Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kontserdiarvustus Louis Armstrong (0)

1 Hindamata
Punktid
Laupäeval (07.04.2012) diivanil istudes ja televiisorit vaadates märkasin ma ühel kanalil olevat temaatilist õhtuprogrammi, kus parasjagu meenutati kuulsaid jazz palasid ja artiste. Sel õhtul näidati Louis Armstrongi kontserdit, mida ta kunagi Kopenhageni linnas koos oma bändiga andis. Uurides asja lähemalt, otsustasin just selle kontserdi kohta teha arvustuse. Esiteks pani mind imestama see, et juba tol ajal jäi kontserte filmides heli ka peale. Lindi vaatamine oli minu jaoks isegi päris huvitav elamus ( uurisin riietust, vähesel määral kuulasin ka ameerika inglise keelt, mida tol ajal räägiti).
Kontserdist lähemalt. Kontsert oli lindistatud Louis Armstrongi Euroopa tuuri ajal Kopenhagenis. Kogu kontserdi nimetust ma ei teadnud , kuna magasin kõik tekstid maha.
Esimese loona mängiti "Go down moses"-t. Lugu meeldis mulle väga. Algus oli hästi aeglane ja instrumente seal üldse polnud - oli kuulda ainult naise hääli laulmas esimesi ridu. Kui nad nendega ühele poole jõudsid, hakkasid äkiliselt mängima ka instrumendid. Nad liitusid naiste häälega väga järsult, mis tekitas väga põneva muusikalise kombinatsiooni. Instrumentideks olid: trompet , klaver , trummid , kontrabass . Tempo on suhteliselt aeglane ja helihüppeid eriti polnud - mängiti ja lauldi suhteliselt samal kõrgusel kogu loo vältel.
Teine lugu oli "Summertime", mida originaalis lauldakse koos Ella Fitzgeraldiga. Lindil Ellat ei ole, aga sellest ei kõlanud lugu halvemini. Tempo on aeglane ja pala ise on väga rahulik. Filmides mängib selline muusika tavaliselt sõnadeta stseenides. Instrumentideks on trompet, viiul , kontrabass, trummid. Suurt osa mängib laulmine ja lüürika, kuna muidu oleks sõnadeta see laul väga igav. Naislaulja ja Louis laulavad korda mööda ühe salmi kaupa ning selline kombinatsioon kõlab väga mõnusalt ja elavalt .
Kolmas lugu oli "Saint Louis Blues ". Pala on üsna pikk (peaaegu 9 minutit pikk) ja enamjaolt instrumentaalne - ainult vahetevahel kuuleb Armstroni laulu. Lugu on väga meeldiv kuulata, kuna tempo on mõnusalt keskmine ja instrumentide kooskõla on hästi läbi mõeldud ning lugu ise on osavalt komponeeritud. Vahest on kuulda ka naishäält koos Louisega laulmas. Instrumentideks on trummid, trompet, klaver, kontrabass.
Järgmise loona kõlas " Basin Street Blues". Selles loos võib eristada rohkem muusikainstrumente, kui teistes. Selles palas on kuulda trumme, trompetit, klarnetit , trombooni ja basskitarri. Meloodia on üsna rütmikas ja kiire tempoga. Vahelduseks on sellist lugu väga hea kuulata, kuna pidev aeglane tempo väsitab ära - on vaja ka alternatiivsust. Palas on kuulda ka erinevaid instrumendisoolosid (näiteks trummidesoolo loo lõpus).
Viies lugu oli "When The Saints Go Marching In". See lugu on väga kuulus. Pillikoosseis on sama, mis eelmises loos. Lugu on väga lõbus ja sõnad korduvad (ilmselt on sõnad seal loo enda kaunistamiseks mõeldud) tihti. Tempo on kiire ja meloodia on väga rütmikas. Seda lugu on maailmas väga hulgaliselt ümber lauldud/mängitud, kuid mulle meeldib originaal kõige rohkem.
Kuuenda loona mängiti "Blueberry Hill "-i. Ilmselt on mustikamarjade küngas seotud kuidagi tema enda kirkade mälestustega, kuna pool ühest salmist selles loos koosneb sõnadest Blueberry ja Hill ning kõik realõpud on alati Hill-iga riimis. Loo tempo on aeglane. Pillidest mängivad trummid, klaver, trompet, klarnet ja kontrabass.
Kuna ma olen juba Louis Armstrongi loominguga juba varem tutvunud, siis teadsin ma enne algust, mida kontserdilt oodata. Ja minu ootused ei läinud raisku. Nautisin õhtut kuulates meeldivaid jazz-palasid.
Kontserdiarvustus Louis Armstrong #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-04-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Alex Xela Õppematerjali autor
Kontserdist lähemalt. Kontsert oli lindistatud Louis Armstrongi Euroopa tuuri ajal Kopenhagenis. Kogu kontserdi nimetust ma ei teadnud, kuna magasin kõik tekstid maha.

Esimese loona mängiti "Go down moses"-t.

.......................... jne jne jne

Sarnased õppematerjalid

JAZZMUUSIKA AJALUGU
30
docx

JAZZMUUSIKA AJALUGU

Kuid akordide lisamisega tugevdati 3 põhi astet. · Vastav dominantide liikumine annab vastava mazoori ja minoori vahelise tunnetuse. Nagu oleks duur aga lõpus on pigem minoor...?! 9 Mõned kriitikud nimetavad Bluesi kõige suuremaks mõjutajaks kogu muusikas üldse. Mis ei pruugi olla sugugi vale ega ülepaisutatud arvamus. Jazz võib õelda, et on saanud alguse Bluesist. Kui poleks olnud Bluesi, poleks meil Jimi Hendrix'it, Nirvana'I, Louis Armstrong'I Miles Davis't, Pink Floyd'I, James Brown'I, Frank Zappa't jne. See Nimekiri ei hakka kunagi lõppema. Jimi Hendrix oligi Blues ja Beatles, millest tuli hiljem Rock and Roll on tegelikult ju blues. Peale Ameerika kodusõda hakkasid mustad liikuma maalt linnadesse, et leida tööd. Orjus oli kaotatud, nüüd oli vaja leiba teenima hakata ja ise endaga läbi saada. Mamie Smith lindistas 1920 aastal plaadile esimese teadaoleva Bluesi, milleks sai ,,Crazy Blues". Seda lugu

Muusikaajalugu
Mustlasmuusika
34
doc

Mustlasmuusika

PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM Linda Tanissaar MUSTLASMUUSIKA Aastatöö Secunda aste Juhendaja Aire Luhaoja Pärnu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................................4 1.MUSTLASED JA NENDE KULTUURI ÜLDISELOOMUSTUS............................................6 1.1. Päritolu....................................................................................................................................... 6 1.2. Perekond ja traditsioonid.......................................................................................................... 8 2. MUSTLASMUUSIKA JUURED JA MÕJUTUSED................................................................9 2.1. Mustlasmuusikast üldiselt ja selle juured......................................................................

Muusika
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun