1. Pariisi rahukonverents ja selle otsused 1. Esimene maailmasõda. Täida tabel Sõda algas 1914 a. – Sõda lõppes 1918 a. Antanti kuulunud riigid Keskriikide liitu kuulunud riigid Suurbritannia Saksamaa Prantsusmaa Austria Itaalia, Venemaa Ungari Mis tulemustega esimene maailmasõda lõppes? Kaotas: Keskriikide liitu kuulunud riigid Võitis: Antanti kuulunud riigid 2. Pariisi rahukonverents. Täida tabel: Suurbritannia Ameerika Prantsusmaa Ühendriigid Riigi esindaja David Lloyd Woodow Wilson Georges George Clemenceau Peamised Tahtis säilitada Tagada rahu Muuta saksamaa nii eesmärgid Briti Impeeriumi tulevikus nõrgaks, et ta ei ...
Täitke tabel:II maailmasõja aegsed rahvusvahelised konverentsid.3 konverentsi. Konvere Aeg Osalejad(riigi Otsused. nts d ja juhid) Teheran 1943.a. F.D.Roosev Saksamaalt nõuti tingimusteta i novembri elt kapitulatsiooni.Lääneriigid nõustusid "teise rinde" konvere s- (USA), avamisega Lääne-Euroopas . nts detsembr W.Churchill Arutati Nõukogude Liidu astumist sõtta Jaapani is (Inglismaa) vastu.Lääneriigid nõustusid põhimõtteliselt Balti
Karl Suur Karl Suur oli Pippin Lühikese poeg ning Frangi riigi kuningas alates 768 aastast ja Rooma ehk Frangi riigi keiser alates 800 aastast. Ta pani aluse kolmele suurriigile, milleks olid Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia.Karl Suur oli ka sõjaliselt väga tugev, liidendades Frangi riigiga nii Saksamaa, Põhja-Itaalia, Lõuna-Prantsusmaa kui ka Madalmaad. Peale valusat lüüasaamist 778.aastal Zaragoza all, tegi Karl Suur vajalikud järeldused ja aastal 801 vallutati araablaste käest Barcelona. Sinna rajati Hispaania mark, mida valitses kuninga ametnik markkrahv. Kirdesuunal ühitas Karl Suur frankide vallutuse ristiusu levitamisega. Weseri lahing, mis toimus 772-804, lõppes Saksimaa vallutamisega ning see jagati krahvkondadeks. 788.aastal liidendas Karl Suur Baieri hertsogkonna ning 796 laiendas ta Frangi riigi valdusi Balkanile. Frangi riik hakkas saavutama kunagise Lääne-Rooma mõõtmeid ning Karl Suur hak...
lahkus 1933) NSVL võeti liikmeks alles 1934 (visati välja 1939) USA ei liitunud (Kongress ei ratifitseerinud RL põhikirja) Eesti 1921-1940 ... Struktuur Keskus: Genf Juhtorganid: Täiskogu kõikide liikmesriikide esindajad Nõukogu alalised liikmed (Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan) ja 4 tähtajaliselt valitud mittealalist liige Rahvasteliidu nõrkus Võim väike: · Otsused pidid olema ühehäälsed, otsustusprotsess aeglane · Puudus oma sõjavägi · Kujunes peamiselt Euroopa riikide organisatsiooniks, tegevus allutatud Prantsusmaa ja Suurbritannia huvidele · USA ei liitunud, Saksamaa ja Jaapan lahkusid 1933, Itaalia 1937 · Ei määratletud agressori mõistet · Ei suutnud vältida agressioone (Jaapani kallaletung Hiinale 1931-1932, Itaalia agressioon Etioopiasse 1935-1936, NSVL agressioon Soome vastu 1939 (heideti välja)
(erinevad ministrid , haridus jne) *Riigikantselei- korraldab valitsuse ja peaministri asjaajamist ja dokumendihaldust, annab välja Riigi Teatajat, korraldab Vabariigi Valitsuse ja peaministri suhtlemist Riigikoguga. Riigikantseleid juhib riigisekretär(Heiki Loot), kelle nimetab ametisse peaminister. Ministeerium- moodustatud vastava valitsemisala korraldamiseks. Igapäeva tööd juhib kõrgema riigiametnikuna kantseler. Eesti Valitsuse residents, Stenbocki maja, Toompeal VALITSUSE OTSUSED *istung, kord nädalas, juhatab peaminister, osalevad kõik valitsuseliikmed *istungist võtab sõnaõigusega osa riigisekretär, õiguskantsler, riigikontrolör *Ministrid esitavad valitsusele arutamiseks ja otsustamiseks seaduste,Riigikogu otsuste ning valitsuse määruste ja korralduste eelnõusid, olulise tähtsusega sise-ja välispoliitilisi küsimusi. *Igale otsusele eelneb põhjalik eeltöö,mida korraldavad ministeeriumid ja riigikantselei
Kes otsustab minu tuleviku üle? Igaühel on võimalus langetada otsuseid oma tuleviku kohta. Valikud võivad olla rasked, sest tänapäeval on väga palju erinevaid erialasid, millel on veel tuhat erinevat ala eriala mida on võimalik õppida. Näiteks kokk, abikokk, pagar, kondiiter jne..Kõik erialad on sarnased, aga iga ala õpitakse erinevalt. Kes ikkagi otsustab minu tuleviku üle? On see palganumber, lähedased või mina ise? Sageli on nii, et valitakse omale eriala, millel on suur palk, aga töö ise on "nüri". Igapäevaselt ennast sellisele tööle sundida on väga raske, sama on ka õppimisega. Eriala, mis endale ei meeldi on raske omandada. Mina ei kujuta ette ennast programmeerijana. Selle ameti palk on hea, sellel erialal on palju töökohti, aga kui inimene ei oska teha seda tööd ja ei saa midagi aru sellest, siis ei tule ka kuskilt palk. Töötajaid valitakse ikkagi nende oskuste mitte ainult hariduse järgi. Pere mõjutab ka omaja...
Inimene valikute vahel Inimene on loodud maailma valikute ees silmitsi seisma ja nende eest ka vastutama. Valikute eel tabab meid hirm- kuidas me tegutsema peaks ja kuidas õige valiku heaks otsustada? Millised valikud on mind elus siiani mõjutanud või on alles ees ootamas? ''Kas olla või mitte olla?'' mõtles Shakespeari teoses Hamlet, kaheldes, kas tal on enam mõttet elada. Noore printsi Hamleti viis hukule lähedaste inimeste reetlikus. Hamlet pidi pettuma oma emas Gertrudis ja ka oma armsaimas Ophelias. Ka minul on olnud elus momente, mil olen silmitsi seisnud sellesama küsimuse ees. Sel hetkel olen elus teinud valed valikud, näiteks olen väiksena pidanud valima ema ja isa vahel ning hiljem seda otsust väga kahetsenud. Oma vigadest õpitakse ja seda olen teinud ka mina. Alati ei pea tegema elus ainult õigeid valikuid, et elus hästi läbi lüüa. Koolis käies tekib tohutult valikuid, neid on isegi ehk rohkem kui ...
Miks tehakse riske täis otsuseid? Osad inimesed teevad riske täis otsuseid lihtsalt hulljulgusest, tahavad teistest erineda, kuid teised jällegi teevad neid otsuseid, kuna arvavad, et lihtsalt muud võimalust ei ole. Riske täis otsused võivad mõjutada meie elu igaveseks, võivad muuta elu põnevamaks, aga samas võivad meie elu niivõrd palju rikkuda, et kaotame elu mõtte ja soovi elada. Nagu filmiski, kus Lilja lootis, et saab alustada koos emaga uut elu Ameerikas, kuid ema hülgas ta, ning pidi jääma oma tädi hoole alla. Tädi aga mõtles vaid enda peale, ning peagi lõpetas Lilja vanas korteris, kus puudus elekter, soojus ja kodutunne. Samuti tekkisid rahamured, kuna ema enam ei saatnud raha, ja tädil kah polnud
Lühiuudis: intressimäär, euroopa keskpank, riiklikud keskpangad, majandusaktiivsus, majandustehingud, inflatsioon, valuutakurss, võlakirjad Euroopa Keskpank on õnnelikult laskmas euroala pikaajalistel laenukuludel tõusta. Ligi neli aastat kestnud võlakirjade ostuprogramm, millega on turult ära korjatud 2,6 triljonit eurot võlapabereid on lõppemas. Selgita Rahapoliitika ülekandemehanismi (intressikanali näitel) Protsess, mille kaudu rahapoliitilised otsused mõjutavad kogu majandust ja eelkõige hinnataset Madalad intressid viivad hindade tõusuni Mida tähendab kaupraha (rahasüsteemide arengu kontekstis) Kaupraha on kaup, millel on väärtus ka siis, kui seda ei kasutata rahana Kasutatakse barteritehinguteks (asjade vahetamiseks) Kaupraha oli põhiliselt esimene rahalaadne toode, mida kasutati
BRIAND-KELLOGI PAKT(Pariisi pakt,1928)): patsifimiajastu kõrghetk. Briand: on saabunud uus, leppimise ja üksmeele ajastu. 27.08.1928 rahvusvah leping, mõistis hukka sõja kui rahvusliku poliitika edendamise vahendi. 15riiki: USA, SB, It, Jaap, Sks, Austraalia, Belgia, Kanada, Tsehhosl, Pr, India, IiriVabariik, Uus-Meremaa, Poola, Lõ-Aafrika. Kokku kinnitasid seda 62 riiki, ka NSVL. Tulenevalt sanktsioonide(heakskiidu) puudumisest ei olnud pakt efektiivne ega leidnud laialdast toetust; ei andnud rahvusvah areenil ühtegi märkimisväärset panust (va 1929 Hiina ja NSVL vaheline arusaamatus Mandzuuria küsimuses); pakt mõttetu, sest 1931 Jaapan tungis Mandzuuriasse, Itaalia Etioopiasse 1935, Sks okupeeris Austria 1938. KOMMUNISTLIK INTERNATSIONAAL(KOMINTERN)-1919-1943 NSVL juhitud kommunistlike parteide ja nende mõju all olnud vasakparteide rahvusvah org.Asutati Moskvas. Sellega liitunud eri maade kommunistlikke parteisid(sh NSVL võimuparteid Ü...
valitav rahvaesindus-Riigiduuma. I Riigiduumasse valiti Eestist 4 eestlast ja 1 venelane. Aulakoosoleku ( Jaan Teemanti juhatusel): 1. Valitsuse korralduse boikoteerimine 2. Nekrutikohustuse eiramine 3. Maksude tasumisest loobumine 4. Senise omavalitsuse laialisaatmine 5. Revolutsiooniliste komiteede loomine 6. riigi-, rüütelkonna- ja kirikumaade jagamine rahvale 7. Sõjaväe ja politsei asendamine relvastatud rahvamiilitsaga. ja Bürgermusse (Jaan Tõnissoni juhatusel) koosoleku otsused: 1) Eesti alade ühendamine ühtseks kubermanguks, baltisakslaste eesõiguste piiramine ning riigimaade jagamine rahvale. Majandus kahe revolutsiooni vahel. Halvenes tooraine saamine Venemaalt, kuna raudteed oli koormatud. Halvenes tööjõu kvaliteet. Hävisid mitmed suurettevõtted. Tootmise moderniseerumine peatus. Tööjõu defitsiit, mis nõudis tootmise piiramist. Polnud võimalust soetada uusi tööriistu ega kunstväetisi, katkesid maaparandustööd,sortiaretus,tõuparandus j,s.
Me peame elama täna juba homses Hiina vanasõna ütleb: ,,Tarkus kuulub minevikule, tegevus olevikule ning rõõm tulevikule." Peab õppima tehtud vigadest ja kasutama neid teadmisi tänases päevas, et homne päev vilja kannaks ning selle üle rõõmustada võiks. Siiski ei tohiks kiires elutempos unustada olulisi väärtushinnanguid ja perekonna rolli elus. Peaks kaaluma iga otsust põhjalikult enne langetamist, sest kõik valikud ja nende tagajärjed peegelduvad vastu juba homses päevas. Elus tuleb teha tohutult palju otsuseid- nii suuremaid kui ka väiksemaid. Olgugi, et mõned neist tunduvad esmapilgul olevat täiesti tühised, siis suures plaanis mängivad nad ikkagi olulist rolli. Valitakse omale kool, sõbrad, hobid ja hiljem ka elukutse. See moodustab ahela, kus iga eelnev otsus mõjutab järgnevat. Kooli või elupaika vahetades leitakse uued sõbrad, kellega koos tekivad ehk ka teistugused ajaveetmise viisid. Samuti mõjutavad sõ...
[ÄRIÜHINGU NIMI] JUHATUSE KOOSOLEKU PROTOKOLL nr Koosolek toimus [kuupäev]. Ühingu ärinimi: [äriühingu nimi] Ühingu registrikood: [äriühingu registrikood] Ühingu asukoht: [äriühingu asukoht] Koosolekul osalesid juhatuse liikmed: 1. [juhatuse liikme nimi]; 2. [juhatuse liikme nimi]; 3. [juhatuse liikme nimi ]. Lisaks osales koosolekul [koosolekul osalenud muu isiku nimi]. Vastavalt Ühingu põhikirja punktile [põhikirja punkti number] on Ühingu juhatuse koosolek otsustusvõimeline. Koosoleku juhatajaks valiti [koosoleku juhataja nimi] ja protokollijaks [protokollija nimi]. PÄEVAKORD: 1. [sisestada lühidalt küsimus, mida käsitletakse, nt üürilepingu sõlmimine]; 2. [sisestada lühidalt küsimus, mida käsitletakse, nt üürilepingu sõlmimine] OTSUSED 1. [sisestada otsuse sisu...
Kõige tugevama õigusjõuga dok on põhiseadus(ps). Praeguse ps koostas Ps Assamblee,see võeti vastu 1992 juunil toimund rahvahääletusel. Ps sisaldab valitsemise ja üldisi põhimõtteid. Ps on riigi kõrgeim seadus. St, et kõik teised seadused peavad olema ps-ga kooskõlas. Kuna tegu on riigi alusdokumendiga, siis erineb ps muutmine tavalise seaduse parandamisest. Protseduur on pikem ja keerulisem, pakutavaid muutusi peavad pooldama paljud inimesed. Riigikogus peab muudatust arutama 2 järjestikust koosseisu, milleks kulub 5-8a. Konstitutsiooni 1. peatükki, mis sätestab Eesti iseseisva riigi tunnused ja viimast peatükki, kus on kirjas ps muutmise kord, tohib muuta aint rahvahääletusega./Õigusaktidest on kõige tähtsamad seadused, mida võtab vastu Riigikogu. Seadusega korraldatakse mõnda avaliku elu valdkonda.Seadustest lähtuvad valitsuste ja omavalitsuste õigusaktid - määrused, korraldused ,otsused,juhendid, eeskirjad. Et seadust ellu viia annav...
Ajalugu Eesti iseseisvuse häving 1940. aastal: Narva diktaat ja Eesti okupeerimine, juunipööre, Riigivolikogu valimised ja otsused. Narva diktaat ja Eesti okupeerimine: 14.juunil esitas nõukogude Liit Leedule ultimaatumi, nõudes täiendavate Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ning Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist. Eestile ja Lätile anti samalaadsed ultimaatumid üle 16.juunil. Kuna sõjaline vastupanu oli kujunenud olukorras lootusetu, alistusid Balti riikide valitsused hääletult. 17.juuni tuli üle Eesti piiri 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Kindral Laidoner sunniti narvas
VALITSUS JA RIIGIEELARVE 1) Millised ülesanded jäävad vabal ettevõtlusel täitmata? Majandustegevuse ja eraomandi õiguslike raamide määratlemine ja nende kaitsmine, vaba konkurentsi kaitse, positiivsete välismõjude toetamine ja negatiivsete välismõjude piiramine, ühishüviste pakkumine, tulude ümberjaotamine ja majanduse stabiliseerimine. 2) Milliseid probleeme tekitavad valitsuse otsused? Stiimuleid, neid resursse, mida valitsuses otsuselangetajad kasutavad, ei kuulu neile. Informatsioonvalitsuse otsuselangetajatel ei pruugi olla informatsiooni tarbijate soovide kohta. Erihuvid, mitmetel huvigruppidel on tugevad stiimulid, et olla valitsusega tihedalt seotud, kuna lobitöö kaudu on võimalik saada endale kas toetusi või seadusandlikke soodustusi. 3) Kuidas riik oma tegevust finantseerib? Riik finanstseerib oma kulusid peamiselt maksutuludest.
Ajaloo suuline KT Revolutsiooni algus ja muutused ühiskonnas 1789-1791 Viini kongress ja selle otsused. Uued liidud 1) Revolutsiooni algus ja selle muutused ühiskonnas 1789-1791 Prantsusmaa majanduslik olukord oli halb - ühiskondlik kriis, poliitiline kriis, rahanduskriis ja majanduskriis. See viis pingeteni ühiskonnas ning kutsuti kokku generaalstaadid (1789). Prantsuse ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. 1. seisus - vaimulikud 1% 2. seisus - aadlikud 2% 3. seisus - talupojad, käsitöölised, kaupmehed, arstid, advokaadid jt 97% Generaalstaatides ilmnesid vastuolud
"Isekuse sajand" Dokumentaal nimega "The Century of the Self - Part 1: "Happiness Machines" räägib Sigmund Freudist ja tema nõost Edward Bernays ´ist ning nende arvamusest, et inimesed on irratsionaalsed ning nende otsused võivad kujutada suuremale perspektiivile ohtu. Otsemini oli tegu Sigmund Freudi teooriaga, mille tema nõbu Bernays suurfirmade ning koguni riikide peal käiku lasi. Bernaysi eesmärgiks oli ehitada sotsiaalseid struktuure, mille kaudu oleks võimalik inimmasse mõjutada/kontrollida. Üks põhilisi poliitika korraldamise meetmeid, mida Bernays aitas Hooveril kasutada siis kui ta 1928 aastal USA presidendiks sai, oli see, et riigi elanikele anti pidevalt ainult positiivset tagasiside ning
Kordamisteemad - 9.klass Teema: Teine Maailmasõda 1. II maailmasõja poliitilised, majanduslikud ja ideoloogilised põhjused (õpik ptk 12) Poliitilised: · Ebapüsiv Versailles' süsteem · Rahvasteliit ei täitnud oma kohustusi · Saksamaa ja NSV Liidu enesekindlus kasvas Majanduslikud: · Hitler vajas vallutussõdu oma laenude tagasimaksmiseks · NSV Liit tahtis demonstreerida oma sõjatööstust Ideoloogilised: · Saksa rahvas vajas eluruumi · NSV Liit tahtis viia kommunismi maailma · NSV Liidul oli ,,vaenlase" kuju. Sellega võitlemiseks loodi hea juhtkonnaga Punaarmee 2.Sõjakate suurriikide Jaapani, Itaalia, Saksamaa ja NSVLiidu eesmärgid 1930.aastate lõpul. (ptk 11) Jaapanlased soovisid luua Ida-Aasias ühtse majanduspiirkonna ning võtta sealsed riigid Jaapani keisri kaitse alla. Itaalias väitis Mussolini, et Vahemeri peab muutuma Ita...
ja laiendada oma tegevust teistele spordialadele. Nike saavutas ülekaalu korvpallurite ja teismeliste hulgas oma Air- Jordan liiniga, L.A Gear ja Reebok aga oma moetoodetega. 1990-ndate alguses vähenes Adidase turuosa 4%-ni. Küsimused: 1. Kuidas põhjustas halb otsustamine Adidase turuosa vähenemist? Kas oli selles mingi osa ka ebakindlusel? 2. 1970-ndatel aastatel ei kasutatud Adidases rühmaotsustamist. Kuidas oleks see mõjutanud tegevuse lõpptulemusi? 3. Missugused Nike juhtkonna otsused aitasid saavutada edu? 4. Mida võiks Adidase juhtkond ette võtta oma minevikuvigade korvamiseks? Probleem: Probleem on firmal Adidas. 1972. a oli Adidasel 82% turuosast, aga see jõudis 20 aastaga langeda 4%-ni. Selline turuosa langus andis võimaluse konkurentidele, tulla välja uute toodetega ja suurendada oma turuosa. Tunnus: Turuosa langes väga palju ja turule ilmusid uued kõvad tegijad. Kõige agressiivsem ja uuendusmeelsem oli Nike. Adidas jäi konkurentsivõistluses maha.
meditsiinilises ravis ja hooldamises. Kui inimest koheldakse humaanselt siis on tervisenäitajad palju kiiremad tõusma ning ravi protsent maksimaalne. Spetsiifilisemalt välja tuues on minu jaoks humanism meditsiinis näiteks see, et inimest ei isoleeritaks ülejäänud maailmast ja leitaks piisavalt võimalusi füüsiliselt haigele inimesele liikumiseks (isegi ratastoolis lükates) ning suhtlemiseks teiste inimestega. Samuti kõik otsused, mis mõjutavad haiget, tuleks kaalutleda läbi patsiendiga, isegi, kui arst leiab et see ei ole kõige efektiivsem ravimeetod, võib see tulla kasuks ja osutuda isegi efektiivsemaks, kui patsient tunneb ennast niimodi paremini/rahulikumana. Minu jaoks on humanismi üheks suurimaiks aspektiks ka võrdsustamine ja mitte haletsemine. Seda nii haiglapersonali suhtes patsienti, kui ka sõprade-tuttavate poolest
H.Truman USA president C.K.E.Mannerheim Soome president C.Attlee Inglismaa peaminister D.MacArthur USA kindral J.K.Kallio Soome president 8. Saksamaa poolel sõdivaid riike; neutraalseid riike, Hitleri-vastase koalitsiooni riike. Saksamaa poolel: Itaalia, Jaapan, Hitleri-vastane koalitsioon: Inglismaa, USA, NSVL, neutraalsed riigid: Prantsusmaa, Soome 9. Millal toimus Potsdami konverents, millised olid otsused ? 16. aug 1945, otsustati kuidas Saksamaa nelja riigi vahel ära jagada. Otsustati taastada Saksamaa rahuarmastava riigina ja seega: demonteerida, demilitariseerida, denatsifitseerida, demokratiseerida. Jaapanile esitati ultimaatum tingimusteta kapitulatsiooninõudega. 10. Kes võitis, kes kaotas sõja? Miks? Võitsid USA, Suurbritannia ja NSVL. Kaotas Saksamaa(kapituleerus), Balti riigid(okupeeriti), Poola(vallutati), Jaapan(alistus)
.............................................4 3.Tööturg, selle regulatsioonid ja tööpuudus. Keskmise palga dünaamika....................5 4.Riigieelarve ja valitsusvõla dünaamika.......................................................................6 5.Väliskaubandus............................................................................................................8 6.Finantsturgude dünaamika (riigivõlakirjade intressimäärad, aktsiaturud)................10 7.Rahapoliitilised otsused ja baasintressid (kui ujuva kursiga riik)..............................12 8.Keskpanga ja/või rahvusvaheliste organisatsioonide tuleviku -prognoosid regiooni majandusest...................................................................................................................13 1. Majanduskasv ja üldine rikkuse tase võrreldes Eestiga Austraalia riigi kogu SKP 2011. aastal oli 1323 miljardit ja SKP elaniku kohta 58827 Austraalia dollarit 2008
Hindrik Prants ,,Minu elukäik. Mälestusi ja pärimusi" I. 1. Raamatus kirjeldatakse põhiliselt Hindriku kodukihelkonna ning Võru- ja Tartumaa eluolu. Peategelane Hindrik Prants elas 19-20. sajandi, mil eestlaste olukord oli nigel ning elu vaesemal talurahval oli raske. Kuna söögiks pidi kõike endale ise kasvatama, oli suureks probleemiks söögi nappus, sest sellel ajal valitsesid Eestis vahel äärmuslikud ilmastikuolud, suur külm või põud. Inimestele valmistas pahameelt ka teotöö ning see, et mõisnikud ei hoolinud talurahvast ega nende kehvast olukorrast. Raha eest osteti ainult hädatarvilik, esijoones rauda ja soola. Lisaks kõigele, pidi rahvas maksma ka ,,pääraha", mis oli küll väike, kuid siiski tähendas inimestele palju. Pääraha seadmise ajal oli mõisnik vahel siiski nii lahke, et tasus mõneks aastaks inimeste eest selle ära, et rahvas uuendusega harjuda saaks....
1. Mõisted Adaptatsioon kohanemine. Aistingud meele tajud, vajalikud et meie otsused tuleks võimalikult kiiresti Ajupoolkerade assümeetria aju organiseerituse fundamentaalne eripära. Vasak ja parem ajupoolkera näivad küll väliselt sarnased, kuid nad talitlevad erinevalt. Neil mõlemad on omad ülesanded Akson pikk müeliinkest, ainult üks. Alkohol legaalse piiranguga depressant. Kahjustab inimese motoorseid võimeid ja tähelepanu. Autonoomne NS siseelundite ns, ei allu inimese tahtele. Barbituraat krambivastane ravim
a) sarnasused : enamus ringkondadest olid baltisakslaste vastu ning eesti-meelsed ; propageerisid eesti keelt ja kultuuri ning olid kehtiva riigivõimu vastu b) erinevused : ühed pooldasid demokraatlikku vabariiki ja teised parlamentaarset monarhiat; ühed rõhutasid klassivastuolusid ning teised eitasid selle olemasolu 5. 1905. aasta revolutsioon: miks puhkes, aulakoosoleku ja bürgermusse koosolekute otsused, 1905. aasta revolutsiooni tähtsusest Eesti arengule.(Õpik, II osa, lk 9-13) Puhkes, sest võim oli vene keisri käes, puudusid kodanikuõigused, revolutsiooni ajendiks oli Verine pühapäev. Aulakoosoleku otsus- revolutsiooniline omavalitsus tuleb sisse seada; valitsust, vanu kohtuasutusi ja sõjaväe teenistus tuleb boikoteerida; valdadesse miilits, õlle-ja viinavabrikud tuleb sulgeda. Bürgermusse koosoleku otsus- 17.oktoobri manifest tuleb teoks teha; sõjaseadus tuleb kaotada;
Määrust ei saa kohaldada osaliselt. 1.2. Direktiivid (directives) - soovitud tulemuse osas kohustav. Eesmärgi saavutamise vorm ja vahendid liikmesriigi määrata. Direktiiv on kohustusliku tulemuse saavutamiseks siduv iga liikmesriigi suhtes, kellele see on adresseeritud. Samas on direktiivi rakendamine kaheastmeline protsess, kus liikmesriik saab ise valida kohaldamise vormi ja meetodid. Direktiivi rakendamiseks on ette nähtud teatud tähtaeg ning vahel ka meetodid. 1.3. Otsused (decisions) - adressaadi suhtes siduvad üksikaktid. 1.4. Soovitused (recommendations) ja arvamused (opinions) - kaudne õiguslik mõju, kuid ei ole adressaadile siduvad. Tulevad EL institutsioonidelt. VII EL / EÜ õiguse põhimõtted 1.1. Solidaarsuspõhimõte Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud üld- või erimeetmed, et tagada nende kohustuste täitmine, mis tulenevad lepingust või ühenduse institutsioonide võetud meetmetest. Nad aitavad kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele
ennetamiseks. Tülid erinevate väike- ja suurriikide vahel on paratamatud ning ära hoidmiseks pole paljut teha. Maailma rahvaste kultuuriline erinevus takistab riikidel omavahel hästi läbi saamast.. Riigid peavad ennast võimasteks ning teistest üleolevateks, mis tekitab jälle olukordi, kus on vaja oma võimsust tõestada ning kellegagi konflikti sattuda. See on aga halb eeskuju oma rahvale, kes võivad seda tüli toetada ning ühineda. Tehtud otsused tuleb hoolikalt läbi kaaluda ning ilma ülemliku otsuseta ei tohiks kellelegi liiga teha. Idee Kirjutan antud teemal põhjusega, et maailmas käivad siiani riikidevahelised võitlused ning sellel ei paista lõppu olevat. Suured konfliktid võivad lõppeda sõdadega, kuid praeguse tehnikaarengu ning võimsate relvade puhul ei soovi keegi, et puhkeks sõjategevus. Eesmärk Eesmärk on näidata, et konfliktidel maailmas pole lõppu, sest proovitakse teistest üle olla
Liiga palju rõhku pandi sõjandusele. Maa puudus 9.Milliste sündmustega on seotud?-2p von Sievers - Kurikuulus karistussalga juht, tema korraldusel lasid 1905. aasta revolutsioonisündmuste järel karistussalklased Viljandis kaldal 9. jaanuaril 1906 maha 40 inimest Sergei Sahhovskoi - oli Eestimaa kuberner - venestamine (politseikorraldus, koolid vene keelseteks, venestati Tartu Ülikool, soodustati vene õigeusku) 10.Mille poolest erinesid Bürgermüsse ja Aulakoosoleku otsused?-4p Aula koosolek - 27 nov 1905 - Juhatas Jaan Teemant, nõudsid demokraatlikku vabariiki, tsaarivõimu kukutamist, keelduti maksude maksmisest ja kroonuteenistusse minemisest, nõuti riigi ja mõisamaade andmist rahvale Bürgermüsse . 27 nov 1917 - Juhatas Jaan Tõnisson, nõuti konstitutsioonilist monarhiat, et eestimaa ühendataks ühtseks kubermanguks, baltisakslaste õiguste piiramist, Riigimaade jagamist rahvale, valitsuse abi talude päriseksostmisel
Descartes'i 6. meditatsiooni kokkuvõte. Meditatsioonis arutatakse ja uuritakse seda kas materiaalsed asjad eksisteerivad või mitte. Julgelt võib mainida, et autori põhiväide oli minu arvates see, et väliste meelte otsused on ekslikud. Põhiväite argumendid on erinevad. Üheks argumendiks on see, et tornid, mis kaugelt paistsid ümmargused, tunduvad lähedalt hoopis kandilised. Maa pealt vaadates tunduvad kõrgel olevad suured esemed väiksemad, kui algul arvates. Kujutlemiseks on vaja eripärast vaimupingutust, et vaadata kujundite üldist pilti. Kui vaadata kolmnurka oma vaimusilmaga, siis näeme me kolmnurga asemel hoopis kolme joont, mida nimetatakse kujutlemiseks. Ma
Teine nõukogude kongress: * aeg- 1903 a. Nov. * otsused- võeti vastu rahu- ja maadekreet. * ühe otsuse iseloomustus- maadekreet tühistas mõisnike suurmaaomanduse ja lubas ära võetud mõisamaad talupoegadele jagada. 2) Nimeta Valgekaartlaste kindraleid, kus piirkonnas tegutsesid: admiral Aleksandr Koltsaki Siberis ; alul kindral Kornilov, - Lõuna-Venemaal, hiljem kindralid Anton Denikini ja Pjotr Wrangel ; Nikolai Judenitsi Eestis. 3) 2.märts 1917. - moodustati Petrogradi Tööliste ja Saadikute Nõukogu ja Riigiduuma Ajutise Komitee läbirääkimistel Ajutine Valitsus, mille etteotsa sai esialgu vürst Georgi Lovov, hiljem Aleksandr Kerenski. 24.-16. okt. 1917- Oktoobri revolutsioon ehk oktoobripööre. juuli- august 1917- VI (6.) kongress VSDTP. märts 1918- Nõukogude Venemaa sõlmis Saksamaaga Bresti separaatrahu. 1918- 1921- Venemaa kodusõda. Teine nõukogude kongress: * aeg- 1903 a. Nov. * otsused- võeti vastu rahu- ja maadekreet. * ühe ots...
ametiühingutega kokkulepitut, väiksemad palgad. Vikingline väitis, et neil õigus asutada oma ettevõte ükskõik millises liikmesriigis, seal tegevust alustada, lõpetada, asutada filiaale. Ametiühing aga pöördus rv meremeeste ametiühingusse, mis keelas kohalikul, eesti meremeesteametiühingul Vikingline töötajaid oma ametiühingusse vastu võtmast. Kaks eraõiguslikku (ametiühing eraõiguslike isikute liit), kumbki ei ole riik. Horisontaalne vahetu õigusmõju. Määrused, otsused: Aluslepingud omavad vahetut õigusmõju, sarnaselt neile saab otse tugineda ka määrustele ja otsustele(kui on selge, täpne ja konkreetsele isikule mingisuguseid õigusi andev). Vahetult kohaldatav Direktiivid: direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele, jätab riigi ametiasutustele valiku vormi ja meetodite üle. Tulemus ja tähtaeg, milel jooksul liikmesriik peab panema direktiivis sätestatud oma õigusaktidesse. Kui süsteem toimib ideaalselt siis ei saa sellele otseselt tugineda
Ära süüdista saatust, kui sa talle jalgu jääd. Sophokles ,, Kuningas oidipus." Kuidas teod mõjutavad enda ja teiste inimeste elu ? Kas mingit rolli mängib seal ka saatus ? Kas inimene juhib saatust, või saatus inimest ? Nende küsimuste üle on inimesed pead murdnud juba aastasadu. Elus peab pidevalt langetama otsuseid. Mõni neist on õige, mõni vale. Kunagi ei saa kindel olla, et meie otsused või teod kõigile head teevad. Kõik otsused ja teod mõjutavad kedagi. Kui mina otsustan, et ei tee homseks oma kodu tõid ära, siis pean leppima tagajärgedega, mis ei pruugi head olla. Selline tegu puudutab vaid mind.Tegelikult võivad ühe inimese otsused teisi väga rängalt mõjutada. Sophokelese teoses ,, Kuningas Oidipus " tuleb ilmsiks õudne suhe poja ja ema vahel. Oraaklilt kuulnud, et tal on ette nähtud oma isa tappa, lahkub peategelane tõde teadmata oma kasuvanemate juurest
Tulevik - kas ainult minu enda teha? Kes otsustab minu tuleviku üle? Paljud vastaksid, et kes muu kui nad ise. See oleks ju täiesti loomulik oma elu, minu otsused. Kuid ometi leian, et see pole nii lihtne kui esmapilgu paistab. Kindlasti on mul suur mõju oma tuleviku kujunemise osas. Aga on ka teised tegurid lähedased inimesed ja ümbritsev maailm. Milliseks kujuneb tulevik, seisneb selles kuidas tehtud otsused ja muud tegurid kokkulangevad. Suurema osa oma tulevikust määran mina ise. See millised otsused teen, mängivad rolli edasises elus. Tahan kunagi töötada ametil, mida armastan ja mille eest saan väärt tasu. Siiski pole see nii kerge kui tundub, tuleb ju praegu teha otsused, mis määravad selle, kas saan üldse kunagi teha tööd, mida armastan. Gümnaasiumi lõpp on üks tähtsamaid aegu, kus määran ära kõik edasise. Seega ei taha ma oma valikutel eksida
...............................................................................3 1.3 Ettevõte kui teadmiste kogum..............................................................................3 2. OTSUSTAMINE.............................................................................................................4 2.1 Otsuste tüübid.......................................................................................................4 2.2 Struktueeritud ja mittestruktueeritud otsused.......................................................4 2.3 Otsustusprotsessi arenguetapid.............................................................................4 2.4 Organisatsiooni otsustusmudelid..........................................................................5 3. INFOTEHNOLOOGIA ON JUHTIMISPROTSESSI MUUTNUD...............................5 3.1 Lame ja pikk struktuur..........................................................................................5 3
c Olen 15-aastane Olen 15-aastane. Poole aasta pärast saan ma 16-aastaseks. 15 on iga, kus toimuvad inimesega muutused nii füüsiliselt kui ka vaimselt. On aeg hakata muutma oma väärtushinnanguid. Muutub suhtumine paljudesse asjadesse, sealhulgas vanematesse ja sõpradesse. Tuleb hakata mõtlema tulevikule, alustades lähemast tulevikust. 15-aastasel teismelisel peaks hakkama tekkima täiskasvanulikum maailmavaade. Otsused mõeldakse rohkem läbi ja küsitakse nõu. Kuna selles eas tehtavad otsused on tähtsad ja võivad mõjutada tulevast elukulgu, tuleks kaaluda erinevaid võimalusi. Sellel ajal tahetakse teha paljud otsused ise ning oma tahtmise ja heaksarvamise järgi, kuid kasulikum on küsida abi vanemalt inimeselt. Kuigi ta ise ei pruugi seda uskuda, vajab ka 15-aastane vanemate ja ka sõprade toetust selle eluperioodi läbimisel. Väga iseseisvad noorukid on küll positiivne
Prolegomena ( 18-20 paragraf) Immanuel Kant Kant jagab kõik meie otsused kaheks. Ühtesid nimetab ta kogemusotsusteks ja teisi tajuotsusteks. Kõik meie otsused on algselt tajuotsused, hiljem anname me otsustele aga suhte objektiga ehk siis nad muutuvad objektiivselt kehtivaks ja seega on tegemist kogemusotsusega. Kogemusotsused on empiirlised ehk siis kogemustest tulenevad. Neil on peamiselt objektiivne kehtivus ja nende alus on vahetus meelekaemuses. Objektiivse kehtivuse annavad neile arumõisted ( ehk arus loodud mõisted). Kogemusotsustus annab mulle objekti kogemuse
Peeter Põld jt. Alkesander Kesküla jt. Toetajaskond Ülikooli tudengid Millised probleemid olid Eesti ühiskonnas? Milliseid probleeme nägid Vene riigis? Ajend: 1905. a. Saavutused: Loodi poliitilised erakonnad, hukkus palju inimesi, mõisate põletamine Tagajärjed: Saadeti välja karistussalgad Aulakoosoleku otsused Ühesugused seisukohad Bürgermusse koosoleku otsused Poliitika Kultuur Majandus Kohalike omavalitsuste Haridusse tule emakeele Tallinnast sai Balti mere valimisel nõue sõjalaevastiku peabaasiks Linnavolikogudes olnud Emakeel lubati erakoolides ja Talumajandus tugevnes
...........................................2 2.1.Üldine protsess.........................................................................................................................2 2.2.Detailne protsess.......................................................................................................................3 3. Tervisedeklaratsioon ja selle täitmine.............................................................................................5 4. Tervisetõendi andmed ja otsused ning otsuste edastamine saajatele..............................................6 5. Õigusaktidest tulenevad reeglid seoses terviseandmeid sisaldavate dokumentide sulgemisega....6 6. Tervisetõendite teavitused...............................................................................................................7 1. Tervisetõendi mõiste ja väljastamise alused Tervisetõendi ametlik definitsioon:
juhtimine 3. Finantskavandamine tulude, kulude ja kasumi prognoosimine 4. Käibekapitali juhtimine rahakäive, nõuded, varud ja kohustused 5. Investeeringute eelarvestamine tasuvusanalüüs ja väärtuse loomise analüüs 6. Finantskontroll süsteemi loomine ja juhtimine, riskide juhtimine 4 Finantsjuhtimise peamised otsused Kolme liiki otsused: 1) Investeerimisotsused milliseid tegevusi finantseerida? 2) Finantseerimisotsused kuidas finantseerida põhitegevust? 3) Käibekapitali juhtimisega seotud otsused konkurentsivõime tagamine? 5 I Investeerimisotsused Tavamõistes tegemist kulutustega, mis on suunatud ettevõtte varade mahu ja struktuuri muutmisele. Tekivad küsimused: Kui suur on vajalik investeering? Kui pikaks ajaks investeerida?
ainus palju tähtsamaks kui ülejäänud. Kas saab valida ka mitu võimalust, ilma et mõni uks sulguks? Iga valik sulgeb mõne ukse. Teadagi, iga valik on raske ja aeg ajalt tuleb otsustada, mida võtta ning mida jätta. Kahte head ei saa, tuleb leida ning teha kompromisse ja püüda otsustada. Soovitavalt valida hästi, et hiljem ei peaks tehtud või tegemata jäetud otsuseid kahetsema. Muidugi võib juhtuda, et valitud otsused polegi nii head kui algul tundusid. Seejärel tuleb leida uusi võimalusi, et saaks uuesti valida. Sageli ei anta uut võimalust ja siis tuleb leppida tehtud otsusega. Selle paremaks muutmiseks võiks kaaluda neid fakte, mis muutsid tehtud otsuse teistest paremaks ning rõhutada valiku häid külgi. Järelikult tuleb iga väiksematki võimalust võtta kui kõige tähtsamat. Otsustada tuleb põhjalikult kaaludes ja mitte uisapäisa. Peab varuma aega, sest langetatud
liikmesriikidele kui ka nende kodanikele. 2. Direktiivid (directives) · On kohustusliku tulemuse saavutamiseks siduvad iga liikmesriigi suhtes, kellele on adresseeritud. Kohandamise vormi ja meetodi valib liikmesriik ise (nt määruse või seadusena) Nende eesmärgiks on riikide seadusandluse ühtlustamine ja lähendamine - kasutatakse jagatud pädevusega valdkondades. Liikmesriigid on kohustatud kinni pidama direktiividega kehtestatud eesmärkidest, tähtajadest ja teisest nõuetest. 3. Otsused (decisions) · On tervikuna siduvad adressaadi suhtes - kohustuslik vaid neile, kellele on suunatud. (nt üksikule liikmesriigile või ettevõttele). Kasutatakse paindlikkust nõudvate poliitikate puhul. Direktiivist erinevalt on otsus terviklikult siduv. Ta ei anna adressaadile võimalust valida, kuidas otsus tuleks ellu viia. Otsused langetatakse kas ühehäälselt või kvalifitseeritud häälteenamusega. 4. Soovitused ja arvamused (recommendations and opinions)
b) rahvaste liit ei täitnud oma ül, ta ei suutnud ohjeldada. c) euroopa riikide lepituspoliitika Saksamaa suhtes nt: müncheni kokkulepe. d) majanduslikud probleemid e)mrp ehk nõukogude liidu ja saksamaa koostöö. 7. 3 konverentsi sõja ajal, liitlaste vahel, mida arutati , juhid? Konverents: a) Teheran 1943 , juhid: ingl Churchell , usa: roosevelt Otsused: Saksamaa purustamine, oldi nõus nsvl piiridega. b) Jalta 1945veebruar, juhid: ingl Churchell , usa: roosevelt Otsused: Saksamaa lõplik purustamine ja sõja järgne maailma korraldus. d) Potsdam 1945 juuli ja august, juhid: usa Truman, Otsused: Sõja järgne Saksamaa korraldus. Sõjaroimanite karistamine ( Nürubergi protsess) 8. Elbe jõgi: Selle ääres kohtusid 1945 aasta kevadel liitlasväed, kui Saksamaa oli kaotanud.
Jannsen,"Perno Postimees", "Eesti Postimees", tahtsid baltisakslastega häid suhteid. Jakobson"Sakala", võrdõiguslikkuse rõhutamine, baltisakslaste vastasus, radikaalsus. "Teataja" K.Päts, J.Teemant, radikaalne rahvuslik. 9. Mille poolest erinesid Tartu liberaalide ja Tallinna radikaalide vaated? Tallinna radikaalid arvasid, et tuleks venelastega omakasu nimel koostööd teha. Tartu liberaalid olid venestamise vastu. 10. Mille poolest erinesid Bürgermüsse ja Aulakoosoleku otsused? Aulakoosoleku otsused olid vägivalda ja mässu pooldavad, Bürgemüsse otsused olid rahumeelsema suunitlusega. 11. Mis aitas kaasa sotsiaaldemokraatia levikule Eestis? Nad tunnistasid vähemusrahvuste õigusi ja ei liitunud VSDTPga. 12. 1905.a. revolutsiooni põhjused? Taotleti demokraatiat ja kodanikuõigusi, enamasti ka rahvuslikku enesemääramisõigust, autonoomiat ja omavalitsust -- kogu poliitilise spektri ulatuses apelleeriti rahva nõudmistele. 13
Kaspar Moik 12a Kas Versailles rahutingimuste pealesurumine Saksamaale oli mõistlik tegu? Viis aastat pärast esimese maailmasõja ajendiks olnud ertshertsog Franz Ferdinandi atendaati kogunesid Pariisis Versailles' lossis sõja võitnud riigid, et pidada kohut kaotajate, eesotsas Saksamaa üle. Rahukonverentsist võttis osa ligi kolmkümmend riiki ning kaotajaid sinna ei kutsutud. Tähtsamad otsused Saksamaa edasise saatuse kohta otsustasid Prantsusmaa, Inglismaa ja USA, aga kas need otsused ka mõistlikud olid? Kuna Saksamaad peeti sõja alustajaks ja ta ka kaotas esimese ilmasõja, siis taheti temast peale sõda viimast välja pigistada. Võitjariigid mõtlesid vaid oma huvidele ning unustasid selle, et tulevikus võib Saksamaa kosuda ning üritada kättemaksu. Rahutingimused olid sellisele võimsale riigile nagu Saksamaa väga karmid. Nimelt üks
olulisematest teemadest juhtimises. Otsustusprotsessi vajadus esineb kõikidel juhtimise etappidel ning on seotud kõikide juhtimistegevuse osalejate ja aspektidega. Käesoleva referaadi eesmärkideks on määrata kindlaks, mis määral emotsioonid mõjutavad ratsionaalset otsustusprotsessi juhtkonnas, liigitada emotsioone klassideks ja hinnata nende positiivne ja negatiivne mõju otsustajate käitumisele nii individuaalses kui ka meeskonna tegevuses. Esimeses peatükis on defineeritud otsused ja otsustusprotsess. Esiteks on välja toodud ja seletatud otsuste kaks liiki ning nedne tähtsus inimeste igapäevases elus. Lisaks sellele on kirjeldatud otsustusprotsessi etapid ja nende rakendus juhtimistegevuses. Teises peatükis on uuritud emotsioonide neli klasse. Iga klass on kindlaks määratud ja esitatud. Iga emotsioonide klassi kohta on esile toodud nende nii positiivne kui ka negatiivne mõju inimeste käitumisele.
keeltes. EUR-Lex veebisaidi kaudu saab kasutada ELi õigusaktide terviktekste kõikides nimetatud keeltes ja otsida teatavaid õigusakte. ELi õiguse allikad ELi õiguse kaks peamist allikat on esmane õigus ja teisene õigus. Esmase õiguse moodustavad lepingud, millega sätestatakse Euroopa Liidu õigusraamistik. Teisene õigus koosneb nende lepingute alusel vastuvõetud õigusaktidest, nagu määrused, direktiivid, otsused, kokkulepped ja lepingud. Peale selle on olemas ELi õiguse üldpõhimõtted, Euroopa Liidu Kohtu kujundatud kohtupraktika ja rahvusvaheline õigus. ELi õiguse eriomane joon on võimalus seda ELi liikmesriikide kohtutes otse kohaldada (vahetu mõju) ning ELi liikmesriikide õigusakte ei kohaldata, kui need satuvad vastuollu ELi õigusega (ülimuslikkus). ELi esmane õigus (aluslepingud) Esmast õigust võib pidada Euroopa Liidu ülimaks õiguse allikaks
Diktatuur või Demokraatia? Diktatuur või Demokraatia, kumb on parem riigikorraks ja milline mitte? Demokraatia on see, kui võim kuulub rahvale, aga kui võimul on ainuvalitseja siis see on diktatuur. Mõnikord võib diktatuur olla hea, sest kui üks inimene otsustab, siis tulevad otsused kiiremini ja rahvas ei vaidle nendele vastu, aga see võib tekitada olukorra, kus see diktaator ei teeni rahva/riigi huve ja seega on demokraatia parem, kuna rahvas saab ise otsustada või siis valida inimesed, kes neid otsuseid teevad. Kui need otsused rahvale ei sobi, siis saavad nad seda oma häälega valimistel näidata, ideaalis. Vanemal ajal oli diktatuur väga levinud, aga need ei teeninud tihti rahva huve ja seega tekkis nende kõrvale teine riigikord: demokraatia
otsuste õigsust. Sageli on aga väidetud, et Riigikogu on maandunud nn kummitempli rolli, mis tekitab meis suurt pahameelt. Kui tõsiseks on see olukord muutunud ning kuidas on võimalik situatsiooni reformeerida ? Viimastel aastatel on sagili väidetud, et riigikogu kinnitab ilma sisulise diskussioonita valitsuse esitatud seaduseelnõu. Poliitikuid peetakse muidusööjateks ja mõttetuteks. Riigikogus toimub üha vähem pikki arutelusid ning diskussioone. Otsused koputatakse saalis väga kiiresti ja ilma valitsusele vastu kobisemata ära. Samuti ei toimu mõttevahtust parteide sees, kus otsuseid tehakse kitsas ringis tagatubades. Võetakse vastu otsused, mis pole pikemalt läbi mõeldud ning ei pruugi alati õigeteks osutuda. Tagajärgede eest ei vastuta keegi, mis annab poliitikutele õiguse tegutseda edasi vanaviisi. Pidevalt vastu võtud valed otsused aga viivad riigi lagunemiseni.
Keskne mõtteviis logistikas on, et otsuste tegemisel ei võeta aluseks keskväärtusi, toimingutes leidub alati rõhuasetuspunkte (tähtsamaid valdkondi), erinevaid valdkondi tuleb juhtida erinevatest põhimõtetest lähtudes, kontsentreerides suuremad ressursid tähtsamatele suundadele, tähtis on kliendikesksus (klient toob tulu). Otsuseid võetakse vastu kolmel tasemel: strateegilisel, taktikalisel ja operatiivsel tasandil. Strateegilisel tasemel vastu võetud otsused on organisatsiooni jaoks kõige olulisemad ning neid ei ole võimalik kahjudeta ümber hinnata. Need otsused hõlmavad ettevõtte üldist strateegiad, kontseptsiooni ja põhimõtteid. Need otsused määravad ettevõtte olemuse. Taktikalised otsused kannavad endas strateegia olemust. Keskendutakse meetmete valimisele, mis vähendavad kulusid. Eesmärk on ettevõtte kasumi suurendamine. Neid otsuseid on lihtsam muuta, kuid ei ole mõtekas seda teha liiga sageli.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
