II variant 1) Kuidas reageerib organism mahajahtumise ohule? 2) Mis on neeru funktsionaalne üksus ja millest ta koosneb? 3) Neerupealise säsi hormooni, adrenaliini nim ....., selle ülesanded: 4) Struumaks nimetatakse ......., tekib ....... 5) Antidiureetilist hormooni toodab ....., tema ülesanded: 6) Milline on kesknärvisüsteemi funktsionaalne jaotus? 7) Kuidas jagunevad kõik refleksid? 8) Reobaas on .... 9) Parabioosi staadiumid: a) ..... b) ..... c) ....... 10) Mis on erutuse summeerumine närvikeskuses ja kuidas see jaguneb? III variant 1) Kuidas tekib soojus organismis? 2) Mis on esmasuriin ja kui palju teda tekib? 3) Neerupealiste koore mineraalkortikoidide ülesandeks on: ....... 4) Kõrvalkilpnäärme hormoonide ülesandeks on ..... 5) Insuliin, reguleerib ...... . Tema puudusel tekib ........ 6) Mis on hallollus? 7) Mis on refleksikaar?
Eksami testi küsimusi: (60tk)… umbes, täpselt ei mäleta küsimuste sõnastust… Mis imendub jämesooles? vesi, raud, etanol,…soolad ja ka vett Depolarisatsioon? Membraanipotensiaali suurenemine, vähenemine, .., … Kus asub tasakaalu elundid? Peaajus, väliskõrvas, sisekõrvas, keskkõrvas, Kus toodetakse insuliini?kõhunääre Minimaalne pinge, mis on vajalik piiramatu aja jooksul erutuse tekkeks? Reobaas, kronaksia, parabioos, … Südametoone registreeritakse? EKG, ehhogardiograafia, fonokardiograafia…,… Peamine CO2 transpordiviis? Arteriaalne süstoolne vererõhk? 200-220, 100-140, 120-160, 60-80 Millisel veregrupil puuduvad aglutiniinid?AB Milline vere rakk elab kõige kauem? Erütrotsüüt, leuksotsüüt, trombotsüüt, … Hematokritt inimesel? 45-50 %, 45-50 g/l, 45-50 g/ml, … Keemiline soojusregulatsioon? Ainete mõjul, oksüdatsioon, hormoonid…, ….
Muutub koe elektriline potentsiaal erutuse tagajärjel. · Üldised muutused: Tõuseb ainevahetuse intensiivsus Suureneb soojuse produktsioon Muutuvad elektrilised potentsiaalid · Spetsiifilised muutused: kokkutõmbed lihastes mitmesuguste ainete eritumine näärmetes (seedemahlad, higi, lima hormoonid jne.) 24. Erutuvuse seadused. Jõu-aja kõver (kronaksia, reobaas). Voolu- tugevus aeg OA reobaas - Voolutugevuse väikseim väärtust, mis kutsub esile erutuse OF - kronaksia - Väikseim aeg, mille vältel elektrivool, võrdne kahe reobaasi tugevusega peab mõjuma koele, et tekiks erutus. 25. Erutuslaine levik ja sünapsi talitlus. Erutuvad neuronid ja sünaps (erutav mediaator postsünaptilise membraani depolarisatsioon - erutuspotentsiaali teke)
depolariseeruvat järelpotentsiaali, millele järgneb potentsiaali jõudmine puhkeoleku tasemele, st repolarisatsioonifaasi lõpuks on rakumembraan taas polariseeritud ja valmis uusi aktsioonipotsentsiaale genereerima. 26. Mida tähendab "kõik või mitte midagi" seadus aktsioonipotentsiaali tekkes? Aktsioonipotnetsiaal on antud tingimustes alati maksimaalse amplituudiga (närvikiud kas reageerib täielikult impulsile või ei reageeri üldse). Sensoorne reobaas on kõige nõrgem ärritaja, mis põhjustab erutuse tekke perifeerse närvi tundekiududes. Sensoorse kronaksia - lühim aeg, mille jooksul kahe reobaasi tugevune vool põhjustab samasuguse tunde. Motoorne reobaas - kõige nõrgem ärritaja, mis piiramata toimeaja jooksul põhjustab lihase kerge kontraktsiooni. Motoorne kronaksia - lühim aeg, mille jooksul kahe reobaasi tugevuse vool põhjustab samasuguse kontraktsiooni tekke. 27. Mida nimetatakse tõmmakuks ja millised on selle faasid?
1. Pessimaalne pidurdus tekib väsimuse tulemusena 2. Otsene toimub sünapsite kaudu i. Postsünaptiline ii. Presünaptiline 21. Ärrituse tugevus ja mõjuaeg Mida tugevam on ärritus, seda tugevam on vastusreaktsioon. 1. Optimaalne ärrituse tugevus või sagedus max vastusreaktsioon 2. Pessimaalne ärrituse tugevus või sagedus - vastureaktsioon nõrgeneb väsimuse tulemusena 22. Reobaas ... on voolutugevuse väikseim väärtus, mis kutsub esile erutuse = künnis- ehk läviärritus 23. Kronaksia ... on väikseim aeg, mille vältel ärritus peab mõjuma, ettekiks vastusreakstioon 24. Labiilsus ... on max sagedus, millele kude on võimaline vastama erutusega ärrituse rütmi transformeerimata 1 sekundi jooksul 25. Parabioos, staadiumis Parabioos labiilsuse langus, kus tekib pidurdus. Staadiumid: 1) Tasakaalustatud staadium
59. Kui pärast magustoidu söömist vere glükoosisisaldus tõuseb, siis sellele vastuseks: suureneb insuliini konsentratsioon veres 60. Kasvuhormooni e somatotropiini tekkekoht on: hüpofüüsi eessagar Mis imendub jämesooles? vesi, raud, etanol,…soolad ja ka vett Depolarisatsioon? Membraanipotensiaali suurenemine Kus asub tasakaalu elundid? sisekõrvas Kus toodetakse insuliini? kõhunääre Minimaalne pinge, mis on vajalik piiramatu aja jooksul erutuse tekkeks? Reobaas, Südametoone registreeritakse? fonokardiograafia Peamine CO2 transpordiviis? Arteriaalne süstoolne vererõhk? 100-140, Millisel veregrupil puuduvad aglutiniinid? AB Milline vere rakk elab kõige kauem? Erütrotsüüt Hematokritt inimesel? 45-50 % Keemiline soojusregulatsioon? Hormoonid Välisõhus suurem temp kui organismis, kuidas reg? Higistamine Isomeerilisel lihaskontraktsioonil? ei muutu Ca liikumine lihase tööl? sarkoplasmaatilisest retiikulumist sakoplasmasse,
ärritaja olema piisavalt tugev. Mida tugevam on ärritaja, seda tugevama vastureakstiooni saame. 1. Optimaalseks ärrituse tugevuseks või sageduseks nimetatakse Voolu sellist ärrituse tugevust või sagedust, mis kutsub esile koe maksimaalse tugevu vastusreaktsiooni 2. Pessimaalseks ärrituse tugevuseks või sageduseks nimetatakse sellist ärrituse optimumist tugevamat või sagedamat ärritust, mis kutsub esile vastusreaktsiooni nõrgenemise. 8. Reobaas ehk künnisärritus on voolutugevuse väikseim väärtus, mis kutsub esile erutuse. Latentsi aeg aeg 9. Mis on kronaksia? Kronaksia on väikseim aeg, mille vältel elektrivool, võrdne kahe reobaasi erutuse tekkest tugevusega, peab mõjuma koele, et tekiks erutus
kutsuvad esile pidurdavate neurotite sünapsid 28. ÄRRITUSE TUGEVUS JA TEMA MÕJUAEG: 1. Optimaalseks ärrituse tugevuseks või sageduseks nimetatakse sellist ärrituse tugevust või sagedust, mis kutsub esile koe maksimaalse vastusreaktsiooni 2. Pessimaalseks ärrituse tugevuseks või sageduseks nimetatakse sellist ärrituse optimumist tugevamat või sagedamat ärritust, mis kutsub esile vastusreaktsiooni nõrgenemise 29. REOBAAS ON voolutugevuse väikseim väärtus, mis kutsub esile erutuse. 30. KRONAKSIA: Kronaksia on väikseim aeg, mille vältel elektrivool, võrdne kahe reobaasi tugevusega, peab mõjuma koele, et tekiks erutus. 31. LABIILSUSEKS NIM. maksimaalset sagedust, millele kude on võimeline vastama erutusega ärrituse rütmi transformeerimata 1 sekundi jooksul 32. PARABIOOS: labiilsuse langus tekib pessimaalse ärrituse korral. Parabioosi väljakujunemisel
üksiku närvikiu aktsioonipot, mis tekib vastavalt seadusele ,,kõik-või- mittemidagi", st AP on antud tingimustes aati maksimaalne amplituudidga. 1791.aastal täheldas Galvani, et konna tagajäseme lihased kontraheeruvad, kui neid innerveerivat istmikunärvi puudutada kahest erinevast metallist koosneva hargiga(Galvani pinsett). Tõestas loomse elektri olemasolu. Iniese lihaste ja perigfeersete närvide kronaksia jääb ajavahemikku 0,06-0,8 ms. Sensoorne reobaas on kõige nõrgem ärritaja, mis põhjustab erutuse tekke perifeerse närvi tundekiududes. Sensoorse kronaksia all mõeldakse lühimat aega, mille jooksul kahe reobaasi tugevune vool põhjustab samasuguse tunde. Motoors reobaasi all mõistetakse kõige nõrgemat ärritahat, mis piiramata toimeaja jooksul põhjustab lihase kerge kontraktsiooni. Motoorse kronaksia all mõistetakse lühimat aega, mille jooksul kahe reobaasi tugevuse vool põhjustab samasuguse kontr tekke. LIHASE FÜSIOLOOGIA
7. Ärrituse tugevus ja tema mõjuaeg. Latensi aeg aeg erutuse tekkest kuni vastureaktsioonini. Optimaalseks ärrituse tugevuseks või sageduseks nim sellist ärrituse tugevust või sagedust, mis kutsub esile koe maksimaalse vastureaktsiooni. Pessimaalseks ärrituse tugevuseks või sageduseks nim sellist ärrituse optimumist tugevamat või sagedamat ärritust, mis kutsub esile vastureaktsiooni nõrgenemise. Jõu-aja kõver 8. Reobaas on voolutugevuse väikseim väärtus, mis kutsub esile erutuse. (joonisel = OA) 9. Mis on kronaksia? Väikseim aeg, mille vältel elektrivool, võrdne kahe reobaasi tugevusega peab mõjuma koele, et tekiks erutus
Akkommodatsioon elektrivoolu aeglasel tugevnemisel rakumembraan kohaneb ärritaja toimega ning erutuse teket ei järgne isegi tugeva voolu korral. Ärrituse toimejõu ja aja seos erutusprotsessi tekitavad ainult piisava toimejõu ja kestusega ärritajad, nad peavad toimima teatud aja vältel. Minimaalset aega, mis on vajalik erutuse esilekutsumiseks, nim kasulikuks ajaks. Mida tugevam on ärritus, seda lühem võib olla toimeaeg. Reobaas min voolutugevus, mis on vajalik piiramatu toimeaja tingimustes erutuse tekkeks. Kronaksia min aeg, mis on vajalik min vastureaktsiooni esilekutsumiseks kahekordse reobaasi tugevusega voolu toimel. Labiilsus on koe omadus vastata ärritusele nende rütmi muutmata. Mida suurem on labiilsus, seda suurem arv erutuslaineid võib ajaühikus koes tekkida. Optimum on ärritussagedus mis kutsub esile max vastureaktsiooni. Pessimum on liigsest ärritussagedusest tingitud vastureaktsiooni vähenemine.
Kasuliku aja piirides eksisteerib eluskoes funktsionaalse sõltuvus ärritaja toimejõu ja toimeaja vahel: mida tugevam on ärritaja, seda intensiivsemad on alalävised muutused koes ja kiiremini saavutavad nad lävitaseme ning lühemat toimeaega vajatakse erutuse tekkeks. Alalisvoolu toime eluskoele ei ole seotud mitte ainult voolutugevuse (pinge) suurusega ja ärrituse kestusega, vaid sõltub olulisel määral ka voolutugevuse muutumise kiirusest (voolugradiendist). Reobaas minimaalne voolutugevus, mis on vajalik piiramatu toimeaja tingimustes erutuse esile kutsumiseks eluskoes Kronaksia minimaalne aeg, mis on vajalik minimaalse vastusreaktsiooni esile kutsumiseks eluskoes kahekordse reobaasi tugevusega voolu toimel. (L.Lapique 1908.a) Erutuvate kudede labiilsus koe omadus vastata ärritusele nende rütmi transformeerimata. Närvi- ja lihaskoe labiilsust määratakse elektriärrituste maksimaalse sagedusega, millele kude on võimeline vastama ilma
kergesti, naatriumioonidele on aga jõudeseisundis membraan peaaegu läbimatu. Samuti on membraan peaaegu läbimatu ka paljudele orgaanilistele anioonidele, milliseid leidub suurtes hulkades kiu sisemuses. Kiu sisemus ja rakkudevaheline vedelik on eraldatud membraaniga, mis on läbitav vaid ühe laenguga ioonidele, siis ühel pool membraani tekib positiivselt, teisel pool aga negatiivselt laetud ioonide kiht. 50. Erutuvuse seadused. Jõu-aja kõver (kronaksia, reobaas). Erutus seisneb rakus toimuvate energeetiliste, keemiliste, struktuursete ja teiste muutuste keerulises süsteemis, mis tingivad raku spetsiifilise talitluse. Närvi- ja lihaskoe rakkudes on erutusel laine iseloom. Seda lainet on hakatud nim. impulsiks. Erutus ja erutuse kulgemine nagu iga elusa raku talitluslik akt on seotud energiakuluga. Erutuvate struktuuride lähtetaseme taastamiseks pärast erutust on vajalik energia. Selle allikaks on ainevahetus, mille
kontrahheerub. Põhjus on siin selles, et voolutugevuse (pinge) aeglasel suurendamisel närvi- ja lihasraku membraan akkommodeerub (kohaneb) ning erutuse teket ei järgne isegi suhteliselt tugeva voolu korral. Närvi-lihasaparaadi elektrostimulatsioonil tuleb arvestada veel asjaolu, etelektriärrituse efekt sõltub ka elektroodide pinna suurusest. Punktikujulise elektroodi korral on voolu tihedus ärrituse piirkonnas suur ja seetõttu ilmneb läviärritus (reobaas) palju väiksemal voolutugevusel, kui suurepinnalise plaadikujulise elektroodi kasutamisel. Reobaas alalisvoolu minimaalne pinge (V) või voolutugevus (mA), mis on vajalik piiramatu toimeaja tingimustes erutusprotsessi esilekutsumiseks eluskoes. Mida väiksem on reobaas, seda kõrgem on koe erutuvus. Kronaksia minimaalne aeg (ms), mis on vajalik väikseima vastureaktsiooni esilekutsumiseks erutuvas koes kahekordse reobaasi tugevusega alalisvoolu toimel.
kutsub esile postsünapsimembraani kaaliumi- või klooriioonide läbilaskvuse suurenemise. 7. Ärrituse tugevus ja tema mõjuaeg. *Latentsi aeg – aeg erutuse tekkest kuni vastureaktsioonini. *Optimaalne ärrituse tugevus või sagedus – ärrituse tugevus või sagedus, mis kutsub esile koe maksimaalse vastureaktsiooni *Pessimaalne ärrituse tugevus või sagedus – ärrituse optiumist tugevam või sagedam ärritus, mis kutsub esile vastureaktsiooni nõrgenemise 8. Reobaas on............. väikseim voolutugevuse, mis kutsub esile erutuse (läviärritus)........... 9. Mis on kronaksia? Väikseim aeg, mille vältel elektrivool, võrdne kahe reobaasi (kahekordne läviärritus) tugevusega peab mõjuma koele, et tekiks erutus. 10. Labiilsuseks nim.......maksimaalset sagedust, millele kude on võimeline vastama erutusega, ärrituse rütmi transformeerimata, 1 sekundi jooksul............ Labiilsus pole püsiv, konstantne suurus – ta võib kas suureneda või väheneda
Kasuliku aja piirides eksisteerib eluskoes funktsionaalse sõltuvus ärritaja toimejõu ja toimeaja vahel: mida tugevam on ärritaja, seda intensiivsemad on alalävised muutused koes ja kiiremini saavutavad nad lävitaseme ning lühemat toimeaega vajatakse erutuse tekkeks. Alalisvoolu toime eluskoele ei ole seotud mitte ainult voolutugevuse (pinge) suurusega ja ärrituse kestusega, vaid sõltub olulisel määral ka voolutugevuse muutumise kiirusest (voolugradiendist). Reobaas minimaalne voolutugevus, mis on vajalik piiramatu toimeaja tingimustes erutuse esile kutsumiseks eluskoes Kronaksia minimaalne aeg, mis on vajalik minimaalse vastusreaktsiooni esile kutsumiseks eluskoes kahekordse reobaasi tugevusega voolu toimel. (L.Lapique 1908.a) Erutuvate kudede labiilsus koe omadus vastata ärritusele nende rütmi transformeerimata. Närvi- ja lihaskoe labiilsust määratakse elektriärrituste maksimaalse sagedusega, millele kude on võimeline vastama
annaabi.ee 
