Tallinna Nõmme Gümnaasium Referaat Isaac Newton Nimi Tallinn 2010 Sisukord Lk Sissejuhatus................................................................................................ 2 Newtoni elu ja looming.............................................................................. 3 Isaac Newton 46-aastasena Godfrey Kneller'i portreel.............................. 4 Newtoni filosoofilised vaated..................................................................... 5-8 Kokkuvõte................................................................................................... 9 Kasutatud kirjandus.................................................................................... 10 ...
saavutamise võimalikkust. Selles aspektis pole epikuurlaste ja stoikute vahel erinevust, mõlemate jaoks on mõistuslik arusaam ainus õige tee õnnelikkusele. Kuid kui stoikute jaoks oli mõistus lõppkokkuvõttes maailma valitsev jõud, siis epikuurlaste jaoks on ta üksnes inimliku orienteerumise instrument iseendast irratsionaalses maailmas. Mõõdukus on vajalik vahend, et oma käitumises õigetest filosoofilistest arusaamadest tõesti ka juhinduda. Vaprus on vajalik vahend, et ületada hirmu kui kannatuste üht peamist põhjustajat. Õiglust vajatakse selleks, et kaasinimestega mitte konflikti sattuda. Õigluse parim vili on aga hingerahu. Kui inimene kõiki neid häid omadusi omab, siis ei saa ta epikuurlaste õpetuse kohaselt enam õnnetu olla, sest ta on ju siis õppinud vähesega leppima ja elu ebameeldivusi rõõmustavate mõtetega kompenseerima. Selline inimene on autarkne
Perspektiivi Biheiviorist Liberaalne Konstruktiiv Humanistlik Kriitiline Progressiivne nimetus lik perspektiiv ne perspektiiv filosoofia perspektiiv perspektiiv perspektiiv Võrdluse alus Keskmes Käitumine Õppija ise Reaalsus saab Inimene ja Võrdne Õppija ja tema olla ainult tema ühiskond kogemused ja valikud subjektiivne; potentsiaali vajadused teadmised arendamine tekivad läbi kogemuste Hariduse Õpetada "Toota" Iseseisev Üksikindiviidi Näidata Teadlik, eesmärk inimest intelligente, õppimine, pi...
Hugo Treffneri Gümnaasiumis ja reaalkoolis, seejärel Riia Polütehnikumis. Tartu ülikooli ei olnud Ennol võimalik astuda, kuna teda takistasid nõrgad tulemused matemaatikas. Juba Polütehnikumis õppimise ajal töötas Enno Tartus ajakirjanikuna, seejärel asjaajajana Valga krediidiühisuses ning kuni surmani Läänemaa koolinõunikuna. Aastatel 1923-1925 oli ta ajakirja "Laste Rõõm" toimetaja. Ernst Enno tütar oli näitleja Liki Toona (1910-1984). Enno looming on kantud filosoofilistest tõekspidamistest, mis on ainet saanud budistlikest ja läänemaailma müstilistest õpetustest. Selle kõrval on Enno luulet mõjutanud ka sümbolism. Enno oli kiindunud loodusesse ja kodukohta. Uskliku ema ja pimeda vanaema laulud ja pärimuslood taluhaldjatest, puukidest, krattidest, kodukäijatest, kaarnakivist jms olid tähtsaks elamusallikaks tema lapsepõlves. Enno loomingut võib iseloomustada kui igatsevat ja lüürilist, tema lemmiksümbolid on tee ja kodu.
loodusesse!" Rousseau poliitiline ideaal oli rahvavõim. Tema meelest pidi kõiki riigiasju arutama rahvakoosolekul, kuid see oli mõeldav vaid väikeste riikide puhul. Peateosed: "Arutlus inimestevahelise ebavõrdsuse allikatest ja alustest. 1754 Uus Heloise, 1761Emile ehk kasvatusest, 1762 Ühiskondlikust lepingust, 1762 Üksildase uitaja mõtisklused, 1776-1778 Pihtimused, 1782-1789 Rousseau ilukirjanduslikud teosed on välja kasvanud tema filosoofilistest seisukohtadest. Oma teostes ründas ta ka klassitsismi, nõudes sellelt rohkem elutõde. "Emilie ehk Kasvatusest" teose kokkuvõte ja lähem tutvustus .
Marcus Tullius Cicero (106-43 e.m.a) Cicero sündis Arpinumi linnas Latiumis rikka lihtkodaniku ja ratsaniku seisusest perekonnas. Tema esivanemad teenisid elatist oma hobuse ja relvadega sõdades, hiljem maksukogujatena. (Vikipeedia 2012) Cicero oli Roomas stoitismil põhineva eklektismi esindaja. Eklektism tähendab filosoofias erinevaist ja isegi vastandlikest filosoofilistest teooriatest võetud elementide liitmine nn uueks õpetuseks (ENE 1970). Cicero eristas positiivset ja nn igavest seadust. See ei olnud ,,inimeste väljamõeldud iga rahva otsusel kehtestatud, vaid igavene". Niisuguse igavese seaduse abil juhtis maailma mõistus kui jumalik printsiip. (Luts 1997) Samuti kuulusid eklektismi koolkonda tema sõber Marcus Terentius Varro, Sextiuste koolkond (asutati 40 e.m.a) kuhu
Ta suri Cerdaldos 21 detsembril, 1375. Looming Algas 1330. aastate keskpaiku Kirjutas luulet kui ka proosat Oma peateose, klassikalise novellikogu "Dekameron" (Decamerone; 'kümmepäevak') kirjutas ta aastatel 13491353 Millest räägivad tema novellid? Inimeste pattudest Nõrkustest Ülistades armastust Imetleb teravat mõistust Pilkab rumalust Jumalasulaste liiderlikkusest Ükski novell ei räägi otseslt Ühiskondlikest teemadest Poliitikast Religioonist Filosoofilistest teemadest "Dekameron" 1348. aastal, suure katkuepideemia ajal on ühte Firenze lähedasse villasse varjunud rühm inimesi 7neidu ja 3noormeest Igaüks räägib päevas 1novelli Päevas jutustatakse kokku 10novelli Tuuakse inimeste pahesi ja ka häid jooni esile Õpetlikud lood Pildid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Kunsti ja mittekunsti vaheline piir on sageli ebamäärane. Erinevatel aegadel on see piir olnud väga erinev. Selle piiri laienenud põhjuseks on vähenenud huvi staatiliste kujundite vastu liikuvate kujundite kasuks, ning teiseks põhjuseks on see, et vältida kunsti muutumist kaubaks. Kitsamas tähenduses käsitleb kunst nõutavate ja suhteliselt paigalseisvate kujundite loomist, mis on seotud kultuurilise tähendusega ja omakorda lähtub see ühiskondlikest, filosoofilistest, religioosetest arusaamadest. Kunst tähendab minu jaoks nii kujutavat kunsti kui ilukirjandust, muusikat, nätekunsti, tarbekunsti, tantsukunsti ja arhitektuuri. Hetkel ise huvitun tarbekunstist, nimelt nahakunstierialast. Kunsti kaudu saan tundma õppida elu ja iseennast, väljendada oma tõekspidamisi, elamusi ja suhtumist maailma. Inimene teeb kunsti selleks, et seda saaks vaadata, kuulata või jälgida. Seetõttu kui kunsti süüvida, siis pakub see inimesele
nõude ja ühiskonna vajaduse vahel omada kindlat struktuuri. Nii lükkab Adorno tagasi proletariaadi ja klassiteadlikkuse kontseptsioonid ja vastustab kõiki identiteedi vorme. Pidevalt loob uusi identiteete Adorno arvates aga kunst. Kunst on sihipäratu sihipärasus, milles käsitlematu saab käsitletavaks. Kunst on: a) puhas illusioon, ei vasta millelegi ja on seega vabadus; b) lahkuminev ratsionaalsest loogikast ja seega kriitiline, kunst on Adorno arvates lahus kõigist filosoofilistest, loogilistest ja ontoloogilistest eeldustest; c) kunstil on mittediskursiivne iseloom ja selles mõttes on tõeliselt vaba ja loomulik vaid muusika, teised kunstiliigid on allutatud ratsionaalsusele (logosele ?). Adorno arvab, et ideoloogia ei ole ebaõige, vaid pigem ta pretensioon reaalsust esitada. Esteetiline illusioon aga omab vabastavat karakterit. Seega sõltub ka kunsti väärtus ja tähendus (kas illusioon v. ideoloogia) kontekstist. Kuna
Analüüs Tegevus toimub 19.sajandi teine pool Inglismaal (Londonis). 40-aastane Dorian Gray näeb välja nagu 20-aastane noormees, kes on tõeline džentelmen ja välimuselt väga kaunis. Ta jääb silma kunstnikule Basil Hallwardile, kes on Doriani ilust lummatud ja maalib portree, mis ei vanane. Basil kiidab Doriani taevani ja Doriani enesehinnang tõuseb lakke. Basili sõber Henry Wotton kohtub Dorianiga, kiindub Doriani ja räägib noormehele oma filosoofilistest mõtisklustest, mis panevad Doriani mõtlema ilu kadumise üle. Ühel hetkel märkab Dorian, et maal on hakanud vananema. Dorian arvab, et on hulluks minemas, tapab kohutaval viisil Basili. Dorian lööb noaga pilti augu, pilt muutub nooreks ja ilusaks tagasi, Dorian muutub vanaks ja koledaks. Hävitades maali, tappis Dorian iseenda. Esimene põhiprobleem on mitu mõrva peab inimene oma elus sooritama, et ta saaks rahus surra
inimene väljendab oma tundeid isiklikes suhetes, eriti armastuses ja abielus. MERKUUR Näitab, mil viisil mõjutavad märgi omadused mõtlemist ja suhtlemisoskust. MARSS Näitab kuidas keegi end tegutsedes väljendab. Osutab ka sellele, millisel alal inimene edasi püüdleb, millised on tema ambitsioonid. JUPITER Annab informatsiooni inimese eetilistest, usulistest ja filosoofilistest vaadetest ja tõekspidamistest Näitab huvi filosoofia ja kõrghariduse vastu. SATURN Näitab, mille eest tuleb inimesel vastutada ja kuidas arendada enesedistsipliini. Näitab, kuidas püüdleb inimene positsiooni ja tuntuse poole. URAAN Näitab inimese vabadus- ja individuaalsuspüüdlusi, originaalseid ideid, inspiratsiooni elu mõitsmiseks. NEPTUUN Näitab inimkonna ideaalide väljendumist 14
Ajalugu RUUM (piirkond, riik, manner, impeerium) VS AEG (aasta ,sajand, ajastu) Ajalooteooria on arutelu millega ajaloolased tegelevad, kuidas ja miks nad minevikku uurivad. Chris Lorenz vatab ajalooteooriat lahutamatus seoses praktilise ajaloouurimisegaAjalooteooria moodustavad filosoofilised või reflektiivsed arutlused selle üle, mis on ajaloo objekt(id) või keel(ed). Ajalooteooria moodustub ,,minevikuga seotud kirjelduste, veendumuste ja teadmiste kõikide aspektide filosoofilistest käsitlustest, ning on ühteaegu nii kirjeldav kui ka normatiivne (A. Tucker) Ajaloolaste seas pole üksmeelt ajaloo objekti, meetodi ega teaduslike saavutuste osas, mis peaksid seda eristama ühiskonnateadustest. Ei pasita olevat selge, mis peaks olema ajaloo ,,põhiteema" tema konkreetsed ajalis-ruumilised piirid. Ajalooteoorial on kolm üksteisega seotud praktilist funktsiooni: 1. Legitimeerib mingi konkreetse ajalookirjutuse tava, konkreetse ajalootemise viisi
poeesia vastu. Esimesed luuletused kirjutas Blok viieaastaselt. Päris tõsine huvi poeesia vastu tekkis, kui ta lõpetas gümnaasiumi ja astus Peterburi ülikooli õigusteaduskonda. Hiljem ta läks üle ajaloo-filoloogia teaduskonda ja lõpetas selle edukalt. 20.nda sajandi alguses toimusid poeedi elus kaks tähtsat sündmust.Esimene neist armastus Ljubov Mendelejevi tütre vastu, kes oli kuulsa Vene keemiku Dmitri Mendelejevi tütar. Teiseks innustumine Vladimir Solovjova filosoofilistest ideedest. Nende sündmuste tulemusena ilmus Aleksandr Blogi esimene poeetiline kogumik "Värsid kaunist daamist" (1904-1905). Bloki nimi sai kohe tuntuks. Hiljem, pärast Esimest Vene revolutsiooni (1905-1907aastal), tekkinud poliitilise situatsiooni tõttu, laskus poeet taevast maa peale: ta vaatleb hoolikalt ümbritsevat tegelikkust, kogu meid ümbritsevaid mitteharmoonilist maailma. 1915-1916 aastatel isiklikel põhjustel ja 1914 alanud maailmasõja tõttu Blok kirjutab
paratamatult. Kunstnik, soovides luua midagi oma, peab kasutama ennast ümbritsevat teadlikult rohkem. Kirjanik, kes istub laua taha, et välja mõelda suuri mõtteid või lugu, võib küll pakkuda lugejale head meelelahutust, kuid kui see lugu ei põhine mitte millelgi ega tule tema enda seest, ei jäta ta mingit jälge lugejasse ega ühiskonda. Heaks näiteks võib tuua poola kirjaniku Czesław Miłoszi, kelle looming ja isegi luuletused on väga tugevalt mõjutatud tema enda elust, filosoofilistest ja poliitilistest vaadetest. Vastuseid küsimusele miks peaks inimene tegelema loominguga, võib leida mitmeid. Esmalt muidugi lõpp-tulemuse pärast. Kunstiteose pärast, mis eeldusel, et see on hea, kannab endas sõnumit ja mõjutab inimesi, kes sellega kokku puutuvad . Samuti on lõpp-tulemus juba väga mõjuv põhjus autorile endale, kes ainuüksi loomise protsessi läbi saab sellest kasu. See on teine põhjus: puhtalt loomise protsess arendab inimest, olenemata
4 ,,JULIE EHK UUS HELOISE" 1761........................................................................................................................4 ,,ÜHISKONDLIKUST LEPINGUST" 1762................................................................................................................5 ,,PIHTIMUSED"....................................................................................................................................................5 KOKKUVÕTE OLULISIMATEST FILOSOOFILISTEST SEISUKOHTADEST......................................6 .................................................................................................................................................................................6 ROUSSEAU PRAKTILINE VÄÄRTUS TÄNAPÄEVAL...............................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS...........................................................................................................................
mõtlemist ja suhtlemisoskust. VEENUS Näitab informatsiooni selle kohta, kuidas inimene väljendab oma tundeid isiklikes suhetes, eriti armastuses ja abielus. MARSS Näitab kuidas keegi end tegutsedes väljendab. Osutab ka sellele, millisel alal inimene edasi püüdleb, millised on tema ambitsioonid. JUPITER Annab informatsiooni inimese eetilistest, usulistest ja filosoofilistest vaadetest ja tõekspidamistest Näitab huvi filosoofia ja kõrghariduse vastu. SATURN Näitab, mille eest tuleb inimesel vastutada ja kuidas arendada enesedistsipliini. Näitab, kuidas püüdleb inimene positsiooni ja tuntuse poole. URAAN Näitab inimese vabadus- ja individuaalsuspüüdlusi, originaalseid ideid, inspiratsiooni elu mõitsmiseks. NEPTUUN Näitab inimkonna ideaalide väljendumist 14
Renessanss ja humanism. Olulisemad isikud ja teadlased. Renessanss vaimne ja kultuuriline murrang, antiikkultuuri iluideaali taassünd Olulisel kohal inimese ainulaadsus, rõhutatakse individualismi, ideaaliks universaalinimene, kes on pädev kunstis ja teaduses. Eeldused: kaubandusele tuginev majanduslik tõus, rikkuste kogunemine ja panganduse teke, uute ja varakapitalistlike suhete kujunemine Humanism keskpunktis ei olnud enam jumalus, vaid inimene. Taganes kiriku filosoofilistest ja moraalsetest vaadetest, kuid lõplikult kirikust lahti ei löödud. Isikud: Niccolo Machiavelli poliitiline mõtleja (makjavellism salakaval poliitika), Rotterdami Erasmus avaldas Uue Testamendi parandatud tõlke kreeka keelest ladina keelde; ideed sillutasid teed usupuhastusele; Teadlased: Mikolaj Kopernik heliotsentriline maailmasüsteem, Johannes Kepler orbiidid on
Tasakaalustatuse all mõistetakse võrdsete arengueelduste loomist kõigile ELi piirkondadele, aga samuti vabaturu majandusprotsessidest tekkivate sotsiaalsete tagasilöökide leevendamist. Sellised tagasilöögid võivad oma iseloomult olla regionaalsed, puudutades mingit kindlat piirkonda/piirkondi, või ka struktuursed, puudutades eelkõige teatud kindlaid tööstusharusid või töökohti. Regionaalpoliitika vajadust on võimalik põhjendada väga erinevate argumentidega alates filosoofilistest ja lõpetades majanduslikega. Esiteks kasutatakse regionaalpoliitika õigustamiseks nn võrdsuse ja õigluse aspekti, millest lähtuvalt peab kõigil kodanikel olema õigus osa saada üldise majanduskasvu hüvedest, keegi ei pea sellest ilma jääma tulenevalt oma geograafilisest asendist. Majanduslike põhjendustena tuuakse esile, et mahajäänud piirkonnad peidavad endas kasutamata jäänud ressursse, mille rakendamine võimaldab tõsta toodangut ja seeläbi ka sissetulekut.
toikute ja Platoni Akadeemia mõjutused, millest täielikult ei pooldanud ta ühtegi. Filosoofilised teosed Selline lai käsitlus näitab Cicero eklektitsismi. Suur oli mõju Kreeka filosoofidelt, kelle teoseid Cicero tõlkis ja kelle kadunud originaalteoste üksikasjalikud ümberjutustused annavad tänapäevalgi teavet suundumustest hellenismiaja filosoofias. Filosoofilised teosed Suure osa säilinud filosoofilistest teostest kirjutas Cicero lühikese perioodi jooksul 4644 eKr, mil ta poliitiliselt enam aktiivne ei olnud. Neist tuntuimad on "De finibus bonorum et malorum" ("Hüvede ja pahede piiridest"), "Tusculanae disputationes" ("Tusculumi arutlused"), "De natura deorum" ("Jumalate loomusest") ja "De officiis" ("Kohustustest"). Filosoofilised teosed Osaliselt on säilinud Cicero riigifilosoofilised teosed "De re publica" ("Riigist") ning "De
................................................................................... 7 Sissejuhatus Mis on filosoofia? Filosoofia tuleneb kreeka keelsest sõnast ning ligikaudne tähendus sellele on tarkusearmastus. Filosoofiale on antud palju erinevaid definitsioone ning päris üheselt ei olegi sellele küsimusele võimalik vastata. Nagu Georg Wilhelm Friedrich Hegel (1770 1831, saksa filosoof) on kirjutanud ,,Kuid isegi, kui me oletame, et filosoofia on tõeline teadus ja üks neist filosoofilistest süsteemidest on tõene, tekib küsimus: aga milline? Missuguse tunnuse järgi teda eristada? Iga süsteem veenab, et ta on tõene, igaüks viitab erinevatele tunnustele ja kriteeriumidele, mille järgi saab tõde tunnetada". Hegel on üks vähestest filosoofidest, kes on tegelenud filosoofia ajalooga ning tema arvates ei tee filosoofiliste süsteemide paljusus filosoofiale kahju, vastupidi, selline mitmekesisus on vajalik filosoofia olemasoluks, on tema oluliseks jooneks.
regivärsi näiteid. "Tormi ja tungi" rühmituse liikmeid (nt Lenz, loomingu algul Goethe, hiljem liitunud Schiller), ühendas mäss isiksust ahistavate ühiskondlike ja esteetiliste normide vastu. Oma loomingus nõudsid nad vabadust, võrdsust ja õiglust kõigile inimestele, neilt tuli nn tugeva geeniuse idee. "Torm ja tung" valmistas ette saksa romantismi. 10.Torm ja tung:Noorte saksa kirjanike liikumine,mis oli kantud ennekõike Rousseau ja herderi filosoofilistest ideedest,alustasid teiste seas oma loometeed Goethe ja Schiller.See liikumine valmistas ette romantismi.Liikumises osalejad rõhutasid üksikisiku rolli ajaloos ja kutsusid üles tegelikult aktiivselt mõjutama ,,Tormlejate" looming oli täis teravat ühiskonnakriitikat ja kunsti alal võitles liikumine klassitsismi karmide,isiksust ahistavate esteetiliste normide vastu. 11. Goethe elu ja looming: 14. Goethe 1745-1832. Sündis Frankfurdis kindlustatud kodaniku peres. Alghariduse sai
Tõestamaks ühtse tõe olemas olematust, pean tõestama, et minu (või kelle tahes) puhul ei kehti need teooriad, mis on tunnistatud kehtima. Kasvõi ühest sellisest piisab, sest ma ei näe, miks peaksid kehtima ka ülejäänud, kui ei kehti see üks. Kui ma selle leian ning arvan mõne teise teooria kehtivat, tuleneb see arvatavasti sellest, et ma ei ole avastanud selle mittekehtivust enda või minu lähiümbruskonna puhul. Teooriad võtaksin mõnedest filosoofilistest tekstidest, aga ka minu mälus olevatest meenutustest. Põen haigusi väga harva - umbes kord aastaaja kohta (vahel veelgi harvemini). Vaadates aga oma varasemaid haigusi, mis ei ole kahtlemata tulnud külmetusest, kuna käin pea aastaringselt riides enam-vähem ühtemoodi (õhukese nahk-jakiga) ning sellepärast tekiks küsimus, miks haigestusin ma teisipäeval, aga mitte esmaspäeval, kuigi ilmastikuolud olid
määratud püüdlema valguse ja ümbersünni poole. Ennot on aina kannustanud igatsus absoluudi järele, mille sümboliteks on valgus ja päike. Inimene, Enno isegi, on igavene rändur, N. ,,Rändaja õhtulaul" alatiseks määratud otsima oma kadunud kodu. Oma paremates luuletustes saavutab ta lummava sugestiivsuse, mis võib viia lugeja katarsiseni. Ta ise arvas alati, et missugune on inimene ise, tema hing ja vaim, seesugune on ka ta luule. Enno looming on kantud filosoofilistest tõekspidamistest, mis on ainet saanud budistlikest ja läänemaailma müstilistest õpetustest. Selle kõrval on Enno luulet mõjutanud ka sümbolism, eelkõige Maeterlinck. N. ,,Hall laul", ,,Ta tuli...", ,,Igatsuse laul" Enno loomingut võib iseloomustada kui igatsevat ja lüürilist, tema lemmiksümbolid on tee (,,Rändaja õhtulaul", ,,Igatsuse laul", ,,Sind jumalaga jätsin sääl") ja kodu(reaalne isakodu, lapse- ja
järgmine eelmise ära võidab. Need on Armastus, Voorus, Surm, Kuulsus, Aeg ja Igavik - niisiis kuus üksteise üle võidutsevat triumfi. Selle teosega tegeles kirjanik surmani, kuid suri enne selle valmimist. Oma suurteoseks pidas Petrarca ladinakeelset eepost ,,Africa" (1342), mille teemaks on roomlaste võit Kartaago üle. Kirjanik on loonud ka ladinakeelset luulet, nagu 12 ekloogi üldpealkirjaga ,,Karjaselaul" (,,Bucolicum carmen", lõpetatud pärast a. 1356). Petrarca filosoofilistest teostest olgu märgitud ,,Üksildasest elust" (,,De vita solitaria"), mis ülistab eemaletõmbumist elukärast raamatute maailma. ,,Ravimeist nii hea kui ka kurja saatuse puhuks" (,,De remediis utrisque fortunae") on mõeldud lohutusraamatuna. ,,Maailmapõlgusest" (,,De contemptu mündi", 1343) on autori pihtimus dialoogi näol kirikuisa Augustinuse ja autori vahel maise armastuse teemal. Ajaloolised teosed nagu ,,Kuulsaist meestest" (,,De viris illustribus",
epikuurlaste ideoloogia, stoik, platonliku akadeemia mõjutused, millest täielikult ei pooldanud ta ühtegi. Tema filosoofilised tööd on üles ehitatud Aristotelese dialoogide näidetele toetuvalt. Selline lai käsitlus näitab Cicero ekletismi. Suur on mõju Kreeka filosoofidelt, keda Cicero palju on tõlkinud ja kelle kadunud originaalteoste üksikasjalikud ümberjutustused annavad teavet hellenistlikest suundumustest tänapäeval. Cicero tänini säilinud filosoofilistest töödest nõuavad enimmainimist "Cato Vanem vanadusest" (Cato Maior de senectute), "Jumalate loomusest" (De natura deorum), "Hüvede ja pahede piiridest" (De finibus bonorum et malorum). Cicero loomingul on olnud väga suur tähendus nii renessanssajastule kui ka kogu Euroopa hilisemale kultuurile. Antiikaegse retoorikakunsti saavutused võttis kokku Marcus Fabius Quintilianus (u 35-96), kuulus kõnemees, kes oli esimene rooma riigipalgaline retoorikaõpetaja.
Generali. Kuna töö võttis kogu tema jõu ja aja ega jätnud võimalust kirjutada, vahetas ta töökohta ning asus tööle ametnikuna Böömi kuningriigi töötajate õnnetusjuhtumikindlustuses, kus oli tegev kuni enneaegse pensionilejäämiseni 1922. aastal. Tööaeg oli seal palju lühem. Pärastlõunati ja õhtuti tegi Kafka pikki jalutuskäike läbi linna, külastas sotsiaaldemokraatide, realistide või anarhistide parteikoosolekuid, võttis osa filosoofilistest vestlusringidest ja loenguõhtutest ning käis teatris. 1912. aastal sündisid tema esimesed tähtsamad teosed: jutustus “Otsus”, mille ta kirjutas ühe ööga, suurem osa romaanist “Ameerika” ja “Metamorfoos”. Avalikkuse ette jõudis samal aastal raamat “Vaatlus”, mis sisaldab 18 proosalugu. Peale selle kirjutas ta tollal palju kirju Felice Baurile, kellega kihlus kaks korda – ning tühistas ka teise kihluse. 1912-1917. aastal kirjutas Kafka talle üle 500 kirja ja postkaardi
"Arutlus küsimuse üle: kas teaduste ja kunstide areng on aidanud puhastada kombeid?"- tsivilisatsiooniga kaasnev luksus ja jõudeolek viivad ühiskonna nõrkuse ja languseni. "Arutlus inimeste ebavõrdsuse päritolu üle"- ebavõrdsus tekkis koos omandikirega ja kaasajal on selle keskseks avaldusvormiks ühiskonna enamiku rõhumine rikka vähemuse poolt. Tema ilukirjanduslikud teosed kasvasid välja tema filosoofilistest seisukohtadest. "Julie e. Uus Heloise", romantilisekallakuga kiriromaan, tolle aja menukaimaid armastusteemalisi teaoseid, on sentimentalistliku proosa klassikaline näide. "Emile e. Kasvatusest"- on pedagoogiline romaan, kus Rousseau esitab oma kasvatusalased seisukohad: kui lasta lapsel rahulikult areneda, surumata maha tema loomust, siis tuleb temast õige inimene. Ta uskus , et headus on sünnipärane. 5. Inglise valgustuskirjandus
võime foneeme eristada. Keel, mida imik kuuleb, hakkab varsti mõju avaldama, sest umbes kaheksakuuselt ilmneb märgatav langus imiku võimes eristada foneeme, mida ei esine tema ümber räägitavas keeles. (Butterworth, Harris : 108-110) Seega on parem, kui laps hakkab mitu keelt õppima juba imikueas. 7 KOKKUVÕTE Käesolevas referaadis käsitlesin kaasaegset imiku taju alastest uurimustest, mis tuginevad filosoofilistest ja ajaloolistest ettekujutustest välja kasvanud imikuea kognitiivse arengu teooriatele. Siin on esitatud ka Piaget` teooria, mille kohaselt tegutsemine loob tajule struktuuri ning Gibsoni alternatiivse seletusega, mis rõhutab taju informatiivset väärtust. Uuringute põhjal oletame, et imikud tajuvad objektide kompleksseid omadusi, nagu näiteks kuju ja suuruse jäävust, tahkust ja püsivust, enne kui neil on olnud võimalus need omadused ise oma tegevuse kaudu kokku seada.
määratud püüdlema valguse ja ümbersünni poole. Ennot on aina kannustanud igatsus absoluudi järele, mille sümboliteks on valgus ja päike. Inimene, Enno isegi, on igavene rändur, N. ,,Rändaja õhtulaul" alatiseks määratud otsima oma kadunud kodu. Oma paremates luuletustes saavutab ta lummava sugestiivsuse, mis võib viia lugeja katarsiseni. Ta ise arvas alati, et missugune on inimene ise, tema hing ja vaim, seesugune on ka ta luule. Enno looming on kantud filosoofilistest tõekspidamistest, mis on ainet saanud budistlikest ja läänemaailma müstilistest õpetustest. Selle kõrval on Enno luulet mõjutanud ka sümbolism, eelkõige Maeterlinck. Talle oli lähedane panteistlik arusaam, et jumalik alge on killustunud kogu looduses, millest inimene on üks osa ning samades õigustes kõige elavaga. Materiaalsesse kesta vangistatud hing aga püüdleb ümbersündide kaudu üha suurema täiuslikkuse poole, et lõpuks sulada jumalusse. N. ,,Hall laul", ,,Ta tuli..
materiaalsete vajaduste eest hoolitsemisele. Augustinus oli ka väga usin kirjutaja ja ta on endast maha jätnud päranduse, millele on raske võrdväärset leida. Tänaseni on tema kirjutistest säilinud 113 raamatut, 207 kirja ja rohkem kui 500 jutlust. Tema kõige tuntumateks töödeks on raamatud nimega "Pihtimused", "Jumala Linn" ja "Kolmainsusest". Augustinuse kirjatööd võib jagada kolme perioodi. Esimene periood (386-396) koosneb põhiliselt filosoofilistest mõttekäikudest. Teine periood (396-411) sisaldab tema hilisemaid kirjutisi manilaste eksiõpetuste vastu. Sellesse perioodi mahuvad ka tema "Pihtimused" ja raamat "Kolmainsusest". Kolmas periood (411-430) sisaldab endas põhiliselt kirjutisi Pelagiuse eksiõpetuse vastu. Ning sellesse perioodi mahub ka Augustinuse ehk kõige kuulsam kirjutis "Jumala Linn". Augustinus oli väga võimekas ja aukartustäratav teoloog. Suure osa oma elust võitles ta
tingitud ja staatiline, sageli muinasjutuline, tegevus ja intriigid on napid, dialoog lakootiline, tegelased on allegoorilised või sümboltähendusega. Peamine on hingeseisundite ja elamuste esiletoomine. Avaraid interpreteeriumis- ja üldistamisvõimalusi annavad võrdkujundid ja pildid, sümoltähendusega tegelased ja situatsioonid. Esindajad: peamine esindaja on belgia näitekirjanik M. Maeterlinck (1862-1949). Tema draamalooming läheb muinasjuttudest, legendidest ja filosoofilistest ideedest. Paremad näidendid on : "Printsess Maleine" (1889), ,,Pimedad" (1890), ,,Pelleas ja Melisande" (1892), ,,Sinilind" (1909) Estetism Aluseks on kunsti sõltumatuse idee. Kunsti eesmärk on temas eneses. Estenismiga on seotud dekadents, sümbolism, kunst kunsti pärast. Eredalt väljendub iluprintsiip O. Wilde´i (1854-1900) loomingus, tema muinasjuttudes ,,Õnnelik prints" (1888), ,,ööbik ja roos" (1888) ja romaanis ,,Dorian Gray portree" (1891). Uusromantism
ära rootsi keele nii hästi, et sai koolide revideerimisel ilma tõlgita hakkama. Iseäranis hindas ta rootsikeelset koolikirjandust, kavatsedes sellest koguni nii mõndagi eesti keelde tõlkida. Enno luulet hoiab koos ühtne arusaam maailmast, elust ja surmast, mis lähtub teosoofiast. See on lihtsustatult kõneldes kujutelm mateeriasse vangistatud surematust hingest, mis on igavesti määratud püüdlema valguse ja ümbersünni poole. Enno looming on kantud filosoofilistest tõekspidamistest, mis on ainet saanud budistlikest ja läänemaailma müstilistest õpetustest. Selle kõrval on Enno luulet mõjutanud ka sümbolism, eelkõige Maeterlinck. Talle oli lähedane panteistlik arusaam, et jumalik alge on killustunud kogu looduses, millest inimene on üks osa ning samades õigustes kõige elavaga. Võrreldes Noor-Eesti luuletajatega jäi Enno oma ajas ülekohtuselt tagaplaanile. Tema idamaiselt meditatiivne luule on populaarsust kogunud hiljem. Korp
temasse kui kodanlasse suhtuti. Kui Werther oli krahv von C pool lõunal, sai ta aru, et temasugused inimesed, käsualused, õukondlaste hulka ei kuulu. Ta märkas, et preili B kõneleb temaga vähem vabalt kui muidu. Lõpuks pidi Werther lahkuma, sest krahv ajas ta seltskonnast minema. Õukondlased alandasid ja tegid Wertheri sarnaseid inimesi sügavalt maha. 7. Miks sooritas Werther enesetapu? (Lähtu vastamisel ka sügavamatest filosoofilistest ja enesetunnetuslikest põhjustest.) Kui aktuaalne on enesetapp tänapäeva Eestis? Werther mõistis, et üks kolmest, kas Lotte, Albert või ta ise, peab siit ilmast lahkuma. Ta otsustas enesetapu kasuks, sest ta ei suutnud kellelegi teisele haiget teha. Werther palus enda teenril minna Albertilt kahte revolvrit küsima, sest ta vajas neid ,,reisiks". Pärast revolvrite saamist, kirjutas Werther viimase hüvastijätu kirja, milles palus
· Aastatel 1923-1925 oli ta ajakirja "Laste Rõõm" toimetaja. · Ernst Enno suri 7.03.1934 Haapsalus. Looming: · Enno luulet hoiab koos ühtne arusaam maailmast, elust ja surmast, mis lähtub teosoofiast. See on lihtsustatult kõneldes kujutelm mateeriasse vangistatud surematust hingest, mis on igavesti määratud püüdlema valguse ja ümbersünni poole · Ennot on aina kannustanud igatsus absoluudi järele, mille sümboliteks on valgus ja päike · Enno looming on kantud filosoofilistest tõekspidamistest, mis on ainet saanud budistlikest ja läänemaailma müstilistest õpetustest. Selle kõrval on Enno luulet mõjutanud ka sümbolism. · Enno luuletustes oli ka loodusel tähtis koht. Maastikupildid on mahedates toonides ja suubuvad tihti tundeavaldustesse või filosoofilistesse mõtisklustesse · Võrreldes Noor-Eesti luuletajatega jäi Enno oma ajas ülekohtuselt tagaplaanile. Tema idamaiselt meditatiivne luule on populaarsust kogunud hiljem. Teosed:
vali sõnu kellegi jutu järgi, vaid rahva arusaamise järgi. Kõike võetakse sõna-sõnalt. Räägitakse edasi nii, nagu aru saadakse. Sõnad takistavad aru toimimist, kui sõnu valitakse halvasti ning oskamatult. Teisel viisil aga sõnade defineerimine ning seletamine ei aita asja kergemaks teha. See ajab inimese aru samuti segadusse. 6) Kust rändavad inimvaimu iidolid (teooriaiidolid) ja miks neid nii nimetatakse? Inimvaimu iidolid rändavad meile filosoofilistest õpetussõnadest. Nimetus on tulnud sellest, et nad sõltuvad filosoofia teooriast. 7) nimetage lühidalt vähemalt 3 (7-st) hõimuiidoli erinevat liiki (koos sellega millele see liik vastandub ehk milline tunnetatavast jääb arvesse võtmata) Ühed hõimuiidolid on niisugused, mis pärinevad inimvaimu substantsi rahutust liikumisest. Teised, mis pärinevad selle ahtusest. Kolmandad aga substantsi ühtlusest
kaasasündinud kalduvusi ja sisemisi tunge. Tema õpetuse kohaselt on inimeste hindamisel oluline just headus, mitte mõistus. Oma traktaatides ründas Rousseau ka klassitsismi, nõudes kunstiloomingus rohkem elutõde: Kirjutage ka lihtsatest inimestest, laiendage vaatevälja! Rääkige lihtsat keelt! Eemale tsivilisatsiooni mõjuväljast, tagasi loodusesse! Rousseau enda ilukirjanduslikud teosed kasvasid välja tema filosoofilistest seisukohtadest. Teda peetakse romantikute eelkäijaks, kuna ta avaldas suurt mõju romantilisele kirjandusele. Diderot - mitmekülgne intellektuaal ja karm usukriitik, kes võitles aktiivselt eesrindlike kodanike ideede eest. Tal oli entsüklopeedialiste teadmistega filosoof, kes koostas esimese prantsuse entsüklopeedia. Tema juhtimisel ilmus kokku 17 köidet ning 11 lisaköidet. Ta kirjutas ka veel inglise kodanlasedraama eeskujul näidendeid ja avaldas
tegudel ja valikutel on paratamatult mõju tervele universumile. Religioon Hinduismi filosoofia peamine eesmärk on müstilise reaalsuse tajumine ja kuna see tegevus on loomult religioosne, siis on siin side filosoofia ja religiooni vahel eriti tugev. Hinduismi ei saa pidada filosoofiaks ega ka kindlalt piiritletud religiooniks. Pigem on see väga laiahaardeline sotsiaal-religioosne kompleks, mis koosneb lugematutest sektidest, kultustest ja filosoofilistest süsteemidest ning nendega põimuvatest mitmesugustest rituaalidest, tseremooniatest ja vaimsetest distsipliinidest. Selle taustal toimub lugematu jumalate, jumalannade kummardamine. Kaks tähtsamat jumalat, keda hinduistid kummardavad on Siva ja Visnu. Visnut on enamasti seostatud kosmose ja selles oleva korra säilitamisega. Seetõttu seostub ta kuningavõimuga ja dharma alalhoidmisega. Tema enim kummardatavad kehastused on Rama ja Krisna
20. sajandi ühe olulisema majandusteadlasese John Maynard Keynes'i järgi nimetatakse seda ideed keinesismiks. Riigipoolset aktiivset majanduse juhtimist on vaja eelkõige stabiilse arengu garanteerimiseks. Turu isereguleeriv toime on tihti liiga aeglane, riigil on seega kasulik neid protsesse kiirendada. Tänapäeval ongi liberaalse ideoloogia sees prevaleerivad peamiselt sotsiaalliberalistlikud ideed. Kõigile liberalismi vooludele ja erinevatest filosoofilistest tagapõhjadest lähtuvatele doktriinidele on aga omased viis põhimõtet. Nendeks on: Individualism; Parlamentarism; Võimaluste võrdsus; Reformism; Antiklerikalism (ei peeta õigeks kiriku aktiivset sekkumist poliitikasse ja ühiskondlikku ellu). http://et.wikipedia.org/wiki/Liberalism
laialivalguvad praemunad ja kellad. ,,Mehaanilis-tehnilisest esemest pidi saama minu hirmsaim vaenlane ja isegi kellad oleksid pehmed või poleks neid üledse olemas" jutustab Dali 1942. aastal New Yorgis ilmunud autobiograafias ,,Salvador Dali salajane elu". Sellest, kuidas ta leidis oma tuntuima motiivi, kõneleb Dali lähemalt: sulav Camembreti juust pani 9 teda mõtlema ,,superpehmetest filosoofilistest probleemidest. Kahe tunniga valmis pilt ,,Pehmed kellad", mille Ameerika ostja pisut hiljem nimetas ümber ,,Mälu püsivuseks". ,,Mälu püsivus" (1931) ,,Mälu püsivus" pandi välja ühes New Yorgi galeriis ning jõudis lõpuks linna mainekasse moodsa kunsti muuseumisse. Sellega algas hispaania kunstniku vaatemänguliselt skandaalne karjäär, mis tegi temast eelkõige Ameerika suure tähe. Pehmed kellad said kaubamärgiks,
Referaat Filosoofiast Willard Van Orman Quine Tallinn 2012 Sissejuhatus Käesolev referaat on kirjutatud filosoofist, kes oli meist kõigest mõne generatsiooni võrra vanem. Suur osa tema filosoofilistest ideedest on ehitatud üles ühiskonna toimimisele. Kuna tema elutee lõppes alles üksteist aastat tagasi, võib teda nimetada vägagi kaasaegseks filosoofiks, kelle ideed haakuvad ehk tänapäeva ühiskonna teemadega paremini. Hiljuti leidis aset hääletus, kus Quine arvati viie tähtsaima viimase kahe sajandi analüütilise filosoofi hulka. Referaadis tutvume tema elulooga ja räägime ta vaadetest küll kohati üldjoontes, kohati sügavamalt
Nonkognitivism Kognitivism Mõned eetikaväited on tõesed ei jaa veateooria realism subjektivism 6 Veateooria igapäevamõtlemine on niivõrd nakatunud ekslikest filosoofilistest seisukohtadest, et on suurel määral vigane. Kuidas meie mõtlemist siis ravida? John Mackie (1917-1981): Moraaliotsustused ei ole reaalselt olemasolevad väärtused. Kõik moraaliotsustused on väärad. Mackie on antirealist moraaliotsustustel (faktidel) ei ole tõeväärtust. Moraaliotsustused ei vasta maailma kohta käivatele faktidele. Pole olemas moraalitõdesid ja me eksime, kui arvame, et on. (Realistid väidavad, et moraaliotsustustel on tõeväärtus.)
mustuse. Egiptlaste elurõõm sai kurvastusest võitu ning nad hakkasid pidutsema sööma ning õlut ja veini jooma. Õlu oli üldse rahva armastatuim jook ja seda tunti vähemalt kuut- seitset sorti. 6 4. Salapära ning müstika. Püramiidid on juba üle nelja ja poole aastatuhande inimkonna huvi äratanud. Kas on nad tohutud hauakivid või kiviraamatud igavestest matemaatilistest ja filosoofilistest tõdedest? Või on nad hoopis kadunud kõrgtsivilisatsiooni teadmiste mälestusmärgid? Peale pikaajalist arvutus- ja uurimistööd teatas Londoni ajaleheväljaandja John Taylor, et püramiid ei kujuta mitte vaarao hauakambrit, vaid muistset tarkuse raamatut ning arvas, et püramiidi ehitajad teadsid Maa tõelist kuju, täpseid mõõtmeid ja liikumisprintsiipe. Taylor mainis toetudes araabia käsikirjale: ,,Cheopsi püramiid sisaldab mitmekesiste teaduste ja
Seetõttu on kindel, et peale mõtleva hinge ja Jumala on olemas ka materiaalne maailm puud, majad, inimese keha jms. Descartes oli dualist uskus kahe maailma olemasolu ehk kahte substantsi: mõtlevat hinge ja materiaalset keha. PIERRE ABELARD Eluaeg: 1112. Saj Rahvus: prantslane Tsitaat: ,,Naist ihaldada pole patt, patt on sellele ihale järele anda." Teosed: pole vaja Filosoofia olemus: Abelard'i filosoofilistest kirjatöödest huvitavaimad käsitlevad nõndanimetatud universaalide küsimust; need on sõnad nagu ,,punane" või ,,puu", mida võib täpselt üht ja sama moodi kasutada lugematu arvu erinevate objektide kohta. Kas need sõnad tähistavad midagi, mis eksisteerib iseseisvalt või mitte? Platon ütles, et jah et on olemas
Voltaire (1694-1778) -ajaloolised teosed -ilukirjanduslikud teosed 54 näidendit ( tragöödiad, komöödiad, proosadraamad, ooperilibretod jne) – eeskujuks Shakespeare, peam klassitsistlikus stiilis; eksootiline element poeem “Henriaad”(1728) – valgustatud monarhi kuju poeem “Orleans’i neitsi”(1735) -filosoofilised jutustused: kõige loetavamad tema loomingust, ainus mõõdupuu valgustuslik mõistus, ülevaade ajastu filosoofilistest ideedest; põhiprobleem – maailmas valitsev kurjus. “Zadig”(1747) “Mikromegas”(1752) “Kohtlane”(1767) “Candide ehk Optimism”(1759) -eesmärgiks ei ole sügav inimkujutus; sorav jutustamisanne; satiirik Saksamaa ei olnud rahvuslikku ega poliitilist ühtsust teaduste areng nn tormi ja tungi liikumine – mäss isiksust ahistavate ühiskondlike ja esteetiliste normide vastu; vabadus, võrdsus, õiglus;
ühiskonnaõpetuses, suurim edu saavutatakse "kohta liigestes" varemmoodustatud
lähenemisviisides. Ja veelgi: filosoofid, nagu ka teadlased, matemaatikud ja lihtsalt
katsetajad, on hakkasid arendama "rakenduslikku" filosoofiat, kohaldades nende
meetodeid ja teadmisi konkreetsete küsimuste lahendamiseks tehnoloogia, poliitika,
haridus etc valdkonadest aga positivistlik traditsioon ei sure, vaid pigem see on osa
uutest filosoofilistest mõtetest kui kaudne, tihti iseenesestmõistetav lisand.
11
Allikate loetelu
Rudenko V. I. 2002. Referatõ po istorii filosofii. Rostov n/D: izd-vo
Talt võeti 1938.a. saksa kodakondsus ja ta emigreerus USA-sse. Suurt menu saavutas ka tema teos ,,Arc de Triomphe", mille sisuks gestaapo vanglast põgenenud saksa kirurgi Ravici ja näitlejanna Joan Madou armastuse lugu. Ka tema teosed ,,Elusäde", ,, Aeg antud elada, aeg antud surra", ,,Must obelisk" käsitlesid teise maailmasõja teemat. Oma peateoseks pidas kirjanik ,,Taeval ei ole soosikuid" (1961), milles teeb kokkuvõtte varasemas loomingus korduvalt väljendatud filosoofilistest seisukohtadest. Remarque´i karakterid on loodud nappide, kuid täpsete joontega, on väga iseseisvad. Kirjanik püüab rääkida tunnetest, armastusest,sõprusest otsekui väljaspool aega ja ruumi. Ernest Hemingway (1899-1961)-Ameerika kirjanik sündis Illinoisis arsti pojana. Pärast kooli lõpetamist töötas Kansas Citys ajalehereporterina. Kirjandus sai põhialaks 1920.aastatel. Esimesed ilukirjanduslikud teosed nägid trükivalgust pariisis, aga 1928
Selles referaadis saab lugeda, miks Popper ei nõustunud Hume´i vaadetega ja kuidas ta ise neid lahti seletas. Püüan lahti seletada, mis on üldse Popperi meelest teooria ja mida peab Popper kõige paremaks viisiks, kuidas mõtteid ammutada. Kõigele eelnevale lisaks võib sellest referaadis lugeda, miks Popper arvab, et ühtegi teooriat ei saa lugeda ei tõeseks ega valeks. Lisaks kirjutan ülesse Popperi teoste nimistu, kus oleks võimalik leida veel materjali tema filosoofilistest vaadetest, kui teema tundus huvitavana. Elu Ja Looming Karl Raimund Popper on sündinud 28. juulil 1902 aastal Viinis, kes oli Austri päritolu Briti filosoof. Ta sündis jõukas ja haritud juudi keskklassi perekonnas. Isa Simon Siegmund Carl Popper oli advokaat. Ema nimi oli Jenny Popper neiupõlves Schiff. Aastatel 1922-1924 tegi Popper läbi tislerikoolituse, mille ta lõpetas sellieksamiga, sooritas
Kanoonika Epikuros on määratlenud filosoofiat ,,tegevusena, mis kaalutluste ja arutluste varal teostab õnneliku elu". Filosoofia ülesandeks on Epikurose arvates aidata inimestel saada õnnelikuks, vabaneda kannatustest: "Tühjad on filosoofi sõnad, kui nendega ei vabastata ühestki kannatusest. Nagu arstiteadusest pole kasu, kui ta inimese keha haigustest ei vabasta, nii pole ka filosoofiast kasu, kui ta inimese hinge ei ravi." Juba sellest nähtub, millist osa epikuurlaste filosoofilistest taotlustest etendab eetika. Kõik muud teadmised on väärtuslikud vaid niivõrd, kuivõrd nad kaasa aitavad selle ühe, keskse eesmärgi saavutamiseks. Lähteks ning aluseks selle lähemal uurimisel on aga vaja kriteeriume, mis oleksid rakendatavad vahetegemisel tõe ja vale, ige ning ebaõige vahel. Need kriteeriumid või mõõdud (,,kanon"), mis sel viisil meid avitavad eristama vajalikku mittevajalikust ning tähtsusetust, need kaanonid peavad kätkema
poolt. Need kirjutatud mõtted moodustavad teise etapi filosoofia õppimisest, vajalik pärast filosoofiliste teoreemide mõistmist. Täites selliseid kirjutatud filosoofilisi harjutusi, püüab Marcus muuta oma hinge ja sisemist korraldust, mis omakorda muudab tema käitumist. Teine etapp filosoofilises hariduses on protsess, milles filosoofia õpilane treenib end panema teooriaid praktikasse ja seega teha edusamme tarkuse poole. 3. ,,Seisukoht Kosmosest" Kõikidest filosoofilistest harjutustest raamatus ,,Iseendale" on ehk kõige esileküündivam ,,Seisukoht Kosmosest". Mitmetes lõikudes õhutab Marcus ennast üle olema piiratud üksikisiku perspektiividest ja kogeda maailma kosmilisest vaatesnurgast. Sa võid kõrvale jätta palju liigset, mis sind vaevab ja mis tervenisti rajaneb su arvamusel, ning juba sellega lood enda ümber avarust, et mõttes ümber haarata kogu maailm, mõelda
kujutleda, milline see mõiste on, mis meil puudub. Filosoofia ei produtseeri tegelikkuse kohta käivaid lauseid. Filosoofia ei ole teadus. Filosoofia laused ei ole tegelikkuse pildid. Et aga kõik mõtekad laused on Wittgensteini järgi tegelikkuse pildid, siis pole filosoofia lausetel põhja all. Kuigi filosoofilised väited paistavad pealtnäha sügavad, on nad tegelikult tühi koor, millel puudub sisu. "Enamik filosoofilistest asjadest kirjutatud lauseid ja küsimusi ei ole väärad, vaid mõttetud. Seetõttu ei saa me säärastele küsimustele üldse vastata, vaid üksnes nentida nende mõttetust. Enamik filosoofide küsimusi küsimusi ja lauseid põhinevad sellel, et me ei mõista keele loogikat. Need on sama sorti nagu küsimus, kas Hea on rohkem või vähem identne kui ilus." Kui filosoofia laused on mõttetud, kas pole siis mitte mõttetud ka LFT laused?
annaabi.ee 
