Kohustised Omakapital Lühiajalised kohustised Seotud omakapital Pikaajalised kohustised Aktsia või osakapital Reservid Vaba omakapital Aruandeaasta kasum Eelmiste aasta jaotamata kasum Kontod üheliigiliste varaobjektide, nende finantseerimisallikate ja majandusprotsesside tulemuste rühmitamise ja jooksvas arvestuses kajastamise vahendiks. Kahekordne kirjendamine majandussündmuste arvestuspõhimõte, mille kohaselt tuleb kõik majandussündmused kirjendada vähemalt kahel kontol: Ühe konto deebetis ja teise konto kreeditis. Lausend debiteeritava konto ja krediteeritava konto kindlaksmääramine Kontoplaan ettevõttes kasutatavate kontode loetelu, mis sisaldab kontode nimetusi ja koodtähiseid (numbriline kombinatsioon)
firma turuväärtus (ka omanike tulu) on maksimaalne. Kapitali struktuuri mõjutavad: rahavood, turutingimused, tasuvus ja stabiilsus, sisemine kontroll, finantsiline paindlikkus, risk. Kapilitali struktuuri juhtimise ülesandeks on kujundada välja opitmaalne kapital struktuur firma jaoks. Finantsvõimendus (financial leverage) ehk ettevõtte finantseerimise struktuur on ettevõtte kapitali sihtstruktuuri funktsiooniks. Kapitali sihtstruktuur on pikaajaline soovitud finantseerimisallikate struktuur (segu), mille kaudu on võimalik rahuldada ettevõtte kogu finantseerimisvajadus. Arvutatakse turuväärtuses. Finantseerimisallikate struktuuri arvutamiseks kasutatakse olemasolevat turuinfot eeldades, et finantsturud on efektiivsed 36. Optimaalse kapitali struktuuri indikaatorid 60% omakapitali ja 40% võlgnevusi. Väga laias laastus võib pidada optimaalseks kapitali struktuuriks ~ 60% laenukapitali (võlakirjad, pangalaenud) ja ~ 40%
Muidugi võib võimaluse korral hetkel kinnisvara kokku osta ning oodata, kuni kinnisvaraturg kosub, et siis kasumit saada, kuid seda, kui kaua kinnisvaraturu hoovõtmine aega võtab, ei oska keegi ennustada. Maksupoliitika ei kohusta küll otseselt firmasid oma kapitali struktuuri muutma, kuid siiski on selle näol tegemist majanduslikult suurt mõju omava vahendiga. Ettevõte lähtub oma finantseerimisotsuste tegemisel eelkõige finantseerimisallikate hinnast ning nende kättesaadavusest. Kuna maksupoliitika mõjutab otseselt kapitaliallikate hinda, on tal seega mõju ka ettevõtte kapitali struktuurile. Seega, mida suuremad on kapitaliallikate hinnad, seda väiksem on ettevõtte kapitali suurus. Ameerikas on näiteks maksud üsna madalad, seal soositakse ettevõtlust, seal on tasuline haigekassa, kui just tasuta kliinikusse minna ei taheta. Eestis on tervishoiukindlustusmaks (13%, läheb sotsiaalmaksu alla) teadagi kohustuslik
Raha laekumine ja väljamaksed on tasakaalustatavad suhteliselt stabiilsete laekumistega tegevusaladel. Näiteks kauplustel on raha suhe müügitulusse kõrgem kui kommunaalettevõttel. Sõltuvus aastaajast ning geograafilistest tingimustest mõjutab just põllumajandusettevõtteid. 2. Ettenägematuteks otstarveteks - likviidsete varade reservvaru võimalike ettenägematute vajaduste rahuldamiseks. Näiteks lennunduses. Mõjutab väliste finantseerimisallikate kättesaadavus. Näiteks head suhted pangaga ning väljakujunenud krediidisüsteem vähendavad raha hoidmise vajadust. Sageli on varu kergestirealiseeritavates väärtpaberites e raha ekvivalentides. 3. Spekulatiivsel eesmärgil - võimaluse avanemisel kasutada ära kasumit tõotavaid olukordi. Näiteks puidu ostjad, oodates puidu müügihinna langust hoiavad rohkem raha ning kui hind tõesti langeb, siis saavad teenida lisakasumit Varudesse tehtavaid investeeringuid mõjutavad:
Finantsanalüüs 1. Kapitali hind on seda madalam, mida kõrgem on risivaba intressimäär Jah EI 2. Finantshierarhia teooria kohaselt on finantseerimisallikate paremusjärjestus tüüpiliselt Laenukapital, sisemine omakapital, väline omakapital Laenukapital, väline omakapital, sisene omakapital Sisemine omakapital, väline omakapital, laenukapital Sisemine omakapital, laenukapital, väline omakapital Väline omakapital, laenukapital, sisemine omakapital Väline omakapital, sisemine omakapital, laenukapital 3. Ettevõtte varade tootlus on 8%, laenuintressimäär on 10 %, varade maht 100 mln, eurot
Perioodi lõppedes peab liisinguvõtja auto liisingufirmale tagastama, Kapitalirent sobib juhul, kui sõiduk on liisitud sooviga saada lepingu lõppedes auto omanikuks. Liisinguperioodi lõppedes läheb omandiõigus üle liisinguandjalt liisinguvõtjale. Seda ainult siis, kui lepingutingimused on nõuetekohaselt täidetud ehk kõik liisingumaksed on tasutud. 14. Mis on kapitali hind? Kapitali hind kujutab endast kõikide finantseerimisallikate (laenud, liisingud, omakapital) kaalutud keskmist hinda. Kui kogukapitalirentaablus ületab kapitali hinda, töötab ettevõte kasumlikult. 15. Mida näitavad riskid? Risk ehk riisiko on otsusega kaasnev võimalus või tõenäosus, et selle elluviimisega kaasnevad soovimatud tagajärjed, nt kahju tekkimine. 16. Raha nüüdisväärtus ja tulevikuväärtus Raha tulevikuväärtus (FV, future value) on raha väärtus
Kui midagi reservi pannakse Et teada saada iga aastase laenu kasutamissumma arvutada. See kõik eelnev pidi olema juba eelmine kord läbitud... Põhivara Põhivaraks nimetatakse seda, mida kasutatakse rohkem kui üks aasta. Pannakse paika ka soetamise väärtus. Kasut. tulu saamiseks ja on. Põhivara juhtimise ülesanneteks Efektiivsuse analüüs Põhivara kulumi e armot. Arvutamismeetodite valik Investeerimisprojektide analüüs ja valik Investeeringute finantseerimisallikate valik Finantsvarade e pikaajaliste finantsinvesteeringute hindamine - mõistlik väärtus. Hästi palju on põhivaral maksumusi. Soetus on see, mis müüjale tuleb anda. Taastamismaksumus on näiteks auto viimine mingisse konditsiooni. Kindlustustes on see kasutatava termin. Taastatakse tema endine tasand, omadused, et kulutused oleksid ka minimaalsed. Põhivara realiseerimiseks saan parima väärtuse teada turu peal, turuväärtus. Seda saab veel
ostma enne aasta möödumist. Kapitaliturul kaubeldakse pikaajaliste väärtpaberitega (näiteks aktsia). Enamasti ei liigu raha finantsturul säästjalt saajale ilma vahendajateta. Vahendajat, kelle abi ettevõte finantsturul tegutsedes kasutab, nimetatakse finantsvahendajaks. 1.2. Ettevõtte finantsjuhtimise ülesanded ja eesmärgid Ettevõtte finantsjuhtimise ülesanneteks on: 1. Kapitali moodustamine väliste ja sisemiste finantseerimisallikate arvelt; 1 2. Kapitali eelarvestamine ja kapitali tõhus suunamine ning kasutamine; 3. Käibekapitali juhtimine. 1. Kapitali moodustamine väliste ja sisemiste finantseerimisallikate arvel. Kapitali saab moodustada nii sisemiste (näiteks vara müük) kui väliste (pank) finantse- erimisallikate arvelt. Sisemised finantseerimisallikad kujunevad ettevõtte tegevuse tulemusel
puhaskasumist. Dividendiotsused on ka finantseerimisotsused, sest: *kui ostustatkase maksta ,,suured dividendid" siis sellisel juhul on iseloomulik kasumi vähene reinvesteerimine, oluline osa kasumist makstakse dividendideks ja see ei osale äriühingu tegevuse finantseerimisel; *kui ostustatkase maksta ,,väikesed dividendid" siis sellisel juhul on iseloomulik olulise osa kasumi reinvesteerimine äritegevusse, seetõttu on väliste finantseerimisallikate vajadus tegevuse rahastamisel suhteliselt väiksem. 12. Nimeta finantsjuhtimise ülesanded; Finantsjuhtimise, kui rahaliste ressursside juhtimisele on seatud mitmeid ülesandeid, kapitali moodustamine, investeeringute planeerimine, põhivara juhtimine käibevarade juhtimine. 13. Loetle investeeringute planeerimise etapid ja anna nende lühiiseloomustus; Investeeringute planeerimise etapid: _ investeerimisprojektide läbivaatamine; _ investeeringu rahavoogude arvutamine;
dokumendid esitatud ostja pangale, siis maksab pank kauba eest tarnija pangale. Reeglina ei võta ostjapank ostja arvelt raha enne maha, kui ostja kinnitab, et on täidetud kauba vastuvõtmise tingimused (kui kaup on saabunud ostja tolliterritooriumile, mille kohta on olemas dokumendid). Ettevõtetele raha hankimine kapitaliturgudelt Pikaajaline finantseerimine on seotud kapitalistruktuuri mõistega, mis tähendab ettevõtte poolt kasutatavate pikaajaliste finantseerimisallikate koosseisu/koostist. Kapitalistruktuuri eesmärgiks on kujundada ettevõtte finantseerimise püsiallikad selliselt, mis võimaldaks maksimeerida hinda. 19.10.2009 22.10.2009 Võlakirjad ehk pikaajalised võlakohustused tavaliselt on pikaajalised võlakohustused/võlakirjad 10 aastase tähtajaga. Võlakirjad toovad selle väljaandjale kaasa kohustuse maksta võlakirja omanikule perioodilisi intressimakseid ja tähtaja saabudes võlakiri nimiväärtuses tagasi osta
Reguleerib vara ja kohustiste inventeerimist Reguleerib raamatupidamiskohustuslase kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviisi Reguleerib aruande koostamise korda Reguleerib arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises Reguleerib raamatupidamise korraldamisega ja sellega kaasnevate sisekontrolli meetmete rakendamisega seotud asjaolusid. 16. 17. KONTOD 18. Kontod on üheliigiliste varaobjektide, nende finantseerimisallikate ja majandusprotsesside tulemuste rühmitamise ja jooksvas arvestuses kajastamise vahendiks. 19. Konto debiteerimine – summa kandmine konto deebetisse 20. Konto krediteerimine – summa kandmine konto kreeditisse 21. 22. 23. 24. 25. 26. Tulude ja kulude koondkonto on konto, kus kajastatakse tulude ja kulude lõpptulemi leidmist. Tulukonto sulgemisel: D (vastav) tulukonto; K tulude ja kulude koondkonto. Kulukonto sulgemisel: D tulude ja kulude koondkonto;
4) ETTEVÕTTE RAHASTAMINE, KAPITALI STRUKTUURI KUJUNDAMINE. KAPITALI HIND Priit Sander - Materjalid Ettevõtte rahastamine ja kapitali kulukuse määr. Ettevõtte rahastamisotsuste (financing decisions) eesmärgiks on tagada ettevõtte igapäevase äritegevuse ja kavandatud investeeringute tõrgeteta ning võimalikult odav rahastamine (minimaalne kapitali kulukuse määr) Valiku langetamisel erinevate finantseerimisallikate vahel on tähtsaimaks kriteeriumiks kapitali kulukuse määr, kuid ettevõte peab arvestama ka muude teguritega, sh finantseerimisvajaduse iseloom, ettevõtte arengufaas, laenuandjate poolt seatud piirangud ja nõuded, tulevaste rahavoogude iseloom, ettevõtte juhtimisega seotud aspektid. Kitsamas tähenduses kujutab kapitali struktuur (capital structure) endast pikaajalise laenu- ja omakapitali omavahelist proportsiooni; laiemas mõttes aga kõigi rahastamisallikate omavahelisi
· turu suuruse ülehindamine (st enese üle- ja konkurentide alahindamine); · käivitusaja alahindamine (on projekt oma spetsiifiliste tüüpriskidega; · suured käivituskulud on seotud eelnevaga ning seda võimendab maksimalism; · varajase kasvu tagajärjed (tekitavad optimismi ja probleeme (rahanappust jm)); · raha käsitamine kasumina; · vale asukoht (mõjutab nii tulusid (klientide arvu) ja kulusid (nt transport jm); · juhtimisarvestuse 21. ORGANISATSIOONIVÄLISTE FINANTSEERIMISALLIKATE HULGAS VÕIB ERISTADA: · võõrfinantseerimist ehk krediitide (laenude) võtmist, · riskifinantseerimist ehk riskikapitali kaasamist, · omafinantseerimist ehk omakapitali laiendamist, · toetusi ehk tagastavat ja/või tagastamatut finantsabi. 22. VÄIKEETTEVÕTLUSE SPETSIIFILISED VORMID Frantsiis on mingi eri- või eesõigus (nt ainumüügiõigus) ning iseloomustatav kui ettevõtluse ja palgatöö vahevorm: võimaldab
tolliprotseduurid. Kui tasumise hetk on saabunud, siis edastab vastavad dokumendid tarnija oma pangale, pank kontrollib tingimuste täitmist ja nende kinnitamisel edastab dokumendid ja info ostja pangale, kes kõigi tingimuste täitmisel teeb ülekande tarnija panka. Ostja arvelt võetakse raha maha tavaliselt siis kui ostja kinnitab kauba vastuvõtmist, seega kasutab ta mingil ajal panga lühiajalist laenu. Pikaajalised finantsallikad ehk kapitalituru tehingud. Pikaajaliste finantseerimisallikate kasutamine on seotud kapitali struktuuri mõistega, mis tähendab kastatavate finantseerimisallikate koosseisu. Finantjuhtimisega tuleb tagada ja kujundada sellised püsiallikad, mis võimaldab maksimeerida aktsia hinda. Kapitali juhtimise osas tuleksarvestada järgmiste põhimõtetega: Ettevõttes kavandatakse kapitalistruktuur lähtuvalt kapitaliturgude võimalustest. Kapitalistruktuur peab arvestama pankade ootusi ja mõjutusi.
Ettevõttesisesed sündmused- toimuvad ettevõttes ja ei hõlma ettevõtte väliseid osalejaid. Tehing- väline sündmus, millega kaasneb kahe või enama osapoole vaheline siire. Majandustehing- väline sündmus, millega kaasneb kahe või enama (majandus)üksuse vaheline siire või vahetus. Majandussündmused muudavad korraga alati vähemalt kahte bilansikirjet. Muutuste liigid 1.A+A- 2.P+P- 3.A+P+ 4.A-P- KONTOD JA KAHEKORDNE KIRJENDAMINE Kontod on üheliigiliste varaobjektide, nende finantseerimisallikate ja majandusprotsesside tulemuste rühmitamise ja jooksvas arvestuses kajastamise vahendiks. Vara kohustise liigi kohta arvestuse pidamiseks tehtud tabel. Konto lihtsustatud mudel Konto nimetus Deebet Usaldab Kreedit volgneb Konto debiteerimine rahasumma kandmine konto deebetisse Konto krediteerimine rahasumma kandmine konto kreeditisse KONTODE LIIGITUS
Investeeringu süstemaatilise riski suurust mõõdetakse investeeringu beetakordajaga. 38. Mis on kapitali hind ja kuidas seda hinnatakse? Milleks kasutatakse? Kapitali hind-cost of capital (firma vaatenurk, ettevõtte soov teenida tulu, et rahuldada finantseerijaid antud riskitaseme juures). Investorite poolt nõutav tulusus ongi firmale kapitali hinnaks -kui firma ei paku sellist tulu, siis investorid raha ei anna. · Investeeringute eelarvestamisel (projektide analüüs) · Finantseerimisallikate valimisel (kapitali struktuuri kujundamisel) · Ettevõtte väärtuse hindamisel · Hinnakujundus (Tallinna Vesi näide) jne 39. Kas olete nõus väitega et samas ettevõttes on omakapitali hind alati kõrgem kui laenukapitali hind? Põhjendage. Jah, omanike nõuded näiteks pankroti puhul rahuldatakse viimasena. 40. Kuidas kasutatakse kapitali hind on seotud NPV ja IRR-ga Kapitali hind on diskontomääraks NPV puhul. IRRi puhul minimaalne nõutav tulumäär. 41
rahuldada finantseerijaid antud riskitaseme juures. Investorite poolt nõutav tulusus ongi firmale kapitali hinnaks, kui firma ei paku sellist tulu, siis investorid raha ei anna. Kasutatakse: Investeeringute eelarvestamisel (projektide analüüs): Projekti IRR (või MIRR) peab ületama kapitali hinda. Kui kapitali hind on suurem või vähemalt võrdne, siis tasub projekt vastu võtta. NPV arvutamisel kasutatakse diskontomäärana (sisuliselt ka projekti rahavoogude re-investeerimismäärana) Finantseerimisallikate valimisel(kapitali struktuuri kujundamisel) Püütakse kapitali struktuuri kujundada selliselt, et viia ettevõtte kapitali hind praeguse või planeeritava riskitaseme juures miinimumini Ettevõtte väärtuse hindamisel Vabad rahavood ettevõttele (FCFF) kasutamisel väärtuse hindamisel on WACC diskontomääraks. Hinnakujundus (n Tallinna Vesi, elektrienegia võrguteenus näide jne) Mõõdab nn kapitalikulu komponenti hinnas. Hind peab olema nii palju
· Projekti teostatavusega seotud riskid peaks olema avatud. Laenu saamist raskendavad: · Puuduseks võivad olla äriplaani üldine madal kvaliteet, kehv vormistamine, ebakonkreetne äriidee, puudulik turuanalüüs, loogikavead, otsesed vead finantsprognoosides, prognooside põhjendamatus (,,arvudega mängimine"), ka liigne pealiskaudsus. · Alustavate ettevõtete puhul ajaloo puudumine, riskantsus. · Laienemisplaane ei toeta finantseerimisallikate äranäitamine vajalikus mahus. (Investeeringud + käibekapital). · Miinuseks on ettevõtte senine nõrk finantsseis või ka probleemid varasemate laenude tagasimaksmisel. · Ettevõtte omanike ja juhtkonna varasem negatiivne krediidiajalugu. · Kapitali riskantne struktuur kaalu projekti etapiviisilist elluviimist ning erinevate finantseerimisallikate kombineerimist. · Ebapiisav tagatis. Üheks võimaluseks on garantiifondide kasutamine (KredEx).
ettevõtte (või projekti) see nii ongi), jäävad kohustused ikkagi laenu võtva organisatsiooni MÜÜK RAHAVOO SALDO käivitamisel kanda ning need tuleb täita sõltumata antud projekti edukusest. Organisatsiooniväliste finantseerimisallikate hulgas võib eristada: Nii laenuandjaid kui omakapitali investeerijaid huvitab äriplaan ja/või -projekt. · võõrfinantseerimist ehk krediitide (laenude) võtmist, Selle alusel otsustatakse, kas ja mis ulatuses krediteerida või investeerida. · riskifinantseerimist ehk riskikapitali kaasamist, Seega peab äriplaan või -projekt pakkuma rahastajale piisavalt vajalikku infot. · omafinantseerimist ehk omakapitali laiendamist,
Sisuliselt on tegemist firma likviidsuse juhtimisega. Eesmärgiks on optimaalne käibekapitali ja puhaskäibekapitali suurus. Käibekapitali õige juhtimine on äärmiselt vajalik, sest peamiseks pankroti põhjuseks on tihti käibekapitali ebaefektiivne juhtimine. Käibekapitali optimaalne suurus peab eelkõige kindlustama firma normaalse toimimise, raha konversioonitsükli põhjendatud pikkuse, aga ka käibevara finantseerimisallikate madalaima hinna. Ettevõte on likviidne siis, kui puhaskäibekapital on positiivne. Kui ettevõtte lühiajalised kohustused on suuremad kui käibevarad, on tegemist negatiivse puhaskäibekapitaliga. Negatiivne puhaskäibekapital näitab, et lühiajalist kapitali kasutatakse põhivara finantseerimiseks. Rahandusteoorias väidetakse, et käibevarade püsivat osa tuleks rahastada pikaajaliste allikatega. Kui seda reeglit ei järgita, siis tekib väike või lausa negatiivne käibekapital.
ICT Support OÜ võlakordajad nelja aasta lõikes on head, sest laenatud vahenditega on finantseeritud enamjaolt 40% ringis, mida võib pidada heaks tulemuseks. Ettevõtte finantsraskuste korral on kreeditorid rahuldavalt kaitstud. 6.5 Intresside kattekordaja Intresside kattekordaja mõõdab ettevõtte võimet maksta intresse saadud laenudele jooksvatest tuludest. Näitaja madal väärtus tähendab riski kreeditoridele ja see võib tuua ettevõttele raskusi täiendavate finantseerimisallikate leidmisel. · 2009. aasta intresside kattekordaja: · 2010. aasta intresside kattekordaja: ICT Support OÜ intresside kattekordajad on 2009. ja 2010. aastal vastavalt 20,45 ja 68,52, mis tähendab seda, et ettevõttel ei olnud mingeid raskusi oma jooksvatest tuludest intresse maksta. 7 ETTEVÕTTE RENTAABLUSE EHK TULUKUSE ANALÜÜS Rentaablus on kapitali tootlikkus, mis kujutab endast ettevõtte võimet saada seotud
tulumaksujärgsetest individuaalsetest kapitali hindadest, mis on kaalutud iga kapitali osatähtsusega kogukapitalis. WACC-i arvutamisel tuleks silmas pidada: WACC peab võtma arvesse kõik kapitali allikad; WACC-i tuleks arvutada maksudejärgsel alusel; ta peab silmas pidama inflatsioonilisi ootusi, kuna prognoositavad rahavood sisaldavad neid; WACC-i leidmisel tuleb arvestada ettevõttega seonduvat süstemaatilist riski; finantseerimisallikate osakaalud tuleb leida nende turuväärtuse, mitte bilansilise väärtuse baasil; WACC võib prognoositava perioodi jooksul muutuda, kui toimuvad muutused inflatsioonitasemes, kapitali struktuuris või süstemaatilises riskis. Kapitali kaalutud keskmine hind on ettevõtte omanike (aktsionäride) ja võlausaldajate (s.o. laenu- ja omakapitaliinvestorite) poolt nõutav tulumäär ehk teisisõnu, s.o. minimaalne tulunorm, mida ettevõte peab teenima oma varadelt, et mitte teenida kahjumit.
vajatakse uut tööjõudu jmt, lähtudes kavandatavast tootmismahust. Kavandamisel tuginetakse peaasjalikult varasematele kogemustele. Taktikalise kavandamise käigus otsustatakse ka, milliseid tooteid valmistada, kui palju uuendada senist sortimenti, milline on hinnastrateegia, koostatakse vajalikud eelarved, otsustatakse 40 lepingute sõlmimine tarnijate ning ostjatega ning kõik vajalikud finantseerimisallikate küsimused. Taktikalise kavandamise hõlmab ka strateegiliste plaanide alusel koostatavad rahalisi plaane ehk eelarved. Viimaseid vajatakse nii ettevõtte kohta tervikuna kui ka igale tootmisüksusele. Taktikaliste eesmärkide teostumiseks vajalik eelarvete süsteem sisaldab: · müügieelarveid (müüdavad kogused, hinnad ja käive). · müügikatte e. brutokasumieelarvet, · muutuv- ja püsikulude eelarveid, · kasumiplaani ehk kasumieelarvet,
Investorite poolt nõutav tulusus ongi firmale kapitali hinnaks, kui firma ei paku sellist tulu, siis investorid raha ei anna. Kasutatakse: Investeeringute eelarvestamisel (projektide analüüs): Projekti IRR (või MIRR) peab ületama kapitali hinda. Kui kapitali hind on suurem või vähemalt võrdne, siis tasub projekt vastu võtta. NPV arvutamisel kasutatakse diskontomäärana (sisuliselt ka projekti rahavoogude re-investeerimismäärana) Finantseerimisallikate valimisel(kapitali struktuuri kujundamisel) Püütakse kapitali struktuuri kujundada selliselt, et viia ettevõtte kapitali hind praeguse või planeeritava riskitaseme juures miinimumini Ettevõtte väärtuse hindamisel Vabad rahavood ettevõttele (FCFF) kasutamisel väärtuse hindamisel on WACC diskontomääraks. Hinnakujundus (n Tallinna Vesi, elektrienegia võrguteenus näide jne) 8
Kui ettevõte ei paku aktsionäridele ja teistele finantseerijatele oodatud tulu, siis nende investeeringu väärtus/atraktiivsus langeb. Kasutatakse: Investeeringute eelarvestamisel (projektide analüüs): Projekti IRR (või MIRR) peab ületama kapitali hinda. Kui kapitali hind on suurem või vähemalt võrdne, siis tasub projekt vastu võtta. NPV arvutamisel kasutatakse diskontomäärana (sisuliselt ka projekti rahavoogude re- investeerimismäärana) Finantseerimisallikate valimisel(kapitali struktuuri kujundamisel) Püütakse kapitali struktuuri kujundada selliselt, et viia ettevõtte kapitali hind praeguse või planeeritava riskitaseme juures miinimumini Ettevõtte väärtuse hindamisel Vabad rahavood ettevõttele (FCFF) kasutamisel väärtuse hindamisel on WACC diskontomääraks. Hinnakujundus (n Tallinna Vesi, elektrienegia võrguteenus näide jne) Mõõdab nn kapitalikulu komponenti hinnas
tasutavaid rahvusvaheliste organisatsioonide liitumis- ja liikmemakse. Eraülekannetes kajastuvad ühe aasta Eestis olnud võõrtööliste rahaülekanded koju ja mitteresidentidest töötajate kulutused Eestis, samuti mitmesugused kahjutasud, pärandused jne; reservid- kajastavad riigi keskpanga reservide muutust. Maksebilanss: kirjeldab välismajandustegevusest saadava tulu kujunemist; näitab väismaiste finantseerimisallikate struktuuri; aitab hinnata ja võrrelda riigi laenu- ja võlasuhteid teiste riikidega; aitab selgitada välisvaluutareservide muutumise põhjusi. Maksebilansi defitsiit tähendab, et vastav riik sõltub kaubavahetuses teiste riikide krediitidest (piltikult öeldes elab üle oma võimete). Krediitide abil jooksvate tarbimis- ja investeerimisvõimaluste suurendamine tähendab topeltpingutusi tulevikuks: vaja on
Kasutatakse: Investeeringute eelarvestamisel (projektide analuus): · Projekti IRR (voi MIRR) peab uletama kapitali hinda. Kui kapitali hind on suurem või vähemalt võrdne, siis tasub projekt vastu võtta. · NPV arvutamisel kasutatakse diskontomaarana (sisuliselt ka projekti rahavoogude re- investeerimismaarana) Finantseerimisallikate valimisel(kapitali struktuuri kujundamisel) · Puutakse kapitali struktuuri kujundada selliselt, et viia ettevotte kapitali hind praeguse voi planeeritava riskitaseme juures miinimumini Ettevotte vaartuse hindamisel · Vabad rahavood ettevottele (FCFF) kasutamisel vaartuse
neis KIE maades, kus koos üürisektorile orienteeritud tegevusega rakendati detsentraliseerimist ehk finantspiirangutest loobumist riigi poolt. Pakkumist mõjutavad subsiidiumid on osutunud tulemuslikuks, kui määratletud on selgelt sotsiaalelamusektori mõiste; pakutakse mõõduka hinnaga üürielamufondi; eluaseme soetamist toetavad meetmed on pikaajalised ja selgelt orienteeritud toetust vajavatele leibkondadele. Jätkusuutlikkus tähendab siinkohal finantseerimisallikate olemasolu, erakapitali ja erinevate kodanikuühiskonda kaasavate praktikate rakendamist. Nõudlust osutavad subsiidiumid on osutunud sel juhul toimivaks, kui neil puudub jäik piirmäär, st et ei kasutata otseseid ega kaudseid sissetulekupiiranguid, mis seab toimetulekutoetust taotlevad pered neist sõltuvaks ja/või vaesuslõkus. Toetus peaks sel juhul vähenema ühes sissetuleku tõusuga ainult sel määral, et ei kaoks huvi sissetuleku suurendamise vastu.
tegevuspõhise eelarve puhul Tegevus Summa 1. Koolitusvajaduse analüüs 2500 18 2. Õppegruppide formeerimine 2000 3. Programmi koostamine 1750 4. Koolitajate leidmine 12500 4.1. Koolitusfirmade leidmine 1250 4.2. .... .... Projekti kulud tuleb eristada finantseerimisallikate järgi, nii et igal rahastajal oleks selge, mis on tema kogupanus ning mille eest keegi täpselt maksab. See nõue kehtib erinevate rahastajate poolt finantseeritavate projektide puhul (vt tabel 5). Tabel 5. Eelarve koostamise 2.etapp - rahastusallikate kindlaksmääramine Kirjeldus Abikõlbulik kulu Mitteabikõlbulik Struktuuritoetus Toetuse Partneri Kokku kulu
34 Maksebilanss statistiline aruanne, mis summeerib konkreetse riigi poolt teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga. Ülesanded on teoreetiliselt samad, mis ettevõtte finantsaruannetel, kuid ettevõtjaks on siin riigi majandus tervikuna. Maksebilanss kirjeldab välismajandustegevusest saadava tulu kujunemist; näitab välismaiste finantseerimisallikate struktuuri; aitab hinnata ja võrrelda riigi laenu- ja võlasuhteid teiste riikidega;aitab selgitada välisvaluutareservide muutumise põhjusi. Eestis vastutab maksebilansi koostamise eest riigi keskpank. Selle koostamise aluseks on Rahvusvahelise Valuutafondi vastavate reeglite viies versioon. Maksebilansi koostamiseks vajalike andmete kogumisel kasutatakse: küsitluste süsteemi; rahavoogude süsteemi; administratiivne süsteem ja kombineeritud süsteem
Jäiku eelarveid kasutatakse eelkõige püsivas majanduskeskkonnas ja stabiilsetes ettevõtetes või paindlikke eelarveid kasutatakse eelkõige sesoonse, varieeruva tuluga ettevõtetes. 35. Ettevõte tegutseb lähtudes konservatiivsest finantseerimisstrateegiast, kui käibevarasid finantseeritakse lühiajalise finantseerimisega ja põhivarasid pikaajalise finantseerimisega. Ettevõte tegutseb lähtudes konservatiivsest finantseerimisstrateegiast, kui püsiva olemusega finantseerimisallikate suurus on põhivaradest suurem või ettevõte tegutseb lähtudes võrdsustavast strateegiast, kui käibevarasid finantseeritakse lühiajalise finantseerimisega ja põhivarasid pikaajalise finantseerimisega. Ettevõtte rahanduse 1. loengu teemadel koostatud, ainult ühe õige valikvastusega, küsimused ja pakutud vastusevariandid. Õige vastus on alla joonitud. 1. Järgmisest loetelust märkida finantsaruanne: aktivaaruanne; kasumiaruanne; rahavood
tegevuskulude ja tööjõukulude vähenemisega. Seoses sellega, et ettevõttes on kasutusel kasumiaruanne skeem 2, antud aruanne autoril ei olnud võimalust täpsemalt arvutada OÜ Abilis üld- ja juhtimiskulude taset. 36 8.3 Kapitali struktuuri suhtarvud Kapitali struktuur on firma poolt kasutatavate pikaajaliste finantseerimisallikate kogum.Eesmärk on kujundada firma kasutavate fondide püsivad allikad moel, mis võimaldaks maksimeerida firma lihtaktsiate hinda. Teisiti võib seda eesmärki tõlgendada kui püüdlust leida fondide koostis, mis minimeeriks firma kapitali üldhinda. Seda fondide allikate koosseisu võime nimetada kapitali optimaalseks struktuuriks. Neid fondide allikaid, millega kaasnevad püsivad finantskulud (pikaajalised võlad, eelisaktsiad) tuleb kombineerida
Osteti põhivara, arve tasumata Palgavõla tasumine arvelduskontolt Osteti sularaha eest materjale 16 3.2 Bilansikontod ja majandustehingute kirjendamine Majandustehingutest tingituid bilansikirjete muutusi arvestatakse kontodel. Konto on raamatupidamises info säilitamise vahendiks. Konto on tabel, mis kajastab ettevõtte vara vm seisu kahel kindlal ajahetkel ning muutusi kahe kindla ajahetke vahel ehk kontodel toimub vara ja vara finantseerimisallikate jne majandustehingute tagajärjel toimuvate muutuste jooksev arvestus. Kontodele märgitakse arvestusperioodi vara vm algsaldod, suurenemis- või vähenemistehingud ning lõppsaldod. Kontod avatakse aruandeperioodi algul bilansikirjete lõikes. Igale bilansikirjele võib avada ühe või mitu kontot. Kontosid on kahte liiki: • Kontod, kus registreeritakse varas toimuvaid muudatusi, on aktivakontod. • Ettevõtte kohustuste ja omakapitali muutumist kajastatakse passivakontodel.
Kapitali optimaalne struktuur on võla, eelisaktsiate ja lihtaktsiate koosseis, mis: Minimeerib kapitali üldistava hinna; Maksimeerib lihtaktsia hinna aga ka firma väärtuse Ettevõtte kapitali hinna arvutamisel kasutatakse sageli kapitali kaalutud keskmist hinda. Selle meetodi kohaselt leitakse ettevõtte kapitali hind erinevate kapitali allikate hindade kaalutud keskmisena, kusjuures kaaludeks on erinevate kapitaliallikate osakaalud ettevõtte finantseerimisallikate hulgas. Kuna intressid vähendavad ettevõtte tulumaksukoormust, sest nad on võimalik enne tulumaksustamist ettevõtte kasumiaruandest maha arvata, vähendatakse intressimäära tulumaksu võtta. Kapitali kaalutud keskmist hinda (WACC weighted average cost of capital) arvutatakse valemiga: WACC = wd k d (1 - t ) + w p k p + ws k s kus: Wd, Wp, Ws - vastavalt laenude, eelisaktsiate ja lihtaktsiate osatähtsus
48 Kiirendatud vajadus tõsta omakapitali suurust. Vajadus uute põhivahendite järele ja nende muretsemine. Lisaruumide vajadus või asukoha vahetus. Kiiresti kasvab käibekapitali vajadus, kaasneda võib põhivarade laiendamine. Sellel etapil on eriti oluline käibekapitali ja lühiajaliste kohustuste juhtimine. Vajalik võib olla pikaajaliste ettevõtteväliste finantseerimisallikate leidmine. Kapitali allikad on samad, mis esimeses faasis, lisandub kasumi reinvesteerimine (dividende ei maksta), kergem on saada kommertskrediiti ja täiendavaid palgalaene. Mõnel juhul võib kaaluda aktsiate avalikku müüki. 4. Küpsusfaas. Laienemine pidurdub ja realistlikult ei saa prognoosida tema uut kiirenemist. Dünaamiline periood on läbi. Tavaliselt juhtub üks kahest: äri näitab langusmärke, mille tõttu
- Efektiivsuse mõõtmine - rahulolu - Jõudluse mõõtmine sisendi ja väljundi suhe - Kvaliteedi mõõtmine - kvaliteet -... Elluviimine Strateegia realiseerimine juurutamine Olulised on: - Organisatsioonikultuur - Struktuur - Koostöövõrk - Juhtimissüsteem Valmisolekustaadiumite järgi jagunemine: Roheline tuli Kollane tuli Punane tuli Tegevuste sidumine eelarvega 1) Prioritiseerimine 2) Finantseerimisallikate määratlemine 3) Kaasfinantseerimine 4) Laenud, liisingud 5) Tagatised 6) EV rahastusallikad 7) EL rahastusallikad Välisabi taotlemine (9 kuldreeglit) 1) Järgi vormi ja juhendit 2) Sõnasta eesmärk 3) Selgita probleemi 4) Probleemi käsitlemine meetod 5) Vastutaja 6) Hindamine 7) Jätkuvuse tagamine 8) Realistlik eelarve 9) Spetsialistide kaasamine Arengukava sisukord 1) Puudub kindel reeglistik 2) Jälgida selle ülesehituse loogilisust 3) Soovitav koostada raamistik
intressikulu Suhtarv näitab, mitu korda firma teenib tagasi intressideks makstava summa. Seega kasutatakse intresside kattekordajat tavaliselt firma laenuseisu hindamisel. Antud kordaja kõrge väärtus annab infot selle kohta, et ettevõttel pole raskusi intresside tasumisel. Madal intresside tasumise võime tähendab riski kreeditoridele. Sellest tulenevalt võib ettevõte sattuda raskustesse täiendavate finantseerimisallikate otsimisel (Bõtskova jt 1997, lk 24). Suhtarvude arvutamisel valitseb suur mitmekesisus, iga analüütik kasutab eri komplekti ja ka konkreetsete suhtarvude väljarehkendamine ei ole standardiseeritud. Eri otstarbeks võib sama nimetuse all kohata sootuks erinevate majanduslike näitajate suhteid. Kui võrreldakse kuskil väljatoodud suhtarvude suurusi, tuleb alati kindlaks teha iga suhtarvu tegelik sisu ja arvutuskäik. Suhtarvude väärtuste puhul puuduvad universaalsed kriteeriumid, mis
põhivarade vanus ning ettevõtte investeeringute ulatus); ○ põhivara rentaablus = kasumitase / keskmine põhivara. ● Põhivarasse tehtavate investeeringute piisavuse analüüsi. ● Põhivarade kulumi ehk amortisatsiooni arvutamismeetodite valikut ning kasuliku eluea määramist. ● Investeerimisprojektide analüüsi ja valikut (mis viiks ettevõtte väärtuse tõusule). ● Investeeringute finantseerimisallikate valikut – kas võõrkapital või omakapital. ● Põhivarade hankimise, korrashoiu ning neist vabanemise protseduuride määratlemist ja nende täitmise järgimist. 18. Mille poolest erineb pehme kapitalipiirang tugevast? Kapitalipiirangud jagunevad: Pehme piirang (soft rationing) – kunstlikult tekitatud piirang. Näiteks juhtkond otsustab, et konkreetsel aastal investeeringute maht on X tuh EUR ning isegi kui leidub positiivse
· Töötajate kasvav arv. · Juhtide ja järelevaatajate lisandumine. · Kiirendatud vajadus tõsta omakapitali suurust. · Vajadus uute põhivahendite järele ja nende muretsemine. · Lisaruumide vajadus või asukoha vahetus. Kiiresti kasvab käibekapitali vajadus, kaasneda võib põhivarade laiendamine. Sellel etapil on eriti oluline käibekapitali ja lühiajaliste kohustuste juhtimine. Vajalik võib olla pikaajaliste ettevõtteväliste finantseerimisallikate leidmine. Kapitali allikad on samad, mis esimeses faasis, lisandub kasumi reinvesteerimine (dividende ei maksta), kergem on saada kommertskrediiti ja täiendavaid palgalaene. Mõnel juhul võib kaaluda aktsiate avalikku müüki. 4. Küpsusfaas. Laienemine pidurdub ja realistlikult ei saa prognoosida tema uut kiirenemist. Dünaamiline periood on läbi. Tavaliselt juhtub üks kahest: äri näitab langusmärke, mille tõttu
väärtus/atraktiivsus langeb. Kasutatakse: Investeeringute eelarvestamisel (projektide analüüs): 12 Projekti IRR (või MIRR) peab ületama kapitali hinda. Kui kapitali hind on suurem või vähemalt võrdne, siis tasub projekt vastu võtta. NPV arvutamisel kasutatakse diskontomäärana (sisuliselt ka projekti rahavoogude re- investeerimismäärana) Finantseerimisallikate valimisel(kapitali struktuuri kujundamisel) Püütakse kapitali struktuuri kujundada selliselt, et viia ettevõtte kapitali hind praeguse või planeeritava riskitaseme juures miinimumini Ettevõtte väärtuse hindamisel Vabad rahavood ettevõttele (FCFF) kasutamisel väärtuse hindamisel on WACC diskontomääraks. Hinnakujundus (n Tallinna Vesi, elektrienegia võrguteenus näide jne) Mõõdab nn kapitalikulu komponenti hinnas
annaabi.ee 
