Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keemia alused II - protokoll: Lahuste valmistamine, konsentratsiooni määramine (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Keemia alused II - protokoll-Lahuste valmistamine-konsentratsiooni määramine #1 Keemia alused II - protokoll-Lahuste valmistamine-konsentratsiooni määramine #2 Keemia alused II - protokoll-Lahuste valmistamine-konsentratsiooni määramine #3 Keemia alused II - protokoll-Lahuste valmistamine-konsentratsiooni määramine #4 Keemia alused II - protokoll-Lahuste valmistamine-konsentratsiooni määramine #5 Keemia alused II - protokoll-Lahuste valmistamine-konsentratsiooni määramine #6 Keemia alused II - protokoll-Lahuste valmistamine-konsentratsiooni määramine #7 Keemia alused II - protokoll-Lahuste valmistamine-konsentratsiooni määramine #8 Keemia alused II - protokoll-Lahuste valmistamine-konsentratsiooni määramine #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-03-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor notid Õppematerjali autor
Sissejuhatus eksperimentaalne töö kokkuvõte

Lahuste valmistamine, konsentratsiooni määramine

Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. Kui üks aine lahustub teises, jaotuvad lahustunud aine osakesed (aatomid, molekulid või ioonid) ühtlaselt kogu lahusti mahus.
Lahused jagunevad tõelisteks lahusteks ja kolloidlahusteks.
Lahustunud aine sisalduse põhjal eristatakse küllastumata lahust (lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahustub), küllastunud lahus (lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet) ja üleküllastunud lahust (aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel mõjutamisel (loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk eraldub).
Lahustumise ja hüdraatide tekkega võib kaasneda kas ekso- või endotermiline soojusefekt. Soojushulka, mis eraldub või neeldub teatud koguse lahustatava aine (1 mol) lahustumisel teatud koguses lahustis nimetatakse lahustumissoojuseks.
Gaaside lahustuvus väheneb temperatuuri tõusuga ja suureneb rõhu kasvuga. Gaaside lahustuvus vees väheneb, kui vesi sisaldab lahustunud soolasid.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
docx

Keemia alused II protokoll

3. Molaalsus (Cm) Molaalsus näitab lahustunud aine moolide arvu 1 kilogrammis lahustis. C m= 4. Moolimurd (CX) Moolimurd näitab lahustunud aine moolide arvu suhet lahusti ja kõikide lahustunud ainete moolide arvu summasse. CX= 5. ppm (parts per million) ppm näitab lahustunud aine massiosade arvu miljonis (106) massiosas lahuses. Kui ppm-ides väljendatavate lahuste kontsentratsioonid on väga madalad (lahuste tihedus 1,00 g/cm3), siis võib kehtivaks lugeda ka järgmised seosed: 1 ppm==== 6. Normaalne kontsentratsioon (Cn) Näitab lahustunud aine ekvivalentide arvu ühes liitris lahuses. Ekvivalentmass on aine mass, mis keemilistes reaktsioonides vastab 1,008 massiühikule vesinikule või 8,0 massiühikule hapnikule. Ekvivalentmass sõltub nii ainest kui ka konkreetsest reaktsioonist ja sisaldab sisuliselt

Keemia alused
thumbnail
5
docx

Keemia alused, protokoll 2.

3. Molaalsus (Cm) Molaalsus näitab lahustunud aine moolide arvu 1 kilogrammis lahustis. C m= 4. Moolimurd (CX) Moolimurd näitab lahustunud aine moolide arvu suhet lahusti ja kõikide lahustunud ainete moolide arvu summasse. CX= 5. ppm (parts per million) ppm näitab lahustunud aine massiosade arvu miljonis (106) massiosas lahuses. Kui ppm-ides väljendatavate lahuste kontsentratsioonid on väga madalad (lahuste tihedus 1,00 g/cm3), siis võib kehtivaks lugeda ka järgmised seosed: 1 ppm==== 6. Normaalne kontsentratsioon (Cn) Näitab lahustunud aine ekvivalentide arvu ühes liitris lahuses. Ekvivalentmass on aine mass, mis keemilistes reaktsioonides vastab 1,008 massiühikule vesinikule või 8,0 massiühikule hapnikule. Ekvivalentmass sõltub nii ainest kui ka konkreetsest reaktsioonist ja sisaldab sisuliselt

Keemia alused
thumbnail
22
docx

Lahuste valmistamine, kontsentratsiooni määramine

V lahus( dm 3) E aine( ) ekv Ekvivalentmass1 Eaine on aine mass, mis keemilistes reaktsioonides vastab 1,008 massiühikule vesinikule või 8,0 massiühikule hapnikule. Ekvivalentmass sõltub nii ainest kui konkreetsest reaktsioonist ja sisaldab sisuliselt moolvahekorrale vastavat informatsiooni. Kontsentratsiooni määramine tiitrimisega Tiitrimine on protseduur, kus reaktsiooniks kulunud ühe aine täpse kontsentratsiooniga lahuse koguse järgi leitakse teise aine lahuse kontsentratsioon. Büretti kasutades mõõdetakse täpselt ühe lahuse maht, teist lahust doseeritakse täpse mahuga pipeti abil. Näiteks soolhappe tiitrimisel täpse kontsentratsiooniga NaOH lahusega toimub reaktsioon HCl + NaOH →NaCl + H2O

Keemia
thumbnail
28
docx

Keemia praktikum nr2: Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus

1. Sissejuhatus. Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. Sarnane lahustub sarnases. Ioonvõrega ja polaarsed ühendid lahustuvad üldjuhul paremini polaarsetes lahustites (soolad, alused, happed vees), mittepolaarsed ühendid mittepolaarsetes lahustites. Gaaside lahustuvus Gaaside lahustuvus väheneb temperatuuri tõusuga ja suureneb rõhu kasvuga. Gaaside lahustuvus vees väheneb, kui vesi sisaldab lahustunud soolasid. Henry seadus. Gaasi lahustuvus vedelikus on proportsionaalses sõltuvuses gaasi osarõhuga lahuse kohal CM  k h  p kus, 1.1 CM – gaasi molaarne kontsentratsioon lahuses mol/dm3

Keemia alused
thumbnail
20
doc

Lahuste valmistamine, kontsentratsiooni määramine

Eksperimentaalne töö nr 1 Lahuste valmistamine, kontsentratsiooni määramine Töö ülesanne ja eesmärk Töö eesmärgiks oli valmistada lahuseid tahketest ainetest, määrata konsentratsiooni tiheduse kaudu, eraldada aine segust, kasutades erinevat lahustuvust. Sissejuhatus Lahus on kahest või enamast komponendist koosnev homogeenne süsteem. See jaguneb tõelisteks lahusteks ja kolloidlahusteks. Lahustuvuseks nimetetakse aine omadust lahustuda mingis lahustis. Lahuseid jagatakse ka küllastunud, küllastumata ja üleküllastunud lahusteks. Lahustumissoojuseks nimetatakse soojushulka, mis eraldub või neeldub teatud koguse

Keemia
thumbnail
12
docx

NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus

Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö eesmärk: Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Sissejuhatus Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. Massiprotsent (ehk protsendilisus) (C%) Massiprotsent näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses Lahuse massi ja mahu seob lahuse tihedus. Lahuse tihedus näitab lahuse ühe ruumalaühiku massi Lahustunud aine massi leidmiseks saab tuletada seose Molaarne kontsentratsioon (CM)

Keemia alused
thumbnail
14
docx

Keemia alused Protokoll 2

TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI0020 Keemia alused Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr. Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll Protokoll esitatud: arvestatud: Sissejuhatus Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. Tõelised lahused – lahused, milles on lahustunud aine jaotunud molekulideks, aatomiteks või ioonideks. Sellised lahused on termodünaamiliselt püsivad süsteemid. Kolloidlahused on erinevalt tõelistest lahustest heterogeensed (mitmefaasilised) süsteemid, kus lahuses oleva aine osakesed on palju suuremad.

Keemia alused
thumbnail
10
doc

Keemia aluste praktikum - LABORATOORNE TÖÖ 2 - Lahuste valmistamine, kontsentratsiooni määramine

LABORATOORNE TÖÖ 2 Lahuste valmistamine, kontsentratsiooni määramine Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva segus Töö eesmärk: Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Sissejuhatus: Kasutusel on erinevad seadused lahuste kohta ning nende abil leitakse soola mass lahuses (Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem.) ja protsent soola-liiva segus. Soola-liiva segu segatakse veega. Sool on vees lahustuv (Lahustuvus on aine omadus lahustuda mingis lahustis), liiv vees ei lahustu. Areomeetriga saab mõõta lahuse tiheduse. Leian tabelist, mis näitab lahuse tiheduse sõltuvust NaCl protsendilisest sisaldusest lahuses temperatuuril 20 °C, lähedased tihedused ja

Keemia alused




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun