Concerto grosso (0)

Sarnased õppematerjalid

6

docx

Baroki muusika

tantsulist osa). Barokksonaadi looja ja suurim meister oli itaallane Arcangelo Corelli. INSTRUMENTAALKONTSERT Barokk-kontsert oli tavaliselt 3-osaline (kiire-aeglane-kiire) teos solisti(de)le ja orkestrile. Kiiretes osades vahelduvad orkestri- ja soololõigud, aeglases osas mängib solist meloodiat orkestri saatel. Soolopillideks on kõige sagedamini viiul ja oboe. Instrumentaalkontserdi väljaarendaja ja kuulsaim looja oli Antonio Vivaldi. CONCERTO GROSSO See oli teos solistide grupile (tavaliselt barokktrio) ja orkestrile, kus orkester ühineb ansambliga lõiguti, et teda kõlaliselt täiendada. Concerto grosso suurim meister oli Itaalia helilooja Arcangelo Corelli. FUUGA Fuuga oli barokiajastu muusika tähtsaim vorm. See on mitmehäälne toes, milles hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena kindlate reeglite järgi. Nimetus tuleneb itaaliakeelsest sõnast fuga ­ põgenemine (hääled justkui ajaksid üksteist taga)

Muusikaajalugu

8

odt

Barokk muusika ning uued žanrid

mis kujunes varases ooperis ja võeti üle ka kirikumuusikas.  Kontserdi tüübid Soolokontsert enamasti 3-osalised (kiire-aeglane-kiire) Soolokontserti esitavad orkester ja soolopill(id), Soolokontserdi solistide hulgas ei ole basspilli. Antonio Vivaldi ( 1678-1741) arendas välja soolokontserdi. Neljast 3-osalisestviiulikontserdist koosnev tsükkel on Aastaajad (Kevad, Suvi, Sügis Talv) Concerto grosso 4-6-osalised, dialoogis väiksem grupp pille ja terve orkester, kusjuures väiksemal pilligrupil on oma basspill, seetõttu kõlaline tervik Arcangelo Corelli (1653-1713) - concerto grosso zanri rajaja. Barokkaja populaarsemad pillid Klavessiin- iga haritud inimene valdas klavessiinimängu Viiuli võidukäik algas 17.saj, viiulist sai peamine meloodiapill ansamblis ja orkestris. Barokile omast võimsust, pidulikkust,suurejoonelisust väljendas orel.

Muusika

6

doc

Barokkmuusika

Basspilli meloodia kirjutas helilooja täpselt välja ning see oli muusikas väga oluline tugihääl. Harmoonianootide jaoks kasutati aga erilist numbrikirja bassinootide juures: see tähistab põhijoontes vajalikku akordi, ent jätab mängijale ka improvisatsioonivabaduse. Sellise kirjaviisi tõttu nimetatakse basso continuo't ka nummerdatud bassiks. 5) Kontsert ja kontsertstiil Lk. 88 Itaaliakeelne sõna concerto algne tähendus on koosmäng. Zanri- ja stiilinimetusena tuli sõna ,,kontsert" kasutusele 16. saj lõpus Veneetsia koolkonnas. Tänapäeval on kontsert kas avalik muusika ettekanne või kindel muusikazanr. BAROKIAJASTU VOKAALMUUSIKA 6) Kammerlaul ­ soololaul, aaria, da-capo aaria, retsitatiiv, secco-retsitatiiv, saatega retsitatiiv lk. 90 Soololaul ­ instumentaalsaatega (üks esitaja) Jäljendas vanakreeka luulekunsti, kus

Muusika ajalugu

14

doc

BAROKK 17-18saj I pool

tantsumuusika või seltskonnalaul. Nüüd luuakse teoseid kuulamiseks, kujunevad esimesed instrumentaalmuusika žanrid. Kontsert jaguneb erinevateks tüüpideks. Soolokontsert enamasti 3-osalised (kiire-aeglane-kiire) Soolokontserti esitavad orkester ja soolopill(id), Soolokontserdi solistide hulgas ei ole basspilli. Antonio Vivaldi ( 1678-1741) arendas välja soolokontserdi. Neljast 3-osalisest viiulikontserdist koosnev tsükkel - Aastaajad (Kevad, Suvi, Sügis Talv) Concerto grosso 4-6-osalised, dialoogis väiksem grupp pille ja terve orkester, kusjuures väiksemal pilligrupil on oma basspill, seetõttu kõlaline tervik Arcangelo Corelli (1653-1713) - concerto grosso žanri rajaja. Barokkmuusika on rikkalikult kaunistatud, isel. motoorsed rütmid, suured dünaamikakontrastid, suursugusus, ülevus. Populaarsed pillid barokkajal : klavessiin. Iga haritud inimene valdas klavessiinimängu Viiuli võidukäik algas 17

Muusikaajalugu

30

docx

Muusika ajastud, õpimapp

bassiteemale (basso ostinato). Vastavalt kasutatud teematüübile nimet selleiseid  bassivariatsioone enamasti ciacona'ks, passagaglia'ks või La Folia'ks. Sonaadi paralleelvormiks on kontsert, mis tähistas enamasti triost suuremat koosseisu. Koosseisu erineva jagamise põhjal eristatakse kolme kontserditüüpi: 1. Mitmekoorilises kontserdis on kõrvuti 2-3 võrdse tähtsusega pillirühma. 2. Concerto grosso puhul on tavalisele barokktriole (väike koosseis. concertino) lisatud suurem ansambel (conceto grosso). Suurem grupp toetab ja täiendab väiksemat. 3. Soolokontserdis vastandatakse orkestrile üht või mitut solisti. Solistid pole orkestrist sõltumatud nagu concerto grosso's, vaid nende vahelõigud toetuvad orkestri bassile. Soolopillidena kasutatakse kõige sagedamini viiulit ja oboed. Kontsert reeglina 3-osaline (kiire-aeglane-kiire): kiiretes osades vaheldub orkestri

Muusikaajalugu

24

doc

Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus.

teel), algab piduliku avaosaga, millele järgnevad osad tempodega kiire-aeglane-kiire. Kujunes Ülem-Itaalias(Veneetsia, Bologna), hiljem pole kammer ­ja kirikusonaati enam rangelt eraldatud. Kooseisuks 2 viiulit ja basso continuo-trisonaat. Peameistrid Torelli, Corelli(itaalia) Purcell, Händel (inglis),Bach(saksa).Scarlatti valmistab ette klassikalist sonaadivormi.(elegantne virtuoosne klaveritehnika)500klavesiinisonaati. Concerto grosso- mõiste concerto (koos tegutsema, ühendama).Contcerto grosso puhul on tavalisele barokktriole (väike kooseis-consertino) lisatud suurem ansambel(concerto grosso).Suurem grupp ühineb väiksemaga lõiguti ,et teda kõlaliselt täiendada. Concerto Grosso- on tegelikult laiendatud triosonaat ja kuna suur grupp vaid toetab väiksemat siis võib sellist kontserti mängida ka concertinoga. Selle ala suurim meister oli Corelli (12 kontserti ­ esimesed 8 jälgivad kirikusonaadi ja 4viimast kammersonaadi eeskuju).

Muusika

29

doc

Varane ooper

MTX 315. Varane ooper Eksamiteemad 1. 16. ja 17. sajandi õukonnakultuur. Õukonnaetendused muusikaga 16. sajandi I poolel Itaalias: intermeediumid, pastoraalid. Intermeediumid Bargagli komöödiale La pellegrina 1589. aastal Firenzes Medici pulmapeol. Idee, ülesehitus, muusika (Marenzio, Malvezzi, Caccini, Peri, Cavalieri), lavakujundus. SEICENTO (1600ndad aastad): 2. Ooperi tekkimine 1590-ndatel aastatel. Firenze camerata. Peri "Daphne" (Dafne) 1598. Dramma per musica. Peri "Eurydike" (Euridice), Caccini "Eurydike" (Euridice)1600. 3. Monteverdi "Orpheus" (Orfeo) 1607 ja "Ariadne" (Arianna) 1608 Mantuas. Võrdlus intermeediumiga 4. Ooper Roomas 17. sajandi I poolel. Ooperi ja oratooriumi piiril: Cavalieri "Hinge ja Keha etendus" (Rappresentazione di Anima, et di Corpo) 1600. Rooma koolkond. Landi "Püha Aleksius" (Sant' Alessio) 1631. 5. Esimene avalik ooperiteater Veneetsias 1637. Teatrikorraldus. Veneetsia koolkond. Monteverdi viimane ooper "Poppea kroonimine" (L' incoronazione d

Ooper

Meedia

Kommentaarid (0)