Rooma termid (1)

Rooma termid

Referaat

SISSEJUHATUSEKS - ROOMA ELUSTIIL

Keiser Nero käe läbi hukkunud filosoof Seneca kirjeldas elu maailmalinnas, tolleaegses Roomas nii:
"Vaata seda inimmassi - ääretu linna hooned ei suuda neid mahutada. Nad on tulnud siia munitsiipiumidest ja kolooniatest, riigi kõikidest provintsidest. Ühtesid tõi siia auahnus, teisi ametiasjad, kolmandad on siia lähetatud, neljandaid meelitasid siia lõbustused või otsisid nad hoopis rahvarohket kohta nurjatuste tegemiseks. Mõned tulid end täiendama, mõned sõprade kutsel, paljud karjääri pärast, sest siin on võimalik end näidata. On neid, kes pakuvad oma ilu, ja on ka neid, kes sõnaosavust. Sellest linnast, kus nii hea kui halva eest võib kõrget tasu saada, pole eemale jäänud ükski liik inimesi…."
Elu Roomas on läbi aegade olnud kirev ning iga valitseja on jätnud maailmale märgi nii oma edevusest kui ka edumeelsusest.
Nii alustati Roomas kanalisatsiooni ehitamist etruskite eeskujul varakult, mille tagajärjel Tiberi jõgi muutus kiiresti antiikmaailma suurimaks kollektoriks. Osa sellest olevat kasutusel tänapäevani.
Erilist tähelepanu omistasid roomlased veevarustusele. Agrippa üksi olevat organiseerinud mitmete akveduktide ehitamist. Linn olevat Augustuselt saanud kingituseks 500 purskkaevu, ühtlasi veevõtukohta. Nende püsiva funktsioneerimise tagasid 700 basseini ja 130 suurt tsisterni. Kokku sai Rooma 19 akvedukti. Veel 3.sajandil tarvitati Roomas päevas 750 000 m3 vett, mis pladises 1200 purskkaevus, voolas tuhandetes saunades ja 11 keiserlikus termis - kolossaalsete mõõtmetega kümbluspaleedes.
TERMID
3. sajandil e.m.a. hakati Rooma linnas ehitama avalikke saunu, kuhu pääses väikese tasu eest või hoopis vabalt. Saunad olid varustatud põrandaaluse soojaõhuküttega. Seal olid riietusruumid, jahe, soe ja kuum saun , veini- ja söögipood. Roomlastel oli kombeks alguses kuumas saunas higistada, seejärel pesta ennast sooja veega, siis värskendada jaheda veega ja hõõruda keha kuivaks . Sageli ümbritses terme park, mille läheduses asetses spordiväljak. Õige pea muutusid termid vaba aja veetmise kohaks, kus roomlased käisid iga päev.
Rikkad tulid termi mitme orjaga: üks valvas isanda rõivaid, teine pesi peremeest savi ja oajahu seguga ( seepi ei tuntud), kolmas masseeris ja õlitas, neljas hoolitses söögi ja joogi eest, viies deklameeris luuletusi.
Vaesemad roomlased pidid läbi ajama tasuliste saunaorjade tagasihoidlikumate teenustega.
Eriti rahvarohked olid termid talvel, mil kodus ja tänaval oli külm ja rõske. Naised käisid termides hommikupoolikul (pidid kandma supelriietust), mehed õhtupoolikul, veetes seal aega kuni pimeduse saabumiseni. Polnud haruldane seegi, et muu rahva hulgas viibis saunas alasti keiser niisamasuguses ülikonnas saatjaskonnaga.
Termide ülesanded olid hoopis laiemad kui tänapäeva saunadel. Peale mitmesuguste pesemis-, massaaži- ja higistamisruumide ning basseinide olid seal saalid , kus võis kohtuda tuttavatega, jalutada, vestelda ning isegi koosolekuid pidada. Mõndes termides oli ka muid asutusi : raamatukogu, võimla ( palestra ), kõrts jne.
Termid kujunesid avaliku elu ja vaba aja veetmise kohtadeks ja olid väga kärarikkad asutused.
Üldse oli 4. Sajandil m.a.j. Rooma linnas umbes 1000 sauna.
Et oma rahututele alamatele meeldida, püüdsid keisrid üksteise võidu terme ehitada.
Tuntuimad termid olid: Nero , Tituse , Traianuse, Caracalla ja Diocletianuse termid.
CARACALLA TERMID
(211-217 a.)
Võimas valitseja Marcus Aurelius Severus Antoninus, hüüdnimega Caracalla tappis oma venna ja sai 212.a. ainuvalitsejaks
Sel ajal hakati ehitama terme, mis meenutasid losse.
Caracalla puhastas termide ehitamiseks üle 12 hektari, mis on suurem ala kui Rooma vanim kindlustatud südamik Kapitooliumi künkal. Selle kümbluspalee jaheda vee basseinis võis mõne minuti vältel vahetada 1500 m3 vett, veepaakides aga oli varuks 33 000 m3. Teenijaskond ja teenuste nomenklatuur ületas seniolnu, iga päev võis tuua mõne uuenduse.
Arhitektuur oli imposantne . Näiteks paiknes sooja vee bassein kuppelsaalis, mille läbimõõt oli 35 meetrit. (selle ületas siiski Hadrianuse ajal püstitatud ja tänapäevani säilinud Uus Panteon , mille kupli alla võib paigutada kera läbimõõduga 43,5 m)
Caracalla termide peahoone pindala oli 216 112 m2, olles üks luksuslikumaid ja mugavamaid sel ajal.
Caracalla terme kaunistasid mosaiikpõrandad, marmorist sambad ja skulptuurid . Seal oli suur raamatukogu, puhke - ja vastuvõturuumid ja söögisaalid, samuti spordisaalid ja basseinid , muusikatuba ja lilleaed
Lisaks pesemisvõimalusele pakkusid termid ka massaaži ja erootilisi teenuseid.
Ainuüksi suplussaal mahutas korraga 1500 inimest, kogu Caracalla termide kompleks aga 3000 inimest.
Täna on Caracalla termid varemeis.
DIOCLETIANUSE TERMID
Peale suurt segaduste aega, mis kestis üle 50 aasta ja seisnes lakkamatutes kodusõdades ja võitluses välisvaenlastega, ühendas keiser Diocletianus taas riigi 3.sajandi lõpul. Ka Diocletianus rajas suuri ehitisi s.h. on tuntud ka Diocletianuse termid.
Tema termidekompleks hõlmas suurema pindala kui Caracalla kompleks. Seal oli kohti 6000 külastajale, 3000 vanni, 3 suurt ujumisbasseini, võimlemishallid, tribüünid, raamatukogud jms.
Saalides ja parkides esinesid lauljad, näitlejad ja oraatorid.
Diocletianuse termid ületasid isegi Caracalla termid oma pompöössuses, kuid täna ei ole neist säilinud midagi.
rekonstruktsioon
LõPETUSEKS
Koos Rooma riigi langemisega ja järgnevalt kristliku kiriku mõju kasvamisega algas kümbluskultuuri allakäik. Peatähelepanu pühendati hinge, mitte ihu eest hoolitsemisele. Bütsantsi impeeriumi lagunemisel jäid türklastele päranduseks muuhulgas luksuslikud termid. Need meeldisid türklastele ja saunad võitsid haaremite kõrval olulise koha elanike igapäevases elus. Nad levisid üle musulmanide maailma, said nimetuseks türgi saun ja püsivad oluliste muudatusteta tänini.
KASUTATUD KIRJANDUS

P. Härmson "Linnad läbi aegade"

H. Palamets "Vanaaja kultuurist ja olustikust"

Ajaleht " Postimees "

J. Kangilaski "Üldine kunstiajalugu "