Muusikaajaloo vanem periood (0)

Muusikaajaloo vanem periood
Muusikakultuur saavutas kõrge taseme muistsetes orjanduslikes riikides. Juba 3000 aastat tagasi toimusid vanas Assüürias  avalikud kontserdid, kus õuemuusikud esinesid linnarahva ees. Vanal ajal omistati muusikale võlujõudu . Muusika oli jumalate keeleks . Jumalate hääli võrreldi pillihelidega. Pillid olid pühad. Muusikasse suhtuti erilise austusega. Egiptuse vaaraod kuulutasid end muusikute sugulasteks. Sõjas jäeti ellu muusikud . Muusikud olid vanal ajal väga mitmekülgsed - heliloojad , lauljad , pillimehed, dirigendid ka luuletajad ja tantsijad. Erinevus eri rahvastes oli suur. Nt Egiptuses oli aus, pühalik ja suursugune stiil.
Aga idamaades valitses lärmakam stiil.
Vanal ajal ei olnud kunstiliigid üksteisest eristunud. Muusika juurde kuulus luule ja tants. Vana aja muusika oli ühehäälne. Muusikalised laadid olid põhiliselt viie astmelised PENTATOONIKAD
ANTIIKMUUSIKA
V-IV saj. eKr - antiikkultuuri kõrgaeg. Maailmas said tähtsamateks riikideks Vana- Rooma ja Vana-Kreeka. Muusika õppimine oli Vana-Kreekas kohustuslik kuni 30. eluaastani.
Vana-Kreeka populaarsemad pillid olid KITARA ja LÜÜRA.
 KESKAJA MUUSIKA
Keskajal oli kiriku võim Euroopas suur. Toimus ristiusu levik. Tähtsamaiks raamatuks sai piibel . Kõikjal kerkisid kirikud, mille seinu kaunistasid suursugused maalid ja skulptuurid. Need maalid kujutasid piiblitegelasi. Jumalateenistustel laulsid munkade koorid. Muusika oli põhiliselt vaimulik ja ilma saateta.
Kirikukoraale hakati kutsuma gregoriuse koraalideks. Need laulud olid aeglased, puudus dünaamika, meloodiad olid kurvad. Tekst oli ladinakeelne .
IX sajand
Alates 9.sajandist pärinevad mitmehäälsed koorilaulud orgaaniumid. Esialgu kõlas nendes lauludes gregooriuse koraal ja teine hääl liikus paralleelselt. Algab polüfoonilise muusika levik, kirikutesse ilmus orel. Heliloojad hakkasid kirjutama instrumentaalmuusikat. Kirikulaulud muutusid. Mitmehäälseks( 30-50 häält) Kirikulaule hakati kutsuma motettiteks. Motetid võisid olla nii ilmalikud kui ka vaimulikud . Muusika kultuurile sai väga oluliseks noodikirja avastamine. Esimesed noodid on pärit 8.-9. sajandist. Esimesed noodid olid neumad .
Ilmalikke laule ja rändlugusid lõid ja esitasid rändlaulikud. Armastatumaiks pilliks oli lauto .
RENESSANSS
Uus kunstistiil , pärit Itaaliast .
Alguse sai juba 14. sajand, õitseaeg oli 15-16 saj. Algas hoogne linnade levik. Itaaliast sai kunstikeskus.
Renessanss levis kiiresti üle Euroopa. Kaubavahetus muutus intensiivseks, kerkisid linnad. Renessansi ajal elustati Antiik-Kreeka kultuuri, mis ülistas elu ja inimest, kunst muutus maisemaks ja elulähedasemaks.
Inimene muutus tähtsaks. Muusikat hakati tegema ülikoolide ja õukondade juures. Varem tegeleti muusikaga kirikute ja kloostrite juures.
Sellest perioodist on pärit ka esimene konservatoorium, mis avati Itaalias Napoli linnas aastal 1537.
Renessansi kuulsamaks heliloojaks oli G. Monteverdi .

INSTRUMENTAALMUUSIKA 16. SAJANDIL

Muusikainstrumentidest kasutasid heliloojad lautot, viiulit , orelit ja klavikordi ning ka klavessiini.
Puhkpillidest pommereid, nendest arenesid välja oboe , fagott, hornid ja metsasarv. Sellest ajast pärineb ka trompet. Heliloojad hakkasid rohkem kirjutama tantsu- ja meelelahutusmuusikat.
UUSAJA MUUSIKA:
 Uusaja muusika jaguneb kolmeks:
Barokk 17-18 saj.
Klassitsism 18-19 saj
Romantism 19- 20 saj.
Uuel ajal toimusid muutused kõigis elu valdkondades. Renessanss viis kapitalismile, see tekkis tööstuse ja majanduse arenguga.
Muudatused muusikas
Kui varem valitses vaimulik muusika, siis nüüd ilmalik
homofooniline ja polüfooniline muusika.
Kui varem oli muusika askeetlik, siis nüüd muutus muusika emotsionaalsemaks e. hingestatumaks.
Kui varem kirjutati lühiteoseid, siis nüüd kirjutati suurteoseid.
Ka algas balleti suur võidukäik. Kui varem oli vokaalmuusika , siis nüüd oli instrumentaalmuusika.