5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-11-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
103 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
demirep
Õppematerjali autor
Tsentraalehitis Kirik, mille põhiplaani äärmised punktid on keskmest ühekaugusel Ikoon Usulise sisuga pilt, pühapilt Ikonoduul usulise sisuga piltide pooldaja Ikonoklast Pildieitaja Enkaustikatehnika Tehnika, kus temperavärvi sideaineks oli tavaliselt sulamesi, kuid kasutati ka muna või muu orgaanilist sideainet Bütsantsi mosaiigid ja ikoonid. Seinamaal Bütsantsi maalikunst Arengus vahelduvad Maalikunsti on säilitatud katkendlikult, sest Väike-Aasia ja Kreeka jäid alates õitsengud langusaegadega 15.sajandist islamiusuliste türklaste võimu alla, kuid islami usk keelas elusolendite kujutamise kunstis, mistõttu on isegi Bütsantsi kunstipärandit hävitatud
KUNSTIAJALUGU 5.Vanavene kunst. *Vanavene kunst hakkas kujunema 9.-10. Saj, kui moodustus I idaslaavlaste riik (keskus Kiievis). *Tihe läbikäimine Bütsantsiga. *Vanavene kunsti võib pidada Bütsantsi kunsti jätkuks, edasiarenduseks. Arhitektuur: · Esimesed säilinud kiviehitised on Sofia peakirikud Novgorodis ja Kiievis (11. Saj I poolel) · Jaroslav Targa tellimisel valmis Kiievi Sofia katedraali südamik meenutab kreeka risti. (algselt 5 löövi, millest igaüks lõppes idaseinas asuva apsiidiga, põhiplaaniks
VANAVENE ARHITEKTUUR JA MAALIKUNST Vanavene kunst hakkas kujunema 9.-10. sajandil, kui moodustus esimene idaslaavlaste riik, mille pealinnaks oli Kiiev. Kuni 17. sajandindin (Peeter Suure valitsemisajani) säilis Vene kunst üsna iseseisvana ja läänest mõjutamatuna, kuna riigi piirid olid kinni ja kehtis range piirivalvekontroll. Täpsemalt võib öelda, et Vene kunst sai alguse aastal 988, kui Valitseja Vladimir võttab vastu ristiusu. Sellega tõi ta Venemaale lubimördi ja kiviarhitektuuri. Tänu tihedatele suhetele Bütsantsiga võib vanavene kunsti pidada Bütsantsi kunsti jätkuks ning edasiarenduseks. Vürstid kutsusidki oma linnadesse Bütsantsi ehitusmeistreid. Esimesed suuremad meieni säilinud kirikud on Sofia kirikud Kiievis ja Novgorodis. Sofia katedraal Kiievis - Valminud 11. sajandi I poolel Jaroslav Targa tellimisel
Kõige tähelepanuväärsem osa selles on kindlustusarhitektuuril. Moskva Kremli müürid on vanaveneaegse linnakindlustuskunsti tuntuimaks näiteks, kuid tugevad ringmüürid paljude tornidega ümbritsesid ka Smolenskit, Novgorodi, Pihkvat ja Irboskat. Skulptuur levis vähe. Suuremad saavutused on maalikunstis. Kõik võeti üle Bütsantsist ja kreeka meistrite töö on näiteks mosaiigid ja freskod Sofia katedraalis Kiievis. Kõige väärtuslikum vanavene kunstis on ikoonimaal. Esimesed ikkonid, nende hulgas legendaarse kuulsusega ,,Vladimiri jumalaema" toodi Bütsantsist ja sealt pärineb ka nende põhimõte ja maalitehnika. 1240-1480 Mangoli tatari ike o Sidemed Bütsantsiga nõrgenesid o Vene ikoonikunst iseseisvus o Lisandusiid kohalikud legendid ja pühakulood o Kunsti tungisid rahvalikud jooned ja rahvausundi elemendid. o Ilmuvad mustade jõudude kujutised o Ilmnesid vabama ja maalähedasema laadi taotlused
VANAVENE ARHITEKTUUR JA MAALIKUNST 10.17.sajand Skulptuur: 910. saj. moodustus idaslaavlaste riik, keskusega Kiievis(17.saj.) Bütsantsi riik(ristiusk) Sofia peakirik Kiiesvis (11.saj. esimene pool, kreeka rist, viielööviline, idaseinas 9 apsiidi, kuplitega tornid) Sofia peakirik Novgorodis(lihtne ja range välisilme) Georgi peakirik Juejevi kloostris, Lunastaja kirik Nereditsas
303a.-keiser Diocletianus vallandas kõige julmema kristlaste 303a.-keiser Diocletianus vallandas kõige julmema kristlaste jälitamise. 313a.- kuulutas keiser Constantinus nn Milano jälitamise. 313a.- kuulutas keiser Constantinus nn Milano ediktiga ristiusu lubatuks. 380a.- kuulutati kristlus riigi ediktiga ristiusu lubatuks. 380a.- kuulutati kristlus riigi ametlikuks usundiks. ametlikuks usundiks. Seina-ja laemaalid- üldiselt meenutavad need rooma Seina-ja laemaalid- üldiselt meenutavad need rooma seinamaale, kuid erinev on temaatika. Puudub erootika ja seinamaale, kuid erinev on temaatika. Puudub erootika ja paganlike jumalate kummardamine. Sai alguse keeruline kristlik paganlike jumalate kummardamine. Sai alguse keeruline kristlik sümboolika. sümboolika. Vabalt sesiev figuur oli paganlik ja seda enam ei viljeletud.
moodustab kaarestik, külglöövid on kahe korruselised, kus avaneb ka kiriku rõdu empoor, San Vitale kirik Ravennas (8 tahuline kuppelehitis, keskosa kõrgem, löövi teine korrus avaldub empoorina keskmisesse ruumi, mosaiigid), Apostlite kirik Konstantinoopolis, sisearhitektuur - sammaste ja kaarte vahel paiknevad kiviplokid talum (reljeefideg akaunistatud kiviplokk), seinu liigendavad liseenid (kitsad püstribad), mida ühendavad petikud (lamedad süvendid), maalikunst keelati elusolendite kujutamist, piltide pooldajad olid ikonoduulid ja eitajad ikonoklastid, Ravenna kiriku mosaiigid, mosaiik: (Theodora oma saatjaskonnaga, Justinianus), figuurid pikaksvenitatud, saledad, pidulikud riided, väikesed näod, suured silmad, figuurid tihedas reas, koosnes väikestest kivikestest, figuurid tasapinnalised, ümbritsevat ruumi ei kujutata, ikoonimaal: enkaustikatehnika, kordumatu,
Bütsantsi ja vanavene kunst Bütsantsi kunst (6.-15. sajand) Bütsants tekkis, kui 395. aastal Rooma riik kaheks (Ida- ja Lääne-Roomaks) lagunes. Ida- Roomat kutsuti Bütsantsiks pealinna Konstantinoopoli varasema nime Byzantioni järgi ning selles osas kerkis bütsantsi kunst. Bütsants sai kreeka kunstitraditsioonide säilitajaks ja edasiarendajaks. Püüd välise hiilguse poole sai Bütsantsi keisrikojale nii omaseks, et väljendus "bütsantslik toredus" püsib tänini. Bütsants oli ristiusuline maa ning ka ta keerulise kombestikuga nn. kreeka-katolik kirik esitas kunstile omad nõuded. Bütsantsi kunst põhineb varakristliku ja hellenistliku kunsti traditsioonidel, millele on lisandunud idamaade kultuuririkkused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid