Milton Babbiti (0)

Milton Babbitt
Milton Babbiti oli ameerika modernistist helilooja , muusikateoreetik ja üks esimesi ameeriklasi, kes kirjutasid elektrooniliselt sünteesitud muusikat. Babbitt, toetudes dodekafoonia meetodile, laiendas muusika tehnikat kestvuses ja dünaamikas.
Varajane elu ja koolitee
Babitt sündis 10. mail 1916, Philadelphias, kuid kasvas üles Jackson , Mississippis. Ta isa oli matemaatik Albert Babbitt ja ema oli Sarah Potamkin. 4-aastaselt õppis ta mängima viiulit ja hiljem ka saksofoni. 13-aastaselt võitis kohaliku loomemuusika võistluse. Ta osales paljudel jazzi ja teiste muusika stiilide üritustel.
Viieteistkümne aastaselt lõpetas ta keskkooli ja läks Pennsylvania ülikooli, et õppida matemaatikat. Kuid varsti vahetas ta kooli, ja läks õppima New Yorki ülikooli muusikat koos Marion Baueriga. Babbitti muusikat mõjutas enim Arnold Schoenbergi looming. 1930ndatel oli Schoenberg Ameerika Ühendriikides vähe tuntud kuid Babbitt uuris põhjalikult ning sai teada, mis võiks olla ta oma teoreetilised alused. Kui Schoenberg sõja ajal Austriast Ameerika ida kaldale põgenes, sai Babbitt võimaluse kohtuda . Kohtumine jäi lühikeseks, kui Schoenberg kolis Los Angelasse, kus oli soojem kliima. Peale New Yorki ülikooli lõpetamist 1935, hakkas ta õppima eratundides Ameerika komponeerija Roger Sessionsi käe all. Samal ajal hakkas ta ka õppima ja õpetama Princetoni ülikoolis.
Töö ja looming
Teise maailmasõja ajal õppis Babbitt matemaatikat, töötas Washingtonis ja õpetas matemaatikat Princetonis 1948-1984. Babbitti sõjaeelne kompositsiooni eriti ei mängita. Pärast sõda hakkas Babbitt uurima võimalusi üldistada ja täiendada Schoenbergi töö dodekafoonia organisatsiooni. Babbitt ei olnud ainuke, kes oli sellest huvitatud. Sellest olid huvitatud ka Euroopa muusikud , kes uurisid seda teisel viisil kuid lõpetasid selle tegevuse järsku. 1950-ndate alguses huvitus dodekafooniast ka Igor Stravinsky ja ta otsis välja Babbitti, et selle kohta rohkem infot teada saada. Kuuekümnendatel oli Stravinsky ja Babbitt väga lähedased ja koos uurisid ning tegid katseid arenenud uue elektroonilise tehnoloogiaga. Ühe sellise katse ajal sai Stravinsky haigushoo ja ta viidi haiglasse.
Babbitt oli väga huvitatud elektroonilise muusika võimalustest ja esimese süntesaatori leiutamisega loodi Columbia -Princeton Electronic Music Centre 1960-ndal aastal. See oli algus suurele arengule muusikapalade loomisel ja levitamisel. Kõiki Babbitti varaseimaid loominguid loetakse klassikuteks, mis mõjutas hilisemaid heliloojaid.
Samal ajal liitus Babbitt Ameerikas liikumisega, mis tahtis, et ülikoolid lisaksid ülikooli õppekavasse ka muusika. Ameerika Ühendriigid olid Euroopast muusika õppimisega kõvasti taga. Ameerika muusikud reisisid tavaliselt Euroopasse, et seal õppida või õpetasid ise ennast nii hästi kui oskasid. 1950-ndate alguses lisas Ameerika Ühendriigi ülikoolid, millel varem oli väga vähe aineid, palju uusi aineid nagu kirjandus, võõrad keeled ja ka muusika. Spetsialiseerumine muusikas oli piiratud. 1960-ndate alguses uus põlvkond muusikuid, kes järgisid Babbitti loomingut, alustasid uue muusika kirjutamist.
Tänapäeval ei ole muusika komponeerijatel palju võimalusi. Kui ei oleks ülikoole, jätaksid paljud muusika õpingud pooleli . Selles mõttes on muusika õpingud naasnud varematele traditsioonidele, kus muusikuid toetab võimas institutsioon . Selles arengus on Babbitt olnud suur toetaja ja eesrääkija. 1958-ndal aastas avaldas ta artikli „ The Composer as Specialist“, kus ta räägib muusika toetamise tähtsusest.
Milton Babbitt suri 94 aastaselt Princeton, New Jersey haiglas, 29. jaanuaris 2011. Ta on võitnud palju erinevaid auhindu sealhulgas eriauhindu ta elutöö ja saavutuste eest.
Looming

• Tema 1947 kirjutatud „Three Compositions for Piano “ oli esimene täielikult seeriatehnikas heliteos.
  
• „Philomel“ 1964, luuletus John Hollander
  
• „Ensembles for Synthesizer“ 1964
  
• „ Composition for 12 instruments “ 1948; flööt, oboe , klarnet, trompet , viiul, vioola , tseloo jne.
  
• „Reflections“ 1975, piano and synthesized tape
  
• „Lagniappe“ 1985, klaver
  

Kontrolltöö:

Avangardlistlikud heliloojad Euroopast on Karlheinz Stockhausen , Pierre Boulez ,Liget ; USAst on John Cage

Ligeti teos „Atmosfäärid“ 1961, orkestri koosseisus (keelpillid, puhkpillid ), mikropolüfoonia, segane kuna stiile tihedalt, erinevad pinnad ja palju detaile, mittekorduv. Enda mulje- segane, tormine, rütmid/meetrium eri aegadel , muusika kõlab ähmselt nagu läbi udu.

Arvo Pärt
-Kriisiaastad. 1968-1976. Varane looming oli modernismi ja avangardi stiilis. Kollaazitehnika. Õpingu aastad, kus oli veel loomingus segadus .
-Tintinnabuli sünd. Meloodiahääl ja kolmkõlahääl sulandub. Matemaatilised reeglid,sügav ja isiklik, religioone

Erkki-Sven Tüüri loomeallikad on gregooriuse laul, 12-tooni muusika, polüfoonia, minimalism. Ante finem saeculi- 1985; segakoor , solistid, orkester ; muuikat kujundab luule, emotsioonirikkas; minu meelest muusika ilus, kirju, võimas, mõte on pikk, mõtleva panev

Arvo Pärt, Heino Eller , Peeter Vähi, Rene Eespere, Tõnu Kõrvits, Urmas Sisak, helena tulva