FILOSOOF Päritolu, ajastu, Põhiküsimused Eetika- Tsitaat koolkond harjumus/komme Sokrates 469-399 ekr Enesetunnetamine; Pidas oluliseks Ei ole olemas üleüldisi Athena Individualism; vooruseid ja see tulenes moraalireegleid; Kreeklane Tarkuse ja tõe tarkusest; eelistas inimesed üksnes näivad otsimine; võrdles reaalteadusele targana; teadmised üksikuid nähtusi ja humanitaarteadust; sünnivad teostest. tegi nende alusel järeldusi; filosofeeris suheldes.; tähtsustas eetilisi küsimusi. Platon ...
Valgustus Mõtteviis, mis vastandab end endisele vaimupimedusele Mõte tekkis Inglismaal. Empiiriline uurija J.Locke + Berkeley ja D. Hume Eeldused: Maadeavastused Uue mõtteviisi teke- kriitiline,ratsionalitlik. Loodusteaduste edu Tehnika areng. Iseloomulikud jooned: Usk vaatluste ja katsetustega saadud teadmistesse Vaimse vabaduse hindamine Katoliku kiriku kritiseerimine Hüljatakse vanad traditsioonid ja autoriteedid Ratsionalism Progress toimub kogu aeg Kasvatus omab tähtsat rolli Inimesed on loomupooolest võrdõiguslikud( looduse seisukohalt) *Inimõiguste väljakujunemine Valgustajad: Descartes(1596-1650) Voltaire Valgustatud absolutism Montesquieu Konstitutsiooniline monarhia Rousseau Vabariik + Hariduses peab arendama lapse loomulike andeid, mitte suruma peale distsipliini. Diderot Leibniz...
1. Mida thendab sna "antiik" ? Vana vi muistne. 2. Antiikkirjanduse all meldakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandust. 3. Mida hist oli kreeklaste keelel ja riigikorraldusel ? Kumbki polnud htne. Keel oli jagatud mitmeks dialektiks ja polisteks. 4. Nimeta muistne Kreeka aladel kneldud dialektid: a) joonia b) aioolia c) dooria d) atika 5. IV sajandil e.Kr hakkas Kreekas kjunema htne knekeel koinee, mis thendas hine, ldine. 6. Kreeka kirjanduse ajaloo perioodid: a) Arhailine ajajrk b) Klassikaline e Atika periood c)Hellenistlik ajajrk d) Koonia impeeriumi periood. 7. Mida thendavad snad "Hellas" ja "hellenid"? Kreeka ja kreeklased 8. Eepose miste - lugulaul, pikk, enamasti vrssides kirjutatud jutustava sisuga teos, milles luuakse terviklik pilt maailmast. 9. Nimeta vanakreeka eeposed: Ilias ja Odsseia 10. Mida on teada Homerosest ?Pime laulik, palju ninud ja teravapilguline. 11. Iliase ja Odsseia mju hilisemale kultuurile : Prast eeposte ...
TALLINNA MAJANDUSKOOL ELEA KOOLKOND Referaat HINNATUD: B SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis kirjeldan üht olulisemat antiikkreeka filosoofilist koolkonda, Elea koolkonda. Kirjeldan ka lühidalt antiikfilosoofia kujunemist. Referaadis rõhutan eelkõige koolkonna tähtsamaid esindajaid ja nende põhimõtteid eesmärk selgitada eleaadide panust foilosoofiasse. Sissejuhatust on vaja juurde kirjutada !!!!! 1.ANTIIKSE FILOSOOFIA AJALUGU Kogu antiikfilosoofia ajaloo võib kolmeks perioodiks jaotada: 1.Eelklassikaline periood (7. Saj eKr 5. Saj eKr) Paljudes käsitlustes nimetatakse seda perioodi ka ,,eelsokraatiliseks" ajastuks, kuid see eeldab et teadliku filosoofilise mõtlemise harrastamine algab alles Sokratesega. Eelklassikaline periood on jaotatud otstarbekuse mõttes omakorda alaosadeks: A) Kreeka filosoofia vanimad koolkonnad a) vanim filosoofia Ioonias...
FILOSOOFIA SOKRATES................................................................................................................... 2 PLATON........................................................................................................................2 ARISTOTELES............................................................................................................. 3 DESCARTES.................................................................................................................5 LOCKE...........................................................................................................................5 HUME............................................................................................................................6 KANT.............................................................................................................................7 WITTGENSTEIN JA ANALÜÜTILINE FILOSOOFIA........
sellega tegelevaid inimesi filosoofideks. Filosoofia kasvas välja maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist puudutavast religioossest arutlusest. Maailma püüdis esimesena seletada Mileetose filosoof Thales, kelle arvates sai kõik alguse veest. Thalese õpilane Anaximandrose meelest ei saanud maailma lähtuda ühest või teisest looduses esinevast ainest, vaid aluseks on apeiron meeltega tajumatu piiritu alge. 5-4. sajandi filosoofidest on tuntuim Demokritos, kelle seletuse järgi koosneb maailm tühjusest ning selles liikuvatest ja omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest aatomitest. Matemaatikas olid silmapaistev roll Pythagorasel ja tema õpilastel. Pythagorase meelest põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Tuntuim on Pythagorase teoreem. Arstiteaduses oli oluline koht 5.-4. sajandil elanud arstil Hippokratesel, keda peetakse mahuka meditsiinialaseid teadmisi kokkuvõtva teose autoriks, milles
Poiss kasvas oma ema suguvõsas boheemlaste seas. Esimesed luuletused kirjutas ta 5-aastaselt. Suved veetis ta vanaisa mõisas, millest 8 km kaugusel asus Dmitri Mendelejevi kodu. 1903 abiellus Blok Mendelejevi tütre Ljubov Mendelejevaga ja pühendas talle oma elu jooksul kaheksasada luuletust. Aastal 1906 lõpetas ta Peterburi ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna. Juba oma esimese luulekoguga tõusis ta vene sümbolismi silmapaistvaimaks esindajaks. Erinevalt paljudest filosoofidest ja kirjanikest saabus tunnustus väga kiiresti. Juba eluajal võrreldi teda Aleksandr Puskiniga ja 20. sajandi algust vene luules nimetati Bloki ajaks. Tema loomingust kumab läbi suurte muutuste möödapääsmatus Venemaal, ent milles see seisnes, seda ta täpselt ei teadnud. Ta polnud kommunist, ent aktsepteeris Oktoobrirevolutsiooni ja keeldus emigreerumast. Looming Luulekogud: · "Värsid kaunist daamist" (1904) · "Maa lumes" (1908) · "Öised tunnid" (1911)
lõpuks kivi. Nii sõltub kõigi ainete koostis kontsentratsioonist, s.t. algaine suuremast või vähemast tihedusest. Anaximenes kujutab seda ürgainet ilmselt elavana, mingisuguse maailma-hinge taolisena(muistses kujutluses hing tähendaski üksnes ,,hingeõhku"). Jagamata oma eelkäija vaateid astronoomias--tema käsitlus maailma ehitusest on palju lihtsam-- tunnustab ta siiski maailma perioodilise tekkimise ja hävimise protsessi. Teda eristab eelmistest Mileetose koolkonna filosoofidest suurem müstilisus seda on juba tema kujutluses maailma algelemendist, mida ei käsitleta surnud ainena, vaid jõuga varutud, liikumapaneva ja elusakstegeva ,,hingena". Nagu Anaximenes, nii ei tee ka Thales ja Anaximandros vahet mõistetel ,,aine", ,,jõud" ja ,,elu". Seetõttu nimetatakse neid maailmaseletusi hülosoistlikeks, s.t. ,,elustatud mateeria teooriaks"(kr. k. ,,hylos"- elu, ,,zon"- elus).
siis maa ja lõpuks kivi. Nii sõltub kõigi ainete koostis kontsentratsioonist, s.t. algaine suuremast või vähemast tihedusest. Anaximenes kujutab seda ürgainet ilmselt elavana, mingisuguse maailma-hinge taolisena(muistses kujutluses hing tähendaski üksnes „hingeõhku“). Jagamata oma eelkäija vaateid astronoomias—tema käsitlus maailma ehitusest on palju lihtsam—tunnustab ta siiski maailma perioodilise tekkimise ja hävimise protsessi. Teda eristab eelmistest Mileetose koolkonna filosoofidest suurem müstilisus – seda on juba tema kujutluses maailma algelemendist, mida ei käsitleta surnud ainena, vaid jõuga varutud, liikumapaneva ja elusakstegeva „hingena“. Nagu Anaximenes, nii ei tee ka Thales ja Anaximandros vahet mõistetel „aine“, „jõud“ ja „elu“. Seetõttu nimetatakse neid maailmaseletusi hülosoistlikeks, s.t. „elustatud mateeria teooriaks“
ülestõusud ja mässud. Ülestõusudega võib kaasneda võimu vahetus ja see ei tule ühsikonnale kasuks, sest edu valem on stabiilsus. Enne keskaega olid linnad uhked ja võimsad. Keskaja alguses ei saanud linnadest rääkidagi, need nägid välja nagu külad. Inimestel ei olnud kindlat keskust millele toetuda ja kuhu luua keskne võim. Just see killustatus oli madalseisu märk. Ma usun, et Vana-Kreeka ja Rooma filosoofidest ja matemaatikutest nagu Aristoteles Archimedes ja Pythagoros on kõik kuulnud, aga varakeskajast rääkides ei meenu ükski nimi, ega edasiminek seoses haridusega. Varakeskaeg oli hariduse poole pealt nagu must auk, kus paistis vaid mõni väike kiir. Selleks kiireks oli Karl Suur, kes soosis kultuuri ja rajas koole, pärast teda haridus jälle hääbus. Varakeskaegne Euroopa ühiskonnas toimus suur langus. Euroopa on nagu vastand suure Rooma inpeeriumi hiilgusele ja võimsusele
Kas Platonil oli õige arusaam demokraatiast? Sel ajal kui elas Platon, oli Ateena polises riiklik ja poliitiline elu ebastabiilsed. Tänu sellele suunas Platon kriitiliselt vastu demokraatiale ning nimetas polist, kui „tugeva metslooma“ võimuks. Põhjenduseks tõi, et valitsemine on selleks ettevalmistust mitteomava arvuka rahvakihi käes, kelle seas on palju andetuid ja võimuahneid. Tema seisukohast valitseb riiki kolm ühiskonna seisust, milleks on filosoofidest valitsejad, valvuritest käsutajad ning tootjad. Pidas nendes kolmes seisuses olevaid indiviide kõige targematakes ja kelle käest on kõige õigem nõu küsida. Lihtrahva käest võisid küsida, aga ei pruukinud kõige õigemat vastust saada. Türanniat pidas Platon kõige madalamaks ning riigis polnud sellele kohta. Platonile oli veel vastuvõtmatu timukraatia, kus kodanike võimed ei olnud otsustavad, vaid nende õigused sõltusid varandusest ja seisusest.
Kas Sokrates toimis mürki võttes õigesti ? Amalie Sillat SH 5.sajandi teisel poolel eKr elas mõttetark, kelle nimi oli Sokrates (469-399 eKr). Erinevalt varasematest filosoofidest ei pööranud ta põhitähelepanu maailma tekkimisele, vaid sellele, kuidas inimene oma elus käituma peaks. Peatähelepanu pööras ta eetikaprobleemidele, ta väitis, et voorus ja teadmine on lahutamatud, seepärast toimib ainult tark inimene õigesti ja õiglaselt. Sokrates oli vaene mees. Tööd ta ei teinud, vaid hulkus Ateena tänavatel ja vestles nendega, kes teda kuulata soovisid. Ta erines teistest filosoofidest kõige rohkem sellepärast, et ta ei pannud oma mõtteid kirja. Ka
Sokrates Sokrates (469-399 e.m.a.) on Vana-Kreeka filosoof, kelle nime on kindlasti kõik kuulnud. Ta erines teistest filosoofidest kõige rohkem sellepärast, et ta ei pannud oma mõtteid kirja. Ka temast endast on informatsiooni saadud tema õpilaste ja sõprade kaudu, peamiselt Platonilt ja ühelt ajaloolaselt Xenophonilt. Sokrates hukati süüdistatuna jumala salgamises ja noorpõlve rikkumises. Mis juhtus tegelikult, oli see, et valitsevale ringkonnale ei meeldinud see, et Sokrates tuletas inimestele koguaeg meelde nende teadmatust ja ei austanud teisi. Sokrates uskus, et surm on hinge kehast
väärikalt vastu praegu tunduva väära otsuse. Tegelikult Sokrates toimis õigesti mürki võttes, kuna see näitas tema julgust jääda kindlaks oma seisukohtadele. Arvan, et surm pani ka tema õpilased teda rohkem austama ning tänu sellele teamegi Sokratese õpetustest. Põgenemisega oleks näidanud ta aga argust ja ebakindlust oma õpetuste üle. Oleks pidand lahkuma riigist võibolla ja ka jätma maha perekonna. 1.2 Sokratese filosoofia ja tarkus Erinevalt varasematest filosoofidest ei pööranud ta põhitähelepanu maailma tekkimisele, vaid sellele, kuidas inimene oma elus käituma peaks. Peatähelepanu pööras ta eetikaprobleemidele, ta väitis, et voorus ja teadmine on lahutamatud, seepärast toimib ainult tark inimene õigesti ja õiglaselt. Kurjuse põhjustab tema arvates tematus. Sokrates ei võtnud õpetamise eest tasu. Kuna ta ise ühtegi raamatut ei kirjutanud, siis saame tema mõtetest aimu tema õpilase Platoni teoste vahendusel. Nende
Kuna Platon väitis, et on hinges näinud „riigiideed”, siis seetõttu on tal olemas ettekujutlus ideaalsest riigist. Tema jaoks on tähtus riigi ühtsus ja terviklikkus ning üldise heaolu tagamine. Ideaalriigi ülesehitus sarnaneb hingele, kuna igale ühiskonnaklassile vastandub üks hinge omadus: valvur – mõistus, sõdur – emotsioon, tööline – iha. Igal klassil on omad kohustused ja õigused. Valvuriteks on valitud filosoofidest valitsejad, kes seda ühiskondlikku elu juhivad ning nad asetsevad Platoni ideaalriigi tipus. Sõduri ülesandeks on riigi kaitsmine ning nad asuvad ideaalriigi teisel kohal. Kolmandal kohal on talupojad ja käsitöölised, kelle ülesandeks on toota inimestele vajalikud esemed. Ideaalriigis jätkub ruumi ka madalaimale seisusele – orjadele. Neil küll õigused puuduvad, kuigi Platoni kohaselt nad puudust millegist ei tunne. Platonil leidus ka arusaam loodusest ja maailmast
POSTSKRIPTUM Kogukonnad Kogukonnad hakkasid tekkima alles 19. Sajandi alguses, mis sai alguse matemaatikutest ja filosoofidest. Kitsamad valdkonnad kogunesid hiljem. Kogukondadel on tasandid, kus iga valdkonna isikud asetsevad. Kõrgemal asuvad proffessionaalsed teadlasrühmad, kelle hulka kuuluvad keemikud, füüsikud, astronoomid ja muud kogukonnad. Järgmisesse alarühma kuuluvad orgaanilise keemia spetsialistid ja näiteks energeetika füüsikud. Üksikteadlased kuuluvad tavaliselt sadakonna liikmetega rühma, keda tuntakse teadmiste loojate ja kinnitajatena
maha. Tahab puhkama sõita ka haige Blok, ootab viisat, kuid see saabub liiga hilja. Ta sureb 1921. aastal. Tema surnukeha kõrval seisab kümmekond inimest Tõsiselt hakkas ta luuletusi kirjutama 17-aastaselt. Tema suureks eeskujuks oli Vladimir Soloview. Tunutmad luulekogud on "Värsid kaunist daamist" (1904), "Maa lumes" (1908) ja "Öised tunnid" (1911). Juba oma esimese luulekoguga tõusis ta vene sümbolismi silmapaistvaimaks esindajaks. Erinevalt paljudest filosoofidest ja kirjanikest saabus tunnustus väga kiiresti. Juba eluajal võrreldi teda Aleksandr Puskiniga ja 20. sajandi algust vene luules nimetati Bloki ajaks. Tema loomingust kumab läbi suurte muutuste möödapääsmatus Venemaal, ent milles see seisnes, seda ta täpselt ei teadnud. Ta polnud kommunist, ent aktsepteeris Oktoobrirevolutsiooni ja keeldus emigreerumast. Tema kirjutatud tuntuimad näidendid on: "Palagan" (1906) ja "Tundmatu" (1906)
arendamised (jumala tegutsemine ajas ja ruumis, Kristuse tulek inimesena). Mina arvan, et nendest põhimõtetest lähtub kogu inimkond, jumala tekkest Kristuse tulekuni inimesena. Kuid jumala- armastamise üle peaks iga inimene ise otsustama, sest paljud kes jumalasse ei usu, ei peaks sunniviisiliselt tegelema sellega. · Millised Vana-Kreeka filosoofid mõjutasid Augustinust? Kuidas ja miks? Augustinust mõjutas Vana-Kreeka filosoofidest Platon, kuna neil on mitmeid ühiseid jooni. Nt nad mõlemad sügavalt vihkavad muudatusi. Neil on ühised igavesed ideed, mis on varjul jumalikus meeles. Igaveste ideede väljendamist näeb siis, kui käsitleda paratamatuid tõdesid. Kui inimene saavutab mingi paratamatu tõe, siis ta näeb seda. Aga selleks, et inimmõistus suudaks tungida igaveste tõdede maailma, vajab ta jumalikku tuge. Seda pakub jumalik valgus. · Mis on aeg Augustinuse järgi? Oma arvamus
Ajaloo lõpp Arvamusessee Ajaloo lõpp on teema, mida on erinevalt käsitlenud mitmed teaduskonnad ja teadlased, filosoofidest politoloogideni välja. Ometi on selgusetuks jäänud, mida see ajaloo lõpp endas hõlmab ja mis sellega kaasneb ja kuidas seda ära tunda. Erinevad lähenemised tähendavad ka erinevaid arvamusi, ning selles essees esindangi mina oma nägemust sellel teemal. Ajaloo lõpu mõistet propageeris juba Karl Marx 19. sajandil aga selle päritolu ulatub veel kaugemasse minevikku Hegeli aegadesse, mis tähendab, et sellelaadset mõistet on kasutatud julgelt üle 200 aasta
Apeiron on alati olnud ja jääb alatiseks püsima, sellest on tekkinud ja selleks muutub taas kõik, mis maailmas on. Anaximandros oli esimene õpetlane, kes oskas maailma seletada abstraktse mõiste alusel. Atomistide seletuse järgi koosnes maailm tühjusest ning selles liikuvatest ja omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest, mida nimetati aatomiteks. Aatomid on koostiselt ühesugused, kuid nad erinevad oma kujult, suuruselt ja paiknemise korralt. Atomistide koolkonna filosoofidest on kõige tuntum Demokritos. Aegamööda hakkasid kreeklaste maailmakorraldusalaste õpetuste kogumist eralduma konkreetsed teadusharud, näiteks matemaatika ja meditsiin. Matemaatikaga tegeles kõige rohkem Pythagoras, kelle meelest põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Tänu sellele sai matemaatikast Kreekas teoreetiline teadus. Klassikalise Kreeka meditsiinialased teadmised võtab kokku mahukas Hippokratese teos. Hippokrates oli kuulus arst, kes elas 5.-4. sajandil.
Õiglus kui ausameelsus John Rawls John Rawls John Rawls (21. veebruar 1921 24. november 2002) oli USA filosoof, poliitilise filosoofia professor Harvardi Ülikoolis ning raamatute A Theory of Justice (1971), Political Liberalism, Justice as Fairness: A Restatement ja The Law of Peoples autor. Teda peetakse üheks olulisemaks 20. sajandi ingliskeelseist poliitilistest filosoofidest ja mõjukaimaks liberalismi pooldajaks pärast John Stuart Milli. Rawls on arvanud, et erinevused sotsiaalses staatuses, võimus, rikkuses ja intelligentsuses annavad privilegeeritud ühiskonnaliikmetele ebavõrdse positsiooni ka moraalireeglite suhtes. Rawls konstrueerib hüpoteetilise olukorra, kus inimesed saavad ise kehtestada ühiskonnaelu reeglid, eelnevalt teadmata oma tulevast positsiooni või seda, millisesse ühiskonnakihti ta kuulub ja mil määral peab ise hakkama saama
13. Georg Wilhelm Friedrich Hegeli (1770-1831) elu ja isik Saksa idealist. On üks kõige vaieldavamatest filosoofidest mõtlemise ajaloos (st et teda tõlgendatakse väga G. W. F. Hegel erinevalt). 1 Elustiililt ja mõtlemiselt sarnane Kantiga (mõlemad esindasid idealismi ja protestantlik- konservatiivset G. W. F. Hegel mõtlemist) 2 Kantiga on veel mõned asjad sarnased: tohutu maine juba eluajal, raskepärases akadeemilises saksa
Platoni mitmekesisele filosoofi kuvandile lisandub aga ka filosoofi vastutus teiste inimeste ees, st filosoofid peavad oma surematut tarkust ära kasutades püüdma olla kasulikud riigile. Platoni tuntuim teos "Politeia" käsitleb just riigikorraldust, milles ülimateks otsustajateks riigiasjade üle on filosoofid, kes sõelutakse kodanike seast välja vastavalt korraldatud haridussüsteemi abil. Suured filosoofid Tihti räägitakse ka "suurtest filosoofidest" või "filosoofia ajaloo suurkujudest". Nende all võidakse pidada silmas filosoofe, kes on mõtestanud erilise selgusega mõne pöördepunkti filosoofia ajaloos ning andnud mõistelise kuju millelegi, mida võib filosoofias uudseks pidada. Nt keskajal nimetati Aristotelest lihtsalt "Filosoofiks", kuna tema mõtted olid tolle aja filosoofias kõige aluseks. Tänapäeva filosoofid
Suure õpetaja. Sokratese tarkusi teame ainult tänu tema õpilastele, kes kõik kirja panid. Kõik ülejäänud filosoofid olid aga töökad ja proovisid leida vastuseid erinevatele küsimustele. Asjade ja olemise üle on pead varemgi murtud, kuid kreeklased viisid selle hoopis uuele tasemele leiutades abstrakse probleemi. Tänu sellele teab igaüks meist Pythagorase teoreemi. Maailmas, kus me praegu elame austatakse ja peetakse siiani väga lugu klassikalise Kreeka poliitikutest, filosoofidest, valitsejatest ja loovisikutest, kes selle aja meile nii meeldejäävaks on teinud. Kreeklaste vaimuvara ei ole Euroopas kunagi päriselt unustusse vajunud. Isegi nüüdisaegne ristiusk ei suutnud antiikseid süžeid, jumalaid ega kangelasi meie ühiskultuurist minema pühkida ning ka tänapäeval teatakse, kes on Eros ehk Amor, Herakles või Zeus ehk Jupiter.
Poiss kasvas oma ema suguvõsas boheemlaste seas. Esimesed luuletused kirjutas ta 5-aastaselt. Suved veetis ta vanaisa mõisas, millest 8 km kaugusel asus Dmitri Mendelejevi kodu. 1903 abiellus Blok Mendelejevi tütre Ljubov Mendelejevaga ja pühendas talle oma elu jooksul kaheksasada luuletust. Aastal 1906 lõpetas ta Peterburi ülikooli ajaloo- keeleteaduskonna. Juba oma esimese luulekoguga tõusis ta vene sümbolismi silmapaistvaimaks esindajaks. Erinevalt paljudest filosoofidest ja kirjanikest saabus tunnustus väga kiiresti. Juba eluajal võrreldi teda Aleksandr Puskiniga ja 20. sajandi algust vene luules nimetati Bloki ajaks. Tema loomingust kumab läbi suurte muutuste möödapääsmatus Venemaal. Kokkuvõtteks võib öelda, et see periood koos oma maailma murede ja sündmustega on väga palju mõjutanud tolle aja autorite loomingut ja see stiilide ja maailmavaadete rohkus annab ka meile üld pildi kuidas eluolu toimis
valmistatud puust, kuju juuste ja riiete osa oli kaetud kuldplaatidega ja paljastatud kehaosi kattis elevandiluu. Hellenismi ajajärgul hakkas kunstnike enam huvitama inimisiksus ja tema individuaalsus. Lysippose valmistatud kuju Aleksander suurest, kujutab meest pigem jumalikuna, kui mehise ja karmi sõjamehena. 4. sajandi keskpaigas, kui söandatai naisi juba täiesti lahti riietada, lõi Praxiteles kümbluseks valmistuva Aphrodite alastiskulptuuri. Erinevalt klassikalise ajajärgu filosoofidest, kes juurdlesid küsimuse üle, millised voorused peaksid olema heal kodanikul, mõtlesid hellenistlikud filosoofid selle üle, kuidas jõuda õnne ja hingerahuni saatuse heitlikkusest hoolimata. Filosoof Epikuros, koos oma järgijatega, uskus, et surm pole muud, kui inimese hingeaatomite ahela lagunemine. Seega tuli hingerahu saavutamiseks lihtsalt elu nautida. Teine filosoofide koolkond, stoikud, uskusid, et kõik on saatusest ja jumalatest ette määratud Püsiva
inimese elu mõte ja hinge surematus. Ta ei leidnud mõtet nende probleemide uurimisel, kuna neid ei aa teaduslikult seletada ega uurida. 4. Positivismi arengusuunad A.Compte i ideede ja mõtetega polnud paljud nõus või olid nendest natuke teistsugustel arusaamal. Sellest tulevevalt on positivismist välja kasvanud erinevad filosoofilised arengusuunad. 4.1. Loogiline positivism Loogiline positivism oli filosoofiline liikumine (Popkin ja Stroll 1999, 345-346), mille rajajaks oli filosoofidest koosnev grupp, kes tegutsesid 1920ndatel aastatel Viinis ( Hiljem sai see grupp tuntuks nime all ,,Viini ring".). Gruppi kuulusid Viini ülikooli professor Moritz Schlick, Friedrich Waismann, Herbert Feigl, Otto Neurath ja Rudolf Carnap. Nad viisid läbi seminare ja lähedalt uurisid Wittgensteini töid. Nad arendasid välja mõtte: " filosoofia ei ole teooria, vaid tegevus" (Popkin ja Stroll 1999, 345-346). Nad leidsid (Popkin ja Stroll 1999,
toetus ühele jalale (nn. tugijalg), teisele ainult nõjatus (nn, nõjajalg), figuur liikuvam Skulptor Polykleitos töötas välje selle aja ideaalse inimese proportsioonid. Nt. tema töö „Odakandja“. Kujudele osati anda erinevaid poose. Nt. Myroni „Kettaheitja“, asend väga liikuv. Hellenistlik skulptuur Rõhutati kannatusi, traagikat, seda väliselt, siseelu ei kujutatud. Rohkem liikumist. Portreed isikupärasemad (filosoofidest, literaatidest). Figuurid saledamad. Kujutati rohkem lahtiriietatud naisi. Praxiteles „Hermes Dionysosega“ Tuntumad tööd: - Melose saarelt leitud Aphrodite, roomapäraselt Milose Venus. - Skulptuurigrupp „Lakoon“. - „Samotrake Nike“, säilinud vigastatult. - Pergamoni altari võitlusstseenidega reljeefid. Maalikunst Teatakse kirjalike allikate kaudu, tänapäevani pole säilinud.
sellega tegelevaid inimesi filosoofideks. Filosoofia kasvas välja maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist puudutavast religioossest arutlusest. Maailma püüdis esimesena seletada Mileetose filosoof Thales, kelle arvates sai kõik alguse veest. Thalese õpilane Anaximandrose meelest ei saanud maailma lähtuda ühest või teisest looduses esinevast ainest, vaid aluseks on apeiron meeltega tajumatu piiritu alge. 5-4. sajandi filosoofidest on tuntuim Demokritos, kelle seletuse järgi koosneb maailm tühjusest ning selles liikuvatest ja omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest aatomitest. Matemaatikas olid silmapaistev roll Pythagorasel ja tema õpilastel. Pythagorase meelest põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Tuntuim on Pythagorase teoreem. Arstiteaduses oli oluline koht 5.-4. sajandil elanud arstil Hippokratesel, keda peetakse mahuka meditsiinialaseid teadmisi kokkuvõtva teose
SOKRATES Sokrates (469399 e.m.a) oli Vana-Kreeka filosoof . Ta elas ja õpetas Ateenas. Sokrates oli vaene mees, sest tööd ta ei teinud. Erinevalt varasematest filosoofidest ei pööranud ta põhitähelepanu maailma tekkimisele, vaid sellele, kuidas inimene oma elus käituma peaks. Andmed tema elu ja õpetuse kohta pärinevad peamiselt filosoof Platonilt (427347 e.m.a) ja ajaloolane Xenophonilt (u 430-354 e.m.a). Sokrates ise ei kirjutanud ühtegi teost, kuid tema nimi esineb enamuses Platoni dialoogivormis kirjutatud teostes. Üpris raske on vahet teha, milline oli tõeline Sokrates ja kus väljendas Platon oma mõtteid Sokratese nime all.
Kuid erinevalt asjadest ei saa ideesid silmaga näha ega katsuda. Neid võib tabada üksnes mõistusega. Kõige tähtsamaks ideeks pidas Platon headuse ideed. Kes seda mõistab, võib mõista ka kõike muud. Platon arvas, et riiki võivad juhtida need, kes suudavad mõista ideesid ja eriti headuse ideed. See pole aga kõikidele inimestele jõukohane. Seetõttu peaksid riiki valitsema filosoofid. Ideaalse riigi moodustavad Platoni järgi 3 seisust: filosoofidest valitsejad, valvuritest käsutäitjad ja tootjad. Ateena demokraatiat, kus kõik kodanikud riigijuhtimisest osa võtsid, pidas Platon halvaks riigikorraks. PLATONI ÕPETUS IDEAALSEST RIIGIST Platoni õpetus ideaalsest riigist tekkis tänu Ateena mittesobilikule valitsemisele. Oma "Politeia" arutlustes püüdis Platon esitada ideaalriigi mudelit, mille abil ta püüdis abi anda ka Ateena paljude puuduste all kannatavale demokraatiale.
• Umbes 600 e. Kr võeti kasutusele hõberaha • Elanikkond jagunes peamiselt kaheks • Talupojad • Tegelesid vilja- ja karjakasvatusega • Otsisid linnadest paremat elu • Hakkasid tegelema käsitööga • Rikkad ehk aristokraadid • Aristokraatia – parimate võim • Mõjukam osa elanikkonnast • Ülesandeks ka näiteks linna kaitsmine • Eraldi staatus oli orjus Solon • On Vana-Kreeka ajaloo üks kuulsatest filosoofidest ja riigimeestest • Elas kuulsas Ateena linnriigis umbes 638-558 e. Kr • Mõistis esimesena, et ka lihtrahval peavad olema õigused • Kuulsamad ümberkorraldused aastast 594 e. Kr • Tühistas talupoegade võlad • Keelas võlgnike orjadeks müümise • Jagas Ateena kodanikud 4-klassi • Rahvakoosolek sai rohkem õigusi • Deemos sai õiguse osa võtta kohtumõistmisest • Reformide tulemused • Kergendas lihtrahva olukorda ja elu • Aastal 507 e
võimeid. Praktilises tegevuses mõjutab see inimesi väga erinevalt. Seetõttu teostavad inimesed ennast mitut moodi. Näiteks rahuldavad inimesed oma eneseteostusvajadusi kunstis, spordis või mõnel muul ametialal. Joonis Inimvajaduste püramiid ja selle teooriad 3. VARASED MOTIVATSIOONITEOORIAD Esimeseks teooriaks on Hedonistlikud teooriad. See sai alguse 18. ja 19. sajandi filosoofidest: John Locke (1632 1704), Jeremy Bentham (1748 1832) ja John Stuart Mill (1806 1873). See mudel on kohandatud olmepsühholoogilisele ning hedonistlikule seisukohale, mille järgi inimesed (ja loomad) püüdlevad naudingu poole ja eemale valust. Teooria kohaselt tekitab meeldiv stiimul hedonistliku reaktsiooni. Stiimuli lõppemisel kulgeb vastassuunaline (see tähendab ebameeldiv) järelreaktsioon. Stiimuli korduval
Sokrates(490-399 eKr) uskus, et on olemas tõeline tõde ja väärtus, mis tuleb võtta asjade aluseks,"me ei tea, mis on see põhiväärtus, aga peame sellele lähemale liikuma", kasutas sokraatilist ehk küsimuste-vastuste põhist dialoogi Platon(427-357) Sokratese õpilane, pani ka oma mõtteid kirja Sokratese dialoogide kaudu; kahe maialma teooria: tõeline, muutumatu ideedemaailm vs selle hale meeltega tajutav vari ehk nö ,,reaalsus", side kahe maailma vahel on hing. Ideaalne riik: filosoofidest valitsejad(mõistus), alluv sõjavägi(tahe), mass(kirg). Platoni kool Akadeemia Aristoteles Platoni õpilane, kahtles Platoni kahe maialma teoorias, ,,on ainult üks meeltega tajutav maailm", üldmõisted tuletatakse üldistamise teel, korrektseks mõtlemiseks töötab välja loogika ja väiteskeemi ehk süllogismi kahest eeldusest tuleneb järeldus; nimetas paljud teadused, arendas terminoloogia
Spinoza Benedictus de Spinoza (1634-1677) on" suurtest filosoofidest õilsaim ja armastatuim", ütleb Bertrand Russell oma Läänemaise filosoofia ajaloos. Need on mõjusad sõnad, eriti kuna nende esitaja on filosoof, kelle enda elutöö üheks keskseks motiiviks oli jumalausu kõigutamine ja nende ülistuste objektiks mõtlejaks, kelle elutöö seondub eelkõige Jumala mõistmisega. Juudi päritolu, kogu oma elu Hollandis vähenõudlikult ja tõe otsimisele pühendunult elanud Spinoza isiksus on liigutav
heaks eluks veel mitmesuguseid hüvesid. Inimesel on õnneks vaja teatud välist soodsat olukorda, ta keha peab olema terve, ta peab leidma toitu ja hoolitsust, ta peab olema ka loomult mõõdukas ja tasakaalukas, mitte kalduma liialdustesse. Ilma nende hüvedeta ei saa olla täiuslikult õnnelik. Aristoteles ütleb,et ei saa ju pidada õnnelikuks seda, kes on inetu või kelle lapsed on surnud. Välised hüved on vajalikud aga mitte küllaldased, tagamaks head elu. Erinevalt tänapäeva filosoofidest ei pidanud Aristoteles võimalikus head elu väljaspool moraalset elu. Aristoteles ütleb, et õnneliku inimese kohta öeldakse,et ta elab hästi ja toimib hästi. Aristotelese õpetus ütleb,et hea elu seisneb pidevas eneseteostamises vaimse tegevuse kaudu. Hea eluga on tegu siis, kui inimene on võimeline oma teostamist määratlema, oskab ja suudab seda ja kui tal õnnestub seda realiseerida. Kui selleks on vastavad tingimused, ümbrus,
Anaximenese arvates on Maa ümmarguse ketta kujuline, mida ümbritseb õhk. Anaximenese arvates oli maailma algaineks õhk või udu. Ta väitis, et vesi on tihenenud õhk, muld on tihenenud vesi ja tuli on hõrenenud õhk, õhk täidab maailma. Anaximenes kujutab oma algainet elavana, nagu õhk oleks maailma hing, nagu väidetakse, et inimesel on hing. Maailma hing on Anaximenese järgi elustav ja säilitav. Anaximenes erineb eelnevalt esile toodud Mileetose koolkonna filosoofidest, sellepärast, et tema algaine on elav, hing, aga teistel filosoofidel on algaine surnud, lihtsalt aine. Herakleitos Herakleitos oli pärit Efesosest, ta sündis ligikaudu aastal 554 e.Kr. ja suri 483 e.Kr. Herakleitos sai endale kaks hüüdnime: Tume ja Nuttev. Hüüdnime Tume sai ta sellepärast, et tema kirjapandut oli raske mõista. Nutvaks kutsuti teda sellepärast, et kui ta oma kodust väljus olevat ta näinud palju rumalalt elavaid inimesi ja selle
eksperimentide teel . Rahvapsühholoogilised järeldused seevastu ei põhine faktidel ja ekperimentidel vaid pealiskaudsetel arvamustel ja tähelepanekutel. 2.PSÜHHOLOOGIA AJALOOST 1.Miks ei tohiks hinge ette kujutada teatud liiki olluse või ainena? -Kui hing koosneks kõigest mingist ainest, tähendaks see, et hing võiks eksisteerida omaette, väljaspool keha. Kuid hing pole iseseisev füüsiline protsess, mis saaks ainuüksi eksisteerida nagu nt tuli vms . 2.Kes filosoofidest arvas, et enesekohane teadmine on teistest tõsikindlam?Miks? - Rene Descartes püüdis järele jõuda küsimusele, kas on olemas sellist mõtlemisviisi, mis oleks tõene. Descartes'i tehtud pööre seisneb, et endale suunatud teadmine on eelistatud teadmise viis, mis on usaldusväärse ja tõekindla teadmise ainsaks aluseks. Ja seda kuna inimesel on võime kahelda. Tänu sellele võimele on võimalik laiendada eksimatuse põhimõtet ja hakata rajama tõest teadminst, arvas Descrates. 3
vooruse mõistmiseks teadma peavad, ja leidis, et tähtsaim on ideede õpetus.reaalsetest riikidest pidas Platon oma ideaalile kõige lähedasemaks Spartat. · Ideeõpetus ideed on meeltega tajuvate asjade täiuslikud algpõhjused ja asjad nende e batäiuslikud koopiad. · Õpetus ideaalsest riigist vahepealne korravalvurite klass peab ohjeldama masse vastavalt filosoofidest valitsejate suunamisele. · Ideaalilähedane oli Sparta riik PYTHAGORAS oli vanakreeka filosoof ja matemaatik, pütagoorlaste koolkonna rajaja. Tema meelest põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Arvud olid tema silmis pühad. Tema järgi on nime saanud tuntud teoreem täisnurkse kolmnurga kaatetite ja hüotenuusi vahekorras. Tema õpilased arendasid tema õpetust edasi, levitades seda ühtlasi kogu Kreekas. PERIKLES oli Ateena riigimees
"Ideed" ja "arvud" on asjade kehaliste tüüpide algkujud, samuti selle seaduspärasuse algkujud, millele vastavalt kõik siin maailmas toimub" . Platoni ideaalriik Platon arvas, et riiki võivad juhtida need, kes suudavad mõista ideesid ja eriti headuse ideed. See pole aga kõikidele inimestele jõukohane. Seetõttu peaksid riiki valitsema filosoofid. Ideaalse riigi moodustavad Platoni järgi 3 seisust: filosoofidest valitsejad, valvuritest käsutäitjad ja tootjad, kes vooruste (vastavalt tarkuse, mõõdukuse ja mehisuse) kandjaina kehastavad õiglust tervikuna ning seisusele vastava riikliku hariduse ja kasvatuse korral tagavad harmoonilise ühiskonnakorralduse. Ateena demokraatiat, kus kõik kodanikud riigijuhtimisest osa võtsid, pidas Platon halvaks riigikorraks. Poliitiliste probleemide taga seisab inimese loomus. Ei või oodata paremaid riike, seni kui pole paremaid inimesi
Üks kuulsamaid on Dresdeni kunstigalerii. Saksamaal leidub rohkelt ajaloolisi ehitisi ja kohti. Hästi on säilinud vanad ülikoolid. Vaatamisväärsuste hulka kuulub aga ka kaunis loodus, nagu näiteks Rheini jõe org, Alpid ja Konstanzi järvemaastik. Saksamaa kultuur on väga rikas. Saksamaad tuntakse poeetide ja mõtlejate maana. Siit on pärit maailmakuulsad heliloojad nagu Bach, Händel, Beethoven, Brahms, Schumann, Wagner. Kirjanikest Goethe, Schiller, filosoofidest Marx, Engels ning terve rida teadlasi ja leiutajaid. VII meediakajastus Tants ümber Reini jõe keskjooksu 05.10.2007 ,,Postimees" Agnes Männiste, toimetaja Veinisõbrad, viinamarjade valmimise aeg on käes ja paras aeg sõita Saksamaale veinireisile, avastama, et Saksa vein pole vaid Liebfraumilch. Tüüpiline Reini jõe org peaaegu
traditsioonilises psühholoogias, samuti kasutatakse kvaliteetseid empiirilisi metadoloogiaid. Selle kõige vastuolulisem uurimine toob kaasa järelanalüüsimised psi statistiliste tõendusmaterjalide läbivaatamisel. Psüühika Uurimise Selts (SPR) oli asutatud 1882.a. Londonis. Selle moodustamine oli esimene süstemaatiline püüe organiseerida teadlasi ja õpetlasi paranormaalsete nähtuste kriitiliseks ja arvestatavaks uurimiseks. SPR'i varane liikmeskond koosned filosoofidest, õpetlastest, teadlastest, koolitajatest ja poliitikutst. Psüühika Uurimise Selts klassifitseeris uurimisteemad mitmetesse tegevusaladesse: telepaatia, hüpnoos, Reichenbach'i nähtus, ilmutused, kummitused ja spiritismi psüühilised ilmingud nagu laua kallutamine ning asjade ilmumine teadmata allikatest. SPR'i eesmärk tänapäeval on küsitleda ilma eelarvamuse ja esialgse muljeta ja teaduslikus vaimus neid inimese tegelikke või oletatavaid võimeid, mis
Platoni õpilane Aristoteles rajas mitte ainult loogikataduse, vaid ka teaduse psüühikast. Tema üks kuulsamaid teoseid on traktaat "Hingest", milles käsitletakse ka spetsiaalselt ka mälu nähtusi. Meenutamise tingimuseks näiteks on seosed, mille kaudu ühe eseme ilmudes tekib kujutlus teisest. Need seosed on korrapära, sarnasuse, vastandlikkuse ja naabruse seosed. Aristotelesel ja epikuurlastel oli mäluprobleem tihedasti seotud üldfilosoofilise mõistega. Uue aja filosoofidest tuleks märkida Francis Baconit (1561-1626) kui eksperimentaalse teaduse ja uue aja materialistliku filosoofia rajajat. Tema arvates on kolm põhilist tunnetusvõimet: mälu - millele tugineb looduslugu ja ühiskonna ajalugu; kujutlusvõime ja aru ehk mõtlemine. Ta näitas, et õige maailmapildi saamiseks peab inimene tuginema isiklikel kogemustel ja vabanema põlvest põlve edasikantavatest sotsiaal-kultuurilistest väärkujutlustest. Konkreetsete teadmiste arenematuse tõttu kujunes 17
- ideeõpetus (2 maailma: püsivate ideede maailm ja kaduvate esemete maailm) - tunnetusteooria (vastandab teoreetilise mõtlemise ja meelelise taju) - riigi- ja ühiskonnaõpetus (antiikdemokraatia vastu, ideaalses riigis 3 seisust: filosoofidest valitsejad, käsutäitjad ja tootjad) - esteetika (kunstilooming on meelelise maailma matkimine) Aristoteles 4.saj. eKr - mõjukaim lääne filosoof ja õpetlane - vanaaja suurim mõtleja, tema õpetus oli üheks inimmõtte arengu tähtsaimaks järguks
ei olegi sellele küsimusele võimalik vastata. Nagu Georg Wilhelm Friedrich Hegel (1770 1831, saksa filosoof) on kirjutanud ,,Kuid isegi, kui me oletame, et filosoofia on tõeline teadus ja üks neist filosoofilistest süsteemidest on tõene, tekib küsimus: aga milline? Missuguse tunnuse järgi teda eristada? Iga süsteem veenab, et ta on tõene, igaüks viitab erinevatele tunnustele ja kriteeriumidele, mille järgi saab tõde tunnetada". Hegel on üks vähestest filosoofidest, kes on tegelenud filosoofia ajalooga ning tema arvates ei tee filosoofiliste süsteemide paljusus filosoofiale kahju, vastupidi, selline mitmekesisus on vajalik filosoofia olemasoluks, on tema oluliseks jooneks. Filosoofia põhiperioodid: 1. antiikfilosoofia (7. saj eKr 6. saj pKr) · kaemus (mõtlemise ja olemise vaheline seos) · ilu ja harmoonia printsiibid looduses 2. keskaja filosoofia (3. 14. saj) · jumaliku harmoonia printsiip
John Rawls- Õiglus kui ausameelsus John Rawls oli USA filosoof ja poliitilise filosoofia professor Harvardi Ülikoolis. Teda peetakse üheks olulisemaks 20.sajandi poliitilistest filosoofidest. Käesolevas essees käsitlen John Rawlsi artiklit "Õiglus kui ausameelsus", mis ilmus kogumikus "Kaasaegne poliitiline filosoofia. Valik esseesid". Käsitlusele võtan teema Rawlsi nimetatud õigluse printsiipidest. Kuidas Rawls käsitleb õiglust ja põhjendab väidet "õiglus kui ausameelsus"? Inimese loomusest, ebavõrdsusest ja ausast mängust kuni klassikalise utilitarismini. John Rawls on öelnud, et esmapilgul võib tunduda nagu tähendaksid õiglus ja ausameelsus sama asja
välja ja sellest hetkest peale täitsid ta elu muusika, logelemine, joomine ja kanep, sekka ka muid aineid. üheks Kurti vaimseks huviks oli alates varajasest koolipõlvest kirjandus. Kuna ta keskkoolis eriti koolis ei tahtnud olla, istus ta sageli raamatukogus ja luges, mis kätte juhtus. Ka koolis luges ta tihti kasvõi selleks, et keegi teda ei tülitaks. Kunagi nimetas ta mõnedeks oma lemmikuteks Becketti, Bukowsky, `kõik, kelle nimi algab B-ga`. Ta pidas lugu filosoofidest, aga samas mõistis oma hariduse kesisust ja näiteks Nietszche oli ta meelest liiga keeruline. Just oma vähese hariduse tõttu ei tahtnud Kurt ise midagi kirjutada, kuna arvas, et pole millegi tõeliselt hea kirjutamiseks võimeline. Umbes neljateistaastaselt hakkas ta siiski luuletusi kirjutama, aga ei võtnud seda oma sõnade järgi üldse tõsiselt. Ta luule oli alati abstraktne ja midagi erilist ta oma loominguga öelda ei tahtnud
seletamatutele asjadele. Sofie mõistis, et inimesed üritasid seletada looduse käiku ja aastaaegu, ning tõdes, et ilma oma teadmisteta oleks ta samamoodi toiminud. Uues valges kirjas on 3 küsimust: ,,Kas on olemas ühine aine, millest kõik asjad tehtud on?", ,,Kas vett saab muuta veiniks?" ning ,,Kuidas saab veest ja maast teha elusa konna?". Pruuni ümbriku sees olev kiri räägib ,,naturaalsetest filosoofidest", kes üritasid seletada loodust, nad panid aluse niimoodi teaduse arengule. Nad uurisid kõikeühendava aine olemasolu ja looduse muutumist. Räägitakse Thalesest, kes oli pärit Miletusest. Ta arvutas Giza püramiidi täpse pikkuse ja arvas, et kõik elav on pärit veest. Anaximander arvas, et meie maailm on osa ühest suurest maailmast, mis on piiritu. Anaximenes arvas, et kõik asjad on pärit õhust. 500 a. eKr elas Parmenides, kes arvas, et kõik on igavene, sest muutust ei eksisteeri
Martinson (Rootsi); Karen Blixen (ehk Isak Dinesen), Axel Sandemose, Peter Høeg (Taani); Knut Hamsun, Sigrid Undset, Olav Duun (Norra); Halldór Kiljan Laxness (Island); Heðin Brú, William Heinesen (Fääri saared); Väinö Linna, Mika Waltari, Pentti Saarikoski, Eeva-Liisa Manner (Soome) 30. Nimetage kolm 19. sajandi lõpu ja/või 20. sajandi alguse teoreetikut/filosoofi, kes on tugevasti mõjutanud järgnenud kirjandust. Moodsa eksistentsialismi vahetud eelkäijad olid filosoofidest taanlane Søren Kierkegaard, hispaanlane Miguel de Unamuno ja sakslane Martin Heidegger. Austria psühhiaatri ja psühholoogi Sigmund Freudi vaated alateadvusele, mitmesugustele kompleksidele ja unenäole kui alateadvuse peegeldusele olid 3 revolutsiooniliselt murrangulised ja nende mõju järgnevale 20. sajandi kultuurile on alahindamatu.
god". 30. Rudolf Otto (1869-1937) ,,Das heilig" Saksa religiooni ja fenomenoloogia uurija. 31. Sir James George Frazer (1854-1941) ,,The golden bough" ja ,,Study in magic and religioon". Avaldas teooria mõtlemise arengust maagilisest mõtlemisest üle religioosse mõtlemise kuni teadusliku mõtlemiseni. 32. Mircea Eliade (1907-1986) ,,the scared and the profaane". Professor, soovis desifreerida kosmoses peituva sõnumi. II osa RELIGIOONI TEOORIA 1. Kes kreeka filosoofidest moodustasid klassikaliste filosoofide triaadi? Kreeka antiikaeg andis meile suurepärase filosoofide triaadi, kuhu kuulusid Sokrates, tema õpilane Platon ja viimase õpilane Aristoteles 2. Nimetage need kolm peamist probleemi, millega tegeleb filosoofia. Probleemid, millistega tegeleb filosoofia on kolmesugused: ontoloogia ehk olemisõpetus, epistemoloogia (gnoseoloogia) ehk tunnetusõpetus ja aksioloogia ehk väärtusõpetus 3
annaabi.ee 
