Jazz (0)

Džäss ehk džässmuusika, ka jazz ehk jazzmuusika (inglise keeles jazz) on muusikastiil , mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel. Džäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime 'i. jazzi tunnused: improvisatsioonilisus (iga kord kõlab sama teos muusikute esitustes erinevalt, muutes helilooja loodud teemat: lisades kaunistusi, muutes helikõrgust ja rütmi), 12 taktiline bluusivorm, 32 taktiline AABA vorm, isikupärane ja jäljendamatu tämber, sünkoop, rütmiline sving e kiikumine , madaldatud 3, 5, 7 aste, koosneb 3–8 mängijast, tämber – iseloomulik kõla, tundlik väljenduslaad, keeruline kirjeldada, muusik püüab leida isikupärase ja jäljendamatu tämbri, omapärase tämbri annab madaldatud meloodia koos duur helilaadiga, koosseis – 3-8 mängijat: ansambel , või 17 mängijat: bigbänd, koosneb meloodia- ja rütmigrupist, meloodiapillid: vask-, puupuhk- ja löökpillid, soolopillid: kornet , trompet , saksofon , klaver , klarnet , rütmigrupp – klaver, kontrabass , löökpillid, kitarr (hoida tempot, lisada rütmierksust, toetada harmooniat), rütm – paindlik, rütmilised elemendid sünkoop ja rütmiline sving e kiikumine (korrapärane pulss ja mustanahaliste vaba rütmitunnetus), helipikkuste võrdlemine vaba, helisid peetakse tavaliselt üle, ebareeglipärane rütm, meetrum on neljaosaline, rõhutatakse 2 ja 4 lööki, meloodia – paindlik, voolav, duuris kasutatakse madaltatud 5, 5 ja 7 astet (kurvad noodid – afroameerika bluusist), harmoonias madaldusi ei kasuta, akordijärgnevused – tonaalsed, toetub duurile, madaldatud meloodia koos duuriga annab omapärase kõlavärvi. jazzi sünd – 1900a Usa Louisiana osariik pealinn New Orleans , eelkäijad on afroameerika muusika (spirituaalid, gospelid, töölaulud), marsiorkestrid, euroameerika muusika (laulud, tantsud, pillimuusika)ragtime (mustanahalised, kõrtsid, tantsusaalid, toetusid mehhaanilise klaveri rullidele, puudus improvisatsioon , paarisarvuline taktimõõt, marsitempo, sünkoopne meloodia, meetrum, kõikuv rütm, kuningas Scott Joplin ( maple leaf rag, the entertainer), bluus (afroameerika, pärast orjuse kaoamist, kitarr, bandž, üksikisiku tunded ja läbielamised, libisev hääl veerandtoonide kaupa, madaldus 3, 5 ja 7 aste, nukrad, improvisatsioon, 12 taktiline akorfijärgnevus, Bessie Smith). new orleans jazz – 20 saj algul, rõhutatakse 1 ja 3 lööki, kiikuv 2 ja 4 löögi rõhutamine, emotsionaalne, suur orkestri kõlajõud, laulul sõnad, etniline , kornet, trompet, tromboon , klarnet, muusika sündis koha peal, Louis Armstrong (kornet, trompet), Joe King Oliver (kornet trompet), Jelly Roll Morton (klaver, helilooja, orkestri juht). dixieland – 20 saj New Orleans, samad pillid , orkestri kõlajõud väiksem, kiire meloodia, polüfooniline kõla, sujuv meloodia, kõlavärvid vähem intensiivsem, Louis Armstrongi orkester, New Orleans Rhytm Kings , Tom Brown ( orkestrijuht ), Jack Laine (orkestrijuht ja trummid ), Nick LaRocca (kornet, trompet). chicago jazz – 1920, saksofo, klaver, trompet, tromboon, tuleb saksofin, solistid tähtsamad, kiire tempo, sujuv rütm, tehnilised viimistlused, raske harmoonia , Bud Freeman (tenorsaksofon), Duke Ellington (klaver, orkestrijuht), Fletcher Henderson (klaver, orkestrijuht), Coleman Hawkins (tenorsaksofion). sving – 1930 New York , tropmet, tromboon, saksofon, klaver, 4 lööki rõhulised, meloodia õõtsuv ja kiikuv, levis väljaspool usa, lihtne harmoonia, Duke Ellington (klaver), Fletcher Henderson (klaver, orkestrijuht), Glenn Miller (tromboon), Coleman Hawkins (tenorsaksofion), Louis Armstrong, Benny Goodman (klarnet). bepop – 1940 New Orleans, saksofon, trompet, klaver, keerukas meloodia, rütmijoonise ja harmoonilise plaaniga, kiired ja puhangulised improvisatsiooni lõigud, juhuslikud kõrgendused ja madaldused, ebaregulaarsed aksendid, Dizzy Gillespie (trompet), Charlie Parker (saksofon), Thelonius Monk (klaver), Miles Davis (trompet). cool jazz – 1950 New Orleans, flööt, vibrafon, metsasarv , rahulik, emotsionaalne, vaoshoitum, madalam kõla, tagasihoidlikud atakid, arranžeeringud, polütonaalsus, atonaalsus, Miles Davis (trompet), saksofon Lester Young, Stan Getz, Lennie Tristano (klaver), modern jazz quarter , dave brubek quarter. hard bop – 1950 New York, klaver, saksofon, trompet, kaasakiskuv rütm, ülevoolav meloodia, trompeti ja saksofoni vali koosmäng oktavis või unioonis, Miles Davis (trompet), Art Blakey (trumm), Horace Silvert (klaver), Clifford Brown (trompet). free jazz – 1960, trompet, saksofon, klaver, klarnet, puudus kindel vorm ja taktimõõt, loobuti tavapärasest harmooniast, juhuslikud kooskõlad, süsteemitud kõlamoodustised, Cecil Taylor (klaver), saksofon Ornette Coleman ja John Coltrane. jazz rock – 1960, süntesaator, elektriklaver, elektrikitarr, esinemine noorte hulgas, akustilised pillid, elektrilised võimendid, suured dünaamilised võimalused, suur rütmigrupp, rõhutatakse kõlapildile, kollektiivne improvisatsioon, rõhutatud rütmimudelite kasutamine, Miles Davis (trompet), Herbie Hancock (klaver), John McLaughlin (rockkitarr). jazz 20 saj – saksofon, kitarr, klaver, el pillid, erinevate rahvaste motiivid ja tämbrid, rütmilised, tantsulised, lõõgastav, vaba improvisatsioon, elektrilised võimendused, müra, erinevad rütmifiguurid, free funk (tantsuline, rütmikas, jazz rocki rütmid, vaba improvisatsioon, Ornette Coleman), no wave (James Blood Ulmer kitarr), hiphop jazz (Gang Starr , ansambel), new age jazz (Dave Liebam), acid jazz (James Taylor Quarter), smooth jazz (George Benson), nu jazz (Cinematic Orchestra), new traditionalism (Wynton Marsalis, David Murry).