selles, et Igor koos oma venna Vsevolodiga läks sõjaka rahva polovetside vastu. Halb oli see, et Igor polnud teatanud sellest oma nõbule Svjatoslav Vsevolodovitsile ja kuna Igor polnud hästi ette valmistunud, ootas ees kaotus. See oli häving kogu Venemaale, sest lahing äratas uuesto üles vaenu polovetside ja venelaste vahel, mille oli eelnevalt uinutanud Svjatoslav ise. Sõnum Selle raamatuga tahtis autor suunata ühiskondlikku arvamust vürstide feodaalsete tülide vastu. Lugu oli samuti üleskutse venelastele kodumaa ja ta rahva rahuliku töö kaitsmiseks. Tänapäeva ooper Kuulus A. Borodini ooper "Vürst Igor" Igori sõjaretk Lakitud miniatuur. Venemaa kunst Vürst Igor Vürst Igor tänapäeva balletietendusest
selles, et Igor koos oma venna Vsevolodiga läks sõjaka rahva polovetside vastu. Halb oli see, et Igor polnud teatanud sellest oma nõbule Svjatoslav Vsevolodovitsile ja kuna Igor polnud hästi ette valmistunud, ootas ees kaotus. See oli häving kogu Venemaale, sest lahing äratas uuesto üles vaenu polovetside ja venelaste vahel, mille oli eelnevalt uinutanud Svjatoslav ise. Sõnum Selle raamatuga tahtis autor suunata ühiskondlikku arvamust vürstide feodaalsete tülide vastu. Lugu oli samuti üleskutse venelastele kodumaa ja ta rahva rahuliku töö kaitsmiseks. Tänapäeva ooper Kuulus A. Borodini ooper "Vürst Igor" Igori sõjaretk Lakitud miniatuur. Venemaa kunst Vürst Igor Vürst Igor tänapäeva balletietendusest
Teiste vürstide puhul märgib autor ära pigem positiivseid kui negatiivseid jooni. Autor toob esile nende kangelastegusid ja kujutab nende vägevust ja kuulsust. Vene vürstide kujudes on leitud autori soov kujutada tugevat riigivõimu. Ooper "Prints Igor" A. Borodin http://goo.gl/HrcEwN Idee Teos kutsub üles lõpetama vürstide omavahelised tülid ja ühinema ühtseks Venemaaks. Autor tahtis suunata ühiskondlikku arvamust vürstide feodaalsete tülide vastu. Tähtsus kultuuriloos Oli sel ajal teistest kirjutistest erinev- teised olid seotud kirikuga. Oli rohkem rahvaloo eest. Ajaloolised teated. Tänan tähelepanu eest!
kuningad on tõesti olemas olnud. 14. sajandi algul rajas Shangide kuningas Pangeng Huani jõe äärde oma Yini nimelise pealinna, mis asus 2 km põhja pool praegusest Anyangi linnast. Tegemist oli esimese püsiva pealinnaga Hiina ajaloos. Selles valitsenud Shangi dünastia kuningaid on nimetatud Yini dünastiaks. 3. Zhou riiki valitses kuningas wáng, kelle võim hiljemalt 8. sajandist eKr oli vaid sümboolne. Tegelik võim oli nominaalselt kuningale alluvate feodaalsete maaisandate käes, kellest suurem osa kuulus pärusaadlisse. Hilisemas hiina ajalookirjanduses on usutud, et Zhou riigi haldus oli korraldatud ideaalset valitsust ja riigikorraldust kirjeldava teose "Zhou kombed" järgi, mida tänapäeval peetakse siiski suhteliselt utoopiliseks kirjelduseks. 4. Kuni 20. sajandini valitsesid Hiinat keisrid. Keisrid põlvnesid keiserlikest perekondadest, mida nimetati dünastiateks. 19. sajandini hoiti Hiinat muust maailmast eraldatuna. 5
portselanist, elevandiluust ja nefriidist figuure. Skulptuurid on täiest liikumatud ja staatilised, ainukesed dünaamilised figuurid on loomade fiuurid. Kuna Hiina skulptoreid ei peetud tõelisteks kunstnikeks, siis pole skulptuuridel ka kunstniku allkirja ja seetõttu on väga raske skulptuuri õigesti dateerida. Vana-Hiina kunstis peegeldub selgelt klassistruktuur. Kuni Sõdivate Riikide ajani (475221 e.Kr) olid kunstnikeks anonüümsed käsitöölised, kes töötasid kuninglike ja feodaalsete õukondade teenistuses. Alles pärast Han'i dünastia perioodi (206 e.Kr220 p.Kr) võime rääkida nn kaunitest kunstidest, mida tegid osa haritud aadlikest, kelledest paljud olid amatöörid, kuid peagi tekkis erinevus amatöörkunstnike ja profesionaalide vahel. Esimesed tõendid kunstist on 7000 kuni 8000 aastat vanad.
18.sajand valgustussajand VALGUSTUS Ameeriklaste iseseisvusdeklaratsioon, ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" Rõhutati mõistuse, mõistuspärasuse, hariduse ja teaduse tähtsust, astuti välja vananenud feodaalsete normide vastu. Saksa ringkondades nõuti eestlaste ja lätlaste olukorra parandamist. Põltsamaa pastor August Wilhelm Hupel, publitsist Johann Christoph Petri, publitsist ja kirjanik Garlieb Helwig Merkel arvasid, et ebaõigluse ja vaesuse vastu aitab eelkõige mõistus, mis tuleb puhastada ebausust, eelarvamustest ja rumalusest. Ernst Wilde asutas esimese eestikeelse valgustusliku ajakirja ,,Lühhike õppetus..."
arhiiv. Nendega tagati ka kunstiteoste säilitamine. Alguses oli rõhk ainult hävitamisel. Mõisteti, et palju on ka seda, mis vääriks säilitamist. Feodaalse kultuuripärandiga võitlemiseks 1. Aastal 1790 moodustati Monumentide Komisjon, mille tegevust jätkas 1973. aastast Kunstide Ajutine Komisjon 2. 1789. aasta suvel ründasid ja põletasid talupojad aadlike losse, et hävitada dokumente, et takistada feodaalsete koormiste sissenõudmist 3. hävitati osa maale, sest nendel oli jäädvustatud kuningaid ja nende perekonnaliikmeid 4. dokumentide, arhiivide hävitamine, raamatute hävitavime Katoliikluse mõju vähendamiseks 1. Surmade ja sündide registreerimine läks riigi kätte. 2. Laulatused läksid riigi kätte. Tekkis kodanlik abielu ehk abiellujad olid registreeritud riigiametis. 3. dekristianiseerimine. Hakati sulgema kirikuid, igati püüti kiriku mõju vähendada ja
sõjaretkele ohtliku ja sõjaka rahva polovetside vastu. Halb oli see, et Igor polnud teatanud sellest eelnevalt oma targale nõbule Svjatoslav Vsevolodovitsile, ja kuna ta polnud hästi ette valmistunud, ootas teda ees häving ja kaotus. Häving oli see kogu Venemaale, sest lahing äratas üles endise vaenu polovetside ja venelaste vahel, mille oli eelnevalt uinutanud. Svjatoslav. Üldine sõnum Selle raamatuga tahtis autor suunata ühiskondlikku arvamust vürstide feodaalsete tülide vastu. Nimelt oli tol ajal hulk väikeseid vürstiriike omavahel vaenujalal, asja raskendasid muidugi suhted sõjakate polovetsidega. Üldjoontes oli lugu üleskutse venelastele kodumaa ja ta rahva rahuliku töö kaitsmiseks. Tegelasted tänapäevas: väga kuulus A: Borodini ooper "Vürst Igor". 5 Kasutatud kirjandus http://web.zone.ee/andu1/lugu.doc http://zone.ee http://miksike.ee http://www.artrusse
damise poolest. Kuningat ennast iseloomustasid aga rohked armukesed. 1774. aastal asus riigi etteotsa Louis XV pojapoeg Louis XVI, kes abiellus Habsburgide keisrinna tütre Marie- Antoinette'iga. Naise kulutused ekstravagantsetele rõivastele, soengutele ning juveelidele tegid riigikassaga nullarve. Reformimisega tegi algust värskelt ametisse määratud rahanduse peakontrolör Jacques Turgot. Uus reformide programm eeldanuks feodaalsete privileegide ning aadlike ja vaimulike maksu- vabastuse kaotamist, kohalike omavalitsuste sisseseadmist jpm. Kõigepealt alustas Turgot liht- rahva hädalisematest vajadustest, lastest kuningal alla kirjutada viljakaubanduse vabadust käsit- levale ediktile, mis pidi ära hoidma leivapuuduse riigis. Selle kõrvale loodi ka riiklik süsteem, mis nägi ette kaupmeestele ja kompaniidele riigikassast summade eraldamist, kui viimased olid nõus linnu varustama. Vaatamata 1774
saj. Eestis alla. Linna õigused säilitasid vähesed ja mõned linnakodanikud pidid käima teetööd tegemas. Erandik oli vast Pärnu, kes kaubanduselt konkureeris Tallinnaga. 14. Missugune kunstistiil tuli 18. saj? ( Too näiteid! ) Kunstis valitses 18. saj. alguses veel barokk ja sajandi keskelt klassitsism. ( Tartu Vanalinn ) 15. Valgustusajastu - Valgustusajastu mõtlejad rõhutasid mõistuse, mõistuspärasuse, hariduse ja teaduse tähtsust ning astusid välja vananenud feodaalsete normide vastu. 16. Katariina II - Katariina II ( 1762-1796 ) tugevamaid naisvalitsejaid ajaloos ( valgustatud monarh ). Saksa väikevürsti tütrena sündinud ja abielu kaudu Vene troonile tõusnud. Katariina II Reformid - * Kubermangu reform - Balti erikorra kaotamine * kaotati Balti kubemangude tollipiir Venemaaga. * asehaldukord * rüütelkonnad ja aadlimatriklid kaotasid tähtsuse, kõik aadlikud võrdsustati, kroonuametnike arv mitmekordistus.
.“ See sai ka aluseks ajaloolise koolkonna tekkimisele. Õigust ei tohi seadusandja kunstlikult luua. Õigus peab välja kasvama traditsioonidest ja tavadest. Seepärast peab eelkõige tavaõiguse allikad eelnevalt läbi töötama, need süstematiseerima ja alles siis kodifitseerimise kaudu ühendama ja jõustama. Koolkonna suureks teeneks võib pidada ka seda, et tunnustades võõrandamatuid inimõigusi, on võimalik avalikku võimu piirata seadusõigusega. Aktuaalseks kujunes pärisorjuse, feodaalsete koormiste ja ühiskondlike seisuste kaotamine. Esile kerkisis dmitmesugused vabadused(elukoha valiku vabadus jne ). Seadusõigus on ka sobivaks vahendisk õiguse idee- õigluse, õiguskindluse ja eesmärgipärasuse realiseerimisel. Tavaõiguse tundmine on oluline, kuid tema enda kestvuse stabiilsus ilma kodifitseerimiseta on küsitav. Samuti on vaieldav kui palju ühe v teise sotsiaalse harjumuse juures saaksime rääkida kehtiva LOOMUÕIGUS 1
saj. Eestis alla. Linna õigused säilitasid vähesed ja mõned linnakodanikud pidid käima teetööd tegemas. Erandik oli vast Pärnu, kes kaubanduselt konkureeris Tallinnaga. 14. Missugune kunstistiil tuli 18. saj? ( Too näiteid! ) Kunstis valitses 18. saj. alguses veel barokk ja sajandi keskelt klassitsism. ( Tartu Vanalinn ) 15. Valgustusajastu - Valgustusajastu mõtlejad rõhutasid mõistuse, mõistuspärasuse, hariduse ja teaduse tähtsust ning astusid välja vananenud feodaalsete normide vastu. 16. Katariina II - Katariina II ( 1762-1796 ) tugevamaid naisvalitsejaid ajaloos ( valgustatud monarh ). Saksa väikevürsti tütrena sündinud ja abielu kaudu Vene troonile tõusnud. Katariina II Reformid - * Kubermangu reform - Balti erikorra kaotamine * kaotati Balti kubemangude tollipiir Venemaaga. * asehaldukord * rüütelkonnad ja aadlimatriklid kaotasid tähtsuse, kõik aadlikud võrdsustati, kroonuametnike arv mitmekordistus.
Otsesemateks ajenditeks revolutsiooni puhkemisele olid kahtlemata Louis XVI ajal läbi viidud ebaõnnestunud majandusreformid. Esimesena püüdis neid läbi viia füsiokraat Anne Robert Jacques Turgot, kes oli Prantsusmaa rahanduse juht 17741776. Tema reformide eesmärkideks olid sisetollide ja väljaveopiirangute kaotamine, üleminek reguleeritud majanduselt vabaturumajandusele (mis praktikas tähendas eestkätt hindade vabakslaskmist), feodaalsete piirangute kaotamist, et motiveerida talupoegi rohkem tootma ning ka aadli ja vaimulike kui peamiste maaomanike maksustamist. Seega tahtis Turgot kehtestada tolle aja kohta moodsat turumajanduslikku süsteemi, mis oli juba võitnud Inglismaal. Rahvuskoguga ühines ka osa aadlike ning vaimulike saadikuid. Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks koguks, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ehk konstitutsiooni ning panema seega aluse uuele riigikorrale.
Tallinn 2010 Sissejuhatus Euroopa ajalukku on 18. Sajand läinud valgustussajandina. See sajand andis maailmale nii ameeriklaste iseseisvusdeklaratsiooni kui ka prantslaste ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni", millele olid teed sillutanud arvukad suured mõtlejad ja poliitikud. Valgustusajastu mõtlejad rõhutasid mõistuse, mõistusepärase, hariduse ja teaduse tähtsust ning astusid välja vananenud feodaalsete normide vastu. Need suundumused kajastusid ka Eestis. Eesti talupoegade kehva seisundi kohta hakkasid häält tõstma haritud sakslaste ringkonnad, mis nõudsid valitseva ebaõigluse vähendamist ja eestlaste olukorra parandamist. Selliseid seisukohti esitasid Põltsamaa pastor August Wilhelm Hupel, publitsist Johann Christoph Petri, publitsist ja kirjanik Garlieb Helwig Merkel jpt. Nad toetasid rahvahariduse edendamist ja aitasid sellele erineval määral kaasa
Üleminek muinasajast keskaega. Talurahva olukord 1. Feodaalsete riikide teke Vana-Liivimaal. Osata kanda kaardile nii riike kui maahärrade residentse. Pärast vallutusi tekkis Vana-Liivimaal 6 feodaalriiki, neist Eestis asus 4. Sellega oli kujunenud feodaalne killustatud ja alanud keskaeg. a) Taani kuning Eestimaa hertsogkond, maahärraks Taani kuningas, residents Tallinnas. b) Liivi orduriik, maahärraks ordumeister, residents algul Riias, hiljem Võnnus. c) Tartu piiskopkond, maahärraks piiskop, residents Tartus.
saamatus riigi ja enese maine kujundamisel ning nende täielikku ükskõiksus selles suhtes; lisaks paljastatio kuninga seotus välisvaenlastega) · sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kaotused ja kulutused · majanduskriisi, mis oli tingitud nii iganenud majanduspoliitikast, sõdadest kui ka toretsevast õukonnaelust · talurahvas ei olnud rahul oma kohustustega ja feodaalsete privileegidega · seisuste süsteem jättis osa elanikkonnast poliitiliste õigusteta 2. "In. ja kodaniku õiguste deklarats." 3 põhimõtet: · Põhilised inimõigused(õigus vabadusele, omandile, julgeolekule & vastupanule). · Kaitse võimukandjate omavoli vastu, kodanike turvalisuse põhimõte. · Sõnavabaduse põhimõte(mõtete ja arvamuste vaba väljendamine on üks kõige kallihinnalisemaid õigusi). 3.Miks kukutati kuningavõim?
Uus moodus oli viinapõletamine, mis neelas juba kolmandiku viljasaagist ja laastas märgatavalt metsi. Uued tööstusettevõtted hakkasid tekkima maale, mõisatesse. Rajati telliselööve, lubjaahje, sae- ja vaseveskeid. Põltsamaa mõisnik von Lauw käivitas peeglite ja portselani tootmise. VALGUSTUSSAJAND Valgustus 18.sajand on valgustussajand. Valgustusajastu mõtlejad rõhutasid mõistuse, mõistuspärasuse, hariduse ja teaduse tähendust, ning astusid välja vananenud feodaalsete normide vastu. Valgustajad: Põltsamaa pastor August Wilhelm Hupel, publitsist Johann Christoph Petri, Torma pastor Johann Georg Eisen von Schwarzenberg, kirjanik Garlieb Helwig Merkel. Need mehed uskusid, et ebaõigluse ja vaesuse vastu aitab eelkõige mõistus, mis tuleb puhastada ebausust. Merkeli teos ,, Liivimaa esiaeg", Petri teos ,,Eestimaa eestlased". Ernst Wilde asutas esimese eestikeelse ajakirja, valgustusliku ,,Lühhike Öppetus..." väljaandmisel. Rahvaharidus
1632 – Tartus avati ülikool. 1645 – Brömsebro rahulepinguga loovutas Taani Rootsile Saaremaa; kogu Eesti ala oli ühendatud Rootsi ülemvõimu alla. 2 I. LIIVI SÕJA (1558-1583) POLIITILINE EELLUGU JA AJEND Vana-Liivimaa Liivi sõja eelõhtul Vana-Liivimaa oli võrreldes Läänemerd ümbritsevate riikidega sisemiselt nõrk ja seda piirkonda iseloomustas: - feodaalsete väikeriikide killustatus; - sõjaline nõrkus võrreldes naabritega; - väikeriigid polnud piiratud elanikkonna ja majanduslike ressursside tõttu võimelised pidama pikaajalist ning kurnavat sõda; - vaatamata välisohu suurenemisele jätkusid omavahelised vastuolud: 1556-1557 toimus Liivi ordu ja Riia peapiiskopi vaheline kodusõda; sõtta peapiiskopi poolel sekkus Poola, 1557 sõlmis Liivi ordu Poolaga rahulepingu.
Prantsusmaa välispoliitika eesmärgiks kuulutati üleüldise rahu ja õigluse põhimõte. Ka edaspidised avaldused sisaldasid idealistlikke loosungeid. Mõisteti hukka saladiplomaatia. Rahvusvahelisi lepinguid võib sõlmida ainult ,,õiglaste riikidega". Detsembris 1791 võeti vastu dekreet, mille järgi prantsuse rahvas loobub igavesti vallutussõdadest ja kunagi ei kasuta jõudu teiste rahvaste vabaduse vastu. Vaatamata Rahvuskogu rahumeelsele poliitikale häälestas feodaalsete kohustuste kaotamine kõik monarhiad Prantsusmaa vastu. Elsassi piirkonnas oli palju saksa mõisnike maavaldusi. Nad nõudsid Saksa riikide sekkumist. Konflikti summutamiseks otsustas Komitee hüvitada maaomanikele tehtud kahju. Läbirääkimised venisid ja maaomanikud ei näidanud huvi kompromissi suhtes. Kiriku varanduste konfiskeerimine sai konflikti põhjuseks Rooma paavstiga. Revolutsioon jõudis ka paavstile kuuluvasse Avignoni, kus domineeris prantsuse elanikkond.
7.Kapetingide dünastia rajamine §18Selle rajas Hugues Capet, kes sai troonile 987. a. Võim piirdus kuninga domeeniga.(Orleans ja Pariis), William Vallutaja ja Hastingsi lahing 1066Alguse sai tugev kuningavõim, kui Normandia hertsog William Vallutaja tungis Prantsusmaalt Inglismaale ja vallutas saare. Ta kehtestas seal feodaalkorra. 8.Feodaalsete kodusõdade(killustatuse )põhjused §19Vasalli kohustusedjärgida truudusevannet. Senjööri nõudel tulema sõjaväeteenistusse(40 päeva). Annab senjöörile nõu. Pidid senjööri vajadusel välja lunastama. Pulmakink senjööri vanemale tütrele. Põhjused feodaalide seiklusja saamahimu. 9.Rüütli eetika, tiitlid §19hertsogidGermaani väepealike järeltulijad.KrahvidFrangi riigi kuninglikud asevalitsejad ja nende jäerltulijad
erakordselt halvas seisus ja rahva viha kuningapaari vastu aina tõusis. See viiski vägivalla tipp-perioodil (tuntud kui Terrori Aeg) nii kuninga kui kuninganna pead giljotiini alla. Kuid see ei tähenda, et riik ei oleks üritanud majanduslikku olukorda veidi parandada, tõepoolest Louis XVI ajal üritati läbi viia majandusreforme, mille eesmärkideks olid sisetollide ja väljaveopiirangute kaotamine, üleminek reguleeritud majanduselt vabaturumajandusele, feodaalsete piirangute kaotamist ja aadli ja vaimulike peamiste maaomanike maksustamist. Esialgsed ebaõnnestumised viisid generaalstaatide kokkuviimiseni, mis viis omakorda Asutava Rahvuskogu tekkeni, mille eesmärgiks oli kehtestada konstitutsioon ja mille eestvedajateks olid Sieyes ja Mirabeau. 1789 vallutati Pariisis Bastille'i kindlus ja revolutsioon oli alanud. Bastille'i vallutamisega kaasnes erakordselt palju vägivalda ja taplusi, põletati losse, lõhuti maju ja tapeti inimesi.
raisanud riigi raha ülimalt kalli kaelakee peale ning püüdnud seda siis kinni mätsida. Otsesemateks ajenditeks revolutsiooni puhkemisele olid kahtlemata Louis XVI ajal läbi viidud ebaõnnestunud majandusreformid. Esimesena püüdis neid läbi viia füsiokraat Anne Robert Jacques Turgot, kes oli Prantsusmaa rahanduse juht. Tema reformide eesmärkideks olid sisetollide ja väljaveopiirangute kaotamine, üleminek reguleeritud majanduselt vabaturumajandusele, feodaalsete piirangute kaotamist, et motiveerida talupoegi rohkem tootma ning ka aadli ja valimulike kui peamiste maaomanike maksustamist. Seega tahtis Turgot kehtestada tolle aja kohta moodsat turumajanduslikku süsteemi, mis oli juba võitnud Inglismaal. Kuid tema muudatustele seisid vastu suuraadlikud, kes nägid selles oma võimupositsioonide hävitamist ning "jumalast antud" eesõiguste kitsendamist. Kuninga soosingul suutis Turgot siiski osa oma reformidest läbi suruda, kuid et 1775
Morita Kanya üritas uuendada kabukit luues uue teatri 1872. aastal ja üritades kabukisse sisse tuua võõraid välismaa elemente. Näitekirjanik Danjuro üritas kabukit muuta nii täpselt kui võimlik rohkem ajaloopärasemaks, mille tõttu kabuki kaotas mitmeid oma algseid elemente. Kabuki muutus 20. Sajandil rohkem läänepärasemaks. Pärast teist maailmasõda Jaapani okupeerinud ameeriklased pidasid kabukit ohtlikuks seostades seda feodaalsete ideetega. Palju aega ei kulunud kui kaubukit enam ei keelatud ja oli lõpuks vaba välisest kontrollist. Terve 20. sajandi üks tuntumaid Jaapani teatriliike oli shingaku. Teatriliik oli seotud draamaga ja peale selle oli 20. sajandi alguses oluline draamateatri liik shimpa, mille loojaks peetakse Sudo Sadanori. Seda teatrit kasutati poliitlise propaganda tööriistana konservatiivse valitseva reziimi suhtes. Shimpa oli alguse saanud 1880ndatest aastatest, kus 1888
REVOLUTSIOONI PÕHJUSED Otsesemateks ajenditeks revolutsiooni puhkemisele olid kahtlemata Louis XVI ajal läbi viidud ebaõnnestunud majandusreformid. Esimesena püüdis neid läbi viia füsiokraat Anne Robert Jacques Turgot, kes oli Prantsusmaa rahanduse juht 17741776. Tema reformide eesmärkideks olid sisetollide ja väljaveopiirangute kaotamine, üleminek reguleeritud majanduselt vabaturumajandusele (mis praktikas tähendas eestkätt hindade vabakslaskmist), feodaalsete piirangute kaotamist, et motiveerida talupoegi rohkem tootma ning ka aadli ja valimulike kui peamiste maaomanike maksustamist. Seega tahtis Turgot kehtestada tolle aja kohta moodsat turumajanduslikku süsteemi, mis oli juba võitnud Inglismaal. Kuid tema muudatustele seisid vastu suuraadlikud, kes nägid selles oma võimupositsioonide hävitamist ning "jumalast antud" eesõiguste kitsendamist. Kuninga soosingul suutis Turgot siiski osa oma reformidest läbi suruda, kuid et 1775. aastal oli
õigusest". Veel suuremad erutused sotsiaalse ebavõrdsuse vastu toimusid 13. sajandil. See oli eelduseks Vladimir Monomahhi jõule tulemiseks (aastad 1113-1125). Aastal 1136 ta andis välja juriidilise kogumiku- ,,Vladimir Monomahhi ustaav". Tema ustaav erines ,,Jaroslaavi Õigusest" sellega, et selle sees rohkem täiuslikumalt reguleeritati feodaal suhteid. Samuti paigutab ta pärimis-, eestkoste- ja perekonnaõiguse feodaalsete printsiipe. Tema ustaav sai ulatusliku redaktsiooni teiseks allikaks. Mina juba mainisin, et lühiredaktsioon sai ulatusliku redaktsiooni allikaks. Näitena võib tuua ulatusliku redaktsiooni esimese artikli, mis ütleb: ,, , , , , ; , 80 , ; , , , , , , , 40 ."15 Sellest artiklist nähtub, et siiski veritasu on äärmiselt lubatud, kuid alternatiiviks tapmise eeste on rahaline karistus. Kui võrrelda seda artiklit lühiredaktsiooni 1 artikliga (,, ,
Ilu on selline õnnistus, mille ettekujutus annab rahulolu. "Valgus" mängis tähtsat kategooriat kõige keskaegse esteetikas. Aktiivselt arendati valguse sümboolikat. Mõtlejad käsitlesid ilu ja kunsti tajumist, väljendades hulga huvitavaid ajaloolisi esteetika otsuseid. Esteetilise õpetuse ajastu taassünd. Esteetika renesanss on seotud riigipöörega, mis toimub kõigides sotsiaalsetes eludes: majandus, ideoloogia, kultuur, jne. Arenduskeskuse tootlikud jõud, feodaalsete mõisade laiendamise suhted, mis lämmatasid tootmise, toovad kaasa individuaalse vabanemise. Kunstnik ei ole ainult alandlik ja sõnakuulelik Jumalale, vaid haritud ja kasvatatud. Kõige esimene kuntniku õpetaja peab olema matemaatik, Alberti, et saavutada täpsus maalis ja skulptuuris jagati 600, aga Dürer - kuni 1800 tükki. Kuigi standardselt 7,6 osast. Keskaja ikoonimaalija oli vähe huvitatud tegelikku inimese keha proportsioonide, kuna see oli talle ainult vaimu vedajaks.
poliitiliste võimu-) institutsioonidega # see väljakutse on eriti suur politoloogide jaoks, kes on harjunud uurima valimistulemusi, valitsuskoalitioonide moodustamist jne, kui aga tuleb välja, et ,,tegelik võim" asub kuskil mujal. 17. Traditsiooniline ühiskond ja modernne ühiskond - mis muutus? . Seoses tehnoloogia ja tootmise arenguga muutuvad ka tootmissuhted, st see, kuidas tootmine on organiseeritud. Üleminek tööstuslikule tootmisele => palgatöö levimine, feodaalsete suhete kaotamine (tööliste ,,vabastamine"), kapitalism. Üha keerulisema ja kallima tehnoloogia teke => monopoolsed suurettevõtted, klassivastuolude teravnemine => revolutsioon ja üleminek kommunismile. * tõukeks majandus ja tootmine, mitte kultuur - kultuur kuulub ,,pealisehitusse", mille arengu ,,lõppkokkuvõttes" otsustab ,,baas". * baas: tootmisvahendid, tööline, kapitalist = majandus, korraldatud ühiskonnale omasteks tootmisuheteks, vastavuses tootmisvahendite arengutasemega
). Räpina mõisasse asutati tänaseni töötav paberivabrik. Põltsamaa mõisnik von Lauw käivitas aga peeglite ja portselani tootmise. 27. ptk Valgustussajand (18.saj) Valgustus (lk 144) Euroopa ajalukku on läinud 18.saj valgustussajandina. See saj andis maailmale nii ameeriklaste iseseisvusdeklaratsiooni kui ka prantslaste ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni". Valgustusajastu mõtlejad rõhutasid mõistuspärasuse, hariduse ja teaduse tähtsust ning astusid välja vananenud feodaalsete normide vastu. Kerkisid esile: Põltsamaa pastor August Wilhelm Hupel, publitsist ja kirjanik Garlieb Helwig Merkel jpt. Need mehed uskusid,et ebaõigluse ja vaesuse vastu aitab eelkõige mõistus, mis tuleb puhastada ebausust, eelarvamustest ja rumalusest. Toetasid rahvahariduse edendamist (nt osales Hupel Põltsamaa arsti Ernst Wilde asutatud esimese eestikeelse ajakirja, valgustusliku ,,Lühhike öppetus..." väljaandmisel).
Ilu on selline õnnistus, mille ettekujutus annab rahulolu. "Valgus" mängis tähtsat kategooriat kõige keskaegse esteetikas. Aktiivselt arendati valguse sümboolikat. Mõtlejad käsitlesid ilu ja kunsti tajumist, väljendades hulga huvitavaid ajaloolisi esteetika otsuseid. Esteetilise õpetuse ajastu taassünd. Esteetika renesanss on seotud riigipöörega, mis toimub kõigides sotsiaalsetes eludes: majandus, ideoloogia, kultuur, jne. Arenduskeskuse tootlikud jõud, feodaalsete mõisade laiendamise suhted, mis lämmatasid tootmise, toovad kaasa individuaalse vabanemise. Kunstnik ei ole ainult alandlik ja sõnakuulelik Jumalale, vaid haritud ja kasvatatud. Kõige esimene kuntniku õpetaja peab olema matemaatik, Alberti, et saavutada täpsus maalis ja skulptuuris jagati 600, aga Dürer - kuni 1800 tükki. Kuigi standardselt 7,6 osast. Keskaja ikoonimaalija oli vähe huvitatud tegelikku inimese keha proportsioonide, kuna see oli talle ainult vaimu vedajaks.
andamit. Isandal oli talup üle kohtuõigus, sh teda ihunuhtlusega karistada ja surma mõista. *Euroopa hõredamalt asustatud ääremaadel, nt Skandinaavias pärisorjust välja ei kujunenudki ja talup säilitasid koos maavaldusega üldiselt ka isiku vabaduse. 16.Talupoegade koormised *teotöö(teorent)põllutöö *loomusrentannab saadusi mõisa,jahisaagi ja metsasaadused mõisnikule *relvarent *ehitustöö(töökohustus)teede,mõisade,tiikide jm ehitus 9. Feodaalsete kodusõdade(killustatuse) põhjused *Feodaalide seiklus ja saamahimu ajendas neid sageli vastastikkustele röövretkedele ja põhjustas kodusõdu. 10.Rüütlieetika,tiitlid Kolm põhimõtet: 1)ustavus jagunes kolmeks peamiseks osaks: kogukondlikuks(perekond)tugevaim, feodaalseks(senjöörile)keskmine ja poliitiliseks(kuningale)nõrgim. 2)heldekäelisus sõjakäikudel ja turniiridel saadud saaki tuli jagada perekonnaga 3)vahvusta võitles vastavalt reeglitele,sangralikult ja usalt
Saj kultuur Eestis oli kiriku ja usuga seotud. Suurt populaarsust omasid Saksamaalt siia jõudnud usulised liikumised pietism ja hernhuutlus. Nimetati neid vennastekogudusteks vagadusliikumine - märksõnadeks: usk, võrdsus, vendlus) Eitati ilmalikke lõbustusi: mängu, vallatust, meelelahutust. Liikumise juhiks (prohvet) oli Tallinna Paap. Valgustusaeg. 18.saj oli Euroopas valgustussajand Valgustusajastu mõtlejad rõhutasid mõistuse, hariduse ja teaduse tähtsust ning astusid välja feodaalsete normide vastu. Valgustuse mõjul tekkis Eestis ilmalik kirjandus ja ajakirjandus masstiraaides hakati välja andma maarahvakalendreid (1. Masstrükis Eestis) August W. Hupel (1737-1819) valgustusaja tuntumaid kirjamehi - ´´ebaõigluse ja vaesuse vastu aitab eelkõige mõistus..´´ (I eesti keelse ajaki9rja ´´Lühhike öppetus´´ väljaandja) PÄRISORJUSE KAOTAMINE BALTIKUMIS Paul I (1796-1801) Alustas suuremaid muutusi Venemaal, eestlasi hakatakse võtma Vene sõjaväkke
Rahvad ja riigid kattusid ning eraldumist taotlevaid rahvusvähemusi oli vähe. 3. Töölisliikumine oli inkorporeeritud poliitilisse süsteemi. Sotsialistidesse suhtuti kui tõelistesse poliitikutesse ning seetõttu oli ka nende ideoloogia vähem revolutsiooniline kui Kesk- ja Ida-Euroopas. Kodanlusel puudus vajadus tugeva liidri järele, et kaitsta endid "punase hädaohu" eest. 4. Sellised demokraatia eeldused nagu ulatuslik keskklass, ühiskondlik kokkukuuluvus ja feodaalsete privileegide puudumine iseloomustasid neid maid tunduvalt rohkem kui Kesk- ja Ida-Euroopat. Intervjuu. (Zsolt Enyedi, PhD. Kesk-Euroopa Ülikool, Budapest. Tartu, 22.08.99.) Miks kehtestus paljudes riikide majanduskriisi mõjul autoritaarne diktatuur? - I maailmasõja-järgsetes uutes riikides poliitiline ebastabiilsus palju väikseid erakondi, koalitsioonivalitsused - etnilised pinged (Poola, Leedu, Balkanimaad) - majandusraskused
veevärk jäeti hooletusse. Linnaelu langusega kaasnes kaubanduse allakäik, majanduslikud sidemed Euroopa eri piirkondade vahel ja kontaktid rikaste idamaadega nõrgenesid. Linnade mõõtu asulad püsisid peamiselt administratiivsete ja usuliste keskustena. Naturaalmajandus: kõik eluks vajaliku valmistasid kohalikud talupojad või ülikute kodades tegutsevad käsitöölised. Sügavaim madalseis tekkis 9-10 sajandil, feodaalsete kodusõdade ja võõraste rüüsteretkede tulemusena. FEODAALKORRA KUJUNEMINE. o Feodaalkord arenes järk-järgult ning kujunes lõplikult välja kõrgkeskaja alguseks 11 sajandil seisnes võimukorralduses isanda ehk senjööri ja sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtekorraldusel. Et võitluseks araablaste vastu oli tarvis püsivat ratsaväge, andis Karl Martell 8 sajandil oma
Vana-Pärnusse taheti asutada kohalik kõrgem ladinakool talulastele, kuid jäi reformatsioonipalangu tõttu katki, pärast reformatsiooni peamiseks koolitüübiks kujunesid linnakoolid e triviaalkoolid 17 10. SÕDADE AJAJÄRK, lk 156-161, 168-185 *Vana-Liivimaa oli võrreldes Läänemerd ümbritsevate riikidega sisemiselt nõrk ja seda piirkonda iseloomustas feodaalsete väikeriikide killustatus ja sõjaline nõrkus võrreldes naabritega. *Väikeriikidel oli piiratud elanikkond ja madalad majanduslikud ressurssid. *Vana-Liivimaa sisemine nõrkus meelitas naaberriike sekkuma piirkonna siseasjadesse ja laiendama oma valduseid Vana-Liivimaa arvelt. LIIVI SÕDA 1558-1583 *Liivi sõja põhjused: 1) Moskva suurvürstiriigi piiride nihkumine Peipsi taha ja Moskva soov jõuda Läänemerele.
Otsesemateks ajenditeks revolutsiooni puhkemisele olid kahtlemata Louis XVI ajal läbi viidud ebaõnnestunud majandusreformid. Esimesena püüdis neid läbi viia füsiokraat Anne Robert Jacques Turgot, kes oli Prantsusmaa rahanduse juht 17741776. Tema reformide eesmärkideks olid sisetollide ja väljaveopiirangute kaotamine, üleminek reguleeritud majanduselt vabaturumajandusele (mis praktikas tähendas eestkätt hindade vabakslaskmist), feodaalsete piirangute kaotamist, et motiveerida talupoegi rohkem tootma ning ka aadli ja vaimulike kui peamiste maaomanike maksustamist. Seega tahtis Turgot kehtestada tolle aja kohta moodsat turumajanduslikku süsteemi, mis oli juba võitnud Inglismaal. Rahvuskoguga ühines ka osa aadlike ning vaimulike saadikuid. Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks koguks, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ehk konstitutsiooni ning panema seega aluse uuele riigikorrale.
saj, Eepose peategelaseks on Igor, kes alustas 1185. a sõjaretke oma seniste liitlaste polovetside vastu. Igor langes vangi ja polovetsid rüüstasid kaitsetuks jäänud Vene alad. Igor põgenes sealt, hiljem abiellus oma vaenlase tütrega ja neist said taas liitlased. Lugulaul idealiseerib Igorit kui vaprat rüütlit ja kujutab teda kui Venemaa eest võitlejat. Selle raamatuga tahtis autor suunata ühiskondlikku arvamust vürstide feodaalsete tülide vastu. Lugu oli samuti üleskutse venelastele kodumaa kaitsmiseks. · "Karutapja" tegevus hõlmab 12-13 saj, muistsete lätlaste ja liivlaste võitlust saksa raudrüütlite vastu. "Karutapjas on kajastatud veel sakslaste tulekut Läänemere aladele, liivlaste vanema Kaupo sõitu Rooma, saksa kivilosside ehitamist Ükskülasse jne. Karutapja on tegelane, kes põlvneb inimesest ja emakarust
mätsida. Majanduskriis ja selle likvideerimise katsed Otsesemateks ajenditeks revolutsiooni puhkemisele olid kahtlemata Louis XVI ajal läbi viidud ebaõnnestunud majandusreformid. Esimesena püüdis neid läbi viia füsiokraat Anne Robert Jacques Turgot, kes oli Prantsusmaa rahanduse juht 17741776. Tema reformide eesmärkideks olid sisetollide ja väljaveopiirangute kaotamine, üleminek reguleeritud majanduselt vabaturumajandusele (mis praktikas tähendas eestkätt hindade vabakslaskmist), feodaalsete piirangute kaotamist, et motiveerida talupoegi rohkem tootma ning ka aadli ja valimulike kui peamiste maaomanike maksustamist. Seega tahtis Turgot kehtestada tolle aja kohta moodsat turumajanduslikku süsteemi, mis oli juba võitnud Inglismaal. Kuid tema muudatustele seisid vastu suuraadlikud, kes nägid selles oma võimupositsioonide hävitamist ning "jumalast antud" eesõiguste kitsendamist. Kuninga soosingul suutis Turgot siiski osa oma reformidest läbi suruda, kuid et 1775
Tatarlaste vallutustega kaasnes tõsine sotsiaalne ja eriti õigusalane häving. Venemaa õiguskord oli varem arenenud põhiliselt feodaalse ühiskonna raames, ilmutades seejuures mitmeid sarnasusi Lääne- Euroopaga. Tatarlased hävitasid selle õiguslikult reguleeritud sotsiaalse korra süsteemi. Nad nimelt ei püüdnudki maad täielikult killustada ja sinna ise elama asuda, vaid rahuldusid sellega, et panid oma usaldusmehed kohalike feodaalsete suurmeeste, keda nad rangelt kontrollisid, kõrvale. Selle kontrolli põhiosa moodustas tohutult suurte andamite, mida tatarlased nõudsid, laekumise järelvalve. Nagu Lääne- Euroopas, põhines Vene feodaalsüsteem läänihärra ja maa kasutaja omavahelistel õigustel ja kohustustel. Venelaste rõhumine tatarlaste poolt lõhkus selle süsteemi. Seaduslikult reguleeritud õigused ja kohustused asendati kurnamissüsteemiga, millega Vene suurnikud harjusid niivõrd, et peale
pietism ja hernhuutlus. (liikumine keelustatakse 1743) Nimetati neid vennastekogudusteks vagadusliikumine – märksõnadeks: usk, võrdsus, vendlus) Eitati ilmalikke lõbustusi: mängu, vallatust, meelelahutust. Liikumise juhiks (nimetati ka prohvetiks) oli Tallima Paap Tagajärjed: töökus, ettevõtlikus, kuritegevuse kadu jt. Valgustus. 18.saj. oli Euroopas valgustussajand Valgustusajastu mõtlejad rõhutasid mõistuse, hariduse ja teaduse tähtsust ning astusid välja feodaalsete normide vastu. Valgustus tähendas teaduse, absolutismivastast ja kirikuvastast hoiakut ja mõtteviisi 18.saj. Euroopas. Valgustuse mõjul tekkis Eestis ilmalik kirjandus ja ajakirjandus – masstiraažides hakati välja andma maarahvakalendreid (1.masstrükis Eestis) August W. Hupel (1737-1819) valgustusaja tuntumaid kirjamehi – “ebaõigluse ja vaesuse vastu aitab eelkõige mõistus..” (I eesti keelse ajakirja ”Lühhike öppetus” väljaandja)
Marc Bloch (1886-1944) ☼ legend - vabatahtlikult läks armeesse ☼ keskaja uurimused: majandus-, sotsiaal- ja kultuuriajalugu ajalookäsitlus: ☼ raamatud on suunatud kollektiivsete mallide uurimisele, inimeste kooslus, elu kogu täiuses ☼ suur intensiivne koostöö teiste sotsiaalteadustega mentaliteediajaloo: ☼ “mentaalne atmosfäär”- mitmetahuliselt ühiskonnast mõtlemine ☼ “Feodaalühiskond”- totaalse ülevaade kogum - feodaalsete ühiskonna mentaalsete raamide uurimine - traditsioonilised ajaloolased ei saa uurida emotsionaalseid nähtusi ☼ “Imettegevad kuningad”- uuring, mis püüab mõtestada uskumust keskajast ja 18. sajandini; Prantsusmaa ja Inglismaa kuningate puudutamise teel: skrofuloos - üldine veendumus. kuidas seda seletada? Bloch arvas, et ühelt poolt imed on võimalikud, esile kutsuda; teiselt poolt teadlik ideoloogiline propaganda - prantsuse kuningavõimu sakraalsest
Sisene võimuvõitlus on pöördunud katoliiklaste kasuks. Protestantlikus piirkonnas toimub marginaliseerumine. 1990- Ühendatud Bundesrepublik Poliitilise süsteemi võrdlus: - Keisririik: täitevvõimu-sisene konflikt (võistlus keisri ja riigikantsleri vahel), tugevad vürstiriigid, nõrk parlament, nõrgad parteid, - Weimar: tugevad parteid domineerivad, nõrk täitevvõim (president ja riigikantsler), nõrgenenud liidumaad, - Reich: feodaalsete sugemetega totalitaarne diktatuur, parlamentaarsete valitsemisvormide vastane. Polnud piisavalt järjekindel oma visioonide elluviimisega. Sellega säilib natside seadusandluse kõrval regionaalseadusandlust. Rõhk välispoliitikal. - LV: tugevad parteid ja liidumaad, riigikantsler juhib täitevvõimu, presidendi võim sümboolne. Konstitutsioon: Peale ühendamist 1990 teevad protestandid nö come back'i traditsiooniliselt on protestandid vasakpoolsete jõudude toetuspiirkond
rohkem kui tema subkultuuriline identiteet? - Marx (ja teatava vaikse heakskiiduga võib-olla isegi enamus sotsiolooge): baas ,,lõppkokkuvõttes" (sellest varsti rohkem!) määrab pealisehituse. - Karl Marx (1813-1883) & Friedrich Engels (1820-1895): dialektilise materialismi teooria. Seoses tehnoloogia ja tootmise arenguga muutuvad ka tootmissuhted, st see, kuidas tootmine on organiseeritud. Üleminek tööstuslikule tootmisele => palgatöö levimine, feodaalsete suhete kaotamine (tööliste ,,vabastamine"), kapitalism. Üha keerulisema ja kallima tehnoloogia teke => monopoolsed suurettevõtted, klassivastuolude teravnemine => revolutsioon ja üleminek kommunismile. * tõukeks majandus ja tootmine, mitte kultuur (või ,,vaim"; vrd Hegel - filosoofia pea pealt jalgadele) - kultuur kuulub ,,pealisehitusse", mille arengu ,,lõppkokkuvõttes" otsustab ,,baas". * baas: tootmisvahendid, tööline, kapitalist = majandus, korraldatud ühiskonnaleomasteks
.." See sai ka aluseks ajaloolise koolkonna tekkimisele. Õigust ei tohi seadusandja kunstlikult luua. Õigus peab välja kasvama traditsioonidest ja tavadest. Seepärast peab eelkõige tavaõiguse allikad eelnevalt läbi töötama, need süstematiseerima ja alles siis kodifitseerimise kaudu ühendama ja jõustama. Koolkonna suureks teeneks võib pidada ka seda, et tunnustades võõrandamatuid inimõigusi, on võimalik avalikku võimu piirata seadusõigusega. Aktuaalseks kujunes pärisorjuse, feodaalsete koormiste ja ühiskondlike seisuste kaotamine. Esile kerkisis dmitmesugused vabadused(elukoha valiku vabadus jne ). Seadusõigus on ka sobivaks vahendisk õiguse idee- õigluse, õiguskindluse ja eesmärgipärasuse realiseerimisel. Tavaõiguse tundmine on oluline, kuid tema enda kestvuse stabiilsus ilma kodifitseerimiseta on küsitav. Samuti on vaieldav kui palju ühe v teise sotsiaalse harjumuse juures saaksime rääkida kehtiva LOOMUÕIGUS 1
Pinge Rootsi keskvõimu ja Eestimaa kohaliku aadli vahel · Rootsi soovis unifitseerida/Eestimaa kohalik saksa aadel vastu · 1601 (Karl IX) ja 1629(G II A) ulatuslikud ,,rootsistavad" reformikavad: - peegeldasid Rootsi põhjamaise ühiskonna norme (talurahvavabadus ja seisuste omavaheline integreeritus ühistesse struktuuridesse), õiguslikke väärtusi (aadlist sõltumatu kohtuvõim) ja keskvõimu tugevust - astuolu ja konflikt Eesti-Liivimaa feodaalsete, seisuste privileegidele põhinevate traditsioonide ja killustatud struktuuridega · Reformikavad lükati energiliselt tagasi Eestimaa seisusliku eliidi poolt, kes soovis säilitada oma isoleeritud sõltumatuse ja senised privileegid. Rootsi keskvõimu I luhtunud reformikava 1601 · Rootsi-Poola sõja alguses · Esitati spetsiaalselt maapäeval, kus lisaks Eestimaa rüütelkonnale olid ka linnade ja Liivimaa aadli eindajad
Ta pidanud oma elu ebaõnnestunuks: polnud tal ei lapsi ega õnne. Allak nägi, kuidas Uzuk hüppas kaljult alla. Berdõ Kerbabajev (18941974) Sündis Kouki-Zereni külas Ashabadi oblastis. 1948. aastast Kommunistliku Partei liige. Kõrgema hariduse omandas Buhhaara medreses, õppis alates 1917. aastast Leningradi Orientalistika Instituudis. Kirjanikutegevust alustas luuletajana 1923. Võitles juba esimestes luuletustes feodaalsete igandite vastu. Avaldas 1920-40. aastatel mitmeid luuletuskogusid. Hiljem hakkas ka romaane kirjutama. Käsitleb romaanides nii turkmeeni rahva ajalugu kui ka aktuaalseid tootmisprobleeme. Romaan ,,Nebit Dag" (1959) on naftapuurimisest. Romaani peategelasteks on juhtivad töötajad. Seetõttu on romaanil sarnasus Mehdi Hüsseini ,,Apseroniga". Kerbabajev on tõlkinud turkmeeni keelde Tolstoi ,,Anna Karenina", M. Solohhovi ,,Ülesküntud uudismaa", M.