Sündis 6 aprill 1483 Ta polnud kunagi abielus Suri 6 aprill 1520 Roomas Õppis... Esimene õpetus isa juures Urbinos 1500-1504 Perugino juures Perugias 1504-1508 Firenzes Hiljem Roomas Aastatel 1504-1508 Firenzes Õppis kompositsiooni, hingestatust ja joonistamist Leonardolt ja Michelangelolt, joonistades nende maalide fragmente. Selperioodil maalis ta muuhulgas St Catherine ja Ansidei Madonna 1508 Roomas Teenis paavst Julius II. Kaunistas freskodega Vatikani lossi kolm stanzat. Teoloogia ülistamiseks maalis "Disputa", filosoofiale "Ateena kool". Luule ülistamiseks maal "Parnass", mis kujutab luuletajate kogunemist künkal. Maale, skulptuure Sixtuse madonna Ateena kool Parnass St Catherine Ansidei madonna
Konstruktviine selgus ja loogilisus vähenes. Vassili Blazennõi peakirik Moskvas 16saj. suurim ehituskunsti meistriteos. Kummaline vaatamisväärsus, konstruktsioonilt veider, aga fantaasiarohke ja toretsev. Moskva Kreml vanavene linnakindlustuskunsti tuntuimad müürid. Skulptuur ei olnud Venemaal populaarne. Õigeusu kirik suhtus sallimatult "paganausu ebajumalaid" meenutavatesse skulptuuridesse. MAALIKUNST Kaunistati mosaiikide ja freskodega kirikute siseruume. Nagu Bütsantsiski,oli piiblilugusid illustreerivate stseenide ja figuuride paigutus kindlalt määratud. Mosaiike ja freskosi näeb nt Kiievi Sofia katedraalis. Ikoonimaal on vanavene kunstis väärtuslikuim osa ("Vladimiri Jumalaema"). Põhimõte ja tehnika pärit Bütsantsist. Teemadeks lisandusid aga ka kohalikud legendid ja pühakulood see toob kaasa ka mustade jõudude kuradi kujutused.
· Ta sündis 6.aprillil 1483 aastal Urbinos. · Suri 6.aprillil 1520 aastal Roomas. · Ta suri 37 aastasena. · Raffael oli Itaalia kõrgrenessansi maalikundsnik ja arhitekt. · Tema loomingut austati selge vormi ja lihtsa kompositsiooni tõttu. · Raffael oli teine kuulsus kõrgrenessansi ideaalide väljendaja. Raffaeli elu · Raffael on kuulus oma madonnamaalide poolest. · 1508. a. kutsuti Raffael paavst Julius II kutsel Rooma ja ta kaunistas freskodega (seinamaaliliik ja tehnika) Vatikani palee nelja ruumi. · Raffael sai oma esimese õpetuse isa juures. · 1514 kihlus Raffael Maria Bibbienaga. · Raffael ei abiellunud kunagi. Maria Bibbiena Raffaeli matused · Raffaeli matus olid väga suurejooneline ja matustel osalesid suured rahvamassid. · Maeti marmorist sarkofaagis millele oli peale kirjutatud: "Siin lebab kuulus Raffael, keda Loodus ise kartis end ületavat, kuni ta elas, ja kui ta suri, kartis ennastki surevat.,,
Uuenduseks oli ka ratsamonumentide püstitamine. Kõige paremini on säilinud Marcus Aureliuse ratsamonument Maalikunst Rooma maalikunsti on palju vähem säilinud kui skulptuuri. Rohkem on saadud sellest teada alates 18.saj. , kui alustati Vesuuvi tuha alla mattunud linnade Pompeji, Herculaneumi ja Stabiae väljakaevamisi. Just tänu väljakaevatud majade seintele saame ettekujutuse antiikaja maalikunstist. Näiteks Pompejis on enamus väljakaevatud majade seintest kaetud seinamaalide freskodega, mis näitab kunsti populaarsust. Saavutatud oli suur meisterlikkus erinevate materjalide iseloomu edasiandmiseks: näiteks maalitud marmor näeb välja nagu ehtne marmor. Armastati ruumilisi silmapetteid. Seinale maalitud akendest või avatud ustest paistavad fantastilised ehitised või maastikud. Maalide temaatika oli mitmekesine. Maalitud on mütoloogia(Dionysose legendid) ja kirjanduse ainetel(Odysseuse eksirännakud). Samuti on kujutatud
ehituskunsti keskuseks sai Moskva, kus töötasid itaalia meistrid (kuulsaim neist ARISTOTELE FIORAVANTI). · Uspenski kirik Moskvas · Alates 15. Sajandist on säilinud kõrge telgitaolise katusega puukirikuid (nt Kizi saarel). · Vassiili Blazennõi kirik Moskvas (madalad käigud ja galeriid, mõjutused vanavene puuarhitektuurist, taimemotiivilised maalingud) · Moskva Kremli müürid Maalikunst: · Kirikute siseruumide kaunistamine mosaiikide, freskodega · Bütsantsist võeti üle tehnilised võtted, seinamaalide süsteem. · Piiblilugusid illustreerivate stseenide, figuuride paigutus täpselt kindlaks määratud · Ikoonimaal (,,Vladimiri jumalaema") · 14.-15. Saj algul kahe suuna bütsantslku ja kohaliku vaheline võitlus · Bütsantsi kunstnik THEOPHANES KREEKLANE (pühakud-sügavamõttelised ja targad. Maalide üldmulje dünaamiline, ekspressiivne, kontrastid põhinevad rohkem
Tema maalid "Maarja kroonimine" ja "Maarja laulatus" (1503-1504) olid õpetaja tasemest paremad. Aastatel 1504-1508 oli ta Firenzes, kus õppis kompositsiooni, hingestatust ja joonistamist Leonardolt ja Michelangelolt, joonistades nende maalide fragmente. Madonnapiltidel suur sarnasus Leonardo omadele. Sel perioodil maalis ta muuhulgas St Catherine ja Ansidei Madonna, mis nüüd on Briti Rahvusgaleriis, Londonis. 1508. aastal läks Rooma, kus teenis paavst Julius II. Kaunistas freskodega Vatikani lossi kolm stanzat. Sellest tööst sai nii Raffael kui tema maalistuudio suurt materiaalset tulu. Pildid pidid väljendama ülistust katoliku kirikule ja Rooma paavstile. Mitmes kompositsioonis on Julius II ja tema järeltulija Leo X portreelisi kujutisi. Arvatavasti sai ta siiski vähem, kui meie kaasajal oksjonitel tema tööde eest makstaks, samas ülistades Raffaeli perfektset vormi- ja värvitaju. Teoloogia ülistamiseks maalis "Disputa",
perspektiivi ja proportsiooniõpetust ning tegutses arhitektina. Kunsti õppis ta oma isa Giovanni Santi juures, kes oli kuulus õukonnamaalija. Õppis Urbinos, hiljem Perugias maalikunstistuudios. Raffael töötas Firenzes, seejärel Roomas. Firenzes õppis ta kompositsiooni, hingestatust ja joonistamist Leonardolt ja Michelangelolt, joonistades nende maalide fragmente. Roomas töötas ta Julius II heaks. Kaunistas näiteks freskodega Vatikani lossi. Tema esimesed teosed, näiteks "Maarja laulatus" ja "Madonna Conestabile", mis ta tegi veel Perugias õppides, olid õpetaja tasemest paremad. Tema loomingut on oluliselt mõjutanud Firenze kunst. Madonna piltide kinnine püramiidjas ülesehitus juhindub Leonardo da Vinci eeskujust. Tema pilte iseloomustavad sujuvad kontuurid ja plastilised vormid. Teosed väljendavad emaarmastuse mahedat lüürilisust ning renessansi aja kunstile omast harmooniat ja iluideaali
Michelangelo laemaal ja altarimaal Sixtuse kabelis Sixtuse kabeli laskis ehitada Sixtus IV aastail 1473-1481. Alates 1481. aastast kaunistati selle seinad kuulsate meistrite poolt freskodega. Ainult üks-idasein-jäi kaunistamata, samuti ka lagi. Seda tööd alustaski Michelangelo.Tema käsutuses oli suurem kui 600 ruutmeetrine pind. Ta töötas selle kallal neli aastat(1508-1512) ilma ühegi kõrvalise abita. See oli tema peatöö, mis oli ühtlasi ka ainuke kõigist suurtest kompositsioonidest, mis sai lõpule viidud. Seda tööd tegi ta aga vastumeelselt, kuna ta pidas ennast eelkõige kujuriks. ,,See ei ole minu elukutse. Ma ainult raiskan oma aega mitte millegi nimel
Kontrolltöö renessanss · Kerkisid plazzod(paleed), mille laiad esiküljed olid julgelt tänava poole pööratud, hoonete korrustevahesid tähistati karniisiga, katus valmistati madal ja lame. · Palazzo palee. laiad esiküljed olid tänava poole, nelinurkne põhiplaan, kaarkäikudega siseõu, kaunistati freskodega. · Rooma Püha Peetri kiriku arhitektid olid Bramante, Raffael, Michelangelo. · Kuldlõige oli jumalik proportsioon. Kõik pidi olema täpselt proportsioonis. · Vitruvius tõestas, et inimkeha võib paigutada täiuslikesse geomeetrilistesse vormidesse - ruutu ja ringi. Sealt tuleneb Vitruviuse inimene. · Kujutati piiblitegelasi võimalikult reaalsetena, pühakute kujutamisel lähtuti tavalistest inimestest. Kunstnikud kujutasid inimesi võimalikult täpselt. Eriti
Julius Caesar Traianus Hakati püstitama ratsamonumente Marcus Aureliuse ratsamonument on üks paremini säilinud monumente. Rahualtar Monumendi reljeefidel on kujutatud legendi Rooma asutamisest ja keiser Augustust oma perekonnaga rongkäigus. Maalikunst Kõige rohkem infot rooma maalikunsti kohta on leitud Pompeji'st, mis 79. aastal mattus Vesuuvi tuha alla. Kuna enamus majad Pompeijs on kaetud freskodega arvatakse, et kunst oli väga populaarne. Roomlased oli õppinud kasutama perpektiivi ning varjude abil sügavuse illusiooni tekitamist. Suur meisterlikkus maalitud materjalide iseloomu edasiandmisel Roomlased armastasid ruumilisi silmapetteid. Seinale maalitud akendest ja ustest paistsid fanastilisd maastikud ja ehitised. Temaatika oli mitmekesine: mütoloogia, kirjandus, natüürmordid, maastik ja igapäevaelu. Natüürmordid
Delfi linnas ja usukeskuses asus Apolloni Pühamu koos templi,teatri,aardekambrite, kujude,sammaskodade ja teiste kultus- ehitistega.Pühamus oli ametis preestritar, kes täitis oraakli ülesandeid.Pühamu suleti aastal 390 keiser Theodosiuse poolt. Tänaseks on mõned pühamuosad siiski säilinud. Knossose palee Kreeta saare suurim vaatmisväärsus on mitekorruseline Knossose palee, mis ehitati umbes 2000. aastal eKr. See oli oma aja hiiglaslikemaid hooneid,mis koosnes paljudest rohkete freskodega kaunistatud ruumidest,keskel asus piklik siseõu. Panathinako Ateena kesklinnas asuval Panathi- naiko ehk Panateena staadionil peeti aastast 1896 esimesed kaasaegsed olümpiamängud ning täpselt sama koha peal asus ka antiikolümpia- mägude ajal. Staadion ehitati umbes aastal 330eKr. Ateena olümpiastaadion Ateena olümpiastaadion Spyros Louis asub Maroussi linnaosas 9 km kaugusel kesklinnast. Ehitatud 1982. aastal, mahutab see 74 767 pealtvaatajat. Nime andis staadionile 1896. aastal
Kolmas peatükk räägib Pietro Peruginost. Neljas peatükk räägib Sandro Boticellist. 3 1.SIXTUSE KABELI AJALUGU Sixtuse kabel ehitati aastatel 1475 kuni 1483 paavst Sixtus IV jaoks(1473-1484). Ehitustöid juhatas Giovanno de Dolci. Sixtuse kabeli kavandas Baccio Pontelli. Peale kabeli valmimist kaunistasid paljud tolle aja kuulsaimad kõrgrenessanssikunstnikud selle oma freskodega. Nende kunstnike hulka kuulusid ja Michelangelo, Raffael, Sandro Botticelli, Pietro Perugino ja teised.(1) Esimene missa Sixtuse kabelis peeti 9. augustil 1483, kus kabel pühendati Neitsi Maarjale. (1) Sixtuse kabelisse koguneb Konklaav peale paavsti surma, et valida uus paavst. (1) Seinad on kaunistatud vastavalt maailma ajaloo jagamisele kolmeks: 1. Ajastu enne Kümne Käsu jagamist Moosesele 2. Ajastu Moosese ja Kristuse sünni vahel 3
Ilmaliku arhitektuuri mälestusmärke on suhteliselt vähe, tähelepanuväärseim osa on kindlustusarhitektuur. Tugevad müürid paljude tornidega ümbritsesid kremle Moskvas, Smolenskis, Novgorodis, Pihkvas, Irboskas. Skulptuur leidis väga vähe viljelemist, õigeusu kirik suhtus sallimatult "paganlike jumalakujusid" meenutavatesse kujudesse. Ümarplastikast ei saa ülde rääkida. Maalikunstis olid saavutused suuremad. Bütsantsist tulnud kunstnikud kaunistasid mosaiikide ja freskodega kirikute siseruume (näiteks Sofia kirikus Kiievis). Bütsantsist võeti üle tehnilised võtted ja seinamaalide süsteem. Need traditsioonid jäid ka hiljem üsna tugevaks. Kõige väärtuslikum osa vanavene kunstist on Ikoonimaal. Esimesed ikoonid (k.a. "Vladimiri jumalaema") toodi Bütsantsist, kust pärineb ka ikoonide põhimõte. Sidemete vähenemine Tatari-Mongoli ajal soodustas vene ikoonikunsti iseseisvumist., motiividele lisandusid kohalikud legendid ja pühakulood. 14. saj
Keiser Trajanuse sammas Marcus Aureliuse ratsamonument Maalikunst Rooma maalikunsti on palju vähem säilinud kui skulptuuri. Rohkem on saadud sellest teada alates 18.saj. , kui alustati Vesuuvi tuha alla mattunud linnade Pompeji, Herculaneumi ja Stabiae väljakaevamisi. Just tänu väljakaevatud majade seintele saame ettekujutuse antiikaja maalikunstist. Näiteks Pompejis on enamus väljakaevatud majade seintest kaetud seinamaalide freskodega, mis näitab kunsti populaarsust. Freskod Maalikunst - mosaiik Pompejis ja enamikes rikaste elumajades olid põrandad kaetud mosaiigiga -s.o. värvilistest kivikestest ja klaasikildudest pilt. Mosaiik
Termid ehitati Roomas aastail 212216 keiser Carcalla valitsusajal. Tituse võidukaar Rooma Panteon ehk "kõigi jumalate tempel" Vatikan Seal asub ka Euroopa üks Click to edit Master text styles Second level kuulsamaid muuseume Third level Vatikani Muuseum, kus Fourth level Fifth level on 15. sajandil Raffaeli maalitud freskodega, Pinakoteek (kunstigalerii). Michelangelo Click to edit Master text styles Second level laemaalidega Sixtuse Third level kabel. Fourth level Fifth level Kirikud Erinevate arhitektuuristiilide poolest kuulus Santa Maria Maggiore basiilika Rooma peakirik, mis ülistab Püha Neitsi Maarjat. Kirikud
· Sel perioodil ei olnud mingisuguseid kaitserajatisi · Inossos oli Kreeta saare peamine linn, kus oli samanimeline palee, mis pärineb 1800 eKr · Seal võetakse kasutusele sambad, mis olid üldiselt küllaltki jässakad, samba otsas oli nn pea (mis oli ehisosaks), enamus olid puust kuid oli ka kivist. Hästi palju kasutasid kreeklased erksaid värve. Siseruumid olid kaunistatud seinamaalingutega ehk freskodega, mis olid taas hästi kirkad. · Kreeta pühaloomaks on olnud arvatavasti härg. · Väga tuntuks on saanud kreeka vaasid, mis olid alati kaunistatud ning tihti just mereloomadega, millest tuntum oli kaheksajalg. · Minoa kultuuris toimusid härjamängud, mid tüdrukud ja poisid harrastasid teha. Sellest osavõtt tähendas et oled täiskasvanuks saanud.
1) Mis on madalmaade kunstis teisiti kui Itaalia kunstis? Sotsiaalsed põhjused muudavad kunsti erinevaks. Madalmaades oli omane alandlikkus, pessimism, alalhoidlikkus, skeptitism. Seal ei katkenud side religiooniga, vaid religioon säilib ka sisulises plaanis. Madalmaade kunsti peaeesmärk-inimese hingeelu avaldamine. Maalid loodi kirikutesse. 5)Sixtuse kabel. Michelangelo kaunistas lae ja idaseina freskodega, motiivid on võetud piiblist. Lage katavad täiuslikud, hästiarenenud inimkehad, kuid üldilme on jõuline ja dramaatiline.(1508- 1512) Idaseina kompositsioon "Viimne kohtupäev" on sünge ja dramaatiline, tunda on uue stiili- baroki-lähenemist.(1535-1541) Sixtuse kabelis tegi tööd ka Raffael. Botticelli teostas mõned freskod. 6)Dürer. Saksa suurim kunstnik. Tema loomingus teostus madalmaade ja itaalia kunsti süntees, ta on graafikatehnikate virtuoos
Raffaelil puudusid Leonardo tohutud teadmised ja Michelangelo jõulisus. Mõlema kunstigeeniusega oli nende ettearvamatuse pärast raske läbi saada. Ent Raffael oli leebe iseloomuga, mis tuli kasuks suhete seadmisel mõjuvõimsate patroonide- paavstidega. 1508 suundus ta Rooma, kus teenis kunstilembese paavsti Julius II juures, dekoreerides Vatikani palee saale ja tegutsedes ka arhitektina- ta jätkas Baramante tööd Püha Peetruse katedraali kallal. Paavst Julius II palus Raffaelil freskodega kaunistada kolm piduruumi Vatikanis, nn. stanza`d. Esimene Raffaeli kaunistatud ruum on Stanza della Segnatura ehk allkirjaruum, kus paavstid kirjutasid alla bulladele, paavsti pidulikele läkitustele. Lisaks allkirjaruumile maalis Raffael veel Heliodoruse stanza ja Tulekahju stanza. Stanza della Segnatura laevõlvile maalis Raffael neli ümarmaali. Kuni ta elas paavst Julius II juures, võis ta töötada rahulikult ja ise kõiki oma töid viimistleda. Olukord muutus 1513
vajutatavat silpkirja , kuid seda ei osata tänapäeval lugeda. Seetõttu ei teata tänapäevalgi ühtegi valitsejat ega sündmust, ei tunta ühtegi seadust ega kreeka kirjandust. Kreeta tsivilisatsiooni nägu kujundasid eelkõige lossid. Neid oli saartel mitu, tähtsaim ja tuntuim oli Knossos. 3. Kreetast erinevalt puudusid mandri losside ümbert suuremad linnad, kuid luksusliku sisustuse ja eredavärvliliste freskodega, aga ka arvukate tarbeesemeteb kujundamisega matkiti selgelt oma Kreeta eelkäijaid. Kõik olin kohandatud kreeklaste sõjakale vaimule. Losse ümbritsesid kiviplokkidest nn kükloopilised müürid. Kirjas oli kasutusel linaarkiri B. 4. Kreeka- Mükeene kultuuri häving oli põhjalik. Purustatuid losse ei ehitatud uuesti ülesse, kiri unustati, langes tsivilisatsioonitasemelt arengutasemeni. Kuid kõigest
Indias on aga arhitektuur ja skulptuur sulanud nii omapäraseks tervikuks. Maa lodeosas mõjutasid skulptuuri Gandharo koolkonna kunstnikud, kelle loomingus on ühinenud Kreeka ja budistliku kunsti elemendid. Gandharo skulptuuris kujunesid kanoohilised antropomorfsed mediteeriva Buddha kujud. Mathura koolkonda iseloomustavad tugevate rindade ja kitsa ninaga naisfiguurid. Uus tõus India kunstis toimus Guptade riigi ajal, kuhu kuuluvad suurejooneliste freskodega Ajanta kaljutemplid. Templid ise meenutavad rohkem monumente. Õhtumaa sakraalehitistes on seinte ülesandeks enamasti olnud ruumi moodustamine. India pühadekodade seinad aga näivad koosnevat mitte loogilistest ehitusdetailidest, vaid skulptuuride massist. Tühja, vaba pinda ei leidu peaaeguüldse. Suure, tervikliku ruumi mõju pääseb valitsema ainult kaljutemplites, kus on kasutatud looduslikke koopiaid. Tuntumaid varasemaid siva templeid on Kailasarotha koobastempel Elloros ja Elephanta
Naiste positsioon ühiskonnas kõrgel. Kreeka- Mükeene ajajärk: Ühiskond ja kultuur Kreeta omast madalamal. Sõdades kasutati hobukaarikuid. Vallutati Kreeta, tänu selle kohandati kreeklaste kiri kreeka keelel e. Lineaarkiri B, mida suudetakse lugeda. Minoiline kultuur levis nüüd mandrile, edasikanjaks said kreeklased. Majandus- ja kultuurikeskusteks lossid, tuntuim Mükeene. Losside ümber puudusid suured linnad, kuid luksusliku sisustuse ja eredavärviliste freskodega + tarbeesemed. Kõik oli kohandatud sõjalisele vaimule, losse ümbritsesid massiivsed kükloopilised müürid. Loss kujundas majapidamise keskust, kus valitsejale alluvad ametnikud ja kirjutajad kontrollisid ja kujundasid rahva majandustegevust. 3) Miks ühte ajajärku nimetatakse tumedaks ajajärguks? Lk.101 Kultuur hävines, purustatud losse ei ehitatud uuesti üles, kiri unustati ja rahvaarv
sündmuste kujutused ja kaasaegsete inimeste portreed. Seintele maaliti peamiselt freskotehnikas, puutahvlitele temperavärvidega. Hakkasid levima ka õlivärvid. Vararenessansi maalikunst alles püüdles täiuslikkuse poole, aga imelikul kombel võib ta oma otsingute ja siirusega rohkem südamesse minna kui täiuslikkuse saavutanud kõrgrenessansi maalikunst. Esimeseks vararenessansi maalijaks peetakse 28-aastaselt surnud Masaccio't (1401- 1429), kes Firenzes oma freskodega saavutas sellise inimlike tunnete väljenduse, millist varem veel polnud nähtud. Masaccio värvid on tumedad ja sügavad, inimesed tema freskodel tugevamad ja tüsedamad kui gootiaegsetel maalidel, nii et nende kehade kumerus tundub olevat lausa kombatav. Ta püüdis maalida elavaid inimesi. Ta kujutas Aadamat ja eevat erinevatel tasapindadel, mis tekitab ruumilisuse tunde. Edasi järgnes terve rida omanäolisi maalijaid. Leebe munk Fra Angelico (1387-1455)
sündmuste kujutused ja kaasaegsete inimeste portreed. Seintele maaliti peamiselt freskotehnikas, puutahvlitele temperavärvidega. Hakkasid levima ka õlivärvid. Vararenessansi maalikunst alles püüdles täiuslikkuse poole, aga imelikul kombel võib ta oma otsingute ja siirusega rohkem südamesse minna kui täiuslikkuse saavutanud kõrgrenessansi maalikunst. Esimeseks vararenessansi maalijaks peetakse 28-aastaselt surnud Masaccio't (1401- 1429), kes Firenzes oma freskodega saavutas sellise inimlike tunnete väljenduse, millist varem veel polnud nähtud. Masaccio värvid on tumedad ja sügavad, inimesed tema freskodel tugevamad ja tüsedamad kui gootiaegsetel maalidel, nii et nende kehade kumerus tundub olevat lausa kombatav. Ta püüdis maalida elavaid inimesi. Ta kujutas Aadamat ja Eevat erinevatel tasapindadel, mis tekitab ruumilisuse tunde. Edasi järgnes terve rida omanäolisi maalijaid. Leebe munk Fra Angelico (1387-1455)
Alumistel korrustel olid peamiselt laoruumid. Knossose palee Knossose palee Kreeta saarel. Põhjapoole sissepääs ~1700 a. e.Kr Kreeta tähtsamaid vaatamisväärsusi Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Knossose palee Knossose palee kuningannasaal freskodega. ~1700 a. e.Kr Skulptuur Kaheksajalavaas Kreeta saarelt. ~1500 a. e.Kr Kreeka kunst Kreeka arhitektuuris oli tähtsaimaks ülesandeks ehitaga templeid ning tavaline tempel oli ristkülikukujulise põhiplaaniga. Sammas on Kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Kreeka arhitektuuris eristati kolme stiilidooria, joonia ja korintose stiili. Skulptuurid olid kivist tehtud, kuju asendid olid reaalsemad ja enamik skulptuurid tehti
. Alasti noormehed. Kolmnurksetes võlvisiiludes akende kohal kristuse eelkäiate figuurid ja võlvi nurkades stseenid Iisraeli rahva ajaloos. Viimane tema suurem töö( maali) on Sixtuse kabeli idasein kujutab viimset kohtupäeva. Raffael (1483-1520). Sündis Urbiino linnasja asus 1504 a Firenzesse . Seal lõi palju Madonna pilte: Madona roheluses, Madonna ohakalinnuga, Madonna tigritsitega- pisikesed prisked poisid. 1508 asus Rooma kus talle tehti ülessandeks kaunistada freskodega 3 stunzat paavsti lossis 3 tähtsat ruumi. 1 ruum oli allkirjastamisruum laevõlvile 4 allegoorilist figuuri ( usk , luule, filosoofia, õigus) . 4 seina olid täis maalitus usu kangelasi. 2. Ateena pool oli filosoofia ülistuseks . 3 parnassi auks( luule) heliodoorose stansa · loggia kaunistamine. Tuntakse Raffaeli piiblina . 52 väikest pilti piiblist. · Farneses maalis pildi Catatea triumf . Hilisema perioodi kuulsaim Madonna on Sixtuse Madonna.
Seda poolkorrust nimetati atikaks. · Akvedukt ehk sildveejuhe (ladina sõnast aquaeductus 'veejuhe') on sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut veekanalit. Akvedukt võib olla ka lahtine, aga on tavaliselt saastumise ja aurumise vältimiseks kaetud. Elumajad - Rooma elumajadest oli levinum ühekorruseline maja e domus, mis ehitati etruskide eeskujul aatriummajana ühtse skeemi järgi. Sissekäigust pääses aatriumi, kust avanesid uksed freskodega kaetud vastuvõturuumi (tablinum), kus asus ka esivanemate altar. Sellele järgnevast sammastega ääristatud peristüülõuest pääses söögisaali (trikliinium) ning teistesse ruumidesse. Linnakäsitööliste majad olid kahekorruselised: alakorrusel tööruumid (tabern), millede peale ehitatud poolkorrusel elati. Teed - Roomlaste insenerimõtte üheks tippsaavutuseks oli teedeehitus. Maanteed rajasid nad otsejoones üle soode, orgude ja mägede.
Sambad meenutasid väliselt dooria sambaid, olid aga baasiga ja ilma kannelüürideta. Eeskoja taga templi sisemuses oli kolm ruumi. Etruskide elamus kujunes keskseks paigaks aatrium, kus paiknes kolle. Katuse keskel oli avaus ruumide valgustamiseks mille kaudu valgus ka vihmavesi aatriumi keskel olevasse basseini. Eluruumid koondusid ümber aatriumõue. Sisekujundus: Etruskide ruumikujunduse põhimõtteid saab jälgida tänu hauakambrite kaunistamisele. Seinad oli kaetud mitmevärviliste freskodega, nende sisuks elatud rõõmus elu. Tajutav on kreeka vaasimaali mõju. Värvid: Kasutati taimseid ja loomseid värve, eelistatud värvideks mitmesugused ookritoonid, roheline, punane, kollane, must. Ornament. Etruskide ornament oli mõjutatud kreeka ornamendist, palju kasutati paletti, seinamaalid tihti piiritletud suhteliselt laiade joontega. Mööbel. Etruski mööbel pärineb suures osas hauakambritest, kas originaalmööblina või freskodel kujutatuna
ehitatakse sibulkupleid 2) puitkiriku arhitektuur Kizi saarel Onega järvel, Preobrzenskaja 18. saj 3) ehitati Moskva Punasele Väljakule Vassili Blazennõi kirik- liitkirik: 8 kirikut + 1 kabel Skulptuur: leidis vähe viljelemist skulptuuridesse suhtuti sallimatult ümarplastikasse suhtuti samamoodi Maalikunst: tulid kunstnikud Bütsantsist, kes kaunistasid mosaiikide ja freskodega kirikute siseruume tehnilised võtted ja seinamaalide süsteem võeti Bütsantsilt üle kõige väärtuslikum oli ikoonimaal, samuti bütsantsist hiljem vanavene ikoonikunst iseseisvus- lisandusid kohalikud legendid ja pühakute lood kiriklikku kunsti tugis rahvalikke jooni ja rahvausundi elemente, piltidel kuradid, hiljem veel vabam ja maalähedasem laad RAHVASTERÄNDAMINE- SKÜÜDID. KELDID. VIIKINGID. Taust: rändrahvad ehk nomaadid
märtrisurma umbes aastatel 64-67 ning kes on maetud sinna, kus tänapäeval kõrgub Vatikanis suurim kristlik pühamu Peetri kirik. Et ristiusk oli algul keelatud, ei olnud usklikel võimalik ehitada hooneid jumalateenistuste läbiviimiseks ning neid tuli korraldada maa-alustes matmispaikades või siis katakombides. Eriti on tuntud Rooma katakombid. Matmispaikade käikude seintesse uuristati hauad, seinad ja laed olid kaetud maalingutega sh ka freskodega, mis kujutasid erinevaid sümboolseid kujutisi, näiteks lambatalle õlal kandvat Head Karjust - Jeesus Kristust - sümboliseerib turvalisust, kala - ristimise element, paabulind - surematuse ja igaviku sümbol ning tuvi - hingerahu sümbol. Kui ristiusk Roomas 313. aastal keiser Constantinuse poolt riigiusuks kuulutati, said usklikud mõelda ka jumalateenistuste tarvis minevate hoonete - kirikute konstrueerimisele. Eeskujuks võeti rooma ehituses levinud äri- ja kohtuhooned basiilikad
15.sajandi teisel poolel segunesid ilmalike sündmuste kujutused ja kaasaegsete inimeste portreed. Seintele maaliti peamiselt freskotehnikas, puutahvlitele temperavärvidega. Hakkasid levima ka õlivärvid. Vararenessansi maalikunst alles püüdles täiuslikkuse poole, aga ta võib oma otsingute ja siirusega rohkem südamesse minna kui täiuslikkuse saavutanud kõrgrenessansi maalikunst. Esimeseks vararenessansi maalijaks peetakse 28-aastaselt surnud Masaccio't. Ta saavutas Firenzes oma freskodega sellise inimlike tunnete väljenduse, millist keegi veel varem näinud ei olnud. Masaccio värvid on tumedad ja sügavad ja ta püüdis maalida elavaid inimesi. Ta kujutas Aadamat ja eevat erinevatel tasapindadel, mis tekitab ruumilisuse tunde.Masacciole järgnes terve rida omanäolisi maalijaid. Üks neist oli Fra Angelico kes maalis harda usutundega, säravalt puhastes toonides freskosid, ohtralt kasutas ta seejuures kulda. Inimesed olid tal gootilikult saledad
Vee äravooluks olid rajatud kinnised kloaagid. Pont du Gard Nimesis Rooma elumajadest oli levinum ühekorruseline maja e domus, mis ehitati etruskide eeskujul aatriummajana ühtse skeemi järgi. Sissekäigust pääses aatriumi, kust avanesid uksed freskodega kaetud vastuvõturuumi (tablinum), kus asus ka esivanemate altar. Sellele järgnevast sammastega ääristatud peristüülõuest pääses söögisaali (trikliinium) ning teistesse ruumidesse. Linnakäsitööliste majad olid kahekorruselised: alakorrusel tööruumid (tabern), millede peale ehitatud poolkorrusel elati.
puuskulptuurid. Kiieviga võistleb sel ajal tähtsuselt Novgorod, mis oli Põhja-Venemaa suurim kaubalinn. Ka Novgorodi ehitati Sofia katedraal 13 kupliga, kuid see põletati varsti maha. Hoone taastati veidi tagasihoidlikumalt- viielöövilise ristkuppelkirikuna. Novgorodile on iseloomulikud 12.-13. sajandi nn. ühe uulitsa kirikud. Nagu Bütsantski polnud Venemaal arenenud skulptuuri, seda vaimustavam oli aga maal. Kirikute siseruume kaunistati mosaiikide ja freskodega-. Nagu Bütsantsiski, oli piiblilugusid illustreerivate stseenide ja figuuride paigutus kindlalt määratud. Mosaiike ja freskosid näeb nt. Kiievi Sofia katedraalis. Ikoonimaal on vanavene kunstis väärtuslikuim osa. Nagu arhitektuuris võeti eeskuju Bütsantsi kunstist. Võrreldes karmide ja süngete bütsantsi ikoonidega on Venemaal loodud ikoonid aga märksa leebemad ja inimlikumad, haarav on nende hõõguvate punakuldsete toonide võlu
seinamaaling. 19. aprillil satuti esimesele surnule. Väljasirutatult lebas maas luustik, kätest, mis näisid veel haaravat, olid maha veerenud kuld- ja hõbemündid. Selle asemel, et edasi kaevata, aeti augud kinni, teadmata, et satuti Pompeii keskele. Uued kaevamised tehti teises kohas. Leiti amfiteatri vaatajateruum. Kuid kuna ei leitud raidkujusid, kulda ega ehteid, hakata kaevama teisest kohast. Leiti villa, mille seinad olid kaetud ilusate freskodega, mis lõigati välja ja kopeeriti. Seejärel aeti villa kinni. Seejärel jäeti Pompeii jälle unustusse, ning siirduti kaevama Herculaneumi. Seal avastati villa raamatukoguga, mida oli kasutanud filosoof Filodemos. 1754. aastal leiti Pompeii lõunaserval üksikute haudade ja antiikse müüri jäänuseid. Alates sellest ajast on mõlemas linnas kaevatud väikeste vahedega kuni tänapäevani. II ,,Püramiidide raamat"
Esimese kõrgrenessansi põhimõtetest lähtuv töö on suur seitsmemeetrine altarikompositsioon, mille teemaks on Maarja taevasseminek, mida maalis ta kaks aastat(alates 1561). See altarimaal ,,Assunta" asub Frari kirikus. 1.1.1 Suhted Giovanni Bellini ja Tizian'i vahel Giovanni oli Tiziani vanune kunstnik ja tema sõber. Tizian õppis temalt palju. Koos asutasid nad kaunistama freskodega sakslaste kaubamaja Fondaco dei Tedeschi't. Girgione oli enne siin juba töödanud, ja ühe tähtsa mehe, Barbarigo eeskostel anti Tizianilegi seal tööd. Tema töö edenes, varsti avas ta vaatamiseks välisseinale maalidud freskod. Need ei olnud milleski halvemad Giorgione omist. Peale seda oli Giorgione kohanud mõningaid tuttavaid aadlikke, olid nad õnnitlenud teda uute freskode valmimise puhul, mis tegelikult olid Tiziani tehtud. Peale seda
Ka maalide ülesehitus oli täiuslik. ,,Sixtuse madonna" 6. Võrdle Michelangelo Taavetit Donatello samanimelise tööga. Donatello Taavet oli naeratav ja pooleldi mänglev, aga juba võidukas poisike. Michelangelo Taavet oli tahtejõuline vägilane, kes on valmis otsustavaks heitluseks. Keha poos ja üldistatud vorm teenivad hingelise ja vaimse tähenduse avamist. 7. Millised 3 kuulsamat kabelit on seotud Michelangeloga? Millised teosed ta nende jaoks lõi? Sixtuse kabel freskodega kaunistatud lagi ja altarisein. Medicite kabel pessimismi ja ärevust väljendavad hauamärgid. 8. Nimeta Veneetsia kunstnikke ja nende tuntumaid töid. Giorgine. ,,Magav Venus" Teoses valitsevad unistuslik, lüüriline meeleolu ja soe koloriit. Tizian. Kuulsuse tõi talle hiigelpannoo ,,Maarja teavaminek",juubeldavat elurõõmu väljendavad ,,Taevane ja maine armastus", ,,Flora", ,,Tüdruk puuviljadega". Piibliteema ,,Maksuraha", Portreed paavst Paulus III, keiser Karl V. Paolo Veronese
1498-1501) ja "Taavet" Firenze Akadeemia muuseumis (1501- 1504); viimases avaldub tugev antiikskulptuuri mõju. Michelangelo hilisemas skulptuuriloomingus ilmnevad järkjärguline eemaldumine antiigiideaalidest ning üha suurenevad maneristlikud kalduvused. Kuigi Michelangelo peab end elu lõpuni pigem skulptoriks kui maalikunstnikuks, kinnitades esimese ülevust teise ees, jääb tema suurteos siiski maalikunsti valda. Selleks saab Vatikani Sixtuse kabeli lae ja idaseina kaunistamine freskodega, milleks tal kulus kokku neli aastat. Aastaid hiljem valmis ka idaseina kompositsioon Viimne kohtupäev. Maalingute motiivid on taas kord võetud Piiblist, kujutades stseene maailma loomisest, Aadama ja Eeva loomisest, pattulangemisest, Noast ja veeuputusest. Michelangelo suutis neile pelga illustratiivsuse asemel anda dramaatilise ja isegi vägivaldse iseloomu. Sixtuse kabeli lagi muutus kristlike ideede illustratsioonist tohutuks panoraamiks,
Oli ka palju allegoorilisi maale lunastusest ja kiriku rollist selle saavutamisel. Kirikud tegid ülesandeks maalida ka altarimaale temperas paneelidele ja hiljem õlis lõuendile. Peale suurte altarimaalide toodeti suurtes kogustes väikseid pühendatud pilte nii kirikutele kui eraisikutele, mille puhul oli tavalisimaks motiiviks Madonna ja laps. Kogu perioodi vältel olid tähtsad ka tellimused linna poolt: kohalikud valitsushooned nagu Palazzo Pubblico Sienas dekoreeriti freskodega ja teiste teostega, nii ilmalike, nagu Hea valitsuse allegooria, kui ka religioossete, nagu Simone Martini Maèsta fresko. Portreerimine ei olnud 14. ja varasel 15. sajandil levinud, piirdudes enamjaolt kodanlike mälestuspiltidega nagu ratsutaja portreed Guidoriccio da Foglianost Simone Martini poolt aastal 1327 Sienas ning varasest 15. sajandist John Hawkwoodi portree Uccello poolt Firenze katedraalis ja selle kaaslane, Niccolò da Tolentino portree Andrea del Castagno poolt. 15
Ta näis arvavat, et geniaalne kunstnik sarnaneb Jumalaga selles, et ta loob inimesi. 1504.aastal sai valmis 5,5 m kõrgune Taaveti figuur. Keha poos ja üldistatud vorm teenivad hingelise ja vaimse tähenduse avamist. Samasuguse tähendusega on Moosese figuur, mis on osa hiiglaslikuna kavandatud, kuid lõpetamata jäänud hauamonumendist paavst Julius II'le. Michelangelol oli täita veel üks hiiglaslik tellimus, seekord maalikunstialal kaunistada freskodega Vatikanis asuva Sixtuse kabeli lagi ja altarisein. Teistel seintel olid juba quattrocento maalijate tööd. Ta täitis selle tellimuse üksi, ja oma tervisele halastamata töötas ta Sixtuse kabeli lae all mitu aastat (1508-1512). Idaseina kompositsioon ,,Viimne kohtupäev" sai valmis ligi 30 aastat hiljem. 13. Raffael: (1483-1520) Eelkõige maalijana tuntud Raffael oli teine kuulus kõrgrenessansi ideaalide väljendaja. Paavstide
lehikvõlvid). Yorki katedraal-tähtvõlv. Hilisgootika-võlvid muutuvad veelgi fantastilisemaks, roietevõrgustik. Gloucester katedraal Profaanarhidektuuri näited- Oxford ja Cambridge ülikoolihooned. ITAALIA Kirikute laed on puidust, vahest polnud üldse lage, ainult talastik. Tugisüsteem väga lihtne, rohkem rõhutatud vertikaalsust. Torne pole, kellatorn on kõrvale ehitatud. Nelitise kohal kuppel. Varagootika-Püha Franciscuse katedraal- kaetud freskodega, ristvõlv, väiksed aknad, väga rikkalikult seest kaunistatud. Kesklöövi aknad on ümarkaarega. Kirikud ehitatud peamiselt maakivist ja fassaad kaunistatud rikkalikult (marmor) Hilisgootika- Milano katedraal- palju ehituspitsi ehk rikkalikult kaunistatud, pigem ümarkaared akentel. Veneetsia Doodžide palee- gootika näide, teravkaar, ehistornikesed, kahte värvi marmorit on kasutatud, neliksiir. Raekojad- näevad välja nagu keskaja kindlused. SAKSAMAA
Need mõjuvad kuidagi suletutena, aknad on väikesed, ruumid seest pimedavõitu. Bütsantsis puudus skulptuur. Apostlite kirik Ateenas; Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis; ,,Kristus siseneb Jeruusalemma" elevandiluust reljeef; Vladimiri Jumalaema. 10. vanavene 917saj. Ehituskunsti tähtsaimateks mälestusmärkideks kirikud. Skulptuur ei leidnud kuigipalju viljelemist, ümarplastikast ei saa üldse rääkida. Mosaiikide ja freskodega kaunistati siseruume. Kõige väärtuslikumad aga ikoonimaalid. Andrei Rubljov, Dmitri peakirik Vladimiris. 11. merovingid 57saj Tähtsaimaks kunstipärandiks käsikirjad, nendes leiduv kirjakunst, nendes leiduv kirjakunst ja illustratsioonid. Germaanlaste ja keltide rahvakunstis valitses nn loomastiil, mis oli kujunenud juba pronksiajal paljude Euraasia rändrahvaste ühisloominguna. Säilinud on paljud metallist esemed, mida ehivad fantastilised lamedaks stiliseeritud elukad
Maalikunst Koos arhitektidega tulid Bütsantsist võeti üle Kreeka meistrite töö on Ka hiljem jäid Bütsantsist Bütsantsist ka kunstnikud, tehnilised võtted ja ntx mosaiigid ja freskod pärit traditsioonid küllalt kes kaunistasid mosaiikide seinamaalide süsteem Sophia katedraalis Kiievis tugevaks ja freskodega kiriku siseruume Ikoonimaal Esimesed ikoonid toodi Bütsantsist pärineb kogu Tuntuim ikoon on ,,Vladimiri jumalaema" Bütsantsist ikoonide põhimõte ja maalitehnika 14.ja 15.sajand. Moskva Sai uue kunsti õitsengu Sellest ajast pärineb Moskvas ja Novgorodis Kreeka kunstnikele anti tugevnemine eelduseks
"Lendsipelgate uni Wantungurrus", "Vikerkaaremadude uni" ja "Emu uni". Austraallaste maalid koosnevad väikesest arvust diagrammilistest elementidest: täpid, ringid, jooned, kaared, U-kujulised sarved, nooled ja jalajäljed. 1970 aastatel leidis aset Austraalia põliskunsti jaoks murranguline muutus. 1971 aastal tuli Papunya kooli kunstiõpetajaks noor kunstnik Geoffrey Bardon. Tema julgustusel muutus Papunya kool ümbruskonna külade elanikele traditsioonilise kunsti viljelemise keskuseks. Freskodega täideti kooli seinad ja uksed ning hakati katsetama moodsaid sünteetilisi akrüülvärve. Sealtkaudu jõudis aborigeenide kunst ka maailma kunstiturule, kus ta kiiresti suure populaarsuse saavutas. Tänane Austraalia kultuur on segu paljude rahvaste kultuuridest, kes on asunud sinna elama. 5 Ka toidukultuuri kujunemisele on mõju avaldanud ühelt poolt looduslikud tingimused,
või maastikud antud väga teravate joontega; kasutatakse puhtaid värvitoone. Tihti on tegelased paigutatud ridamisi ning eraldatud taustast selgete piirjoontega. Vararenessansi maalikunst alles püüdles täiuslikkuse poole, aga imelikul kombel võib ta oma otsingute ja siirusega rohkem südamesse minna kui täiuslikkuse saavutanud kõrgrenessansi maalikunst. Esimeseks vararenessansi maalijaks peetakse 28-aastaselt surnud Masaccio't (1401-1429), kes Firenzes oma freskodega (värskele niiskele krohvipinnale maalitud pilt) saavutas sellise inimlike tunnete väljenduse, millist varem veel polnud nähtud. Masaccio värvid on tumedad ja sügavad, inimesed tema freskodel tugevamad ja tüsedamad kui gootiaegsetel maalidel, nii et nende kehade kumerus tundub olevat lausa kombatav. Edasi järgnes terve rida omanäolisi maalijaid. Leebe munk Fra Angelico (1387- 1455) maalis harda usutundega, säravalt puhastes toonides freskosid, ohtralt kasutas ta seejuures kulda
Beatrice Cenci portree. Bologna koolkonna väiksematest meistritest väärivad mainimist Albani ja Lanfranco. Francesco Albani maalis mütoloogilisi ja allegoorilisi pilte, kus on kujutatud alasti figuure. Giovanni Lanfranco omandas suure kuulsuse monumentaalsete dekoratiivmaalidega, peamiselt kuplipiltidega. Bologna koolkonna viimane jõuline esindaja oli Giovanni Francesco Guercino. Oma karjääri alustas ta suurepäraste freskodega; neist on parem Aurorat kujutav laemaal. Ka tema varasemad altaripildid võluvad maalilise värskuse, jõu ja naturalismiga. Pärast tema surma ei kaotanud Bologna koolkonna stiil oma tähtsust. Koolkonda esindab hiljem rida väikesi meistreid. Selle mõju oli aga kaunis suure tähtsusega mõne Rooma meistri loomingus. Bologna koolkonna mõju oli väga tähtis ka Firenze meistrite vabastamisel Michelangelost lähtunud manerismist.
iisraeli rahva ajaloost. Seda liigendasid kõik maalitud arhitektuuri osad. Kokku oli 351 üksikfiguuri. Tegi teise gigantse maaliteose, mis kujutas viimset kohtupäeva, Sixtuse kabeli idaseinal. Tunda barokieelaimdust. · Raffael(1483-1520)- Maalinud terve rea Madonna pilte, Madonna roheluses, Madonna ohakalinnuga, oma elu lõpu poole kuulsa Sixtuse madonna. 1508 Rooma, kus paavsti üleskutsel pidi kaunistama kolme stanzat freskodega. Esimene oli allkirja stanza. 4 allegoorilist figuuri- usk, luule, filosoofia ja õigus. Neljal seinal usukangelased ühel, Parnass ja õiguse valitsemine. Teine e heliodoorose stanza, kasutas õpialste abi. Tulekahju stanza, valmistasid õpilased tema kavandite järgi. Loggia'de(lahtine kaarkoda) kaunistamine Vatikani lossis ja seda tuntakse Raffaeli piiblina(52 pilti piiblist). Julius II ja Leo X portreed, ka oma autoportreed
võidukaar, Aemiliuse sild, Pisa torn, Pompei ja palju muud. Jõe paremal kaldal Monte Vaticano künkal asub linnriik, Vatikan, 2,6 km pikkusest riigipiirist, moodustab suurema osa müür. Vähem, kui poole ruutkilomeetri suurune Vatikan hõlmab Paavsti eluruumid, kuulsa Peetri katedraali, muuseume, raamatukogu, observatooriumi ning umbes kakskümmend õue ja aeda. Seal asub ka Euroopa üks kuulsamaid muuseume ehk Vatikani Muuseum, kus on 15. sajandil Raffaeli maalitud Freskodega, Pinakoteek (kunstigalerii). Michelangelo laemaalidega Sixtuse kabel. Rooma kirikutest on kuulsad: erinevate arhitektuuristiilide poolest kuulus Santa Maria Maggiore basiilika see on Rooma peakirik, mis ülistab Püha Neitsi Maarjat, San Giovanni in Laterano esimene Rooma katedraal ja, nagu ütleb pealkiri fassaadil: "linna ja maailma kõikide kirikute ema" keiser Constantinuse poolt apostel Pauluse auks püstitatud Püha Pauluse kirik. Rooma kuulsaimad
Naiivse põhjalikkusega on ära toodud kõik kujutatava sündmuse üksikasjad, tihti on tegelased paigutatud ridamisi ning eraldatud taustast selgete piirjoontega. Vararenessansi maalikunst alles püüdles täiuslikkuse poole, aga imelikul kombel võib ta oma otsingute ja siirusega rohkem südamesse minna kui täiuslikkuse saavutanud kõrgrenessansi maalikunst. Esimeseks vararenessansi maalijaks peetakse 28-aastaselt surnud Masaccio't (1401-1429), kes Firenzes oma freskodega saavutas sellise inimlike tunnete väljenduse, millist varem veel polnud nähtud. Masaccio värvid on tumedad ja sügavad, inimesed tema freskodel tugevamad ja tüsedamad kui gootiaegsetel maalidel, nii et nende kehade kumerus tundub olevat lausa kombatav. Edasi järgnes terve rida omanäolisi maalijaid. Leebe munk Fra Angelico (1387-1455) maalis harda usutundega, säravalt puhastes toonides freskosid, ohtralt kasutas ta seejuures kulda.
oktoobrini 1512 freskotehnikas ja peaaegu üksi. 1534 naasis Rooma ja maalis Sixtuse kabeli altari kohale maali "Viimne kohtupäev". Reformaatorid pidasid tema frescot sündsusetuks, mis solvas Michelangelot. Ta mõisteti hukka kui "roojase looja, kes hoolis rohkem kunstist kui usust". Raffaello Santi (1483-1520) Raffael on üks kuulsamaid kõrgrenessanssi maalikunstnikke. Sündis 28 märtsil või 6 aprillil 1483 Urbinos keskpärase maalija pojana. Kunstilise algõpetuse sai isalt.Kaunistas freskodega Vatikani lossi kolm stanzat. Teoloogia ülistamiseks maalis "Disputa", filosoofiale "Ateena kool" - kujutas antiikaja filosoofide ja teadlaste pidulikku kogunemist paleeinterjööris. Keskel Platon ja Aristoteles, paremal äärel ennast. Luule ülistamiseks maal "Parnass", mis kujutab luuletajate kogunemist künkal. Kujutab Homerost ja Dantet. Õiglause teemal loobus allegooriliste kogunemiste kujutamisest ja maalis kolm eraldi seisvat figuuri, mis sümboliseerisid Tarkust, Tublidust ja
Monument tervikuna koosneb aga üsnagi kohmakast seinaehitisest, mille ette on asetatud Moosese kuju ning selle kõrval on tavapärased Raheli ning Lea figuurid. Hauamonumendi lõpetas kunstnik alles pärast paavsti surma. Kõigist suurtest, võimsatest kompositsioonidest viis Michelangelo lõpule Sixtuse kabeli freskod. Sixtuse kabeli laskis ehitada paavst Sixtus IV aastail 1473 - 1481. Kuulsad meistrid, Botticelli ja Ghirlandaio, olid kaunistanud kabeli seinu freskodega, ent idasein ja lagi jäid kaunistamata. Michelangelo jätkas tegemata tööd paavst Julius II tellimusel aastatel 1508 - 1512. Algselt soovis paavst, et Michelangelo maaliks 12 apostlit ning kataks tähistaeva moodsa ornamendiga. Kunstnik aga kuulutas, et see oleks "liiga vilets", ning mõtles välja hoopis suurejoonelisema plaani ning tegi lae jaoks üle kahesaja visandi. Michelangelo töötas neli aastat, teostas kogu töö üksinda, ilma abilisteta.
Panteon tähendab seda et kõik jumalad olid seal võrdsed ja ei tõstetud ühte jumalat esile. Basiilika algidee tuleb Kreekast, kus ta oli administratiiv hoone, kuid Roomas saavutab ta oma täiuslikkuse. Ülesehituselt on keskmine lööv kõrgem kui äärmised löövid ja valgus tuleb sisse külglöövide katusest kõrgemal olevatest aknatest. 10 Elumajadest oli kõige levinumad ühekorruselised majad, ehk domused. Sissekäigust pääses aatriumisse, kust avanesid uksed freskodega kaetud vastuvõturuumi. Seal asusid ka altarid. Elumajad on nagu Pompei. Varakristus Kristlik usk saab alguse 1. Sajandi alguses. Nagu kõik, mida uus, hakati ka kirstlasi taga kiusama ja nende kokkusaamise kohtadeks said maa-alused käigus, ehk katakombid. Need olid 20-25 meetri sügavusel ja mõlemal pool seintes olid perekonniti kirstlase põrmud. Õhku ja valgust tuli ümmarguste või nelinurksete avade kaudu ja seinad olid kaetud freskodega.
annaabi.ee 
