Muusika arvustus/retsensioon (0)

Sarnased õppematerjalid

4

doc

Muusika retsensioon

94- Üllatussümfooniat G-duuris. See on 4 osaline:Adagio-Vivace Assai, Andante,Menuetto: Allegro Motto, Final:Allegro Motto. Mida esitas sümfooniaorkester. Üllatusümfoonia on Haydni Londoni sümfooniate sarjas teine. Selle teose kirjutras ta aastal 1791 Londonis. See teos sai oma nime Salomoni orkestri flötist Andrew Asheltilt . Ta ütles, et teos sai oma nime sümfoonia teise osa järgi, kus peaaegu, et uinutava meloodia katkestab äkiline fortissimo akord kogu orkestrilt. Muusika jätkub seejärel taas pianos, nagu poleks midagi juhtunud. Haydni vanas eas küsiti talt, kas ta kirjutas sümfooniasse üllatuse sisse selleks, et publikut äratada, kuid ta vastas, et ta oli huvitatud publiku üllatamisest millegi uuega ja tahtis teha hiilgava debüüdi. Esimene osa on tempo poolest alguses lento hiljem presto. Dünaamika samuti vaheldub piano ja forte vahel. Iseloomustaksin esimest osa, kui rõõmsameelset ja helget

Muusika

4

doc

Kontserdiarvustus

aima vist enamus pärnakaidki. Seetõttu kirjutaks pisut meie linnaorkestrist. Pärnu Linnaorkester on tegutsenud aastast 1994. Orkestrit on juhatanud pea kõik eesti tunnustatud dirigendid ning koostööd on tehtud ka mitmete välisdirigentidega. 1998. aastast on orkestri peadirigent Jüri Alperten. Orkester on leidnud aasta-aastalt üha enam tunnustust tänu huvitavatele projektidele. 2002 aastal pälvis Pärnu Linnaorkester Pärnu muusika aastapreemia. Pärnu linnaorkester on Eesti muusikakultuuris üks väga omanäoline nähtus. Mitte iga linn ei saa kiidelda oma sümfooniaorkestriaga, mis pealegi oleks tasemel. Loomulikult jääb meie linnaorkester nii koosseisult kui ka tasemelt alla ERSO-le, mille kontserti ma samuti Pärnu Kontserdimajas külastasin, kus esitati Mozartit ja eluloolisi asju rääkis Raivo Järvi. Siiski on Pärnu- suurusele linnale oma orkester väga suur asi.

Muusika

2

doc

"Luigelend"

oodata. Sisu oli romantiliselt naiivne. Ooperi süzees kohtuvad edevavõitu kunstnik, kes elab linnamelus, ja metsavahi tütar. Süzeeliselt koosneb ooper viiest sümfoonilisest pildist. Igaühes neis on oma teema: keskeas Kunstniku usk enda armunud olekusse, puhta ja luigelikult uhke rannapiiga Virve esmane tunne, Kunstniku resignatsioon, Luige mõrvakatse ja Kunstniku palavikus sonimisega lõpp. Tormise muusika kaudu jõuab kuulaja-vaatajani ajatu lugu inimesest looduses ja loodusest inimeses, armastusest ja kunstniku sisemaailmast. Selles ooperis on oluline iga sõnavarjund, iga üksiku pilli kõlavärv ning ääretult suur roll on ka vaikusel. Väga huvitavaks tegi kogu sündmustiku vältel taustaks olev luikede meloodolist laulu imiteeriv naiskoor, kes jättis väga osavalt luigeparve mulje. Mida aeg edasi, seda enam ma veendusin selles, kui suurepärane artist on metsosopran Helen Lokuta (Virve)

Muusika

5

doc

Tõnu Kõrvits

Tõnu Kõrvits s. 9.04.1969 · poeetiline ja nägemuslik muusika, hüpnootilised rännakud looduse ja rahvapärimuse, inimhinge ja alateadvuse maastikel · lummavad meloodiad, tundlik harmooniakoloriit, polüfoonia ja heterofoonia, varjundirikkad orkestrivärvid, eesti rahvaviisi põhjatu allikas, eksootiliste kultuuride peegeldused · ansambli ja orkestrimuusika, teosed sooloinstrumendile,

Muusika ajalugu

2

docx

"Missa solemnis" Beethoven

ARVUSTUS Ludvig van Beethoven Missa solemnis soolokvartetile, koorile ja orkestrile, op. 123 2. detsembril käisin ma kuulamas Estonia kontsertisaalis Beethoveni Missa solemnist. Esinesid Pärnu Linnaorkester, tütarlastekoor ,,Ellerhein", koormeister Tiia- Ester Loitme, Eesti Rahvusmeeskoor ning koormeister Andrus Siimon. Solistid olid Heli Veskus (sopran), Juuli Lill (metsosopran), Mati Turi (tenor) ja Tõnis Tamm (bass). Dirigent oli Paul Mägi. Ludvig van Beethoveni elu viimasel kümnendil valmisid tema kaks suurteost- Missa solemnis ( Pidulik missa) D-duur, op. 123 ja 9. sümfoonia d-moll, op. 125. Need teosed on nimetatud kaksikõdedeks: kui esimeses püüdleb Beethoven Jumala poole, siis viimases inimlikkuse poole. Missa solemnise kirjutas helilooja lootuses, et seda esitatakse suurejoonelise liturgiamuusikana pidulikul teenistusel ertshertsog Rudolphi ametisseseadmise puhul Olm�

Muusika

8

doc

Ballett Phaidra analüüs

,,La traviata"), Krahvinna (Tsaikovski ,,Padaemand"), Brangäne (Wagneri ,,Tristan und Isolde") jt. Juuli Lill on osalenud solistina ka vokaalsümfooniliste suurvormide ettekannetel ja galakontsertidel ning teinud koostööd Nargen Operaga.  Benjamin Britten Edward Benjamin Britten (1913-1976) oli inglise helilooja ja pianist. Teda peetakse Inglismaa üheks suurimaks heliloojaks ja 20. sajandi üheks suuremaks klassikalise muusika heliloojaks. Kooliajal sai ta õpetust klaverimängus ja kompositsioonis. Oma esimesed heliteosed kirjutas ta juba 9-aastase lapsena. Ta võitis stipendiumi Londoni Kuninglikku Muusikakolledzisse. Seal õppis ta klaverit ja kompositsiooni ning lõpetas selle õppeasutuse 1933. aastal. Mõni aeg hiljem algas Britteni tutvus luuletaja Wystan Hugh Audeniga, kes ei mõjutanud teda mitte üksnes isiklikult, vaid ka kunstiliselt. Britten viisistas mõned Audeni luuletused

Muusika

2

docx

Kontserdi arvustus „Vocalissimo”

kahjustanud huvi kummagi kontserdi vastu. Millest jutt? Eelmisel neljapäeval toimus Pärnu kontserdimajas Eesti Kontserdi korraldusel Aile Asszonyi ja ansambli Vivacello väga stiilne, äärmiselt põneva kavaga kontsert, mida Pärnu publik polnud veel kuulnud. Tartu ja Tallinna suured kontserdimajad pakkusid seda kava juba septembris ja eile, 31. märtsil anti kontsert Peterburi Jaani kirikus. Tallinna kontserdi arvustus Tiiu Levaldilt (vt Sirp nr 36, 2010) oli asjatundlikult kiitev ja ainus, mis pani kahtlema, on esitatud fakt, et Villa-Lobos pühendas oma ,,Bachianas brasileiras" nr 5 Visnevskajale ja Rostropovitsile. Teos on lõpetatud aastal 1945, mil maailm ei teadnud neist geniaalsetest artistidest veel midagi, ja kuigi teose autor suri aastal 1959, ei ole siiski tõenäoline, et tagantjärele pühendus tuleks kõne alla. Aile Asszonyi on nüüd rahvusooperi solist ja seega hästi tuntud talent kodumaal

Muusika

Kommentaarid (0)