NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus (0)

Eksperimentaalne töö 1

NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus

Töö ülesanne ja eesmärk

Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust.

Sissejuhatus

Kasutatud valemid:

Kasutatud mõõteseadmed , töövahendid ja kemikaalid .

Kaalud, kuiv keeduklaas , klaaspulk , lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder(250 cm3), areomeeter , filterpaber.

Kasutatavad ained.

Naatriumklooriid segus liivaga .

Kasutatud uurimis - ja analüüsimeetodid ning metoodikad.

Kaalusin kuiva keeduklaasi 5,35 g liiva ja soola segu. Lahustasin NaCl klaaspulgaga segades ~ 50 cm3 destilleeritud veega. NaCl lahustus vees hästi, liiv aga mitte. Kuna NaCl lahustuvus temperatuurist peaaegu ei olene, siis ei olnud vaja lahustuvuse tõstmiseks lahust vaja soojendada . Filtreerisin lahuse. Selleks kasutasin 250ml koonilist kolvi, millesse lahust filtreerisin, klassist lehtrit ning valge lindiga filterpaberit , mille voltisin kurdfiltriks. Täitsin filtrist ¾. Lahusta valasin filtrisse klaaspulga abil ning jälgisin, et lahus mööda keeduklaasiserva ei hakkaks alla nirisema , kui valamise fitrisse lõpetasin, siis panin klasspulga kiiresti keeduklassi tagasi, et mitte ühtegi tilka lahust kaotsi lasta. Filtreerisin lahuse ära. Keeduklaasi jäänud liiva jääkidele panin juurde 50 cm3 destilleeritud vett, segasin ning filtreerisin ka selle läbi sama filtri samasse koonilisse kolbi. Kui keeduklaasi oli jäänud jälle ainult liiva jäägid, lisasin umbes 20 cm3 destilleeritud vett, seda vett keeduklaasi valades jälgisin, et keeduklaasi seinad saaksid ka liiva jääkidest puhtaks. Filtreerisin ka selle läbi sama filtri samasse koonilisse kolbi. Kui lahus oli ära filtreerunud valasin filtrile lihtsalt destilleeritud vett, et NaCl täielikult filtri pooridest välja pesta. Liiva keeduklassist loputasin kraaniveega liivakogumisnõusse. Valasin lahuse koonilisest kolvist 250 ml mõõtesilindirsse ning lisasin nii palju destilleeritud vett, et mõõtesilindris oleks 250 ml lahust. Lahust tuli mõõtesilindris hoolikalt segada, selleks valasin lahuse tagasi koonilisse kolbi ning sealt uuesti mõõtesilindrisse ning see järel mõõtsin aeromeetriga lahuse tiheduse.

Katseandmed .

Võetud liiva-soola segu kogus – 5,35 g
Lahuse tihedus - ρ – 1,011 g/cm3
Sellest väiksem tihedus tabelis- ρ 1- 1, 0090 g/cm3
Sellest suurem tihedus tabelis- ρ2 - 1,0126 g/cm3
Otsitav massiprotsent-C%- 1,9 %
Massiprotsent, mis vastab tihedusele ρ1 –C%1- 1,50%
Massiprotsent, mis vastab tihedusele ρ 2-C%2-2,00%

Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs.

Pärast katse läbiviimist oli mul enda mõõdetud lahuse tiheduse ρ. Vaatasin tabelist: „ Lahuse tiheduse (ρ) sõltuvus NaCl protsendilisest sisaldusest lahusestemperatuuril 20°C“ enda leitud lahuse tihedusest ρ väiksema ρ 1 ja suurema ρ 2 tiheduse ning ka neile vastavad massiprotsendid C%1 ja C%2. Hakkasin saadud mõõtmistulemuste järgi tegma arvutusi .
Arvutasin otsitava massiprotsendi C% :
Arvutasin lahuses oleva NaCl massi maine:
Arvutasin NaCl protsendilise sisalduse liiva ja soola segus:
ArvutasinNaCl sisalduse lahuses järgmistes kontsentratsiooni väljendusviisides:
Molaarsus :
Molaalsus :
Moolimurd:
Normaalsus :
g/dm3 Kg/m3

Kokkuvõte või järeldused.

Katse ja arvutuste tulemusena sain lahuse tiheduseks ρ=1,011 g/mol ning massiprotsendiks C%=1,9 %. Katse sooritasin enda arvates edukalt esimese korraga, kuna vastavad arvutused tundusid klappivat õppejõu poolt välja arvutatutega, seega kordus katset polnud vaja teha.

Kasutatud kirjanduse loetelu .

Praktikumi juhend.