50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-01-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
30 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
fat
Õppematerjali autor
Dzäss Dzäss on Ameerika Ühendriikidest pärit muusika vorm, mis tekkis mustanahaliste kokkupuutel euroopaliku muusikaga 20. sajandi algul New Orleansis. Dzäss kasvas välja neegrite töölauludest ning bluusist. Dzässmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil. Dzässi alguseks peetakse 19. sajandi algust, mil loodi dzässi eelkäija Ragtime, mille kõrgperiood oli ajavahemikus 1897 - 1917. 1920. aastatel kujunes uus vorm Dixieland, mis eelkõige oli esitatud valgete poolt. Paul Whitemani orkester oli selle vormi kõige populaarsem
1. Mai 2012 a Sisukord: Sissejuhatus ................................................ 3 lk Dzäss Eestis ................................................ 4-7 lk Dzässi tuntumad inimesed .............................. 8-10 lk Dzässis kasutatavad pillid ............................ 11-12 lk Kasutatud materjalid .................................. 13 lk Sissejuhatus: Dzäss ehk dzässmuusika, ka jazz ehk jazzmuusika on nüüdismuusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa muusikapärimuse vastastikuse mõjul. Dzäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist, spirituaalidest ja minstrelite muusikast. Iseloomulik on variatsioonilis- improvisatsiooniline meloodiaarendus (soolo- ja ühisimprovisatsioon), eriline rütm, kus meloodiarütmi rõhud võivad ennetada ühtlaselt
JAZZ-MUUSIKA MIS ON JAZZ? -Jazz on esitajate kunst. -Ta sõltub rohkem improvisatsioonist. -Jazzi ei saa täpselt noodistada. Iga heli kõlab nii nagu mängija hetkel tajub (pikaltvenitatult, kord vajutades, kord tõustes). -Iga ettekanne on ainukordne (sünnib antud hetkel) -Improvisatsioonita ei oleks jazzi. Jazz- pala aluseks on tavaliselt teema, millel põhinebki improvisatsioon. -Jazz muusika toetub bluesi heliastmikule. Muusikas püütakse tabada veerandtooni, mis asub madaldamata ja madaldatud astme vahel. -Jazz-muusika armastab erilisi kõlavärve. Iga mängija isikupära juurde kuulub ka isikupärane toon. KUST SAI JAZZ ALGUSE? -Jazz sai alguse Ameerika Ühendriikides 19. Sajandi viimastel aastakümnetel. - Jazz kasvas välja neegrite töölauludest, bluesidest ja spirituaalidest. -See kujunes Ameerika neegrite musitseerimisviisiks.
Taebla Gümnaasium 9a Klass Reonalt Kozlovski JAZZ Referaat Taebla 2007 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................................3 Jazzi arengulugu.........................................................................................................................................4 1.1 Jazz liigid........................................................................................................................................4 1.2 Tänapäeva jazzi ..............................................................................................................................4 Eesti jazzi kujunemine...............................................................................................................................6 2.1 Uno Naissoo osa Eesti jazzis sünnis.......
Jazzmuusika Jazz on esitajate kunst, jazzis ei ole küsimus selles, mida mängitakse, vaid kuidas mängitakse. Ta sõltub rohkem improvisatsioonist kui kompositsioonist. Ajaloost: Jazz ehk Jazzmuusika on muusikastiil, mis tekkis 19.sajandi lõpus Usa lõunaosariikides Euroopa ja Aafrika rahvamuusika risustumisel. Jazz kasvas välja USA neegrite töölislauludest, bluusist ja spirituaalidest. 1890ndad-1910ndad: Jazz hakkas välja kujunema juba 19.sajandi alguses, sest just siis loodi jazzi eelkäija Ragtime. Kuulsaimad Ragtime muusika loojad olid Irving Berlin, Ben Harney ning Scott Joplin. 20.sajandi esimesel kümnendil loodi New Orleansis uus jazzmuusika stiil Dixieland, mille eestvedajaks sai Louis Armstrong. Louis Armstrongi peetakse Jazzmuusika legendiks 1920ndad: 1920
Aafrika muusika - Kultuurimõjutused: Põhja-Aafrika alad - kultuuriliselt Araabia mõjusfääri, Sahara kõrbest lõuna pool paiknevad alad - mustanahaliste põlismuusika. - Laul, tants, pillimäng ja draamaelemendid tihedalt seotud. - Muusika on meelelahutus, inimeste olulised elusündmused, religioossed rituaalid. - Tähtsaim väljendusvahend on rütm. - Laulud on lühikesed. Koori ja eeslaulja vaheldus. - Polürütmika (erineva meetriumiga rütmimudelid), polüfoonia, responsoorne laulmine, ostinaato, grot'd ja meister-trummarid, a capella, variatsioon, improvisatsioon. - Muusikainstrumendid: 1. idiofonid - isehelisev (balafon, mbira, shekere) 2
2 2. Sissejuhatus jazzmuusikasse lk. 3 3. Jazzmuusika arengulugu lk. 4 4. Töölaulud lk. 6 5. Spirituaalid lk. 8 6. Blues lk. 9 7. Minstrelite etendused lk. 10 8. Ragtime (u. 1890) lk. 11 9. New Orleansi jazz (sajandivahetus) lk. 12 10. Dixieland (20 sajandi esikümme) lk. 14 11. Chicago jazz (kahekümnendad) lk. 15 12. Swing (kolmekümnendad) lk. 16 13. Bebop (neljakümnendad) lk. 17 14. Cool, hard bop (viiekümnendad) lk. 18 15. Free jazz (kuuekümnendad) lk. 19 16
JAZZMUUSIKA AJALUGU Table of Contents 1 EESSÕNA See või teine muusik, keda me käsitleme on oma arengus teatud punktis. Tegelikult pole aga inimese elu mitte punkt vaid joon, punktide jada. Kuid korraga on haaratav vaid üks punkt mingi mängu viis või konkreetne grupp, kuhu muusik kuulub. Alati on tahetud muusikuid nii nende endi kui ka kriitikute poolt kuhugi liigitada. Kuid kindel muusik ei pruugi oma eluaja jooksul jääda vaid ühte gruppi või stiili. Toogem näiteks topetist Miles Davis'e, kes alustas bebop'iga ja lõpetas fusion`i ning hip-hop`iga. Enne surma küsiti temalt, et mida te veel tahaksite teha, siis olevat hr. Davis vastanud, et sooviks hakata DJ'ks. Ükski muusika stiil ei ole muusikuid endid kammitsenud ega kinni hoidnud. Eksisteerinud on pigem nende barjääride lõhkumine. Bebop'I kuningas ja nõ selle looja alt-saksofonist Charlie Parker
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid