Dzäss ehk dzässmuusika, ka jazz ehk jazzmuusika (inglise keeles jazz) on muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel. Dzäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. jazzi tunnused: improvisatsioonilisus (iga kord kõlab sama teos muusikute esitustes erinevalt, muutes helilooja loodud teemat: lisades kaunistusi, muutes helikõrgust ja rütmi), 12 taktiline bluusivorm, 32 taktiline AABA vorm, isikupärane ja jäljendamatu tämber, sünkoop, rütmiline sving e kiikumine, madaldatud 3, 5, 7 aste, koosneb 38 mängijast, tämber iseloomulik kõla, tundlik väljenduslaad, keeruline kirjeldada, muusik püüab leida isikupärase ja jäljendamatu tämbri, omapärase tämbri annab madaldatud meloodia koos duur helilaadiga, koosseis 3-8 mängijat: ansambel, või 17 mängijat: bigbänd, koosneb meloodia- ja rütmigrupist...
KASUTUSALA Trompet on kasutusel mitmetes muusikaliikides, kaasa arvatud klassikalises muusikas ja dzässis. MÄNGIMISVIIS Muusikut, kes mängib trompetit nimetatakse trompetistiks. Nagu kõikide vaskpillide puhul, tekib heli õhu puhumisel läbi huulte, tekitades "sumiseva" heli huulikusse ning helilaine õhujoas. Mängija saab valida helikõrguse ülemtoonide reast, muutes huuleava suurust ja pinget suusõõrlihases. Huulikul on ringikujuline serv, mis pakub huulte vibreerimiseks hea keskkonna. Kohe serva järel on huuliku kauss, mis suunab õhujoa läbi palju pisema ava (kõri) ja laieneva tagaosa kaudu trompetisse. Nende huuliku osade mõõtmed mõjutavad heli kvaliteeti ja tämbrit ning mängukergust ja -mugavust. Üldiselt, mida sügavam ja laiem kauss, seda suurem helivaljus ning tumedam tämber. KONSTRUKTSIOON Trompeteid valmistatakse enamasti valgevasest. Trompeti toru on silindriline, toru sisediameeter on väiksem huulikuava pool ning suurem kõlal...
Trompetid läbi aja Trompetite päritolu ja kasutusala Esimesed trompetid on pärit Vanast Egiptusest, Kreekast ja Lähis Idast ekr. Algselt kasutati neid märguandevahenditena sõjalistel ja religioossetel eesmärkidel Euroopa Päritolu: Lur on pärit Skandinaaviast Konstruktsioon: Lur on S kujuline pill, see koosneb huulikust ja erinevatest viledest. Lur valmistatud puidust või pronksist. Mängimisviis: Puhutakse. Kasutusala: Vanasti hirmutati sellega vaenlasi või peeti väetseremooniaid, tänapäeval tehakse lihtsalt heli. Aasia Päritolu: Shringa on pärit Indiast. Konstruktsioon: Shringa on C kujuline vasest või messingust valmistatud pill, koonulise ava ja eemaldatava huulikuga. Mängimisviis: Sheringat lihtsalt puhutakse. Kasutusala: Mängitakse pulmadel, matustel ja religioonsetel sündmustel. ...
PUHKPILLID Trompet Trompeteid on maailmas kõige rohkem vaskpuhkpillidest. Need on ühed vanimad muusikalised instrumendid, mis eksisteerisid juba 1500 aastat eKr. Click icon to add picture Trompet Aafrika trompet Vanimad trompetid pärinevad 1500. aastast eKr. või vanemast ajast, kuid need olid klappideta torupillid. Pronks- ja hõbetrompeteid on leitud ka Tutanhamoni hauakambrist. Neid mängiti, puhudes õhku läbi suletud huulte. Niimoodi tekkiv sumisev hääl tekitas trompeti sees olevas õhusambas seisulaine. Click to edit Master text styles Vuvuzela Second level Third level Fourth level ...
Laupäeval (07.04.2012) diivanil istudes ja televiisorit vaadates märkasin ma ühel kanalil olevat temaatilist õhtuprogrammi, kus parasjagu meenutati kuulsaid jazz palasid ja artiste. Sel õhtul näidati Louis Armstrongi kontserdit, mida ta kunagi Kopenhageni linnas koos oma bändiga andis. Uurides asja lähemalt, otsustasin just selle kontserdi kohta teha arvustuse. Esiteks pani mind imestama see, et juba tol ajal jäi kontserte filmides heli ka peale. Lindi vaatamine oli minu jaoks isegi päris huvitav elamus (uurisin riietust, vähesel määral kuulasin ka ameerika inglise keelt, mida tol ajal räägiti). Kontserdist lähemalt. Kontsert oli lindistatud Louis Armstrongi Euroopa tuuri ajal Kopenhagenis. Kogu kontserdi nimetust ma ei teadnud, kuna magasin kõik tekstid maha. Esimese loona mängiti "Go down moses"-t. Lugu meeldis mulle väga. Algus oli hästi aeglane ja instrumente seal üldse polnud - oli kuulda ainult naise hä...
Aafrika muusika - Kultuurimõjutused: Põhja-Aafrika alad - kultuuriliselt Araabia mõjusfääri, Sahara kõrbest lõuna pool paiknevad alad - mustanahaliste põlismuusika. - Laul, tants, pillimäng ja draamaelemendid tihedalt seotud. - Muusika on meelelahutus, inimeste olulised elusündmused, religioossed rituaalid. - Tähtsaim väljendusvahend on rütm. - Laulud on lühikesed. Koori ja eeslaulja vaheldus. - Polürütmika (erineva meetriumiga rütmimudelid), polüfoonia, responsoorne laulmine, ostinaato, grot'd ja meister-trummarid, a capella, variatsioon, improvisatsioon. - Muusikainstrumendid: 1. idiofonid - isehelisev (balafon, mbira, shekere) 2. kordofonid - keelpillid (suu-vibu, xalam, kora) 3. membranofonid - trummid (dunun trummid, džembed, rääkivad trummid) 4. aerofonid - puhkpillid Jazz-muusika põhijooned - Improvisatsioon - Kõlavärv e tämber - Pil...
JAZZ-MUUSIKA PÕHIKOONED Jazzist Muusikastiil 19. saj lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest Euroopa - 1920 Improvisatsioon Improvisatsioonilisus - sünnib praeguses hetkes Instrumendi valdamine, erakordne musikaalsus Iga kord erinev Akordijärgnevus – 12-taktiline bluusivorm v 32-taktilises AABA- vormis Pillikoosseisud 3-8mängijast ansambel 17 mängijast bigbänd Ansambel – meloodia- ja rütmigrupp Meloodiapillid Vaskpillid Puupuhkpillid Löökpillid Soolopillid Kornet Trompet Saksofon Klaver Klarnet Vibrafon Tromboon Rütmigrupp Ül on hoida tempot, lisada rütmierksust, toetada harmooniaid Klaver Kontrabass Löökpillid Bandžo Kitarr Rütm Iseloomulikud elemendid: Sünkoop – rütmikuj muus Meetrum – neljaosaline, rõhutatakse 2. ja 4. lööki Meloodia Voolavad Duur-helilaadis S...
Referaat Dzäss Silver Alex Kelder Tallinna Reaalkool 9a klass 1. Mai 2012 a Sisukord: Sissejuhatus ................................................ 3 lk Dzäss Eestis ................................................ 4-7 lk Dzässi tuntumad inimesed .............................. 8-10 lk Dzässis kasutatavad pillid ............................ 11-12 lk Kasutatud materjalid .................................. 13 lk Sissejuhatus: Dzäss ehk dzässmuusika, ka jazz ehk jazzmuusika on nüüdismuusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa muusikapärimuse vastastikuse mõjul. Dzäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist, spiritua...
RÜÜTLIkULTUUR Rüütlilaulukunsti sünnipaigaks peetakse Lõuna-Prantsusmaad Provence ja Akvitaania. Sealsed rüütlilaulikud olid trubaduurid. Põhja- Prantsusmaa rüütlilaulikud olid truväärid. Nende muusika oli rohkem avatud rahvalikele mõjutustele. Kuulsaim neist Adam de la Halle ühendas ilmaliku laulu vormid polüfoonilise tehnikaga. Prantsuse rüütlikultuuri mõjul sündis rüütlilaul ka Saksa ja Austria aladel. Kuna Prantsusmaa oli 12.-13. sajandil juhtiv ma nii euroopa poliitikas kui ka kultuuris, siis saadeti saksa aadlinoorukeid sinna õppima. Ka ristisõdades puutusid pr ja sks rüütlid kokku. Saksa rüütlilaulikud olid minnesingerid ja rüütlilaulu üldnimetus oli Minnesang ehk lembelaul. Sisuks armastus, aga ka Maarja kultus, poliitika. Rüütlilaulikuid nimetati: Trubaduurideks, Truväärideks, Minnesingriteks. Laulikud võisid olla erinevatest seisustest, töötada õukonna teenistuses või rännata ringi. Alates...
Muusikaajalugu · Sissejuhatus · Muusika on olnud nii kaua, kui Maal on elanud mõtlev ja kõnelev inimene, on ta end väljendanud muusikaliselt. · Muusika on suhtlemisvahend. · Muusika on ürgsem kui verbaalne keel (loodusrahvaste muusika matkis lindude ja loomade keelt tämber, rütm, muutuv helikõrgus, tants). Tants on alati muusikaga seotud. · Lauldes ja tantsides otsis inimene Jumalaga suhet. · (paljude rahvaste) Müütides on muusikale omistatud salapärane vägi (suudab loodusjõude juhtida). Müüdid kõnelevad, et muusika ise on jumalikku päritolu, taevaand. · Keelte ajalugu. Ladina k canto (laulan) tähendas ,,loitsin". Eestlased ,,ütlesid" laule. · Väljendab inimlikke tundeid (kütid-sõdurid). · Varakeskaegses muusikas on harmoonia hoopis vähem oluline komponent ...
NEW ORLEANSI JAZZ New Orleansi Jazzi ajalugu New Orleansi Jazz tekkis 20. sajandi alguses. Sünnilinnaks peetakse Louisiana osariigi pealinna New Orleansi. 20. sajandi esimesel kümnendil tegutses linnas ligi 30 orkestrit. 20. sajandi algusaastateks oli sellest sadamalinnast kujunenud tõeline kultuuripaabel, mille elanikud laulsid briti rahvalaule, tantsisid hispaania rahvatantse, mängisid prantsuse balletimuusikat ning marssisid preisi või prantsuse pasunakooride saatel. Muusika New Orleansi jazz sündis mitmesuguste etniliste tunnusjoonte ja muusikaliste elementide segunemisel. Muusika on Euroopa muusikaga võrreldes tahumatu, räme, kuid intensiivne ning emotsionaalne. Igas orkestris oli pillimehi, kes mängisid vaid kuulmise järgi improviseerides, püüdes saavutada inimhäält meenutavat tooni, Aluseks võeti kiriku-ja marsimeloodiad. Muusika sündis kohapeal ja tugines kindlale teemale. ...
NARVA EESTI GÜMNAASIUM 12. KLASS Karina Repetun Kontserdiarvustus Juhendaja Tuuliki Jürjo 2013.õ.-a. TALLINN BAROQUE Liina Saari - sopran; Raivo Tarum - barokktrompet,; Imbi Tarum klavessiin. Liina Saari on saanud laulja diplomi Tallinna Konservatooriumist 1981. a., kus ta õppis Ester Lepa ja Linda Sauli käe all. Ta on täiendanud end Lydia Styx-Agosti (Itaalia) ja Harry van der Kampi (Holland) meistrikursustel. Liina Saari on olnud aastaid Estonia Teatri solist, solistina kaasa teinud samuti Tallinna Kammerkoori, Tallinna Keelpillikvarteti ja mitme teise ansambli kontsertidel, ka paljudes välisriikides. Tema repertuaari kuuluvad peamiselt renessansi- ja barokiajastu teosed, sh suurvormidest Bachi "Johannese passioon", Missa h-moll ja nn luteri missad, Händeli "Messias" ja "Belsatsar", Pergolesi "Salve Regina" ja "Stabat mater", Charpentier' "Te Deum" jt, ta on esitanud Vivaldi, Melani ja M...
Concerto grosso Marianne Lainemäe Kairit Siilak Kohtla-Järve 2014 Tähendus Concerto grosso (itaalia keeles „suur kontsert“) on esimene orkestrižanr. Concertino- väiksem pillide grupp Ripieno- suurem koosseis See koosneb kolmest osast: kiire, aeglane ja kiire Barokkorkester Barokkorkester kasvas välja barokktriost Oli tänapäevasest sümfooniaorkestrist oluliselt väiksem Tavaliselt neljahäälne (kaks võrdse tähtsusega viiulirühma, harmooniatäiteks vioolade rühm ja basso continuo, mida mängiti vastavalt vajadusele mitme pilliga, nt. tšello, kontrabass, fagott) Põhirühma moodustas keelpillide perekond: viiulid, vioolad, tšellod, kontrabassid. Sageli kuulusid orkestrisse viola d’amore ja viola da gamba. Puupuhkpillidest eelistati flööte, oboesid ja fagotte. Vaskpuhkpillidest mängis trompet harilikult koos timpanitega. ...
Muusika ajalugu Muusika algus: Leviidid kutselised templimuusikud (naissoost) Kultuspillid pillid, mis olid jumalatega seotud. Lüüra Apolloni pill Heterofoonia juhuslik mitmehäälsus. Burdoon meloodiaga kaasnev pidev heli (burdoonpillid). Egiptuse muusika: · Pidulik, väärikas, Araabia mõjutused, templirituaalid. Sistrum Isise pill, käristi. Lauto 2-keelne pill. · Aasta mõjutustel tuli trompet ja Aulos salmei, oboe esivanem. · Süürias eelistati lärmakat muusikat, löökpille · Babüloonias tähtis muusikateooria, avastati intervallid. Intervall muusikalise heli helikõrguste vahe · Muusika oli meelelahutusliku iseloomuga Vana-Kreeka: · Mesopotaamia mõjud kultuurile (muusika, poeesia, tants) Musiké muusade kunst, lauldes ettekantud luule (kreeklaste jaoks jumaliku tähtsusega). Muusikud ja poeedid jumala andega prohvetid Harmoonia helide järgnevus, pingesuhe meloodia erinevate helide vahel. Rütm -...
Renessanss Sissejuhatus Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14-17 sajandi Euroopa kultuuriloos. Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Kunstis sai iseloomulikuks arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. Varem olid kunsti headuse kriteeriumid lähtunud sellest, mis on õige ning see õigsus oli inimesest kõrgemal. Kujutavas kunstis ja kirjanduses oli renessansskultuuris esil peamiselt Itaalia, muusikas aga Madalmaad. Muusikaajaloos räägitaksegi sageli mitte renessansist, vaid Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. 14. sajandil hakkas endast märku andma rikaste, kiirelt arenevate linnadega Põhja-Itaalia. Seal tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja human...
JAZZ-MUUSIKA MIS ON JAZZ? -Jazz on esitajate kunst. -Ta sõltub rohkem improvisatsioonist. -Jazzi ei saa täpselt noodistada. Iga heli kõlab nii nagu mängija hetkel tajub (pikaltvenitatult, kord vajutades, kord tõustes). -Iga ettekanne on ainukordne (sünnib antud hetkel) -Improvisatsioonita ei oleks jazzi. Jazz- pala aluseks on tavaliselt teema, millel põhinebki improvisatsioon. -Jazz muusika toetub bluesi heliastmikule. Muusikas püütakse tabada veerandtooni, mis asub madaldamata ja madaldatud astme vahel. -Jazz-muusika armastab erilisi kõlavärve. Iga mängija isikupära juurde kuulub ka isikupärane toon. KUST SAI JAZZ ALGUSE? -Jazz sai alguse Ameerika Ühendriikides 19. Sajandi viimastel aastakümnetel. - Jazz kasvas välja neegrite töölauludest, bluesidest ja spirituaalidest. -See kujunes Ameerika neegrite musitseerimisviisiks. -Euroopast Ameerikasse rännanud valgete (eeskätt ingla...
J azzi muusik Julia Shashkina & Sofja Ümarik 8B J azz-muusika kujunes välja Ameerika Ühendriikides Euroopa ja Aafrika rahvaste muusikatraditsioonide pikaajalise vastasmõju tulemusena. Seda ei saa täpselt noodistada, see toetub blues´i heliastmikule ning armastab erilisi kõlavärve. Dzäss kasvas välja neegrite töölauludest, spirituaalidest ja bluusist. Dzässmuusikas on väga suur osa esitaja improvisatsioonil. Dzässi alguseks peetakse 19. sajandi algust, mil loodi dzässi eelkäija R agtim e , mille kõrgperiood oli 1897 1917aastatel. 1920. aastatel kujunes uus vorm Dixie land, mis eelkõige oli esitatud valgete poolt. Sving 1930ndail sai alguse sving. Sving esitavateks pillideks olid klarnet, saksofon, trompet, klaver, kontrabass ning trummid, mis olid koondatud orkestrisse ehk big bandi. Peamised erinevused traditsioonilise dzässiga oli see, et muusika oli nüüd vähem improviseeritud, svingi hakati kasutama tantsumuu...
Küsimused (Barokk) 1. Seleta mõistet ,,Renessanss" Tähistatakse kultuuriloos antiikkultuuri ideaalide taassündi ning seda mõistet hakati esmalt kasutama seoses Itaalia 14.-16. saj. kultuuriga. 2. Mida tähendab ars nova? - Muusikastiil Prantsusmaal 1320-1380. (oli töös 1. Real) 3. Kirjelda ars nova koolkonda, nimeta silmapaistvaim helilooja. 3- ja 4-häälsed motetid, need mitme ühel ajal kõlava tekstiga teosed esindasid oma aja kõige keerukamat kompositsioonitehnikat, mida iseloomustab matemaatiliselt korrastatud rütm. Guillaume de Machaut (1300-1377). ( oli töös 1. Real) 4. Kirjelda Madalmaade koolkonda Häälte sarnasus ja pehme kooskõla, ühised meloodiakujundid. (oli töös 2. Real) 5. Nimeta 15.-16. Sajandi olulisemad muusikazanrid ja iseloomusta neid lühidalt. Sansoon-pr keelne ilmalik polüfooniline laul, Frottola-lihtsas vormis salmilaul, millel on tihti ka refrään, Villanella-laul, mis m...
ARAABIA MUUSIKALE ISELOOMULIKUD TUNNUSED ARAABIA USUND Araabia kunstmuusika sündis 6-7 sajandil. Selle aluseks on erilised meloodiamudelid- makaamid, millele Euroopa muusikas vastet ei ole. Igale makaamile on omistatud kindel varjund, mis vahendab kuulajale uhkust, võimu, elujõudu, ilu, naiselikkust või mehelikust ja muud sarnast. Et muusikat peetakse kõiksuse osaks, arvatakse makaamidel olevat üliinimlik mõju. Musitseerides toetub üksikesineja makaamile ning loob improviseerides heliteose. Koosmängu aluseks on makaamile loodud meloodia, mida sobivalt varieeritakse. Rütmikava kujundab löökpillimängija ning iga meloodiapill sobitab sellesse oma osa. Muusikavormidest on araabiamaades levinud ühehäälne soololaul, mida saadetakse kas ühe pilli või väikese ansambliga. Juba ammustest aegadest saadik on seal luulet ette kantud lauludes. Laulukunstile on iseloomulik liuglev-libisev häälelii...
Jazz - muusika 1. Jazz - muusika alged pärinevad afroameerika muusikast (töölaul, ballaad, spirituaal, bluus), mis oli kujunenud 19. sajandi lõpul USA lõunaosariikides Aafrka ja Euroopa muusikapärismuse vastastikul mõjul. 2. Jazz - muusikas on väga suur osa improvisatsioonil, seetõtu ei saa jazzi noodistada. Enamasti on madaldatud III ja VII aste. Kaks iseloomulikku rütmilist elementi jazz - muusikas on sünkoop ja kiikumine, enamasti rõhutatakse teist ja neljandat lööki. Meloodia on sama paindlik kui rütm, meloodiad on voolavad, duur- helilaadis kasutatakse sageli III, V ja VII astet, 3. Pop-, rock ja klassikalise muusika meloodiat on lihtne iseloomustada. Jazzil on peamine improvisatioon ning keerukamad noodid. 4. Jazz - muusikat esitatakse tavaliselt 3-8 liikmelises ansamblis või kuni 17 liikmelises bigbändis. Jazz- ansambel koosneb meloodia - ja rütmigrupist. Pemisteks soolopillideks on korne...
Antonio Vivaldi (1678-1741) Antonio Lucio Vivaldi oli Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija. Veneetsia Markuse kiriku viiuldaja pojana sai ta nii muusiku- kui ka vaimulikuhariduse ja juba noorelt ka vaimulikupühitsuse (punakate juuste tõttu oli ta hüüdnimeks il prete rosso punane preester). Tema preestriteenistus algas 1703. aastal Veneetsia vaeslastekodus Ospedale della pietá, ent kroonilise haiguse tõttu vabastati ta missapidamisest ja Vivaldi pühendus muusikale. Ospedale della pietá oli tütarlaste kloosterkool, mis oli rajatud orbude ja väljaspool abielu sündinud laste jaoks. Vivaldi oli seal vaheaegadega kuni elu lõpuni viiuliõpetajaks, orkestrijuhiks ja muusikadirektoriks ning rajas oma õpilastest Euroopa ühe säravaima orkestri. Vivaldi kuulsus ulatus üle Euroopa: kuigi tema reisidest pole palju teada, oli ta seotud paavsti, Pran...
s i ka hi ko muu Meh r, J uhan Pi ka mä e , Ol a f H a am e Ee ri k l S e i sler Danie Sissejuhatus Mehhiko muusikal on väga lai valik muusikastiile Mehhiko muusikat on palju mõjutanud Euroopa muusika Mehhiklaste kuulsaimad muusikastiilid on ranchera, corrido ja mariachi Enamus Mehhiko pille on võetud Hispaania muusikast Hümn Hümn kuulutati välja aastal 1854, 8.veebruaril Esitati esimest korda 15.septembril, aastal 1854 Muusika tegi Jaime Nunó Sõnad kirjutas Francisco González Bocanegra https://www.youtube.com/watch?v =Q8T9g7memUk Ranchera Traditsionaalse muusika žanr Esitab tavaliselt üks laulja kitarriga Laulud räägivad loodusest ja armastusest Muusika on kas polka-, valsi- või boolerorütmis Saatepillideks võivad olla kitarr, trompet ja akordion https://www.youtube.com/watch?v=fgLjjfJ8Ktc ...
Keskaja muusika 5.-13.saj. Keskajal kannatas euroopas kanda kristlus, mis tõi suure pöörde inimeste mõtte laadi. Oluliseks muutus usk ainujumalasse. Kristlik kirik mõjutas ka kunsti ja kultuuri. Peamiseks vaimuvaraks olid keskajal piiblilood. Jumalasõna kuulutamiseks ehitati palju kauneid kirikuid ja katedraale. Ajastu ideaaliks oli pühak. Rangelt askeetliku eluviisiga kes palvetades ja paastudes, maise elu rõõmudest loobudes valmistas ennast ette igavesele õntsusele, mis peab tulema pärast surma. Keskaja muusika jaguneb kaheks: · Professionaalne muusika (vaimulik muusika) · Rahva muusika (ilmalik muusika) Professionaalne muusika Professionaalne muusika oli võimude poolt tunnustatud. Muusika keskusteks olid kloostrid ja kirikud ning professionaalseteks muusikuteks vaimuliku seisuse esindaja. (mungad, preestrid, paavstid). Euroopa muusika Eu...
TALLINNA MUSTAMÄE GÜMNAASIUM 4B ,,Muusikariistad" Referaat Andri Suga Merle Adelman Tallinn 2010 SISUKORD Eessõna..............................................................................................................................................3 Muusikariistad...................................................................................................................................3 Klaver................................................................................................................................................3 Keelpillid...........................................................................................................................................4 Puhkpillid.......................................................................................................................................
Klassikalise orkestri kujunemine Sünnikoht Mannheim edelasaksamaal. Euroopa suurim õukonnaorkester ja heliloojate koolkond, Johann Stamitz. See ongi aluseks klassikalisele sümfooniaorkestrile, mille aluseks oli suur 4 häälne keelpilli rühm. Suurim uuendus keelpillidega ühendatud neljahäälne puupillide rühm. Ainult trompet, metsasarv alguses. Beethoven kasutas esmalt trombooni oma 9. sümfoonias. Teine tähtis keskus Preisi kuninga Friedrich õukond Berliinis. Oli kuulus hiilgava kontserdielu poolest, osalesid väljapaistvad muusikud kaasa arvatud flöödimängijana ka kuningas ise. Sonaadivorm lühikeste fraasidega meloodia, karakterikontrastid teemade vahel, avalõik reegline jõuline, järgneb lüüriline. 2 põhihelistiku ning neile vastavate erikarakteris teemade vastandamine on selle vormi alus. SN koosneb 3 lõigust (ekspositsioon, töötlus, repriis). SN kasutatakse enamasti sonaaditsükli kiiremates osades. Sonaaditsükleid kahesuguseid: 3 osa...
Muusikaajaloo vanem periood Muusikakultuur saavutas kõrge taseme muistsetes orjanduslikes riikides. Juba 3000 aastat tagasi toimusid vanas Assüürias avalikud kontserdid, kus õuemuusikud esinesid linnarahva ees. Vanal ajal omistati muusikale võlujõudu . Muusika oli jumalate keeleks. Jumalate hääli võrreldi pillihelidega. Pillid olid pühad. Muusikasse suhtuti erilise austusega. Egiptuse vaaraod kuulutasid end muusikute sugulasteks. Sõjas jäeti ellu muusikud. Muusikud olid vanal ajal väga mitmekülgsed -heliloojad, lauljad , pillimehed, dirigendid ka luuletajad ja tantsijad. Erinevus eri rahvastes oli suur. Nt Egiptuses oli aus, pühalik ja suursugune stiil. Aga idamaades valitses lärmakam stiil. Vanal ajal ei olnud kunstiliigid üksteisest eristunud. Muusika juurde kuulus luule ja tants. Vana aja muusika oli ühehäälne. Muusikalised laadid olid põhiliselt viie astmelised PENTATOONIKAD ANTIIKMUUSIKA V-IV saj. eKr - antiikkultuuri kõrgaeg. Maa...
Kontserdi retsensioon Tallinn Baroque Ansambli Tallinn Baroque barokk-kontsert toimus 3. detsembril 2012 Tallinna Kristiine Gümnaasiumis. Selles vanamuusika ansamblis esinesid 4 liiget: laulis Liina saari, keelpille mängis Tõnu Jõesaar, puhkpille Raivo Tarum ning klavessiini Imbi Tarum. Teoseid, mis kontserdil esitati oli mitmeid. Nendeks oli Michael Praetorius, Diego Ortiz, Jean-Philippe Rameau, Adriano Banchieri, Giovanni Gastoldi, William Brade ning Georg Friedrich Händel. Esinemine oli väga värvikas ja huvitav, sest nad kandsid barokiaegseid riideid, mis andis palju silmailu. Kuulda sai õukondlikku galantset tantsumuusikat, imitatsioonilist kirikumuusikat, programmilisi sooloteoseid ja kammermuusikat Alessandro Scarlatti, Alessandro Stradella, Georg Böhmi ja teiste tuntud heliloojate sulest. Kavva kuuluvate autorite seas on ka Georg Friedrich Händel, ...
Tulbid Tulp (Tulipa) on sibullillede perekond liilialiste (Liliaceae) sugukonnast, kuhu kuulub ca 100 liiki. Tulpe on pea kõikides värvitoonides ja neid on aias lihtne kasvatada. Eesti parkides kasvab metsistunult ehk naturaliseerunult kollaseõieline metstulp (T. Sylvestris). Stoolonite tõttu võib muutuda raskesti tõrjutavaks umbrohuks, mistõttu sobib suurepäraselt loodusparkidesse. Aiailutaimena ja lõikelilleks kasvatatakse aedtulpi (T. Gesnerana) rohkeid sorte, neid on aretatud u. 10 000. Tulbid on täiesti külmakindlad sibullilled, mis tuleb istutada viljakasse aiamulda septembris, oktoobris. Varajase kevade korral võivad esimesed tulbid õitsema minna juba aprillis, erinevaid sorte valides võivad tulbid õitseda kuni juuni keskpaigani. Kasvuperioodil on soovitav mulda kobestada ja kui on sademetevaene kevad, siis tuleks tulpe ka kasta. Kui aga multsite tulpide aluse pinna freesturba, männikoorepuruga, siis jääb mulla kobestamine ä...
klassitsisimiajastu on saanud nime ladinakeelse sõna classicus järgi, mis tähendab esmasklassiline. Sellel perioodil püüti kunstis väljendada antiikkultuuri põhimõteid. Klassitsismi perioodid: 1)eelklassitsism (üleminekuaeg) 1720-1760-Tekkisid uued muusikazanrid, vormid,koosseisud.; 2) varaklassitsism 1760-1780 küpsesid uued vormid,zanrid. 3)klassikalise stiili kõrgaeg 780-1810 sündisid paremad heliteosed4)klassitsismi lõpu on meeletult raske määrata!!!!. Miks nim seda valgustusajastuks: demokraatia algus, kirik ei pea ühiskonda valitsema, tekivad uued mõtted. Baroki ja klassitsismi võrdlus Barokk *kirikulaadide järelmõju*mitteperioodiline meloodika*eelistatud vokaalmuusika *valdavalt vaimulik muusika*muusika tarbijaiks kirik ja aadelkond+lihtrahvas *vormid ja zanrid: fuuga, süit, soolokontsert, concerto grosso, ooper, oratoorium, kantaat*orkestri koosseis: basso continuo,keelpillid,vahel soleeriv ruhkpill. Klassitsism *funktsi...
Vana Maailm Inimkonna teadmised muusikast pärinevad allikatest: Vana Testament, väljakaevamistel leitud pillid, kalju- ja muude joonistuste põhjal. Muinasajal hakkasid tekkima esimesed pillid. Vanimad instrumendid: Flööt(Egiptus)luust nikerdatud, sõrmeaukudega. Sümboliseeris elu ja öeldi, et flöödi mängija ''puhub elu hingust'', löökpillid-trummid, puhkpillid-loomasarv, keelpillid-vibust välja arenenud, nt harf (Mesopotaamia), lüüra(mesopotaamia). Pilli valmistamiseks kasutati luud, nahkasid jms. Erinevates maades sarnased, aga erinevate nimetustega pillid. Muusika roll vanades kõrgkultuurides: Muusika saatel peeti jumalateenistusi, tantsiti, mängiti söömaaegade saateks. Muusika oli seotud maagiaga. Algselt kasutati muusikat signaalvahendina, religioosse puhastuse vahend, oluline inimese kasvatamisel-haridus, mõjutusvahend. Tänu muusikale tekkis ka tantsu- ja teatrikunst. Maagilised numbrid 5&7. (nt keelpillid olid 5 või 7 keelega) P...
Ristiusu pühakud ja nende kujutamine kunstis Peainglid Gabriel ja Miikael Monika Tulit 11.A klass Tallinna Ühisgümnaasium 2012 Gabriel Gabriel on üks kolmest peainglist. Heebrea keeles tähendab Gabriel "Jumala mees", "Jumal on mu jõud" või "Jumal on tugev" Gabriel on taevaste varade valvur ja taeva peasaadik, Jumala sõnumitooja. Vanas Testamendi seletab Gabriel Taanielile tema nägemuse. Uues Testamendis teatab Sakariasele, et talle sünnib pojaks Ristija Johannes Toob Neitsi Maarjale sõnumi Jeesuse sünnist. Sümbolid Liilia viljakus ja vaimsus, spirituaalsus Õlipuuoks rõõmusõnum Tõrvik tuli ja võitlus ...
AJASTUTE VÕRDLEV TABEL KESKAEG RENESSANSS BAROKK KLASSITSISM ROMANTISM 5. - 13. saj. 14. - 16. saj. 17. - 18. saj. I pool 18. saj. II pool 19. saj. 19. saj. I veerand Kirikukesksus. Inimesed Huvi kirikukammitsaist Euroopa pol. elu rahutu; Levisid valgustuslikud elasid vaimse müüdi vaba iseteadva inimese ususõjad; Prantsusmaal ideed (Voltaire, Diderot, maailmas. Puudus vastu kultuuri ilma- priiskav absoluutne Rousseau) ja Descartes'i imetlev hoiak nähes likustumine. Keskaja monarhia, õukonna raj...
RENESSANSS. Ilmalik muusika 14 16 saj. kunstiajastu Üldajaloos loetakse keskaja juurde kuuluvaks 14.saj muutis Euroopat põhjalikult. Rooma-katoliku kirik, millele toetus keskaja kultuur ja maailmapilt täielikult, elas läbi kriisi, mis lõppes kiriku poliitilise lõhenemisega ehk nn Suure skismaga (1378-1417), mil korraga valitsesid 2, lühikest aega isegi 3 paavsti. Selle põhjustasid Prantsuse kuningate üha suurenevad ambitsioonid. Kirik lakkas aegamisi olemast inimese maailmapildi kesktelg, usk ja kirik hakkasid inimteadvuses eristuma. Ilmalikustumine tõi kaasa isegi iroonilise suhtumise kirikusse. 14.saj kerkis esile rikaste linnadega Põhja-Itaalia, kus kujunes kogu Euroopale eeskuju andev varakapitalistlik linnaühiskond. Siin tekkis ideaal vabast haritud inimesest ning humanistlik mõtlemine, mis sai uue ajastu aluseks. Humanism lähtumine inimesest.(Keskajal lähtuti Jumalast) Teaduse areng, suured maadeavastused kinnitasid inim...
Teisipäeval, 1. oktoobril, toimus Pärnu Kontserdiamajas Pärnu Linnaorkestri 20. hooaja avakontsert. Pärnu Linnaorkester tegutseb alates 1994. aastast. Pärnu Linnaorkestri koosseis kontserdil oli järgmine: Dirigent: Jüri Alperten I viiul: Kristel Eeroja-Põldoja (kontsertmeister), Anu Mänd, Eeva-Liisa Ehala, Mait Milli, Pirgit Rea, Maire Varma, Ida Teppo, Evelin Tammiku II viiul: Epp Saar, Tatjana Günter, Kaia Muttik, Irina Aitai, Anna-Liis Näksik, Edeliis Pütsepp Vioola: Anneliis Lindre, Mari Aasa, Hanno-Mait Maadra, Küllike Küünarpuu Tsello: Kristjan Saar, Heli Sommer, Marina Peleseva, Irina Matveus Kontrabass: Tiit Pärtna, Meeme Saareväli Flööt: Anna Kelder, Anne Kann, Eneli Hiiemaa Oboe: Guido Gualandi (Itaalia), Kristi Volmer Klarnet: Edmunds Altmanis, Aivo Luhaoja Fagott: Kulvo Tamra, Tarmo Velvet, Rene Sepalaan Metsasarv: Rait Erikson, Jan Pentsuk, Hanno Kedik, Cornelia Mägila, Arvi Sommer Tenor: Mati Turi Trompet: Karl Vakker, Rai...
A n t s l a g ü mn a a s i u m Liis Kikas PUHKPILLID 7. a klass Juhendaja: E. Hirson 2004 Antsla 1 S i s u ko r d Sissejuhatus..............................................lk. 3 Üldist.......................................................lk. 4 Puupuhkpillid............................................lk. 5- 6 FLÖÖT ....................................lk. 5 OBOE ..................................... lk. 5 KLARNET.................................lk .6 FLAGOTT.................................lk. 6 Vaskpuhkpillid ......................................... lk. 7- 9 TROMBET ............................... lk. 7 METSASARV............................ lk. 7 TROMBOON ............................ lk. 8 ...
KESKAJA MUUSIKA Õhtumaine kultuur sündis antiikmaailma varemeil. Lääne-Rooma riigi lõplikku hävitamist barbarite poolt 476. a peetaksegi keskaja alguseks. Sellele järgnes Suur rahvasterändamine, otsiti varju sõdade eest. Formeerusid rahvused frangid, saksid, goodid, keldid jt. Euroopas kinnitas kanda kristlus. Läänekiriku keskuseks sai Rooma. Kerkisid suured sakraalehitised algul lihtsamad basiilikad, hiljem võimsad gooti katedraalid. Liturgia (jumalateenistus) kujunes ühistest palvustest ja laulmistest, mida 8. 9. sajandist toetas kirikuorel. Erinevad rahvuslikud arengusuunad liturgias ohustasid kiriku ühtsust ja mõjuvõimu. Rooma paavsti Gregorius Suure läbi viidud kirikureformiga võeti kasutusele uus liturgia, mis juurdus kogu Lääne- Euroopas. Tema ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu Gregooriuse laulu aluseks. Gregooriuse laul on ühehäälne, taktimääduta, vab...
JAZZ MUUSIKA AJALUGU Jazz muusika areng on kestnud üle sajandi. Selle aja jooksul on muusikat mõjutanud erinevad stiilid ja käsitlused. Enne oli muusika eesmärgiks meelelahutuslik, tantsuline, kunstiline ja loov. Jazz muusika arengule paneb aluse uus aristrokraat Ameeriaks ja selle tingisid uuskapitalistlikud suhted. Suhete tulemuseks oli näiteks fonograaf 1877. Läheb veel 3 aastat. 1880 peale täisutamsit salvestatakse esimene klarneti pala, mis kestab 15 sekundit. Uus muusika oli suuresti sündinud Euroopa ja Aafrika muusika sümbioosist. Kõigepealt tekkis afroameerika muusika, mis ühendas endas mitmesuguseid rahvatekke muusika vorme. Aafrika rütmid, intonatsioonid, täämbrid, blues, töölaulud, spirituaalid elasid edasi. Euroopast Ameerikasse rännanud valgete laulud on mõjutanud Jazz muusika meloodilist ja harmoonilist külge. Ameerika poolt lisanduvad rütmid. Euroopalikud muusikariistad tulid neegrite ellu pärast orjuse kaotamist. Levima ...
Renessanss 1. Mida tähendab ,,renessanss", kus see esmalt kasutusele võeti ja millist ajavahemikku hõlmab? Renessanss antiikkultuuri ideaalide taassünd, kasutusele võeti Itaalia kultuuris ja kunstis. Vararenessanss 14.saj 15.saj I pool, avaldus eelkõige prantsuse ja itaalia muusikas Kõrgrenessanss 15.saj II pool 16.saj 1.veerand, tooni andisid Madalmaad Hilisrenessanss 1520-ndad 1600, peamiselt Itaalias. 2. Renessansi üldiseloomustus (vt. ka ajastute tabel). Mida uut tõi kaasa renessanss keskajaga võrreldes? Hakati tegema ilmalikku kunsti, kirjandust ja muusikat. Saja-aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel lõpetas Euroopas rüütlikultuuri. Humanism (väärtushinnangud, mille kesksel kohal on inimene ise). Teaduse areng. Kujutavas kunstis rohkem realismi ja perspektiiv. Hakati surnuid lahkama. 14.saj. hakkasid Euroopa majanduselus toimuma muutused. Avanesid kaubanduslikud meret...
Renessanss. 14. sajand muutis Euroopat ja eurooplasi põhjalikult. Roomakatoliku kirik elas läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningate üha suurenevad ambitsioonid olid seotud ka kirikuga, paavsti residents viidi Roomast üle Avignoni, mis lõppes roomakatoliku kiriku lõhenemisega e. Suure Skismaga ( 1378-1417 ), mil korraga valitses mitu paavsti. Kriis tõusis reformatsiooniliikumisena veelgi teravamalt pinnale, tekkis lõhe kiriku õpetuslikul tasandil. Need muutused lõid Euroopas mitte ainult uue poliitilise, vaid ka vaimse ja kultuurilise olukorra. Usk ja kirik hakkasid inimese teadvuses eristuma. Ilmalikustumine võis tähendada ka kriitilist või koguni iroonilist hoiakut kiriku suhtes. Üheks näiteks oli G. Boccaccio "Dekameron". Muusikas kerkivad esile uued ilmalikud zanrid , mis hakkavad edaspidi määrama kunstmuusika stiili. .Kirikumuusika jääb konservatiivseks kõigil järgnevail sajandeil. 1324-1325 saadab paavst Johan...
Renessanss-tuleneb humanismist, võeti kasutusele 15-16 saj., tähistamaks tagasipöördumist antiik-kreeka kultuuri. Renessansiajastu hõlmab 14-16 saj., sai Itaaliast alguse, maailmavaate keskmeks oli humanism. Muusikaajaloos räägitakse renessansi asemel Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. R: maalikunst-kajastati reaalset maailma, teovõimelist inimest, inimese keha oli proportsioonis, inimene oli endast lugupidav. R:arhitektuur-hakatakse ehitama sammaste ja õudega paleesid, ilmalikud ehitised, kirikud olid kuplitega, kasutatakse ornamentikat. R:skulptuur-tehakse alasti inimkehast(täiuslikus proportsioonis), kandilisi ja kondilisi figuure ei tehtud(paksemad, ümarad) R:kirjandus-Shakespeare, G.Boccaccio, F.Petrarca itaaliast R:teadus-15.saj keskel leiutati trükikunst, nooditrükikunst. Humanistlik iluideaal-toob välja vaba, haritud inimese. Kõik mida nähakse/kuuldakse peaks olema harmooniline, ilus, kooskõlas. Vokaalpolüfooniline-mitmehääln...
Milton Babbitt Milton Babbiti oli ameerika modernistist helilooja, muusikateoreetik ja üks esimesi ameeriklasi, kes kirjutasid elektrooniliselt sünteesitud muusikat. Babbitt, toetudes dodekafoonia meetodile, laiendas muusika tehnikat kestvuses ja dünaamikas. Varajane elu ja koolitee Babitt sündis 10. mail 1916, Philadelphias, kuid kasvas üles Jackson, Mississippis. Ta isa oli matemaatik Albert Babbitt ja ema oli Sarah Potamkin. 4-aastaselt õppis ta mängima viiulit ja hiljem ka saksofoni. 13- aastaselt võitis kohaliku loomemuusika võistluse. Ta osales paljudel jazzi ja teiste muusika stiilide üritustel. Viieteistkümne aastaselt lõpetas ta keskkooli ja läks Pennsylvania ülikooli, et õppida matemaatikat. Kuid varsti vahetas ta kooli, ja läks õppima New Yorki ülikooli muusikat koos Marion Baueriga. Babbitti muusikat mõjutas enim Arnold Schoenbergi looming. 1930ndatel oli Schoenberg Ameerika Ühendr...
MUUSIKAAJALUGU 1 Egiptus Esialgu oli muusika väärika ja piduliku ilmega Kõik pillid on seotud jumalatega ja neil on kultuslik tähtsus. Enamasti musitseerisid naised. Tänu Aasia mõjudele muutus muusika meelelisemaks ja elavamaks ning toimus templimuusikareform visati välja kõik üleliigsed pillid. Alles jäi vaid Isise kultuspill sistrum. Muusikateooria oli Egiptuse preestrite salateaduseks Esines palju pille: flööt(otseflööt, põikiflööt); harf; salmei-> aulos-> oboelaadne pill; trompetilaadsed pillid; lauto; sistrum; ; tsitter; raamtrumm; lüüra Hironoomia-> meloodiakaare näitamine käe abil Egiptuse muusika aluseks oli esialgu laskuv 5-astmeline helirida e. pentatoonika. Hiljem kasutatakse 7-astmelist helirida, mis jaguneb 17-ks veerandtooniks. Mesopotaamia Kõik pillid, mis Egiptuses Olid ka ansamblimuusika ja orkestri alged. Templites lauldi antifooniliselt e. vastamisi laulsid 2 koorigruppi või 2 solisti. Tunti ka inter...
Renessanss-taassünniajastu-ühiskondlik-poliitiline ja kultuuriline liikumine Euroopas 14.-16.saj. a-capella-ei tähenda saateta esitust,vaid kapelliga koos,kuhu võisid kuuluda ja eelistatult ka kuulusid pillid. Prantsuse sansoon-valdavalt oli sansoon 4-häälne,komponeeritud üsna sarnaselt motetile,eristatakse kaht laulutüüpi:a)meloodilised ja sentimentaalsed,b)kiiretempolised ja lõbusad,enamasti on need armastuslaulud,kiire tempo Missa- katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm ja sellele vastav mitmeosaline muusikateos.Oli missa ordinaariumiosade tsükkel, mis olid tüüpiliselt ühendatud muus.liseks tervikuks ühe põhimeloodia,cantus firmus'e abil.Tavaliselt on see meloodia vana motetitehnika eeskujul tenorihääles,renessanssiajastul laenati see meloodia harva gregooriuse laulust,enamasti oli selleks hoopis mõni tunutd ilmalik viis. Reekviem- on leinamissa,katoliku kiriku jumalateenistus,mida peetakse surnute mälestamiseks.Nii nagu missa,kuj...
Vaida Põhikool Tõnu Tootsi Duke Ellington Referaat Õppeaine: 9. klassi muusikaõpetus Juhendaja: Helina Indrekans Vaida 2005 sügis 2 3 Sisukord Sisukord.................................................................................................3 Sissejuhatus..............................................................................................4 Ellingtoni tulek jazzmuusikasse.....................................................................5 Muusikatee algu.......................................................................................6 Ellingtoni mõju muusikale...........................................................................7 Viimased aastad.......................................................................................8 Lõppsõna..................................
Jazzmuusika Jazz on esitajate kunst, jazzis ei ole küsimus selles, mida mängitakse, vaid kuidas mängitakse. Ta sõltub rohkem improvisatsioonist kui kompositsioonist. Ajaloost: Jazz ehk Jazzmuusika on muusikastiil, mis tekkis 19.sajandi lõpus Usa lõunaosariikides Euroopa ja Aafrika rahvamuusika risustumisel. Jazz kasvas välja USA neegrite töölislauludest, bluusist ja spirituaalidest. 1890ndad-1910ndad: Jazz hakkas välja kujunema juba 19.sajandi alguses, sest just siis loodi jazzi eelkäija Ragtime. Kuulsaimad Ragtime muusika loojad olid Irving Berlin, Ben Harney ning Scott Joplin. 20.sajandi esimesel kümnendil loodi New Orleansis uus jazzmuusika stiil Dixieland, mille eestvedajaks sai Louis Armstrong. Louis Armstrongi peetakse Jazzmuusika legendiks 1920ndad: 1920.aastail levis jazzmuusika Euroopasse, jazzmuusika oli läbi teinud suure arengu ning muutunud väga populaarseks. 20ndate kuulsamatek...
Taebla Gümnaasium 9a Klass Reonalt Kozlovski JAZZ Referaat Taebla 2007 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................................3 Jazzi arengulugu.........................................................................................................................................4 1.1 Jazz liigid........................................................................................................................................4 1.2 Tänapäeva jazzi ..............................................................................................................................4 Eesti jazzi kujunemine...............................................................................................................................6 2.1 Uno Naissoo osa Eesti jazzis sünnis.........
MUUSIKA ARVESTUSE KÜSIMUSED Romantism: Sai alguse 19 saj. teisest aastakümnest. Seda perioodi kunstis (üldiselt, mitte maalikunst) iseloomustab ühiskonna kriitiline ja võitlev hoiak e. siis kahte 19.saj. uut suunda- kriitilist realisti ja romantismi. Kriitiline realsim väljendub eelkõige kirjanduses ja kujutavas kunstis ja muusikas esineb krit. real. eelkõige vene heliloojate (mussorgski) loomingus. Lääne-Euroopa muusikas jäi valistevaks romantism. Muusikas väljendub romantism eriliselt kaunite viisidega: tunglevad, erutavad, vabalt, lainevalt arenevad. Samuti saab oluliselt tuult tiibadesse nn. helidega "maalimine" ja "kirjeldamine", ka on oluline koroliitne kõlapilt. Griegi loomingu üldiseloomustus: Griegi looming on läbipõimunud Norra loodusest ja rahvalikest elementidest: julge karakter, südamlik huumor. Sageli kajastavad tema helitööd muinasjutulisi karaktereid, üleküllates neid soojate rütmide ja fantaasiaga. Mela...
KLASSITSISM Klassitsismi põhijooned: · Sai alguse Prantsusmaal. · Osaline eeskuju antiikkultuurist. · Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. · Märksõnadeks ratsionaalsus ja lihtsus. · Klassitsism e. klassikaline stiil ja klassikalisus on erinevad mõisted! · Classicus esmaklassiline, parim lad.k. · Nimetus ,,klassitsism" tuleneb kahest aspektist: Tollal peeti antiikkultuuri klassikaks. Klassitsism on oluliseks baasikas kogu järgnevale muusikakultuurile. Valgusideed: · Valgustus ajastu: Tõstis mässu senikehtinud vaimsete väärtuste vastu. Religiooni müstitsism asendus ratsionaalse moraaliõpetusega. Demokraatia, inimõiguste, hariduse, teaduste väärtustamine. Voltaire, Rousseau, Kant, Goethe, Schiller. 18. saj II poole muusikaelu: · Klassikalise stiili ...
RENESANSS 14.SAJ II POOL - 16.SAJ LÕPP Tekkisid eeldused uue poliitilise, vaimse ja kultuurilise olukorra tekkeks Euroopas (14.saj) Kirikus olid rasked ajad: SUUR SKISMA (1378 - 1417) e suur kirikulõhe (rooma- katoliku kiriku ja kreeka katoliku/õigeusu kiriku lõplik lahknemine) oli toimunud juba keskajal 1054. aastal. - Korraga valitses 2 paavsti: Roomas ja Avignonis Prantsusmaal - Kirik lakkas olemast inimeste maailmapildi kesktelg Poliitilise pildi muutus: - Inglismaa ja Prantsusmaa vaheline SAJA-AASTANE SÕDA - Tegi lõpu rüütlikultuurile - Prantsusmaa lakkas olemast keskne positsioon Euroopas Põhja-Itaaliast kujunes eeskujuks VARAKAPITALISTLIK ÜHISKOND: - Tekkis humanistlik ühiskond e väärtushinnangute andmisel hakati lähtuma inimestest Suur katk 1349 Filosoofia/kirjandus toetusid antiikkultuuri pärandile. Maadeavastuste/teaduste kiire arengu tõttu hakkas muutuma inimese maailmapilt. TRÜKIKUNSTI ...
RENESSANSS 1. Mida tähendab „renessanss“, kus see esmalt kasutusele võeti ja millist ajavahemikku hõlmab? 14-17 saj Renesanss on otsetõlkes taassünd. Mõiste “renesanss” võeti kasutusele Itaalia kultuuris ja kunstis: Vararenesanss 14. saj-15. saj I pool - avaldus Prantsuse ja Itaalia muusikas Kõrgrenessans 15. sai II pool ja 16. saj 1. veerand – tooni andsid madalmaad Hilisrenesanss 1520-ndad – 1600 peamiselt Itaalias 2. Renessansi üldiseloomustus. Mida uut tõi kaasa renessanss keskajaga võrreldes? Avanesid Kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse, Indiasse Raha tähtsus kasvas Linnades tekkis rikaste kodanike kiht, kes tellis ja finantseeris kunsti ja muusikat Esimesed arheoloogilised välja kaevamised (Pompei) Taasavastati antiikmaailma suursugusus Kirikukammitsatest vaba, iseteadev inimene, Andis vabaduse arvamust avaldada ja ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
