub nii nõrga reaktsioonina, et võib jääda avastamata. Nimetatakse s.o. Dweak (varem Du). D-antigeen on kõige immunogeensem, järgnevad c ja E. Veregrupi antigeenid kuuluvad erütrotsüütide membraani koostisse. Iga inimese verd iseloomustab teatud kompleks spetsiifilisi erütrotsüüdi antigeene. Tänapäevaks on avastatud juba üle 29 veregrupi süsteemi, mis omakorda koosnevad erinevatest antigeenidest (rohkem kui 300). Kliiniliselt olulisemad on erütrotsütaarsete veregruppide süsteemid rahvusvahelise numeratsiooni järgi: number nimi sümbol 001 AB0 AB0 002 MNS MNS 003 P P 004 Rh RH
erütrotsüütide 18. Hemoglobiini struktuur, Vere Vere kokkupuutel haava platsenta ja põhjustada loote käivituvad mõne minuti kuni mõne kuju, suurus ja koostis. Liigilised ülesanded ja sisalduse määramine. servadega tekivad pseudopoodid ja erütrotsüütide aglutinatsiooni. tunni jooksu. iseärasused. Hemoglobiin · Erütrotsüüdi trombotsüüdid kleepuvad kokku 35. Veregrupid loomadel. 6. Vere funktsioonid. Erütrotsüüdid e. punalibled kuivainest moodustab 95% * Vere hüübimise sisemine Praktiline tähtsus ja määramise
Manustamisviis Risk raskemaks reaktsiooniks ravimi korduvekspositsioonil Diagnostilised testid Penitsilliini allergia 2% ravimit saanutest Anafülaktiline reaktsioon 1/10 000 Pole püsiv Leetritaoline eksanteem Sageli diagnoosimisvead, anamestiline teave väheusaldatav - valediagnoos antibiootikumi allergia asemel ,,viiruseksanteem" Hapteen immunogeenseks siis kui seostub koe valkudega Diagnostika NTT IgE ak (ak erütrotsüüdi vastane antikeha) suurte determinantide vastu Väikeste determinantide vastu pole kommertsiaalset preparaati Penitsilliin G Ristreaktsioonid penitsilliini ja tsefalosporiinide (tsefalosporiinid on bakteritsiidsed laia toimespektriga b-laktamaas antibiootikumid) vahel, enamasti 1. põlvkonna tsefalosporiinidega Imipeneemile (-laktaam antibiootikum) enam reaktsioone penitsilliini allergikutel Trimetoprim (bakteriostaatiline antibiootikum, mida kasutatakse profülaktikas ning kuseteede
15 Hüpo-, iso- ja hüpertooniline lahus Hüpotooniline Kui väljaspool erütrotsüüti oleva lahuse konsentratsioon on väiksem kui 0.9% NaCl lahus, siis vesi tungib erütrotsüüti ja ta puruneb. Hemoglobiin satub plasmasse. Kolloidosmootne hemolüüs. 15 16 Hüpertooniline Kui väljaspool erütrotsüüti asuva lahuse konsentratsioon on kõrgem kui 0.9% NaCl, siis erütrotsüüdi sees olev konsentraatisoon, siis vesi väljub erütrotsüüdist ja tema kuju muutub oksaõuna-kujuliseks. Fagotsütoos Molekul siseneb rakku, ümbritsetakse ta membraaniga, allub sisestatud aine muutustele rakus. Õgib ja hävitab Pinotsütoos ainete siirdamine rakku membraanpõiekeste vahendusel ilma seostumiseta membraani retseptoriga; aktiivne transport. Retseptor Ainete ühinemine retseptoriga (väiksed karva-laadsed) ;vahendatud endotsütoos (Hormoon
0 ii - 0, A, B, AB 34,3% A A A A I I ja I i A A ja AB 35,3% B B B B I I ja I i B B ja AB 23,2% A B AB I I A ja B - AB 7,2% REESUS süsteem on määratud kahe alleeliga: R-määrab reesusantigeeni erütrotsüüdi pinnale r-ei määra antigeeni Reesuspositiivse(RH+) vere genotüüp on RR või Rr Reesusnegatiivne(RH-) vere genotüüp on rr Konflikt tekib kui Rh+ on doonoriks Rh--le, sest Rh- antikehad kahjustavad reesuspositiivseid erütrotsüüte. Sagedus eestlastel: Rh+ - 86% Rh- - 14% Dihübriidne ristamine A-kollane a-roheline B-sile b-krobeline AB kollane Aa sinine ab - sinine Ab - punane P: AABB x aabb
klompidega. Riskifaktorid: Vere ülekande reaktsioon, vähk (eriti teatud leukeemia vormid), pankrease põletik (pankreatiit), infektsioon veres (bakterite või seente toimel), maksahaigus, komplikatsioonid rasedusel (platsenta jääb maha peale sünnitust), hiljutine operatsioon või anesteesia, mitmed koevigastused (põletused, peavigastused), suur hemangioma (veresoon, mis pole formuleerunud korralikult) MCH- (mean corpuscular hemoglobin) keskmine erütrotsüüdi Hgb sisaldus pikogrammides (pg). Arvutamiseks korrutatakse kogu hemoglobiini hulk kümnega ja jagatakse saadud arv kogu erütrotsüütide arvuga. Inimesel norm 26...33 pg. MCHC (mean corpuscular hemoglobin concentration) koertel 30-36 g/dl. Kui MCHC on alla normi, siis hüpokroomne. Hüperkaleemia põhjused- K+ sisaldus vereplasmas ületab K+ -sisalduse piirväärtusi. Kliinilised tunnused: neuromuskulaarne erutuvus tõuseb reflektoorne talitlus kiireneb
Need on ainevahetuse alg-, vahe-, ja lõpp-produktid. Ioonid, anioonid, prootonid, bioregulaatorid (hormoonid, mediaatorid, jne), vitamiinid. 8. Ülevaade vererakkude talitlusest. Punalibled – nende füsioloogiline roll. Valgeliblede jaotus ja nende füsioloogiline roll. Erütrotsüüdid Arvukaim rakutüüp. Ümarad, kaksiknõgusad, tuumata. Umbes 1/3 massist moodutab hemoglobiin. Suur välispind – head eeldused gaasivahetuseks. Veregrupi määravad ära erütrotsüüdi antigeensed omadused. Erütrotsüüdi pinnal võib olla 2 sorti antigeene. Vereplasma sisaldab vastavalt antideenidele antikehasid. Peamine funktsioon: Hingamisgaaside transport organismid hemoglobiini abil. Leukotsüüdid Iseloomulik: Neil on võimalik veresoonkonnast väljuda ilma, et tegu oleks veresoone seina kahjustusega. Organismi kaitse patogeensete sissetungjate eest. Üldine roll – immunoloogiline kaitse.
innustada teda spetsialisti abi otsima. Laboratoorsed võimalused alkoholikasutushäire diagnoosimisel a. GGT (gammaglutamüüli transferaas)- näitab alkoholi tarvitamine kahe viimase kuu jooksul, sensitiiivsus 50 - 70% , spetsiifilisus 75% - 85%. Valepositiivsust annavad: hepatiit, tsirroos, kolestaatiline ikterus, metastaatiline kartsinoom, ravi simvastatiiniga ja rasvumus b. MCV (Mean cell volume, erütrotsüüdi keskmine maht) sensitivsus 25 -50% ja spetsiifilisus 85- 95% alkoholi kuritarvitamises. MCV võib püsida kõrgena veel 3 kuud peale abstinentsi algust. Valepositiivsust annavad: vitamin B12 ja folaadi defitsiit, pernitsioosne anaemia, rasedus jaa fenütoiin . c. CDT (Carbohydrate-deficient transferrin) kõrgem spetsiifilisus 80 - 98% kui teistel biokarkeritel
spetsiaalsed valgud, mis sinna seostunud C3b või C4a sealt jupi ära lõikavad ja ei saa reakstioon edasi minna. Bakteri seinale võõra raku seinale, tahmaosakele, kovalentselt seostumine. Elusale materjalile tehakse auk sisse, kui on tahmaosake, siis seostub mingi muu C3 mingi C4 ja C1 nii et viiakse prügiga maksa? On terve hulk baktereid, mis suudavad pääseda, kuidas nad kaitsevad ennast komplemendi aktivatsiooni eest? Table 13-1. Malaaria ei peaida ennast asjata erütrotsüüdi eest. Alternatiuivne tee 6. loeng Tsütokiinid Immuunreaktsioonides signaali ülekande ja rakkude diferentseerumises osalevad valgud. Väikesed (8-30 kD) piko.-nanomolaarsed konts. Hormoonide sarnased. Hormoonidele sarnesed, aga me ei saa neid ühte patta panna, sest tsütokiinid ei levi üle organismi, vaid kõrvalolebvatele rakkudele tihti samale rakule mis sünteesib. Väga lühikese elueaga (RNA ebastabiilne)
Nihe vasemale: O2 afiinsus Hb suhtes soodustub O2 vastuvõtt. Esineb kopsudes! CO2 transport verega Peamiselt kolm transpordiliiki: 1) füüsikaliselt lahustunud kujul (alla 10%). a. Kuna CO2 lahustuvus on palju parem kui hapnikul, on isegi suhteliselt madala osarõhu juures lahustunud CO2 hulk palju suurem kui lahustunud O2 hulk. 2) füüsikaliselt lahustunud kujul (alla 10%) 3) seotult valkudega a. Peamiselt hemoglobiiniga erütrotsüüdi sees, plasmavalkudega üsna vähe. 4) enamus vesinikkarbonaadina (HCO3–) ka CO2 + H2O H2CO3 HCO3– + H+ ka – ensüüm karboanhüdraas, asub erütrotsüütides! Haldane’i efekt: CO2 sisaldus veres sõltub Hb oksügeneerimise astmest. 42 Arteriaalse ja venoosse vere CO2 sisaldus CO2 - sisalduse arteriovenoosne diferents on kahe kontsentratsiooni erinevus: Ven
AB0 ja Lewis veregrupi antigeenide molekulaarne olemus. AB0 veregrupi seerumi või punaste vereliblede doonorilt patsiendile ülekandega seotud probleemid. RBC pinnal antikehad v.a O grupil. Erinevate antikehade kokkuviimisel tekib aglutinatsioon. - - + + Reesus (RhD ) ema ja reesus (RhD ) loote immunoloogilise konflikti olemus ja selle vältimise võimalused. Esmasel rasestumisel lapse erütrotsüüdi külge kinnitub B-rakk, tekib esmane immuunvastus, mõnede RBC lagundamine, teisel rasestumisel on tekkinud B raku mälurakk, sekundaarne immuunvastus on tugevm, RBC hävitamine, aneemia Vätimine: Reesus negatiivsele emale kellel positiivne laps, lisatakse antiRh IgG. Rakubioloogia meetodid. Valgusmikroskoopia liigid. 1. Helevälja mikroskoopia. 2. Faaskontrastmikroskoopia. 2.1. Diferentsiaalne interferents kontrastmikroskoopia e. DIC. 3. Polarisatsioonimikroskoopia. 4
Et malaaria patogenees põhineb samuti kehvversusel (plasmoodium paljuneb punastes verelibledes), siis oli võimalik küsida, milles erinevad sirbikujulise aneemia mutatsiooni terved kandjad normaalse globiini homosügootidest. Selgus, et kuigi AS kandjate erütrotsüüdid normaalselt ei sirbistu, teevad nad seda siiski hapnikuvaeguses - ja hukkuvad. Kui nüüd niisugust rakku nakatab plasmoodium, siis ta enne küpsemist põhjustab AS erütrotsüüdi huku ja ebaküpsed plasmoodiumid hukkuvad koos rakuga - vastupidiselt tüüpilisele malaaria infektsioonile, kus nad eelnevalt küpsevad ja juba küpsenutena hävitavad ise erütrotsüüdi ning infitseerivad koha järgmise erütrotsüütide populatsiooni. Seega - meil on siin tegemist suurepärase näitega evolutsioonilisest kohanemisest - kuradit aetakse välja peltsebuliga.
· B-grupi verega inimesel anti-A · 0-grupi verega mõlemad, nii anti-A kui ka anti-B · AB AB-grupi verega inimese vereplasmas antikehad puuduvad · Kui sobimatul vereülekandel A- või B-aglutinogeeni sisaldav veri seguneb vastavat sisaldav aglutiniini sisaldava verega, on tulemuseks erütrotsüütide aglutinatsioon · Veregruppi saab kindlaks määrata, kasutades vastavaid antiseerumeid. Reesussüsteem: · Rh-antigeene on erütrotsüüdi pinnal kuus: C, D, E, c, d, e. Igal inimesel on neist kolm, igast paarist üks ·Antigeen D on kõige tugevama antigeense toimega. Seetõttu nimetatakse verd, mis sisaldab D-antigeene, reesuspositiivseks, ja verd, mis seda ei sisalda, reesusnegatiivseks ·Rh-süsteemi süsteemi puhul tekivad vastavad antikehad alles esimesel kokkupuutel D-antigeeni sisaldava verega. ·Reesuskonflikt võib tekkida, kui reesusnegatiivne ema kannab reesuspositiivset loodet. Ohustatud on ema järgmine
temperatuuri tõus kudedes. Need tegurid on iseloomulikud intensiivsemale ainevahetusele kudedes. Koed ise loovad tingimused, et paremini ja rohkem hapniku kätte saada. CO2 transport: toimub kolmel erineval viisil. 1. Hemoglobiiniga seotult HbCO2 nimetatakse karbohemoglobiiniks. Niimoodi transporditakse umbes 30% hapnikku hemoglobiinist. 2. Süsihappena süsinikdioksiid ühineb veega ja tekib H2CO3 süsihape. Seda ühinemisprotsessi vahendab karboanhüdraas. See protsess toimub ka erütrotsüüdi sees. Kui erütrotsüüdid venoosse verega jõuavad kopsu kapillaaridesse, siis nii süsihape kui karbohemoglobiin dissotseeruvad co2 vabaneb ja läheb läbi kopsukapillaari ja alveooli seina alveooli. Co2 vabanemist kopsukapillaarides soodustab kudedega võrreldes madalam temperatuur kopsudes (jahedam). 3. Süsinikdioksiidi transport lahustunult vereplasmas Patoloogilised gaaside transpordid vingugaasi mürgitus. vingugaasid ühinevad
· B-grupi verega inimesel anti-A · 0-grupi verega mõlemad, nii anti-A kui ka anti-B · AB AB-grupi verega inimese vereplasmas antikehad puuduvad · Kui sobimatul vereülekandel A- või B-aglutinogeeni sisaldav veri seguneb vastavat sisaldav aglutiniini sisaldava verega, on tulemuseks erütrotsüütide aglutinatsioon · Veregruppi saab kindlaks määrata, kasutades vastavaid antiseerumeid. Reesussüsteem: · Rh-antigeene on erütrotsüüdi pinnal kuus: C, D, E, c, d, e. Igal inimesel on neist kolm, igast paarist üks ·Antigeen D on kõige tugevama antigeense toimega. Seetõttu nimetatakse verd, mis sisaldab D-antigeene, reesuspositiivseks, ja verd, mis seda ei sisalda, reesusnegatiivseks ·Rh-süsteemi süsteemi puhul tekivad vastavad antikehad alles esimesel kokkupuutel D-antigeeni sisaldava verega. ·Reesuskonflikt võib tekkida, kui reesusnegatiivne ema kannab reesuspositiivset loodet. Ohustatud on ema järgmine
Resistentne inaktivatsioonile (ümbriseta), kontagioosne periood enne sümptomeid. Viirus läbib platsentat, infitseerib loodet. Ülekanne peamiselt hingamistede kaudu. Riskipopulatsioon: lapsed, algkoolis peamiselt – erythema infectiosum (viies haigus); B19 laste vanemad; rasedad; krooniline aneemia. Ülemaailmne, sagedasem hilistalvel, kevadel. Replikatsioon. B19 replitseerub mitootiliselt aktiivsetes rakkudes, eelistab erütroidse raja rakke (luuüdi, lootemaks, leukeemia). Seostub erütrotsüüdi P-grupi antigeeniga, internaliseerub, uncoating, üheahelaline DNA tuuma. Komplementaarse ahela tekitamiseks on vajalikud faktorid, mida leidub ainult mitoosi S-faasis, ning raku DNA polümeraasid. Kummaski nüüdseks kaheahelalise DNA otsas paiknevad kordusjärjestused voltuvad tagasi, hübridiseeruvad genoomiga. Tekib praimer raku DNA polümeraasi jaoks, DNA replitseerub. Viirusvalgud sünteesitakse tsütoplasmas, liiguvad sealt tuuma, kus virion kokku pakitakse. Tuuma- ja
tuumata rakk. Erütropoeesi reguleerivad mitmed ained, nende hulgas seesmine ja välimine faktor. Seesmine faktor on glükoproteiin, mis tekib mao limaskestas.Välimine faktor on vitamiin B12, mis muudetakse seesmise faktori abil imenduvaks. Erütropoetiin on glükoproteiin, mis tekib neerudes ja stimuleerib luuüdis erütrotsüütide rea tüvirakkude diferentseerumist ja paljunemist. Sellega kasvab hemoglobiini sünteesivate erütroblastide hulk. Antigeenseid omadusi: erütrotsüüdi pinnal võib olla 2 sorti antigeene ehk aglutinogeene (kas A või B või mõlemad korraga). Vereplasma sisaldab AB0 süsteemi vastaseid antikehi ehk aglutiniine (kas anti-A või anti-B või mõlemad korraga). Vastsündinu veri antikehi ei sisalda, need tekivad 1.eluaasta jooksul nende antigeenide vastu, mida oma erütrotsüütide pinnal ei esine. Vale veregruppi lisades trombide teke. Leukotsüüdid Valgeliblesid on 4-10*10 astmes 9 ühes liitris veres. määratakse samamoodi nagu punaliblesid
annaabi.ee 
