Trompet (2)

KASUTUSALA
Trompet on kasutusel mitmetes muusikaliikides,
kaasa arvatud klassikalises muusikas ja džässis.
MÄNGIMISVIIS
Muusikut, kes mängib trompetit nimetatakse trompetistiks. Nagu kõikide vaskpillide puhul, tekib heli õhu puhumisel läbi huulte, tekitades "sumiseva" heli huulikusse ning helilaine õhujoas. Mängija saab valida helikõrguse ülemtoonide reast, muutes huuleava suurust ja pinget suusõõrlihases. Huulikul on ringikujuline serv, mis pakub huulte vibreerimiseks hea keskkonna. Kohe serva järel on huuliku kauss , mis suunab õhujoa läbi palju pisema ava (kõri) ja laieneva tagaosa kaudu trompetisse. Nende huuliku osade mõõtmed mõjutavad heli kvaliteeti ja tämbrit ning mängukergust ja - mugavust . Üldiselt, mida sügavam ja laiem kauss, seda suurem helivaljus ning tumedam tämber.
KONSTRUKTSIOON
Trompeteid valmistatakse enamasti valgevasest. Trompeti toru on silindriline, toru sisediameeter on väiksem huulikuava pool ning suurem kõlalehtri pool. Ligikaudu võib toru jagada kolmeks võrdseks osaks: esimene osa on kooniline , aga laienemine on aeglane, teine osa on silindriline ning kolmas taas kooniline.
Tänapäevastel trompetitel on kolm (mõningatel juhtudel ka neli) pumpventiili. Esimene ventiil alandab helikõrgust terve tooni, teine alandab pool tooni ning kolmas poolteist tooni. Kui neljas ventiil on olemas, siis see alandab helikõrgust puhta kvardi jagu (viis pooltooni). See muudab instrumendi täielikult kromaatiliseks. Trompeti häälestust saab muuta häälestuskrooni abil. Krooni välja tõmmates muutub häälestus madalamaks, sisse lükates kõrgemaks. Heli projekteeritakse lehtri kaudu. Lehtreid on valmistatud paljudest eri materjalidest nagu messing , punane messing ning vask. Tumedam messing tekitab soojema heli.
KUULSAID TROMPETISTE
Louis Armstrong, Miles Davis , Dizzy Gillespie, Maynard Ferguson, Mauro Maur, James Morrison. Eestis: Priit Aimla , Jüri Leiten, Indrek Vau.
PÄRITOLU
Trompetid on ühed vanimad muusikalised instrumendid , eksisteerisid juba 1500 e.Kr. Esialgu olid need klappideta torupillid. Esimesi trompeteid ei kasutatud tänapäeva mõistes muusika tegemiseks, vaid märguandevahenditena sõjalistel ja religioossetel eesmärkidel. Muusikainstrumendina hakati trompetit kasutama alles renessansiajal.
EUROOPA
Saksa trompet – trompet, kus pumpventiilide asemel on pöördventiilid.
Piccolo trompet – üks väiksemaid.
AASIA
Hiina trompet
AAFRIKA
Pronks- ja hõbetrompeteid on leitud Tutanhamoni hauakambrist.
Siit tuleneb ka nimetus Egiptuse trompet (kasutatud nt Verdi Aidas ).
LÕUNA-AMEERIKA
Peruust on leitud umbes aastast 300 pärit trompeteid.