Jazz (0)

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Jazz

DZÄSS Ajalugu Dzäss ehk dzässmuusika on meile tuntud inglise keelse sõnana jazz. Dzäss on muusikastiil, mis on tekkinud 19. sajandil USA lõunaosariikide, Aafrika ja Euroopa rahvalaulude segunemisel. Dzäss on välja kasvanud USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. Euroopasse levis dzäss 1920ndatel aastatel. Sellest ajast alates sai dzäss kogu maailmas kergemuusika põhiliigiks ja tähtsamaiks tantsumuusika ning lööklaulude ilme kujundajaks. 1920 sajandi alguses loodi New Orleansis uus dzässmuusika stiil dizieland, mille eestvedajaks sai Louis Armstrong. Aastaks 1920 oli dzäss läbi teinud suure arengu ning muutunud väga populaarseks. 1920ndate kuulsamateks dzässmuusikuteks olid Bix Beiderbecke ning Paul Whiteman.

Muusika

9

doc

Jazz

Tallinna Humanitaargümnaasium 9a klass Referaat Jazz Tsõpov Vladislav Tallinn 2009 SISUKORD: Sissejuhatus ........................................................................................1 Jazzvokalism.......................................................................................1 Jazzsaksofonism....................................................................................1 Jazzpianism algusaastatel.........................................................................2 Orjade töölaulud....................................................................................2

Muusika

1

docx

Jazz

Jazz Jazz muusika on tekkinud aafrika rütmidel ja euroopa meloodia põimumisel. Jazz muusika põhitunnused on: 1.Improvisatsioon 2.Tämber-jazz muusika isikupära ja jäljendamatu tämber,mille järgi on ta alati äratuntav. 3.pillikoosseisud- 3-8 liikmeline ansambel kuni 17 liikmeline bigbänd. 4.Ekstaatilisus-tuleneb mustade temperamendist. Alati on olemas meloodia ja rütmigrupp.Meloodia gruppis on puhkpillid ja rütmigruppis on klaver,löökpillid ja bass. 

Muusika

16

pptx

Jazz

JAZZ Kertu Tedremäe  ERINEVAD NIMETUSE D  1890. – 1910. Ragtime  1910. – 1920. Bluus  1920. – 1930. Dixieland  1930. – 1940. Sving / Big Band  1940. Bebop  1960. Free Jazz  AJALUGU  USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumisel  Lisaks lisandusid mustanahaliste töölaulud, bluus ja spirituaalid  1920.a Euroopas  Hiljem tuntud terves maailmas kui tantsumuusika  ARENG  Kolm põhijärku: traditsiooniline jazz, sving ja nüüdisaegne jazz  Ei saa täpselt noodistada  Toetub bluusi heliridadele  Suur osa improvisatsioonil  IRVING BERLIN  Täisnimi: Israel Isidore Baline  Sündis: 11. Mai 1888  Venemaa  Suri: 22. September 1989  New York  NÄITED

Jazzmuusika

1

rtf

Jazz

ühenduslüliks traditsioonilise rock-ansambli ja suure jazzorkestri(bigband) vahel. 1970. aastate keskpaigaks oli jazzrock asendunud mõistega fusion. Kuulsaimad olid: Miles Davis, Chick Corea, Herbie Hancock, George Benson, John McLaughlin. Jazz fusion on muusika zanr mis sai alguse 1960. aastate lõpus. Kui jazzi artistid hakaksid erinevaid jazzistiile kokku miksima elektrooniliste rocki pillidega: souli ning rhythm ja bluesi rütmidega. Jazz fusion ühendab jazzi teiste muusikastiilidega nagu: pop, rock, folk, funk, hip hop ja paljusid teisi. Fusion on väga keerulise rütmiga ning iseloomulikud on ka pikad instrumnetaalsoolod, mis on tavaliselt ka tänapäeva dzässmuusikas. Ühendatud albumid, isegi need, mis on tehtud sama artisti poolt, on väga mitmekesised. sJazz fusioni eestvedajaks sai Miles Davis.

Muusika

1

doc

Jazz

Esimesed jazz orkestrid tekkisid 20.sajandil New- Orleansis Kuid jäzzi eelajaluu ulatub kaugele eelmistesse sajanditesse Töölaulud: · Lauldi ühiselt · Laulsid mustanahalised orjad, kes toodi Ameerikasse alates 16.saj · Hoidis tööl püsivat rütmi · Afro-ameerika muusikavorm Spirituaalid: · Täidavad rütmilised käteplaksud · Tantsuliigutused, vahele hõiked · Vaimuliku sisuga · Vabadust igatsev Bluus: · Nukra alatooniga · Mustanahaliste kannatustest jutustav kurblaul · Kannatustest jutustav, vähemalt algselt Menestrelid: · Otsene Jazz mu. Teerajaja · Rändteatrite esinejad · Valged pakkusid mustade muusikat · 1840-1900 õitseng Ragtime · sümfoonide rohke · valgete autorite poolt loodud klaveripala · 1897- 1917 õitseng

Muusika

6

pdf

Free jazz

Free Jazz Iseloomustus ● Tekkis 1950. ja 1960. aastatel ● 1960. aastateni olid jazz-improvisatsioonid küllaltki reeglipärased, peeti kinni orginaalmeloodia pikkusest ja akordijärgnevusest ● Sai oma nime Ornette Colemani album: Free Jazz: A Collective Improvisation järgi. ● Vaba improvisatsioon ● Puudub kindel vorm ja taktimõõt ● Loobuti tavapärasest harmooniast, selle asemel tulid juhuslikud kooskõlad ● Radikaalne kõrvalekalle möödunud stiilidest Instrumendid ● saksofon, trompet, klaver, tromboon, kitarr, trummid, kontrabass Cecil Taylor (15.märts 1929- 5.aprill 2018) ● USA pianist ja luuletaja ● Tema muusikat iseloomustab energiline

Jazzmuusika

7

pdf

Free jazz

Free jazz Georgod, AnderoUuk, Marten Von Lilleorg 9.c Ajalugu Free jazz tekkis 1960.aastal Texases. Nimetuse sai ta muusiku Ornette Colemani albumi ("Free Jazz: A Collective Improvisation") järgi. Free jazz purustas dzässirütmi kaks tugisammast (taktimõõdu ja biidi). Biidi asemele tuli pulss ja taktimõõt asendus laiade rütmipinge kaartega. Free jazz 19. ja 20. sajandil tekitas tihti väärarusaama, ning arvati et see muusika väljendab vaid viha, vihkamist ja protesti. Instrumendid Trompet Klave Tromboon Kitarr Saksofon Viiul Tuuba Kuulsad Free jazzi muusikud Cecil Taylor, elas 89 aastaseks (1956-2018) Ornette Coleman, elas 85 aastaseks (1930-2015) John William Coltrane, päris nimi oli John Coltrane, elas 41 aastaseks (1926-1967) Burton Greene,82 aastane,sündis 1937.aastal Midagi huvitavat Algul võeti free jazzi kui vabanemist kõigist Euroopas kujunenud

Muusikaõpetus

Lisainfo

Kommentaarid (0)