Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kreeta-Mükeenest hellenismini (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks me oleme ja miks me elame?

Vana-Kreeka
Kreeta -Mükeenest hellenismini
Sissejuhatus
• Väga rikkaliku ja legendiderohke ajalooga
• Kutsutakse Euroopa tsivilisatsiooni hälliks
• Paljud teadused ja mõtted pärinevad Vana-Kreekast
• Ajalugu
•  Matemaatika
• Filosoofia
• Füüsika
•  Loodusteadused
• Ideid saadi ümberkaudsetelt rahvastelt ja kultuuridelt
• Asetseb Balkani poolsaarel Egeuse mere ääres
• Eraldi väiksem Peloponnesose poolsaar
•  Hellas  ja hellenid
•  Iidne  nimetus  Kreekale  ja kreeklastele
• Kasutusel tänasepäevani
• Rahvas ise on pärit  Mesopotaamia  ja India aladelt
Kreeta- Mükeene kultuur
• Vanim Kreeka (ja Euroopa) aladel tekkinud kultuur
• Kujunes välja umbes 2000 e. Kr
• Tekkis samal ajal nii Kreeta saarel kui Kreekas Mükeene  linnriigis
• Mükeene ajastu kreeklasi nimetati hiljem ahhailasteks
• Nimetatakse teisiti lossidekultuuriks
• Lossides oli olemas näiteks:
•  Algeline  kanalisatsioon
• Värvirikkad seina ja  laemaalingud
• Keldrid toidu säilitamiseks
• Tuntumad kuningad olid Kreeta  Minos  ja Mükeene  Agamemnon
• Erinevused kahe kultuuri vahel
• Mükeene  losse  kaitsesid kivimüürid
• Ahhailaste kirja osatakse lugeda
• Kreeta oli kaugemale arenenud
• Umbes 1500 e. Kr langes Kreeta Mükeene võimu alla
• Põhjuseks  Thera  vulkaani purse
• Mükeene hävis umbes 1200 e. Kr doorlaste rünnakutes
• Algas  sajandeid  kestnud „tume ajajärk“
Linnriikide kultuur - algus
• Kreeka ajaloo järgmine  hiilgeaeg
• Algas umbes 8. sajandil e. Kr
• Maakondades hakati looma linnriike ehk  poliseid
• Linn ja seda ümbritsev maa-ala
• Polise keskuseks oli kindlus  ehk  akropol
• Üldiselt olid polised üksteisest sõltumatud
• Tänu erimeelsustele sõditi omavahel väga tihti
• Tuntumad  linnriigid  olid:
• Sparta
•  Ateena
• Mileetos
• Korinthos
• Linnriigid hakkasid kiiresti  otsima  uusi maid
• Põhjuseks Kreeka sobimatus põllumajanduseks
• Sobivad maad leiti Itaalias, Hispaanias ja mujal
• Rajati asulad ehk  kolooniad
• Hiljem paljud asulad  iseseisvusid
Poliste  valitsemine
• Poliitika – kõik, mis seotud linna  valitsemisega
• Kodanik – linnaelanik, kellel oli õigus valitsemisest osa võtta
• Ainult meessoost, linnriigi  põliselanikud
• Mõnikord ainult rikkad
• Olid ühtlasi ka sõjamehed
• Rahvakoosolek – peamine kokkusaamine linnaasjade arutamiseks
• Osaleda võisid kõik kodanikud
• Koosoleku seast valiti ametnikud ja nõukogu liikmed
• Tegelesid linnaasjadega koosolekute vahepealsel ajal
• Valiti eranditult rikaste ehk aristokraatide seast
• Demokraatia – riik, mille valitsemisel osaleb lihtrahvas
•  Deemos  – lihtrahvas
•  Kratos  – võim
• Asendas rikaste valitsemise ehk  aristokraatia
• Türann –  isehakanud  valitseja
•  Türannia  - hirmuvalitsus 
Linnriikide kultuur - areng
• Foiniiklaste eeskujul võeti kasutusele oma – Kreeka tähestik
• Kreeklaste eeskujul loodi hiljem ladina tähestik
• Kolooniate kujunemise tulemuseks oli kaubandus
• Tekkis suhtlus paljude rahvastega
• Umbes 600 e. Kr võeti kasutusele hõberaha
• Elanikkond jagunes peamiselt kaheks
• Talupojad
• Tegelesid vilja- ja karjakasvatusega
• Otsisid linnadest paremat elu
• Hakkasid tegelema käsitööga
• Rikkad ehk  aristokraadid
• Aristokraatia –  parimate  võim
• Mõjukam osa elanikkonnast
• Ülesandeks ka näiteks linna kaitsmine
• Eraldi staatus oli  orjus
Solon 
• On Vana-Kreeka ajaloo üks kuulsatest filosoofidest ja 
riigimeestest
• Elas kuulsas Ateena linnriigis umbes 638-558 e. Kr
•  Mõistis  esimesena, et ka lihtrahval peavad olema õigused
•  Kuulsamad  ümberkorraldused aastast 594 e. Kr
•  Tühistas  talupoegade  võlad
• Keelas võlgnike orjadeks müümise
• Jagas Ateena kodanikud 4-klassi
• Rahvakoosolek sai rohkem õigusi
• Deemos sai õiguse osa võtta kohtumõistmisest
• Reformide tulemused
• Kergendas lihtrahva olukorda ja elu
• Aastal 507 e. Kr kehtestati Ateenas demokraatia
Ateena 
• Ateena Mereliidu kujunemine
• Võimsaim Kreeka linnriikide ühendus
• Eesmärgiks Aasias  asunud  Kreeka linnriikide vabastamine
• Muutus kiiresti Ateena ülemvõimuks oma liitlaste üle
• Demokraatlik Ateena
• Hiilgeaeg riigimees  Periklese  ajal
• Otsustajaks rahvakoosolek
• Kuulusid täiskasvanud kohaliku päritolu mehed
• Võisid töötada riigiametites ja kohtunikena
• Valiti ametisse loosi teel
• Kodanikeks ei saanud võõramaalased ja  orjad
• Oli 5.  sajandiks  Kreeka kuulsaim ja rikkaim linn
Elu Ateenas 
• Tähtsamad kohad
• Agoraa – turu- ja koosolekute  plats  Ateenas sees
• Pireuse sadam
• Akropol
• Elanikkond jagunes:
• Käsitöölised
• Eriti  kuulsad  olid pottsepad
• Suhteliselt vaene elanikkond
•  Atika  maakonna talupojad
• Kõige suurem osa elanikkonnast
• Elasid linnast väljas külades ja mägedes
• Kasvatati peamiselt oliive ja viinamarju
• Aristokraadid
• Kõige rikkam osa elanikkonnast
• Töö tegid ära orjad
• Tegelesid peamiselt poliitikaga ja  kultuuriga
• Elukorraldus
• Perekonnas võim meeste käes, naine peamiselt kodune
• Poistel  koolikohustus  ja kaitseteenistus
• Tütarlaste  haridus  perekonna otsustada
• Peamiseks riietusesemeks  kitoon  ja pealisriie
Sõjad  Pärsiaga
•  Kõigepealt jõudis pärslasete võim Väike- Aasia  linnriikideni
• Sõjad Ateena ja teiste poliste vastu
•  Maratoni  lahing 490 e. Kr
•  Pärsia  eesmärgiks vallutada Ateena
•  Kreeklased  võitsid endast suuremat Pärsia armeed
• Termopüülide lahing 480 e. Kr
• Pärsia eesmärgiks jõuda maismaad mööda Kesk- Kreekasse
• Kitsasteed kaitses Sparta kuningas Leonidas koos väikesearvulise sõjaväega
• Edasi liikusid pärslased Atika maakonda
• Ateena linn põletati
• Salamise  merelahing
• Kreeklaste võit, pärslased ei alistu
• Plataia lahingu järel vabastati kogu Kreeka
Aleksander Suur
• Makedoonia kuningas 336-323 e. Kr
• Rajas  lühikese   ajaga ajaloo ühe võimsama impeeriumi
• Tegi ainult ühe suure sõjaretke 334-323 e. Kr
• Vallutas Foiniikia, Egiptuse, Väike-Aasia
• Raskeim vastane oli Pärsia
• Issose lahing 333 e. Kr võideti kindlalt
•  Gaugamela  lahing 331 e. Kr
• On üks raskemaid ja legendaarsemaid Aleksandri  võite
• Suri vaid 32-aastasena 323. aastal e. Kr
• Tähtsus – Aleksander pani aluse Kreeka kultuuri levikule 
idamaades
• Sellist segunenud kultuuri nimetati hellenismiks
Hellenism
• Kreeka kultuuri segunemine  idamaade  (Pärsia) kultuuriga
• Tähtsaim keskus Egiptuse Aleksandria
• Asus idamaade tähtsaim ja kuulsaim raamatukogu
• Sellel ajajärgul elasid ja tegutsesid mitmed kuulsad  poeedid  ja teadlased
•  Matemaatik  Eukleides
• Matemaatik ja  filosoof   Platon
• Antiikaja kuulsaim  teadlane   Aristoteles
• Leiutaja Archimedes
• Astronoom ja  geograaf  Ptolemaios
• Välja kujunes 7 antiikaja maailmaimet
• Egiptuse  püramiidid
• Babüloni rippuvad aiad
• Halikarnassose mausoleum
• Aleksandria  tuletorn
• Artemise tempel Efesoses
• Zeusi kuju  Olümpias
• Rhodose  koloss  –  päikesejumal  Heliose kuju
• Periood püsis kuni  Rooma  impeeriumi tõusuni 1. saj. e. Kr
Kreeka kultuur - olümpiamängud
•  Peajumal Zeusi auks Olümpias korraldatud  usupidustused
• Osa võisid võtta kõik kreeklased
• Spordivõistlustest võtsid osa ainult mehed
• Mängude ajal kehtis üle-Kreekaline rahu
• Tähtsamad alad olid
• Staadionijooks – 192 m
•  Hobukaarikute  võidusõit
•  Maadlus
• Rusikavõitlus
•  Antiikne  viievõistlus
• Kaugus, kettaheide,  odavise , jooks ja maadlus
• Olümpiavõitjad olid kodukohtades väga lugupeetud
• Esimesed mängud toimusid 776 a. e. Kr
• Keelati roomlaste poolt 394. aastal
religioon
•  Ülesehituselt  sarnane Vana-Egiptusega
• Elukoht Olümpose mägi
• Peajumal  Zeus
• Abielu kaitsja Hera
•  Merejumal  Poseidon
•  Valgusejumal  (ka Päikesejumal)  Apollon
• Loodusejumal  Artemis
• Armastusejumalanna  Aphrodite
• Sõjajumal  Ares
• Sõjajumalanna  Athena
• Veinijumal  Dionysos
• Jumalate kummardamiseks ehitati suuri templeid
• Korraldati ohverdus- ja annetustalitusi
• Usuti saatust ja ennustusi
• Delfi oraakel
FILOSOOFIA
• Ehk tarkuseteadus
• Miks me oleme ja miks me elame?
• Pythagoras
• Matemaatik
• Maailm põhineb arvudel
•  Pythagorase  teoreem
•  Hippokrates
• Arst, arstiteadusele alusepanija
• Haiguse põhjus peitub looduses, loodus annab ka ravi
•  Hippokratese   vanne
• Sokrates
• Esimene tõeline filosoof
• „Miks ma tean, et ma midagi ei tea“
• Tuleb teada, mis on õige, siis ei saa teha valesti
• Tülid teiste Ateena „tarkadega“
• Platon 
• Sokratese õpilane, esimese kooli (akadeemia) rajaja
• Ei uskunud demokraatiasse, võim pidi olema filosoofide käes
• Aristoteles
• Platoni õpilane, universaalne teadlane ja filosoof
• Uurib  muuhulgas  loodust, maailmaruumi, valitsemist, kirjandust, kliimat

Document Outline

  • Slide 1
  • Sissejuhatus
  • Kreeta-Mükeene kultuur
  • Linnriikide kultuur - algus
  • Poliste valitsemine
  • Linnriikide kultuur - areng
  • Solon
  • Ateena
  • Elu Ateenas
  • Sõjad Pärsiaga
  • Aleksander Suur
  • Hellenism
  • Kreeka kultuur - olümpiamängud
  • religioon
  • FILOSOOFIA
Vasakule Paremale
Kreeta-Mükeenest hellenismini #1 Kreeta-Mükeenest hellenismini #2 Kreeta-Mükeenest hellenismini #3 Kreeta-Mükeenest hellenismini #4 Kreeta-Mükeenest hellenismini #5 Kreeta-Mükeenest hellenismini #6 Kreeta-Mükeenest hellenismini #7 Kreeta-Mükeenest hellenismini #8 Kreeta-Mükeenest hellenismini #9 Kreeta-Mükeenest hellenismini #10 Kreeta-Mükeenest hellenismini #11 Kreeta-Mükeenest hellenismini #12 Kreeta-Mükeenest hellenismini #13 Kreeta-Mükeenest hellenismini #14 Kreeta-Mükeenest hellenismini #15
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-03-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor KasutatudAccount Õppematerjali autor
Kreeta-Mükeenest hellenismini​. 15 faili kasulikku infot.

Sarnased õppematerjalid

VANA-KREEKA AJALOOPERIOODID ja iseloomustused
18
docx

VANA-KREEKA AJALOOPERIOODID ja iseloomustused

I. ANTIIKAEG: VANA-KREEKA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kreeta- 2000 ­ 1100 Mükeene eKr kultuur Kreeta e 2000 ­ 1400 · Tsivilisatsiooni esmakordne tekkimine Kreeta Minoiline eKr saarel. kultuur · Rahumeelne lossidekultuur. Mükeene 1600 ­ 1100 · Sõjaline lossidekultuur Mandri-Kreekas ja Egeuse kultuur eKr mere saartel. · Minoilise kultuuri allakäigu järel allutatiKreeta saar. · Mükeene kultuuri allakäik uute kreeka hõimude- doorlaste sissetungi järel. Tume e 1100 ­ 800 · Tsivilisatsiooni allakäik: kirja unustamine, losside Homerose eKr purustamine ja ühiskonna langemine

Kunstiajalugu
VANA-KREEKA AJALOOPERIOODID
9
docx

VANA-KREEKA AJALOOPERIOODID

I. ANTIIKAEG: VANA-KREEKA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kreeta- 2000 ­ 1100 Mükeene eKr kultuur Kreeta e 2000 ­ 1400 · Tsivilisatsiooni esmakordne tekkimine Kreeta Minoiline eKr saarel. kultuur · Rahumeelne lossidekultuur. Mükeene 1600 ­ 1100 · Sõjaline lossidekultuur Mandri-Kreekas ja Egeuse kultuur eKr mere saartel. · Minoilise kultuuri allakäigu järel allutatiKreeta saar. · Mükeene kultuuri allakäik uute kreeka hõimude- doorlaste sissetungi järel. Tume e 1100 ­ 800 · Tsivilisatsiooni allakäik: kirja unustamine, losside Homerose eKr purustamine ja ühiskonna langemine

Ajalugu
Vana-Kreeka-konspekt
15
doc

Vana-Kreeka (konspekt)

c. Peamine ühendustee MERI. d. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. e. Hellas kui kultuurivahendaja: · Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. · Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. 2. Kreeka ajaloo põhiperioodid a. Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) · Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) · 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) · 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. b. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 eKr) · Tsivilisatsioon kadus ja kiri unustati. · Hetiitidelt võeti üle rauasulatus, mis tõrjus välja pronksi.

Ajalugu
KREETA-MÜKEENE KULTUUR ptk-13-lk-91-100
3
doc

KREETA-MÜKEENE KULTUUR ptk. 13 (lk. 91-100)

KREETA-MÜKEENE KULTUUR ptk. 13 (lk. 91-100) Kreeka ajaloo varaseim periood oli nn Kreeka-Mükeene ajajärk II aastatuhandel eKr. Kreeta saarel Egeuse mere lõunaosas kujunes siis omapärane kõrgkultuur, mis kandus aastatuhande keskpaiku ka Kreeka maismaale, omandades seal uusi jooni. Nii jaguneb Egeuse ehk Kreeka-Mükeene kultuur omavahel tihedalt seotud, kuid teatud mõttes siiski ka erinevateks osadeks ­ minoiliseks ehk Minose kultuuriks Kreeta saarel ja hilisemaks Mükeene kultuuriks Kreeka mandril. Kreeklased ei ole Kreeka põlisasukad. Kreeklaste saabumisel elas seal juba mingi tundmatu rahvas. Umbes 2000 a eKr jõudis too rahvas Kreeta saarel oma arengus tsivilisatsiooni tasemele. Hilisem kreeka mütoloogia seostas seda eelkõige legendaarse Kreeta kuninga Minose valitsemisega, millest see ongi Minose kultuuri nime saanud. Minoiline kultuur hõlmas aastaid 2000-1400 eKr. Kreetalastel oli

Ajalugu
Ajalugu vana-kreeka
3
docx

Ajalugu vana-kreeka

1. Mõisted: *minoiline kultuur ­ kreeta kultuur u. 2000-1400ekr, Sai nime Minose järgi *hellenid ­ nii kutsuvad end kreeklased ise *joonlased ­ kreeka hõimud, kes rajasid Mükeene kultuuri *doorlased ­ kreeklaste hõimud, kes tungisid balkanile u 1200ekr ja hävitasid senise ahhailise kultuuri *barbarid ­ võõramaalased, kes kõnelesid arusaamaut keelt *ahhailased ­ indoeurooplastest kreeklaste hõimud *kükloopilised müürid ­ mitme meetri paksused kaitsemüürid mille ehitajateks arvati olevat kükloobid *pikad müürid ­ müürid mis ümbritsesid Ateenat koos sadamaga

Ajalugu
Üldajalugu - Vana-Kreeka
62
pptx

Üldajalugu - Vana-Kreeka

"Mingit tööd ära lükka homseks või ülehomseks! Iial ei ait saa täis mehel hooletul, kes töid lükkab homsele. Töö paneb viljasid kandma vaid hoolsus. Kes aga tööde eest hoidub, see lõpmatult näljaga maadleb." VANAAEG Vana-Kreeka Milliseid teemasid käsitleme? Kreeka linnriigid: valitsemine, kodanikkond, eluolu. Sparta ja Ateena. Hellenid ja barbarid: hellenite kasvatus, haridus ja igapäevaelu. Kreeka kultuur Filosoofia: Sokrates, Platon, Aristoteles. Makedoonia tõus ja hellenism: Aleksander Suur. Kronoloogiline ülevaade u 2000-1100 eKr Kreeta-Mükeene periood u 1100-800 eKr Tume ajajärk (rahvasteränne) u 800-500 eKr Arhailine periood (I olümpiamängud, Rooma linna rajamine) u 500-338 eKr Klassikaline ajajärk (Platon asutab filosoofiakooli) 338-30 eKr Hellenismiperiood (Aleksander Suure valitsemisaeg) Edasi: Varane Rooma keisririik, Hiline Rooma keisririik jne) Minoiline tsivilisatsioon Euroopa varaseim kõrgkultuur- Kreeta kõrgkultuur

Ajalugu
Vana-Kreeka kokkuvõttev konspekt
7
doc

Vana-Kreeka kokkuvõttev konspekt

Riigi kõrgeim mägi on Olümpos, 2917 meetrit. Kreeka on vabariik. Kreeka parlamendi kreekakeelne nimi on Vouli ton Ellinon. Halduslikult jaguneb Kreeka piirkondadeks ja need omakorda maakondadeks (nómos). Maakonna staatuses on ka Áthose mungavabariik. 1. Atika 2. Ida-Makedoonia ja Traakia 3. Ípeiros 4. Joonia saared 5. Kesk-Kreeka 6. Kesk-Makedoonia 7. Kreeta 8. Lõuna-Egeus 9. Lääne-Kreeka 10. Lääne-Makedoonia 11. Peloponnesos 12. Põhja-Egeus 13. Tessaalia Ametlikuks keeleks on kreeka keel. Valitsevaks usuks on õigeusk. Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka ehk Kreeka ehk Hellas oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid. Maa hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared ja Väike-Aasia lääneranniku.

Ajalugu
Vana-kreeka kokkuvõte
3
docx

Vana-kreeka kokkuvõte

Sambal mitmeosaline baas. Selle ehhiin on kaunistatud dekoratsioonidega. 3) KORINTOSE.s - Kapiteel on erinev jooniast. Kapiteeli alaosa karika või vaasi kujuline ja seda katavad lopsakad taimevormid. Abakus 4 nurkne. Seinamaalingud olid kreeklaste seas hinnatud, kuid kahjuks pole need säilinud Hellenite maalikunstist saab ettekujutuse ainult vaasimaalide põhjal KREETA-MÜKEENE KULTUUR Kreeka ajaloo varaseim periood oli nn Kreeka-Mükeene ajajärk II aastatuhandel eKr. Kreeta saarel Egeuse mere lõunaosas kujunes siis omapärane kõrgkultuur, mis kandus aastatuhande keskpaiku ka Kreeka maismaale, omandades seal uusi jooni. Nii jaguneb Egeuse ehk Kreeka-Mükeene kultuur omavahel tihedalt seotud, kuid teatud mõttes siiski ka erinevateks osadeks ­ minoiliseks ehk Minose kultuuriks Kreeta saarel ja hilisemaks Mükeene kultuuriks Kreeka mandril. Umbes 2000 a eKr jõudis too rahvas Kreeta saarel oma arengus tsivilisatsiooni tasemele

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun