50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-03-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
hannaaunin
Õppematerjali autor
20 loetud artiklit ja 26 küsimust Valle-Sten Maiste Filosoofia/Esteetika I eksamiks 1 1). Saarinen, Esa 1997 Rakendusfilosoofia. Vikerkaar 3 (KÜSMUS: Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused.) (kr k phileo - “armastan” , sophia - “tarkus”) Filosoofia on teoreetiline teadusharu maailmast arusaamise kohta. Filosoofia tugineb inimmõistusele ja spekulatsioondele. Filosoofia pürgib üldkehtivate tõdede selgitamise poole, proovib näha, kuidas kõik “asjad” ühte pilti kokku sobituvad. Kontinentaalne ehk spekulatiivne filosoofia on 20. saj tekkinud suund, enamasti saksa ja prantsuse filosoofe, kes tegelesid kirjanduse ja kultuuriuuringutega. Tegeletakse mõtisklemisega maailma üle, inimese olemasolu üle, kultuuri ja kogemuse üle. Stilistiliselt esseistikale lähenev. Mõistete selgusele ja ühtsele teaduslikule fikseerimisele ei pöörata suurt tähelepanu. Pakutakse uusi seletusi maailma kohta. Siia liigituv
reaalselt, raudselt tekib,on tema ind me käsi juhtimas.(Felix Kotta: Kiviõlis; 1950) Diakrooniline Teksti vaadeldakse ajalooliselt kujunenud tunnusjoonte ja konteksti taustal. (nt zhanri ajalugu; autori erinevad loomeetapid) Dialektiline Tees Antitees Süntees Hüpotees: Argumendid selle poolt ja vastuTees/Hüpotees:Kalju Lepiku looming on tüüpiliseks näiteks Eesti pagulaskirjandusest. Strukturalistlik Ideelis-formaalsete struktuuride tuvastamine Mihkel Tiks: Korvpalliromaan. Tln, 1985(Romaanis on kirjeldatud ühe spordimehe arengulugu alates tema esimestest sammudest suures spordis kuni võistlusspordist loobumiseni.) 1. osa: Mängu algus 2. osa: Keset mängu 3. osa: Mängu lõpp Hinnanguline Kirjanduskriitika
Suured ja avarad õued mosseede ümber. Luksuslikud ja kaunid, palju purkkaeve jne. Mossee ise oma kuplitega on äärimselt kaunis ja moodustab kunstis olulise vormi. Ka sisemised ruumid kaunistatud arabeskide ja kalligraafiliste tsitaatidega koraanidest. Antiik-Euroopa Kreeka, Rooma antiik. Seostub ennekõike just Kreeka kultuuriga, sest roomlased eelkõige kopeerisid ja alles aegamööda suutsid vabaneda kreeka eeskujudest. Euroopalikku kunsti iseloomustab kõrgetasemeline looming kõigis kunstivaldkondades, eriti skulptuuris ja kirjanduses. Skulptuuris suudeti pakkuda anatoomiliselt korrektseid kujusid. See harmooniline ja loomulik kehahoiak iseloomustab Vana-Kreeka skulptuure. Kirjandus Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" panid aluse euroopalikule kirjandusele. Kreeka kunstiloomingu kõrge tase seotud mütoloogia. Kangelased olid Jumalused või titaanid. See oli maailm, mis käis harmooniliselt läbi inimestega. Igal kunstil oli oma kaitsejumal. Apollon oli
räägitud. Voltaire kutsus üles mitte rääkima madalatest asjadest vaadatuna ülevalt, vaid just madalast vaatepunktist (rahvalikuma keele kasutusele võtmine). Kirjutanud palju raamatuid, kus pilk läheb idamaadesse, see on ka võõrandumise idee. Voltaire’le on omane idamaisus, eksootika, võõrandumine. Tema üks juhtivamaid temaatikaid on fanatism. Ta võitles selle vastu ja leidis, et fanaatilisus on halb. Voltaire’i looming läheb sajandi keskel pooleks. Varasemad mõtted saavad uue tõuke 1756ndal aastal (toimus Lissaboni maavärin, mille kohta ta kirjutab poeemi). Voltaire’il purunes siis usk maailma harmooniassa. Ta leidis, et maailm on suur disharmoonia ning jumalik ettehool ei päästa kedagi. Voltaire jätkab massiivselt kirjutamist, siinhulgas ka kirjanduskriitikat: näiteks „Arutlus antiiksest ja kaasaegsest tragöödiast“; otseseid pöördumisi; draamasid (tol ajal kirjutati
Kui keegi imetleb midagi, mis on tehtud millegi teise järgi, suundub ta imetlus sellele, mille järgi on see tehtud. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine. Plotinose vaated kunstile “Luulekunstist” ehk “Poetica” polnud määratud avaldamiseks, vaid koolisiseseks kasutamiseks, olles midagi lektorikonspekti taolist. Võib olla mõne Aristotelese õpilase poolt kirjutatud, redigeerimata ja vasturääkivustega. Aristotelese arvates looming on jäljendamine – jäljendatakse kas erinevate vahenditega, erinevaid asju või üleüldiselt erinevalt. Jäljendusi kujutatakse värvide ja vormidega, häälega, sõna ja harmoonia abil. Jäljendajad jäljendavad tegevuses olevaid inimesi (head ja halvad). Jäljendamisel on seega kolm erinevust: millega, mida ja kuidas. Jäljendamine on inimesele lapseeast kaasa antud. Inimene on teistest elusolenditest enim jäljendavam, sest ka oma esimesed õpingud teeb inimene jäljendamise abil
ennast upitada, paremat elu elada. Kunst päästab maailma. *Wilde (1856-1900) rajas oma loominguga esteetilise ,,kunsti kunsti pärast" liikumise Inglismaal. Selle sisuks oli tees, et kunstil puuduvad eesmärgid peale esteetilise. Kunst teeb reaalsuse, loodus õpib kunsti käest, mitte vastupidi. Elu ja reaalsust pole olemas. *Baudelaire oli esimene, kes hakkas modernistliku kõrgkultuuri looma. Temalt pärinbeki modernismi algversioon, mis on kõikuv ja tasakaalustamata. Baudelaire looming on ta jaoks teatud ajalooline ülesanne, sest teadlikult kirjutas ta seda võõrdunud lugejale,kellele polnud luule midagi enesestmõistetavat. Kogumikus ,,Kurja lilled"on ta oma olemasolu õigustanud ja põhjendanud. Midagi niisugust polnud varem tehtud. Ta hakkas kirjutama sellist tüüpi luulet, mida suudaks lugeda ka moodne suurlinnainimene, kelle keskendumisvõime on nõrk Sellise luule loomise tegi talle kergemaks asjaolu, et ka ta ise oli pärit suurlinnast, ning sarnanes
SISSEJUHATUS KULTUURITEOORIASSE 020914 Enda tehtud konspekti saab kasutada eksamil. Väidetavalt MA aine. Walter Benjamin - kirjandusteoreetik, võimalik lugeda ka eesti keeles tema raamatuid. Rein Raud – „Mis on kultuur?“ Strinati – „Sissejuhatus poppkultuuri“ Focault’ Schmidt, Riley „Culture Theory“ 3 põhilist meest: NIETZSCHE, MARX, FREUD. Kultuuri defineerimisel vastandumine kultuuri ja looduse vahel. „Kui me näeme metsas puud kasvamas, siis kas see on kultuur?“ Kultuur on inimtekkeline, inimese poolt loodud, loodus on aga inimesest sõltumata/puutumata. Filosoofiline lähenemine: DESCARTES – 2 eraldi asuvat maailma – res cogitans (atribuudiks mõtlemine) / res extensa (atribuudiks ulatuvus). Tema ideed levisid Valgustusse. Valgustuse üks sisu on just nimelt see, et mõistuse abil me saame looduse seadustest aru. Loodus ei hakka vastu, me saame loovmaailma valitseda. Kellad on looduse vastu suunatud vägivald. Renessanss tähistab ini
Kunsti ajalooline järk on läbi, kui me saame teada, mis kunst on ja mida ta tähendab. Hegel ütleb, et kunst on vaba ainult siis, kui ta on enese pannud maksmasfääris, mida ta jagab koos religiooni ja filosoofiaga, saades niiviisi veel üheks viisiks ja vormiks, mille kaudu kõige avaramad vaimsed tõed jõuavad teadvusesse. Kunst on meie jaoks mineviku asi ja jääbki selleks. Danto, Arthur 1995. Kunsti lõpp. Looming 12 Anderson, Perry 1996 Ajaloo lõpud Vikerkaar 56 ja 910 Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. Welsch, Wolfgang1998 1997 Aesthetics Beyond Aesthetics www.uni magdeburg.de/iphi/ww/papers/Beyond.html http://www.kunstikeskus.ee/keskus/keskus_artiklid.html http://www.okupatsioon.ee/ajaloolisetoe/ajaloolitode2.html
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid