RELIGIOON 12 MAJANDUS....................................................................................................................................13 KAUBANDUS 13 FINANTSSEKTOR 13 TURISM 13 ENERGIA JA TAASKASUTUS 13 KOKKUVÕTE..............................................................
Viimasel paaril aastal on tegelikud maksutulud osutunud kulutustest märgatavalt suuremaks, mistõttu riigi võlakoorem on väga tagasihoidlik. Alates 1992.a. juunist käibib Eestis kroon, mille kurss tollal fikseeriti Saksa marga suhtes (1 mark = 8 krooni). Euro kasutusele võtmise järel on kroon seotud euroga (kurss on ligikaudu 15,645 krooni). Edukas rahareform tähendas ka kiireid muutusi panganduses ja üldse finantssektoris, siiski on siinne finantssektor väike. Eesti pangandus paistab silma laialt levinud IT tehnoloogiate kasutamisega. Suurel osal inimestel on olemas maksekaardid, kiiresti on kasvanud interneti pangandus ning viimase sõnana mobiilmaksed. Arvan, et Eesti iseseisvumine ning Euroopa Liiduga liitumine on loonud väga suured eeldused meie majanduse arenemiseks. Nõukogude reziimi all elamine pärsis ning pidurdas meie riigi majanduslikku arengut tugevalt. Eesti majandus arenes väga kiiresti meie esimese isesesvuse aegadel
Sisukord 1. Sissejuhatus ......................................................................................................... ......... lk 3 2. Majandusest üldiselt ................................................................................................... lk 4-5 3. Finantssektor ......................................................................................................... ....... lk 6-7 4. Väliskaubandus ......................................................................................................... .... lk 8 5. Peamised tööstusharud .............................................................................................. lk 9-11 6. Kokkuvõte ...............................................................
nad ei suuda seda teha. Rahvusvaheline hinnang Eesti majanduspliitikale: *majandusvabaduste hinnang *konkurentsivõime. 1) ressursipõhine-kasv rajaneb primaarsete tootmisressursside kastusel 2)investeeringutepõhine.import, tehonoloogia jne 3)innovatsioonipõhine-tehnoloogia innovaator *riigireiting *pankade ja ettevõtete reitingud EESTI TUGEVUSED JA NÕRKUSED TUGEVUSED: *atraktiivne makromajanduslik raamistik *arenenud finantssektor *suht odav tööjõud NÕRKUSED *Innovaatiliste toodete vähesus *Nõrgalt arenenud väikeettevõtlus *kvalifitseeritud tööjõud puudus EUROOPA LIIDU INTEGRATSIOONI PÕHIPRINTSIIBID *Tööjõu ja kaupade vaba liikumine *riikliku ettevõtluse toetuse range reguleerimine *vastastiku turgutamine ja diskrimineerimise vältimine 4 PÕHIVABADUST moodustavad euroopa liidu siseturu sellest lähtuvalt kujundatakse erinevaid EL poliitikaid.
Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisel. Põhilised käsitlusained: sisemine kogutoodang, rahva kogutoodang ja selle muutumine, majanduskasv ja selle tsüklilisus, tööhõive ja tööpuudus, inflatsioon, eelarve e fiskaalpoliitika, raha ja rahapoliitika- monetaarpoliitika, kaubandusbilanss e riigi ekspordi-impordi vahekord Viis olulist majandussektorit: majapidamised, ettevõtted, finantssektor, avalik sektor, välissektor Kogutoodang-rahvamajanduses teatud ajaperioodi jooksul lõpptarbimiseks toodetud kaupade ja teenuste kogumi rahas väljendatud väärtus Sisemajanduse koguprodukt- mõõdab mingi ajavahemiku(tavaliselt aasta) jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste e kaupade ja teenuste turuväärtus Rahvuslik koguprodukt-sisaldab lisaks sisemaisele koguproduktile välismaal teenitud netotulu kodumaiste tootmistegurite(tööjõud, kapital) kasutamisest.
palgasoovide seisukohast võimalikult mõistlikke majandusotsuseid. • Soodne ja stabiilne vahetuskurss (vahetuskurss – välisvaluuta hind kohalikus valuutas) • Madalad intressid - Kui pangad saavad keskpangast raha madalama intressiga ehk odavamalt, siis on raha hind ka ettevõtjale odavam ja see julgustab ettevõtjat rohkem laenu võtma, mis omakorda elavdab majandust. • Finantsturgude stabiilsus - kogu finantssektor – lihtsustatult öeldes pangandus – toimib tõrgeteta. Neid eesmärke saavutades mõjutatakse ka kogu ülejäänud majandust, k. a. tööhõivet, elatustaset, tootmise mahtu ja muud. 1.3 Rahapoliitika puudused • Rahapoliitika meetodid on kasutud majandustsükli haripunktis • Globliseerumise tõttu suudab keskpank üha vähem riigi majandust mõjutada. • Valel ajal majandusse sekkumine võib anda negatiivse tulemuse. 2 Keskpank kui rahapoliitika juht
homme“. Kasutatud 06.12.2015 https://www.ria.ee/public/Programm/2009_koolitused/Kuldar_Aas_- _Dokumendihaldusest_digitaalarhiivi_abstract.pdf DocLogix, UAB, Kasutatud 05.12.2015 http://www.doclogix.ee/ee/sektorid/riiklik-sektor/ DocLogix, UAB, Kasutatud 05.12.2015 http://www.doclogix.ee/ee/sektorid/teised-sektorid/ DocLogix, UAB, Kasutatud 05.12.2015 http://www.doclogix.ee/ee/sektorid/energeetikasektor/ DocLogix, UAB, Kasutatud 05.12.2015 http://www.doclogix.ee/ee/sektorid/finantssektor/ MTÜ Dokumendihaldurite Ühing, Kasutatud 5.12.2015 http://www.dokumendihaldus.ee/?Dokumendihaldus Peppel, I. Дигитальное управление документами в Эстонии. Interinx OÜ. http://avalik.amphora.ee/interinx/html.aspx?df=45538 Tepinfo OÜ, Kasutatud 05.12.2015 http://www.tepinfo.ee/DHPN3/dn-yleminek.htm 10 Otsingusõnade loetelu Digitaalarhiiv Digitaalne dokumendihaldus
selle lähedal. Meetmed jagunevad tavapärasteks ja erakorralisteks meetmeteks Tavapäraseks rahapoliitiliseks meetmeks on peamiselt muutused rahapoliitilistes intressimäärades. Muutused rahapoliitilistes intressimäärades mõjutavad ettevõtete ja eraisikute finantseerimistingimusi ja seeläbi kogunõudlust. Muutused kogunõudluses avaldavad omakorda mõju inflatsioonile. Kui finantssektor toimib hästi, piisab inflatsiooni eesmärgi saavutamiseks üksnes tavapärastest meetmetest (ehk intressimäärade muutmisest) 39.Euroopa Keskpanga rahapoliitilised erakorralised meetmed Võlakirjade ostuprogrammid (SMP, CBPP, CBPP2, OMT) Refinantseerimisoperatsioonides oksjonimenetluselt piiramatu mahuga pakkumismenetlusele üleminek Eelkommunikatsioon (on muutumas korraliseks meetmeks) Kohustusliku reservimäära alandamine Tagatiste ringi laiendamine
Indeksaktsiad (index-shares) -eesmärgiks järgida teatud indeksi (portfelli) liikumist ; passiivselt juhitud (saab hakkama ka hea arvutiprogramm). Juhtimiskulud on madalad, 0,3-0,5% mahust. Indeksaktsiad on noteeritud börsidel alates 1990 –st. Indeksaktsiad (USA börsid) 1.USA börsiindekseid peegeldavad indeksaktsiad: SPY (S&P 500 ); DIA (DowJones 30); QQQQ (Nasdaq100) 2. USA majandussektorite liikumist peegeldavad indeksaktsiad : XLE (Energia); IBB (Biotehnoloogia); XLF (Finantssektor) jt 3. Toorainete hindade kajastavad indeksaktsiad: GLD (Kuld); USO (Nafta); SLV (Hõbe) jt. 4. Võimendusega indeksaktsiad QLD (liigub koos Nasdaq-100 indeksiga kahekordse kiirusega) jt 5. Riikide indeksaktsiad EWG (Saksamaa); XI (Hiina) jt 6. Võlakirjade indeksaktsiad: LQD (USA ettevõtete võlakirjad); SHY (1-3.a. USA riigivõlakirjad) jt Eurodes noteeritud indeksaktsiad (Saksa börs): EXSI -DJ EURO STOXX jt. 10. Miks viiakse börsile aktsiad ja võlakirjad? Miks viiakse börsile aktsiad?
Indeksaktsiad (index-shares) -eesmärgiks järgida teatud indeksi (portfelli) liikumist ; passiivselt juhitud (saab hakkama ka hea arvutiprogramm). Juhtimiskulud on madalad, 0,3-0,5% mahust. Indeksaktsiad on noteeritud börsidel alates 1990 st. Indeksaktsiad (USA börsid) 1.USA börsiindekseid peegeldavad indeksaktsiad: SPY (S&P 500 ); DIA (DowJones 30); QQQQ (Nasdaq100) 2. USA majandussektorite liikumist peegeldavad indeksaktsiad : XLE (Energia); IBB (Biotehnoloogia); XLF (Finantssektor) jt 3. Toorainete hindade kajastavad indeksaktsiad: GLD (Kuld); USO (Nafta); SLV (Hõbe) jt. 4. Võimendusega indeksaktsiad QLD (liigub koos Nasdaq-100 indeksiga kahekordse kiirusega) jt 5. Riikide indeksaktsiad EWG (Saksamaa); XI (Hiina) jt 6. Võlakirjade indeksaktsiad: LQD (USA ettevõtete võlakirjad); SHY (1-3.a. USA riigivõlakirjad) jt Eurodes noteeritud indeksaktsiad (Saksa börs): EXSI -DJ EURO STOXX jt. 14. Balti börside arengutee
firmade omanikel turundusliku mõtteviisiga. Hakati koostama pikemaajalisi strateegilisi plaane ning investeeriti tulevikku. Algas Eesti toodete kaubamärkide loomine. (TNS Emor, 15.02.2001) 2.4. Ostujõu kasv: 1997-1998 I pool Ostujõud kasvas endiselt, finantskeskkond oli soodne nind ekspordivõimalused head nii ida kui ka lõuna suunas. Turg oli rohkem segmenteerunud ning tarbijate tähelepanu suundus esmatarbekaupadelt kestvuskaupadele. Kestvuskaupade pakkujad, finantssektor, telekommunikatsioon, meediakanalid alustasid nüüd aktiivsema teadliku margiturundusega. Esmatarbekaupade osas kasutati nüüd loominguliste turundusvõtete kasutamist. (TNS Emor, 15.02.2001) 2.5. Tagasilöök: 1998-1999 Eestis ostujõud ei kasvanud enam ning kohaliku turu kasvuvõimalused olid kasutatud. Seetõttu laieneti Venemaa turule, mis andis kahjuks tagasilöögi tänu Venamaa rahasüsteemi kokkukukkumisele. Tänu sellele langes ka Eesti toiduainetetööstuse käive. Turundusvõtete
Rõa, K. Lauren, A. Vallistu, J. Müürisepp, K. 2016) Technopolis Group Eesti OÜ ja Ernst & Young Baltic AS viisid 2016. aastal läbi uuringu, mis käsitles kolme Eesti suurima jagamismajanduse sektori käivet. Uuringust selgus, et see majandusharu on Eestis paigastunud ning viimastel aastatel on platvormide arv isegi kahekordistunud ning käive kasvanud 7,5 korda. Jagamismajanduse sektor tõi käibena sisse 2016. aastal 40,3 miljonit eurot ning kõige suurema kasvuga oli majutus- ja finantssektor. Uuringus selgus samuti, et jagamismajandus meelitab ligi inimesi, kes varem ei olnud taoliste teenuste klientideks. Klientideks hakatakse, kuna tooted ja teenused meelitavad ligi oma taskukohase hinna ja sobivusega. (Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, 2017) Eestis tegutsevateks jagamismajanduse ettevõteteks, mis tegelevad majutuse pakkumise ning reisikorraldusega on järgmised: Booking.com, Nordicrent (OÜ Somnium), EstRent Cottages OÜ, OÜ Like a Local ja Local Guide OÜ
kabinetti väljakutsumise asemel harrastage juurde minekut Sisekriiside tüübid · Keskkonnareostused Praaktoodang Vaenulik väikeettevõtte ülevõtmine Sabotaaz Juhtkonna liikme surm Meeskonnaliikme pantvangi võtmine Arvutisüsteemi kahjustus Tööstuslik konflikt Pettus või kuritegu Kriisialdimad valdkonnad: finantssektor, autode ja õhusõidukite tootmine, tarkvara ettevõtted, meediakirjastused, sport, lennundus, telekommunikatsiooni ettevõtted, juriidilised teenused, tervishoid Sisekriisi ennetamine 11.6 · org sisekliimast pidevad ülevaateid (auditeid) 8 org infoliikumise kontroll org SKi üldpõhimõtete sõnastus ideaalne sümmeetriline kahesuunaline komm
Majanduse arvestus Viis olulisemat majandussektorit: majapidamised, ettevõtted, finantssektor, avalik sektor ja välissektor ehk ülejäänud maailm. Igal sektoril on majandusnäitajate kujunemisel erinev roll ja tähtsus. Kogutoodang on rahvamajanduses teatud ajaperioodi jooksul lõpptarbimiseks toodetud kaupade ja teenuste kogumi rahas väljendatud väärtus. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) mõõdab mingi ajavahemiku (tavaliselt 1 aasta) jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste e. kaupade ja teenuste turuväärtust
2010 oli keskmise teenusettevõtte suurus 5 inimest ning keskmine suurus on ajas langenud (Teenusmajanduse sektori kaardistamine, 2012, lk 72). Teenuste arendus ettevõtetes on pidev, aga enamikul ettevõtetel ei ole konkreetseid numbrilisi eesmärke uute toodetega turule jõudmiseks (Teenusmajanduse sektori kaardistamine, 2012, lk 83). Kõrge innovaatilisuse tasemega on teenusmajanduse harudest paistnud silma finantssektor ning telekommunikatsiooni sektor, väheminnovaatilisteks harudeks on 3 hulgi-ja jaekaubandus ning transpordisektor (Teenusmajanduse sektori kaardistamine, 2012, lk 127). Teenindussektoris valitseb tugev soopõhine tööjaotus – ligi pooled töötavatest naistest töötavad 10 ametikohal 130-st. Kuna teenindussektoris on naiste ülekaal töö- ja
Majanduse arvestus Viis olulisemat majandussektorit: majapidamised, ettevõtted, finantssektor, avalik sektor ja välissektor ehk ülejäänud maailm. Igal sektoril on majandusnäitajate kujunemisel erinev roll ja tähtsus. Kogutoodang on rahvamajanduses teatud ajaperioodi jooksul lõpptarbimiseks toodetud kaupade ja teenuste kogumi rahas väljendatud väärtus. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) mõõdab mingi ajavahemiku (tavaliselt 1 aasta) jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste e. kaupade ja teenuste turuväärtust
mld ja New York 1 311 miljardiga. Kokku moodustavad need kolm osariiki ligikaudu 29 % kogu USA SKP-st. California, Texas ja New York on ka kõige rahvarohkemad osariigid ja seega suurima turuga. Peamised tööstusharud USA-s on põllumajandus, kalandus, metsandus, töötlev tööstus, turism, mäetööstus, nafta-ja gaasitööstus, energeetikasektor (30% osakaal maagaasil, 24% kivisöel, 24% naftal (sh ka naftatooted), 10% tuumaenergial ja 11% taastuvatel energiaallikatel), finantssektor (börsid, kindlustus-ja pangandussektor, USA Keskpank). 3.2 IMPORT JA EKSPORT, VÄLISMAJANDUSSIDEMED Nii USA impordi kui ka ekspordi struktuur on alates 1990. aastate algusega võrreldes oluliselt muutunud. Peamiste põhjustena võib nimetada Põhja-Ameerika Vabakaubanduspiirkonna loomist 1994. aastal, Maailma Kaubandusorganisatsiooni Uruguai vooru läbirääkimiste järel liberaliseeritud kaubandusreegleid, Hiina ja teiste Kagu-Aasia riikide järjest suurenenud osa
Passiivselt juhitud (saab hakkama ka hea arvutiprogramm) Juhtimiskulud on madalad 0,3-0,5% mahust Börsidel noteeritud alates 1990 Indeksaktsiad (USA börsid) USA börsiindekseid peegeldavad indeksaktsiad: SPY (S&P 500); DIA (DowJones 30); QQQQ (Nasdaq100) USA majandussektorite liikumist peegeldavad indeksaktsiad: XLE (Energia); IBB (Biotehnoloogia); XLF (Finantssektor) jt toorainete hindade kajastavad indeksaktsiad: GLD (Kuld); USO (Nafta); SLV (Hõbe) jt võimendusega indeksaktsiad: QLD (liigub koos Nasdaq-100 indeksiga kahekordse kiirusega) jt riikide indeksaktsiad: EWG (Saksamaa); XI (Hiina) jt võlakirjade indeksaktsiad: LQD (USA ettevõtete võlakirjad); SHY (1-3.a. USA riigivõlakirjad) jt Eurodes noteeritud indeksaktsiad (Saksa börs): EXSI -DJ EURO STOXX jt. 10
Regulatsiooni eesmärk - finantssüsteemi usaldusväärne toimimine on lahutamatult seotud enamiku inimeste majandusliku ja sotsiaalse heaoluga. Krediidiasutused ehk pangad, kui ühed peamised finantssektori koostisosad, on väga suure hulga isikute säästude hoidjateks ning pangad haldavad infrastruktuure maksesüsteeme, mille kaudu tsiviilkäibes osalejad saavad täita oma maksekohustusi. Samas on finantssektor, majanduse reaalsektor ja valitsussektor omavahel tihedalt seotud ning negatiivsed arengud ühes sektoris mõjutavad ka teisi. Näiteks suurenevad majanduslanguse olukorras finantssektori laenukahjumid ja vähenevad valitsussektori maksutulud suurendades eelarve defitsiiti. Või mõne riigi maksejõuetuse korral peab finantssektor osa riigivõlgadest maha kandma ning neil on seetõttu vähem ressursse laenata ettevõtlusele, mis omakorda vähendab majanduskasvu väljavaateid.
See näitab, et Euroopas on alanud ühine võitlus finantskriisiga. Nii võtsid eurotsooni riigid vastu ühise toetusplaani. Seal on kuni viieaastaste uute laenude tagamine, lubati valitsustel üle võtta pankade omandiosad ning kohustati re-kapitaliseerida süsteemile olulisi hätta sattunud pankasid. Väikese majandusega riikidel osutus see kriis aga keerulisemaks. Kui riigi SKP ei ületa finantssektori kohustusi, puudub riigil garantii pankade abistamiseks. Nii juhtus Islandil. Nende finantssektor on viimastel aastatel tublisti laienenud, arvatavasti isegi liiga palju. Island on väike riik, väikeste tooraine- ja inimressurssidega ning riigi panustamisel ühele kaardile tähendab väga suurt riski. Nii tekkiski seal suur likviidsuskriis. Finants- ja poliitilise võimu koostöö 8.oktoobril 2008 võtsid maailma keskpangad, v.a Jaapan ja Venemaa vastu pretsedenditu otsuse üheaegselt alandada protsendimäärasid. USA Föderaalse reservisüsteem alandas 2%-lt
tõusnud kõrgustesse. Nii langetas reitinguagentuur Moody's hiljuti Islandi reitingut ning Standard & Poor's näitas näpuga riigi kõrge riskitasemega pankadele, klassifitseerides need ühele tasemele näiteks Lõuna-Aafrika ja Brasiilia pankadega. Probleemide taga on islandi majandusteadlase Olafur Isleifssoni hinnangul pangandussektori kasv ja kalanduse osakaalu vähenemine SKPst. Kui 1980. aastal oli kalanduse osa SKPst 16%, siis 2006. aastaks oli see langenud 6%-le. Finantssektor seevastu on kasvanud 17%-lt 1998. aastal 26%-le 2007. aastal. Islandi pankade kasv on tulnud laenurahast, mis on edasi liikunud teistesse riikidesse. Pankade agressiivne laienemine aga on Islandi keskpanga Sedlabanki valuutareservi muutnud liiga väikseks selle jaoks, et pankadega seotud riske katta. Mais sõlmis Sedlabanki Rootsi, Norra ja Taani keskpankadega lepingu, millega Islandil on võimalik naabritelt laenata kuni 1,5 miljarit eurot. Riigi valitsus on ette
· Teadus- ja Arenduskorralduse Seadus; · Teaduste Akadeemia Seadus; · Vabariigi Valitsuse Seadus; · Tartu Ülikooli Seadus; · Sihtasutuste Seadus. Teadus- ja arendussüsteemi põhikomponendid on suuremad ülikoolid, Teaduste Akadeemia ja firmade arendusüksused. Innovatsioonisüsteemi kuuluvad: * firmade uurimis- ja arendusüksused; * firmade vahelised sidemed ja struktuurid; * avalik sektor; * finantssektor; * uurimis- ja arendusorganisatsioonid; 9 * haridus- ja koolitussüsteem. Erinevate tootmisharude ettevõtete konkurentsivõime tõstmisega seotud tegevust võib jaotada tooteinnovatsiooniks; tehnoloogiliseks innovatsiooniks; organisatsiooniliseks (tootmiskorralduse ja juhtimisega seotud) innovatsiooniks. 10 Eesti Vabariigi innovatsioonipoliitika arengusuundumused
• ajatatud makse standard Raha eeldab universaalset aktsepteeritavust ja sotsiaalset neutraalsest, homogeensust, äratuntavust Vahetusvahend:üldistatud,legitiimne väärtusnõue • garanteerib ligipääsu hüvedele; selline hüvede kasutamine,omandamine on legitiimne; kasutatav kõikide kaupade-teenuste soetamiseks Institutsioon: institutsionaliseeritud õigus- ja krediidisuhe • Erinevad tasandid: regulatiivsed institutsioonid(seadustatus); finantssektor ja selle kliendid (igapäevane turusuhtlus); riiklik ja globaalne tasand(euro,IMF) *Rahanõuete sotsiaalne konstrueeritus Raha ja usaldus Rahakasutuse sotsiaalsed dimensioonid ja nende olulisus 6. TÖÖ Töö käsitlus: Traditsiooniline Postmodernistlik omaette eesmärk vabaduse allikas kutsumus eneseteostamise ja enesearendamise vahend moraalne kohustus tunnustus ja saavutus
• ajatatud makse standard Raha eeldab universaalset aktsepteeritavust ja sotsiaalset neutraalsest, homogeensust, äratuntavust Vahetusvahend: üldistatud, legitiimne väärtusnõue • garanteerib ligipääsu hüvedele; selline hüvede kasutamine, omandamine on legitiimne; kasutatav kõikide kaupade-teenuste soetamiseks Institutsioon: institutsionaliseeritud õigus- ja krediidisuhe • Erinevad tasandid: regulatiivsed institutsioonid(seadustatus); finantssektor ja selle kliendid (igapäevane turusuhtlus); riiklik ja globaalne tasand(euro, IMF) *Rahanõuete sotsiaalne konstrueeritus Raha ja usaldus Rahakasutuse sotsiaalsed dimensioonid ja nende olulisus 6. TÖÖ Töö käsitlus: Traditsiooniline Postmodernistlik omaette eesmärk vabaduse allikas kutsumus eneseteostamise ja enesearendamise vahend moraalne kohustus tunnustus ja saavutus
osaliselt. 12. Välistulu- kasu saab kolmas osapool, kes selle eest ei maksa 13. Ühiskondlik kaup – Avalik hüvis ehk üldkasutatav hüvis (ka ühiskondlik kaup, avalik kaup, ühiskaup, avalik hüve) on hüvis, mille tarbimine on konkurentsitu ja välistamatu. 14. Tulude ja kulude ringkäigu mudel. Tulude ja kulude ringkäigu mudel näitab, kuidas on omavahel seotud majapidamis-, ettevõtlus-, valitsus- ja finantssektor 15. Netoeksport – Neto- ehk puhaseksport (net export – X n = X − M ) näitab välismaalaste kulutusi kodumaiste kaupade ja teenuste ostmiseks, millest on maha arvestatud era- ning avaliku sektori kulutused teistes riikides toodetud kaupadele ja teenustele. 16. Amortisatsioon – Amortisatsioon on summa, mille võrra seadmed ja masinad vananedes oma väärtus kaotavad. Kuigi amortisatsioon pole ühegi
Raha garanteerib ligipääsu hüvedele; Selline hüvede kasutamine, omandamine on legitiimne Raha kui üldistatud nõudevahend: kasutatav kõikide kaupade teenuste soetamiseks Raha kui institutsioon / institutsionaliseerutud suhe Raha kui institutsionaliseerutud õigus-ja krediidisuhe; Institutsionaliseeritus erinevatel tasanditel Regulatiivsed institutsioonid (seadustatus) Finantssektor ja selle kliendid (igapäevane turusuhtlus) Riiklik ja globaalne tasand (nt euro, IMF jm) Kontekstuaalsus ja sotsiaalne konstrueeritus -rahalised nõuded on ... ... tavadel põhinevad, sotsiaalselt kokkuleppelised ... sõltuvad ,,isetäituvatest" ja kollektiivsetest ootustest Raha kui institutsionaliseerutud usaldus Väljaandja (riik) kui väärtuse tagaja: raha kui võlasuhte väljendus;
Euroopa/Läänemere riikide turgudele, kõrgtehnoloogiat ja tooteid, maailmatasemel infrastruktuuri ning tugevat orienteeritust teadus- ja arendustegevusele. Välisosalusega ettevõtted moodustavad keskmiselt 45% teadus- ja arendustegevusele tehtud kulutustest Rootsis. Olulisemad Rootsi otseinvesteeringute sihtmaad on USA, Soome, Ühendatud Kuningriik ja Holland. Peamised sektorid 2005. aastal olid kemikaalitööstus, finantssektor, tööstus ja hotellimajandus jt. 3.11.Peamised majandusharud 2005. aastal moodustas põllu- ja metsamajandussaaduste eksport Rootsi sisemajanduse koguproduktist ühe protsendi, tööstustoodete ekspordi osakaal SKPst oli 18%, erasektori teenuste osakaal 45%, avaliku sektori osakaal 18% ning maksulaekumistest saadud tulu 13%. Tööhõives on teenindussfääri osakaal veelgi suurem 46% kogu Rootsi tööealisest elanikkonnast töötab erateenuste ning 31% avalike teenuste sektoris
Raha sotsioloogilised määratlused Raha kui vahetusvahend: üldistatud legitiimne väärtusnõue Garanteerib ligipääsu hüvedele Hüvede kasutamine, omandamine on legitiimne Üldistatud nõudevahend, kasutatav kõikide kaupade- teenuste soetamiseks Raha kui institutsioon Institutsionaliseeritud õigus- ja krediidisuhe Institutsionaliseeritus eirknevatel tasanditel: seadustatud institutsioonid, finantssektor ja selle kliendid, riiklik ja globaalne tasand Sotsiaalne raha Raha mõjutavad mitte ainult majanduslikud vaid ka kultuurilised ja sotsiaalsed struktuurid "Universaalraha" asemel on ka modernses ühiskonnas tegemist "erirahadega"(nt heategevuseks annetatu, eluaegsed säästud, lotovõit, igakuine töötasu, stipendium, sotsiaalabi), millega seostuvad erinevad tähendused ja sotsiaalselt aktsepteeritud kasutusmustrid
· Nad ostavad kaupu ja teenuseid. · Investeerivad ja säästavad · Need tegutsevad sõltuvad nii indiviidi subjektiivsest omadusest (maitsed, harjumused, eelistused jne) · Kui ka objektiivsest põhjustest (oskused, majanduskliima, maksud jt.) Ka firmad kuuluvad inimestele , kes üritavad läbi kasumi oma sissetulekut suurendada. Seega teevad firmad valikuid läbi indiviididel eelistuste. Finantssektor. · Pangad,kindlustusfirmad, pensionifondid, laenu- ja hoiuühistud jt. · Vahendab ressursse ettevõtete, avaliku sektori ja majapidamiste vahel. · Peamised säästjad on tavaliselt majapidamised (Eestis ka ettevõtted ja avalik sektor) · Säästude kasutajad on ettevütted. Kui palju on teeninud palgana ja dividendidena ressursside mõõgist, Kaupade nõudlus ja pakkumine peavad tasakaalustama turud, et majandus toimiks
Selleks on RIIGI RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE AGREGAATNÄITAJAD, mis kujutavad endist koondväärtusi, mis mõõdavad majandustegevuse tagajärgi mingil ajaperioodil ja mida kasutatakse mitmesugusteks makroökonoomilisteks analüüsideks ja riikidevaheliseks võrdluseks. Vastavalt rahvamajanduse arvepidamise süsteemile eristatakse majandussüsteemi kirjeldamisel viit olulisemat majandussektorit: majapidamised, ettevõtted, finantssektor, avalik sektor ja välissektor. Igal sektoril on majandusnäitajate kujunemisel erinev roll ja tähtsus. 1.1 Rahvamajanduse arvepidamissüsteemi põhinäitajad KOGUTOODANG on rahvamajanduses teatud ajaperioodi jooksul lõpptarbimiseks toodetud kaupade ja teenuste kogumi rahas väljendatud väärtus. Kogutoodangut võib käsitleda kui sisemajanduse koguprodukti või rahvuslikku koguprodukti. SISEMAJANDUSE KOGUPRODUKT (SKP) mõõdab mingi ajavahemiku (tavaliselt 1 aasta)
Kellele seadusest tulenevalt ühtegi senti ei hüvitata: · Riik peab nii hästi oma raha paigutama, et seda ei tohi juhtuda. Seega jääb riik tagastamisest välja riik ise. · KOV peavad oma asutustele tegema sellised reeglid, et raha tuleb heaperemehelikult hoida. Linnad ja vallad peavad ka oma rahasid paigutama nii, et nad arvestaks, et riiklik hoiustetagastamis süsteem neile ei kehti. · Finantssektor - pank, kui krediidiasutus - kindlustusandja. Selts või maakler - investeerimiseda seotud äriühingud. Fondi valitseja - veel seotud pangagruppi kuuluvate äriühingutega. Nt haldusfirma, tütarettevõtjad · Füüsilised isikud panga juhatuse ja nõukogu liikmetele, konkreetse panga audiitorile · Panga suuromanikud füüsiline või juriidiline isik. Osaluse protsendiks on 5 %.
Diskonteeritud rahavoogude teooria. VI etapp 1970-1990 Töötatakse välja kompaktseid finantsjuhtimise teooriaid, et hõlmata ettevõtte finantstegevust tervikuna , see tähendab alates finantskapitali hankimisest kuni selle paigutuse ja majandustulemini. VII etapp 1990-200... Juhtimise struktuuri probleemid. Eeldatakse kompaktset juhtimist. Korrastatakse normatiivset baasi. Inflatsiooni probleem. Finantssektor- omanikud välisomanikud. Ettevõtte vahendite hankimine rahaturgudelt. Ettevõtte normaalseks tegevuseks on pidevalt vajalik teatud kogus raha. Lühiajaline raha vajadus on seotud ettevõtte igapäeva tegevusega, et tagada jooksvate kohustuste täitmine. See tõttu tuleb firmal kasutada lühiajalisi finantseerimise allikaid, millega tekib ettevõttele 2 probleemi: Kui suures ulatuses tuleks kasutada lühiajalist finantseerimist.
b) Kinnisvara - Hispaanias oli tõenäoliselt Euroopa üks võimsamaid kinnisvaramulle. Ning kui Eestis võib öelda, et kinnisvaraturu põhi on juba selja taga, siis Hispaanias peaksin võimalikuks, et ca. 25-30% võib hindadel veel põhjani langusruumi olla. Pangad on kinnisvara oma bilanssidesse korjanud ja mitte kõike turule müünud, sellega turgu moonutades. Ilma sellise sekkumiseta oleks langus juba praeguseks suurem olnud. c) Finantssektor - eelnev loob suure pinge finantssektorile, kinnisvarakriisi kahjumid ei ole veel süsteemist välja ravitud (Eestis saame öelda, et juba on) ja seega tõenäoliselt näeme lähiaastatel mitmeid probleemidesse sattuvaid panku. Ning riik peab ilmselt taas päästma asuma (risk, et kuni 20% SKP-st vajalik finantseerida). d) Tööturg - Hispaania häda on sarnane Kreekaga - buumi ajal tõusid ka palgad liiga jõudsalt ja konkurentsivõime kannatas
muidu oli kallis. 1780ndatel James Watt täiendas aurumasinat niivõrd, et ta muutus effektiivsemaks, pani masina tööle ilma inimjõuta. Lisaks oli Inglismaal saanud majandus rahulikult areneda, 17.saj II poolest polnud sõdu, tarbijaskonna ostujõud kasvas, talurahvas oli vaba ja seega jõukam, üha kasvav koloniaalne kaubandus, tööjõud oli vaba, edenev panganud, uued teenud, valdustest said toorainet, hea finantssektor. Prantsusmaa saavutused varasel industrialiseerumisel (nt C. Chappe semafor)- Chappe- 1792 mehhaaniline telegraaf. Märkide ja koodide abil sõnumite edastamine. Lisaks sellele siidi kangasteljed, raua tootmine ja klooriga valgendamine. Tootmise mehhaniseerumine. Mehhaanilised kangasteljed, ketrus- ja kudumismasinjad. Üks inimene sai tehtud 200 inimese töö. Tekstiilitööstus, mäekaevandamine. Masinate kasutamine ei vajanud eritilist väljaõpet, tööle said
inimressurss. Rahandus ise on muutunud traditsioonilisest konservatiivsest pangandusest oluliselt erinevaks, pigem infomajanduseks, kus kogutakse, vahendatakse ja töödeldakse tohututes mahtudes informatsiooni ja kus kiirusel on edukuseks määrav roll. Tehnoloogia areng rahasektoris: Alates 1970ndaist on ülekanded elektroonilised, 1990ndaist on kasutusele võetud elektrooniline raha Tootlikkus on kasvanud erakordselt – epangandus. Samas on finantssektor geograafiliselt ülimalt ja üha kontsentreerunum. Suurimad rahanduskeskused: London, New York, Tokyo Transport Meretransport on odavaim ja võimaldab samas vedada väga suuri kaubakoguseid Siseveetransport ja kanalite kaevamine arenes enne raudteede leiutamist ja on suurtel jõgedel siiani kasutuses. Raudteetransport võimaldas 19. sajandi teise poole suure arenguhüppe, seda eriti sisemaal. Kaubarongide kiirus ületab 100 km
14) 28. aprillil 2014 kehtestas EL nn teise ringi sanktsioonid Venemaa vastu, lisades “musta nimekirja” veel 15 mõjukat Venemaa ametiisikut. 15) 5.juunil 2014 teatas riikideklubi G-7 Brüsselis, et ei luba oma tööst osa võtta agressiivsel Venemaal ja ei toeta tema vastuvõttu OECD-sse ning Rahvusvahelisse Energiaagentuuri. Samas tühistati EL-i ja Venemaa tippkohtumine. 16) 31. juulil 2014 jõustas EL kolmanda ringi sanktsioonid Venemaa tundlike majandussektorite (finantssektor, kaitsetööst5us, energiasektor, kaubandus jms) vastu. 17) 2014.a. augustis kehtestas Venemaa EL-ile vastusanktsioonid toiduainete ja mitmete tööstuskaupade impordikeelu näol. 18) 18. detsembril 2014 EL kehtestas mitmed investeeringukeelud Krimmi. 19) 16. veebruaril 2015 laiendas EL sanktsioone Venemaa 151-le üksikisikule ja 37-le juriidilisele isikule. Nagu teame, olid need EL-i sanktsioonid mõeldud vastusammuna Venemaa Krimmi ja Sevastopoli linna annekteerimise ning okupeerimise
Osalenud riigid: Ungari, Tšehhi Vabariik, Saksamaa, Eesti Algataja: Prof Peter Horvath (Horvath & Partners; International Performance Research Institute, Stuttgart) Koordinaator: Budapesti Corvinuse Ülikool ETTEVÕTETE TAUSTAST Valim: 140 ettevõtet Eesti TOPist, Vastused: 61-lt e 42,9% ettevõtetelt Uurisime: seisund 2007 ja 3 aastat enne seda (2004) Haruti : Tootmine – 35 ettevõtet Kaubandus – 10 Teenindus – 5 Finantssektor – 4 Transport – 3 Muud – 4 KOKKU – 61 ettevõtet Käibevahemik: ca 6,5- 512 mln eurot (100–8000 mln krooni). KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING T. Haldma 63 Ettevõtete taustast Müügitulu Eesti CEE GER (tuh eurot) - 50 000 63% 29% 0%
avaliku sektori poolt välismaalt ostetud kaupade ja teenuste väärtus. Kuna SKP mõõdab kodumaist toodangut, ei arvestata tema koosseisus teistes riikides toodetud kaupu ja teenuseid, seetõttu tuleb import lahutada. Liites kokku eelpool toodud kulutused , saadakse SKP kulumeetodil, ehk kogukulutused: SKP = C + I + G + (X - M) Eesti Statistikaametis arvutatakse SKP-d institutsiooniliste sektorite kaupa: *kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvate ettevõtete sektor, *finantssektor, *valitsemissektor, 17 *kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid, *kodumajapidamised, *muu maailm. 3.2.Sissetulekute meetod ehk tulu meetod Sissetulekute meetodi puhul lähtutakse sellest, et iga tootmisteguri omamisel ja kasutamisel saadakse sellest tulu ehk sissetulekut. Sissetulekud võivad olla järgmised:
tootekategooria maine üldiselt. Milleks maine kujundamine/juhtimine e. reputation management? Tänapäeval on minega tegelemiseks põhjuseks ka nn stakeholder's society kujunemine ja sotsiaalse meedia jõulisus. Maine on konkurentsieelis seega saab tõdeda, et maine kui selline muutub oluliseks siis, kui tekib konkurentsisituatsioon. Maine juhtimisel arvestatakse sidusgruppidega (stakeholders - R. Edward Freeman) st. oluline on nende poolt andav mainehinnang. (Finantssektor, meedia, investorid, töötajad, poliitikud, valdkonnaga seotud organisatsioonid, ... lõppkliendid on vaid üks osa) Reputation Quotient mainemudel (ka Harris-Fombruni mainemudel) Mudel koosneb kuuest mainefaktorist: 1.Emotsionaalse meeldivuse faktor - hinnangud meeldivusele, sõbralikkusele, abivalmidusele ja usaldusväärsusele (uskumused, hoiakud, tunded). 2. Toodete, teenuste kvaliteedi faktor hinnangud toodangule ja teenuste kvaliteedile. 3
valitsus; finantsid; infrastruktuur; juhtimine; teadus ja tehnoloogia. 55 Siirderiikide konkurentsivõime hindamiseks kasutatud kvantitatiivsed näitajad ja kvalitatiivne taustinfo on grupeeritud järgnevalt: avatus; tehnoloogia; valitsus; infrastruktuur; finantssektor; tööturg ja juhtimine; institutsioonid. Mitmed analüütikud rõhutavad riigi konkurentsivõime olulise tegurina sotsiaalset mobiilsust. Selle all mõistetakse indiviidi, sotsiaalse objekti või inimtegevuse tulemusena loodud või modifitseeritud väärtuse liikumist stratifikatsioonisüsteemi sees ühest sotsiaalsest positsioonist teise. Eristatakse kahte sotsiaalse mobiilsuse liiki.
annaabi.ee 
