,,Lugu Igori sõjaretkest" Peategelased Igor Svjatovit- Igor on vürst: vapper, mehine, kodumaad armastav, kuid järelemõtlematu ja lühinägelik, pigem hoolitseb enda, kui kodumaa uhkuse eest. Vseslav - Olgovitide vürstisoo rajaja. Teda on loos kujutatud hukkamõistvalt ja loos käib jutt tema kurja saatuse üle. Peategelased Svjatoslav - Kiievi vürst. Igori nõbu. Süüdistab Igori ja Vseslavi minekut sõjakäigule. Süüdistab neid ka selles, et nad tahtsid au ja kuulsuse omavahel ära jagada. Oleg Gorislavitits - Olgovitide vürtsisoo rajaja. Tänu temale on kogu vene Peale rahval hädad tapatalge Lühitutvustus Novgorodi - Severskis (Kiievis) valitseb vürst Igor ning kallale tungib polovetside hõim. Toimub võitlus. Igor saadetakse sõjaretkele. Ta alustab sõjaretke koos poja, venna ja vennapojaga polovetside vastu. Sõjakäik nurjub
,,Lugu Igori sõjaretkest" Peategelased Igor Svjatovit- Igor on vürst: vapper, mehine, kodumaad armastav, kuid järelemõtlematu ja lühinägelik, pigem hoolitseb enda, kui kodumaa uhkuse eest. Vseslav - Olgovitide vürstisoo rajaja. Teda on loos kujutatud hukkamõistvalt ja loos käib jutt tema kurja saatuse üle. Peategelased Svjatoslav - Kiievi vürst. Igori nõbu. Süüdistab Igori ja Vseslavi minekut sõjakäigule. Süüdistab neid ka selles, et nad tahtsid au ja kuulsuse omavahel ära jagada. Oleg Gorislavitits - Olgovitide vürtsisoo rajaja. Tänu temale on kogu vene Peale rahval hädad tapatalge Lühitutvustus Novgorodi - Severskis (Kiievis) valitseb vürst Igor ning kallale tungib polovetside hõim. Toimub võitlus. Igor saadetakse sõjaretkele. Ta alustab sõjaretke koos poja, venna ja vennapojaga polovetside vastu. Sõjakäik nurjub
,,Lugu Igori sõjaretkest" Üldine taustainfo Vana-Vene kirjanduse geniaalne teos on loodud juba rohkem kui kaheksa sajandit tagasi 1185. ja 1187. aasta vahel tundmatu autori poolt. Eesti keelde tõlgitud aastal 1965. Teos on 97-leheküljeline. ,,Lugu Igori sõjaretkest" pole eepos, tööd peetakse oma sünniajas pigem zanriväliseks teoseks. Kuna sel ajal valitses Venemaal kaks zanrisüsteemi, kirjanduslik (kuhu kuulusid religioolise suundumusega tööd) ja folkloorne. "Lugu Igori sõjaretkest" aga oma ajaloolise ja patriootilise enesetunnetusega ei sobinud kummassegi. Kõigepealt oli teos kirjutatud vanavene keeles ja seda hakkas tõlkima krahv Aleksei Mussin-Puskin. 1800 ilmus esimene ümberpanek ja sellele hakati rohkem tähelepanu pöörama. 1812. aastal sõda Napoleoniga ei põlenud üksnes Moskva linn, vaid ka krahv Mussin-Puskini üliväärtuslikud vanavene käsikirjad. "Lugu Igori sõjaretkest" meenutab paljusid sama ajastu Lääne-Euroopa eeposi.
Piirangud ka, et ühe värava kaudu võivad russid linna minna ja mitte üle 50 relvastamata mehe. Ühe koha peal peab elama. Lubatud ilma tollimaksuta kaubelda. 911 sõlmiti uus leping, kinnitati eelmist ja lisati mõned punktid. Ilmselt vahepealsetel aastatel oli tüliküsimusi. Mida teha varastava, petva, kristlasele mõõgaga pähelööva russiga? Velemude, Stemize slaavi nimed? 12 nime puhtad skandinaavia nimed. Oleg suri 912 ja Vene kroonikates on Olegi surma lugu kirjas. Seda on kasutatud ka ühe Puskini poeemi juures. Olegi surm ennustaja järgi tema lemmikhobuse kaudu. Oleg saatis hobuse ära. Viis aastat hilje, tuli meelde, et kas hobune elab. Oleg thatis hobuse luid näha, pani jala hobuse pealuu peale ja naeris ,,Sinu läbi tuleb mul surra", siis tuli pealuust välja madu ja hammustas teda surmavalt. Nii bulgaritel kui venelastel see lugu teada. Oleg valitses 33 aastat (879-911). Tema järglane Igor valitseb ka 33 aastat. 879kui
3 venda: Rjurik, Sineus ja Truvor. Tsuudid- nii eestlased kui ka läänemeresoomlased. Rug Rostovi kandis- sloveenid (?) Suur-Vene sõda ; kriditsid- hõim Kaardil V-V laius suht fiktiivne. Rjurik- hakkas valitsema Novgorodis (ühes teises variandis Ladogas, praegune Staraja Ladoga). Sineus Belozeros (Valge järv); Truvor valitsema Irboskas. Veidrad kohad kuhu inimesed võisid paigutada. Belozeros ja Irboska täielikud perifeeriad. Hüpotees, et lugu 3 vennast fiktsioon. Sineus- ta kodu ja kaaskond ja Truvor kaaskond. Kuid ebatõenäoline. Vennad surid varsti, 2 druziinadt (vürsti kaaskondlast Askor ja Dvir??). Rjuriku loal lõunasse ja nägid linna mis maksab maksu kasaaridele. Linna asutasid 3 venda: Kii, Stsek ja Horiv (Kiiev). Turgi rahvas Doni ääres. 8.-9.saj kasaarid vastu juudi usu. Rjurik suri 879, 2 druuznat Kiievit valitsema. Vm linnade ema- Kiiev. 911- kaubaleping Bütsantsiga
psühhologiseeritud. Tähelepanu on kangelase eraelul pigem kui lahingutel. Jäädvustatakse argielu madalamat poolt, mitte vaid sõda. Cid käitub suuremeelselt ja lihtsalt, mistõttu temast räägitakse kui minu Cidist. ,,Laul minu Cidist" on demokraatlikus vaimus kirjutatud, vastandudes germaani ja prantsuse laulude heroilis-rüütellikule paatosele. ,,Laul minu Cidist" on kirjutatud assonantsriimis, mis ühendab eri pikkusega värsisarju ehk tiraade. Vene kangelaslaul ,,Laul Igori sõjaretkest" on tundmatu autori eepos. Kirjutatud ~1186. See on üleminekuteos Venemaa killustus 12.saj ja algasid tatari-mongoli vallutusretked. Eepose ajaks oli ristiusk vastu võetud ja see mõjutas kirjandust: eemalduti suulistest vormidest, kirjakeel arenes kiirelt, Bütsantsist tulnud kirikukirjandus juurdus ja segunes ilmalikuga. Nt vene kroonikad sisaldavad ilukirjandusele lähenevaid ajaloolisi jutustusi, tihti ümbritseb peategelast religioosne pühaduse aupaiste
südametunnistust-pealegi selgus, et ta oli idioot, ning see kõik tekitas Jepatsinites soojust. Peale kindrali ja tema proua tutvus vürst seal ka nende kolme võluva ja äärmiselt ilusa tütrega: Aleksandra, Adelaida ja Aglajaga. Viimane nimetatuist rabas vürsti oma iluga, kuigi veidi vähem, kui eelnevalt kindrali kabinetis nähtud Nastasja Filippovna pilt. Ta oli kuulnud juba rongipeal selle naise õnnetut lugu, kuidas teda juba kaheteistkümnendast eluaastast peale valmistati ette kaheksateistkümneselt härra Totski armukeseks saama (härra oli muide neiule isa eest). Siis aga tõukas mees neiu eemale lootuses astuda kombelisse abiellu kindral Jepatsini tütre Aleksandraga. Selleks pidi mees vabanema Nastasja Filippovnast. Ta arvas, et kõige targem oleks too mehele panna ja nii oli ta nõus neiu isegi Ganjale maha müüma.
sakslased, venelased jt. Objektiivsus aga ei õnnestu, kuna autori poolehoid langeb itaallastele, kriitika aga venelaste suunas. ,,Peterburi kojamees" olukirjelduses puudub süzee, seal on olulisel kohal kirjeldus ja dialoog. See koosnebki kirjeldustest ja dialoogidest. Selle autor on Vladimir Dal, Tartus õppinud arst. See kirjeldab ühe suvalise Peterburi kojamehe päeva. 2 Tundub esialgu igav, kuid lugu elavdavad illustratsioonid. Dalili on õnnestunud säilitada neutraalsus ja objektiivsus. Ta ei kasuta emotsionaalseid epiteete. See läheneb ideaalis teadustekstile. Oluline on kirjeldus sellest, kuidas jaguneb ühiskond elukutsete kaupa. Kirjanikud püüdlesid selle poole, et esitada tekst kui dokumendi analoog. Kasutati pseudodokumendi monteerimist teksti. Peterburskii ugol vn k see toanurk, mille sai välja üürida (ka üldisemalt nurk)
Kõik kommentaarid