50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2015-09-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
liiiizuh
Õppematerjali autor
Anaximenes Anaximenes(u. 588- 524 e.Kr.) on eelmise nooremaid kaasaegseid ja tõenäoliselt ka tema õpilane. Anaximenes ei ole nii omapärane kui tema eelkäija, kuid teeb mõnes tähtsad edusammud. Anaximenes arvas, et Maa on ümmargune ketas, mida ümbritseb õhk. Tema meelest oli ka ürgaineks õhk. Õhk on piiramatu, kõikjale laialivalguv ning üha liikuv element, mis ühtlasi täidab kogu maailma. Hing on õhk; tuli on hõrendatud õhk; õhu kondenseerumisel tekib kõigepealt vesi, siis maa ja lõpuks kivi. Nii sõltub kõigi ainete koostis kontsentratsioonist, s.t. algaine
12. Inimene on köis seotud looma ja üliinimese vahele. · Asi elab vaid tervikus. Iga üksikeksistents on ebaõiglus. (Nietzsche) · Oma kosmose mudeliga on ta üks geotsentrilise · 13. Inimene on ühiskondlik olend. (Marx) maailmamudeli eelkäijaid. 14. Inimene on rollimängija (Soziologie) · ANAXIMENES 15. Inimene on blond metslane. (Pascal) 585 527 E.Kr. · 16. Inimene on ebakindluse ja eksituste kloaak. (Pascal) · Ta näeb ürgainena ÕHKU. Täpsemalt hingeõhku. 17. Inimene on Jumala partner. (Altes Testament) · See on kõike elustav maailmahing, millest kõik tekib ja 18. Inimene on maailma mudel. (Da Vinci) milleks kõik taas muutub.
tulid maale. Esimesed inimesed olid kalades, kuna inimene vajas pikaajalist hoolitsust. Sellises mõttekäigus on kaasaegse evolutsiooniõpetuse eelaimdust. Asjade kaduvuses peitub nende "meeleparandus". Nad peavad algusesse sellepärast tagasi pöörduma, kuna nad on oma piire ületanud. Asi elab vaid tervikus. Iga üksikeksistents on ebaõiglus. Anaximenes Ta näeb ürgainena ÕHKU. Täpsemalt hingeõhku. See on kõike elustav maailmahing, millest kõik tekib ja milleks kõik taas muutub. Maa ujub nagu ketas õhumeres ja taevas on poolkera kujuline kristallvõl, mille küljes asuvad tähed nagu naelad. Kokkuvõte: Kõik kolm mileetolast ühendab püüd seletada kogu oleva teket ürgainest - arheest lähtuvalt. Nad olid esimesed, kes tegid katse leida kõige ürgprintsiip. Müüt asendub siin looduse
Filosoofia Filosoofia läte asub kõrgemas puhtas uudishimus. Kaks koolkonda: - Joonia koolkond, mis esitab küsimuse asjade algusest ja põhjusest. (vesi, tuli,maa, õhk) - Sofistid, kes tegelevad inimese küsimustega ning otsivad elutarkust. Platon ühendab need suunad. Kolm filosoofia põhiküsimust: 1) Mis on tõene? (tõde on suhteline) 2) Mis on hea? 3) Mis on ilus? Uusajal I.Kant: -Mida ma võin teada? - metafüüsika -Mida ma pean tegema? - moraal -Mida ma võin loota? - religioon -Mis on inimene? - antropoloogia Filosoofia (tarkusearmastus) dedfinitsioon: Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. TÖÖS! Filosoofia eesmärgiks on tervikliku maailmapildi saavutamine. Filosoofia ainevaldkonnad: Filosoofia tegeleb kõigega, kuid erilisel viisil. METAFÜÜSIKA tegeleb maailma tervikuga, s.o. ''esimene filosoofia'' (Aristoteles), siin kõneldakse oleva kui oleva
Need probleemid on ontoloogilised probleemid ehk olemise probleemid. Huvitas see, mis on arche (kreeka k) ehk alge. Ladina k on see principium üldnimetus aga Substants. Keskenduti sellele, mis on kõigile ühine ühisosa leidmine. Alge pidi olema kõigile nähtustele ühine. Metafüüsikud jagunesid kolme gruppi: 1) monism ühe alge käsitlus. Nt. euroopa vanimaks mõtlejaks peetav Thales pakkus välja et selleks algeks (algelement) on vesi. Aristoteles kiitis teda, sest kõiges on vesi. Anaximenes pakkus aga, et selleks algeks on õhk. Seostas elu õhuga, kui õhku ei ole. Siis ei saa hakkama. 2) dualism ehk kahe alge käsitlus. Nt. keha & hing. Materiaalne & vaimne, Aristoteles pakkus välja sisu & vorm. Räägitakse kahest algest. 3) Pluralism on mitu alget. Peaks olema vähemalt kolm. Nt. Empedokles rääkis sellest, et maailm koosneb 4-jast juurest (4 juure käsitlus) maa, õhk, tuli, vesi. Jõudis tippu Leukippose poolt loodud
1 (L1)FILOSOOFIA MÕISTEST f...loj (filos) armastusväärne, armas, kallis f...lî (fil) armastus, püüdlemine millegi poole filÒthj (filotes) armastus sof...a (sofia) tarkus; sofÒj (sofos) tark, asjatundja oma ala meister; filolog...a (filologia) arutlemisarmastus; filopon...a (filoponia) tööarmastus; filosof...a (filosofia) tarkusearmastus, püüdlemine tarkuse poole Filosoofia ei ole mõte mingist objektist või asjast, vaid teatud mõttekäikude analüüs, mõte mingist mõttest. Filosoofia peab analüüsima mõtteid ja väiteid, aitama ära tundma ja lahendama ka pseudoprobleeme. Gilbert Ryle (1900-1976): Oxfordi ülikooli tuleb külaline, soovib ülikooli hoonet näha, seda ka talle näidatakse, peaaegu 40 hoonet. Seepeale küsis too: "Milline neist on ülikool?" Filosoof peab märkama lisaeeldusi, mis tunduvad iseenesestmõistetavad, kuid tulenevad konteksti tundmisest, mitte aga väidetest enesest. David Hume (1711-1776): Kui John on Georgile 10 nae
1 FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID JA PÕHIJOONED Filosoofia püüab väljendada väljendamatut; mis on teadmiste piiride taga. On vihje, et kusagil on tõde. Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin teada? (sellele vastaks me
seepärast, et kõik kaubateed Idast tulid sinna piirkonda, kust saadeti asjad edasi Euroopasse ja koos kaupadega liikusid ka teadmised edasi. -) Esimesed filosoofid olid palju rändavad kauplejad. * Juri Lotman on kujutanud kultuuri kui rakku, mille keskel on alati tuum, mis on seotud kõige vana teadmistega, kuid muutused toimuvad alati piiridel, kust kaudu tulevad uued ideed, mis tihtipeale vallutavad ära vana kultuuri. * Thales (624-546 eKr), Anaximandros (610-546 eKr), Anaximenes (585-528 eKr) kõik uurisid algainet. -) Thales uskus, et kõige algaineks on vesi. -) Anaximandros uskus, et kõige algaineks on apeiron ehk lõppematu ehk see, mis jääb üle, kui konkreetne mateeria kõigest meelelistest eraldada. -) Anaximenes uskus, et kõige algaineks on õhk ning maailma ümbritseb ,,kosmos" ehk kord ja harmoonia. * Pythagoras (570-495 eKr) uskus, et arvud, mis väljenduvad geomeetrilistes kujundites on maailma aluseks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid